Kõige kopsakama dividendiga investeering

Erko Rebane

30.09.2019 10:40

iStockphoto

Investeerimist seostatakse harilikult säästude kasvatamisega. Füüsiline aktiivsus ning tervislik toitumine ei pruugi seetõttu esmapilgul üldse sellesse teemasse sobida, kuid on tegelikult üks tähtsamaid finantsotsuseid sinu elus. See on investeering, mis ei eelda suurt algkapitali ega ka põhjalikke teadmisi, kuid võib anda lõpuks hindamatuid tulemusi.

Nii nagu näeme regulaarselt väikeseid summasid investeerides tootluse tõsist jõudu portfelli kasvule alles mitmekümneaastase perioodi lõpufaasis, nõnda on ka tervise eest hoolitsemine väga pikaajaline protsess, mille mõju oskame hinnata vahest alles pensioniikka jõudes.

Kuna tunneme käegakasutavate saavutuste mõju tugevamalt võrreldes kaugemate sihtidega, ei pea paljud vajalikuks tervisele tähelepanu pöörata enne, kui organism pole hädasignaali saatnud ja seetõttu jäädakse ilma nö tootlusest, mida pikaajaline tervisesse investeerimine annab.

Mõistagi ei hüüa õnnetus või haigus tulles ja isegi kui kanname tervise eest piinlikku hoolt, ei garanteeri see alati murevabamat elu kõrge vanuseni. Kuid aktiivne eluviis ning tervislik toitumine vähendavad siiski tõenäosust, et mõni haigus sunnib varakult pensionile minema ja sissetuleku ootamatu vähenemisega silmitsi seisma või tekib tervise tõttu finantskoorem, mida ise enam kanda ei suuda ning seetõttu võib see mõjutada ka lähedasi.

Töövõime säilitamine on seda olulisem, kui võtta teadmiseks, et läinud aasta lõpus Riigikogu poolt vastu võetud otsuse kohaselt on 2027. aastal vanaduspensioniiga 65 aastat ning edasi seotakse muutus keskmise eeldatava elueaga, mis võib kalendriaastas tõusta kuni kolm kuud. Teisisõnu võib 2037. aastal pensioniiga olla juba 68 aastat.

Eeldatakse, et füüsiline aktiivsus tähendab läbihigistamiseni trenni, kuid tegelikult ei pea jõupingutus sugugi suur olema. Juba see annab tulemust, kui kasutada lifti asemel treppe, käia tööl jala või jalgrattaga, veeta nädalavahetusel aega metsas jalutades, teha aiatöid või mängida pallimänge. Pulsi tõstmine ei nõua tihti ka suuri investeeringuid: piisab, kui soetada endale sportlikud jalanõud ning riided ja astuda koduuksest välja.

Tänavu kevadel Ameerika Meditsiini Assotsiatsiooni ajakirjas JAMA Network Open avaldas USA riikliku vähiinstituudi teadlane Pedro Saint-Maurice koos oma kolleegidega uurimuse, milles analüüsiti alates 1995. aastast iseseisvalt oma füüsilisest aktiivsusest raporteerinud 315 tuhande täiskasvanud ameeriklase tervist.

Tulemuste põhjal järeldas Saint-Maurice, et inimeste puhul, kes olid aktiivsed teismeeast kuni 61 eluaastani (tegid trenni vähemalt kaks tundi nädalas), oli suremuse risk 29-36% madalam. Nemad, kes olid noores eas aktiivsed, kuid muutusid kolmekümnendate teisest poolest passiivseks, kaotasid suure osa eelneva füüsilise aktiivsuse kasutegurist. Huvitava asjaoluna avastati ka seda, et alles keskeas aktiivsemaks muutudes vähenes suremuse risk 32-35%, mis näitab, et aktiivsema liigutamisega pole hilja alustada ka pensionieale lähenedes.

Lugusid, kuidas inimesed on füüsilise aktiivsuse tõstmise ning eesmärgistatud harjutuste abil suutnud oma elu kvaliteeti oluliselt tõsta, leidub palju. Ühest sellisest rääkis Rich Rolli podcastis Tony Riddle, kes alustas septembri alguses paljajalu jooksu Suurbritannia lõunatipust kõige põhjapoolseimasse punkti ja on töötanud välja elustiili põhimõtted, mis aitavad taastada moodsa ja kiire maailma poolt allasurutud loomulikke tugevusi.

Ühel päeval tuli tema juurde 72-aastane Yehudi Gordon, kelle küürus kehahoiakule olid aeg ja valed jalanõud jätnud oma jälje ning kes tahtis õppida uuesti õigesti käima. Lihtsatest kõndimis- ja rippumisharjutustest alustades on praeguseks 78-aastane mees jõudnud suurepärasesse vormi. Ta on saanud selgroo sirgeks, roninud Everesti baaslaagrisse, vallutanud mägesid Aafrikas ning kasutab nüüd leidlikult hetki argipäevas selleks, et end vormis hoida. Näiteks metrooga tööle sõites lükkab ta tagasi pakkumisi istuda, vaid selle asemel teeb rongis erinevaid harjutusi: ripub toru küljes, kükitab või surfab ehk üritab käepidemest kinni hoidmata säilitada tasakaalu.

Aeroobsel treeningul pole mitte ainult füüsiline mõju, vaid pulsi tõstmine võib aidata kaitsta ka aju kognitiivse allakäigu ning dementsuse eest. Augusti alguses Suurbritannia meditsiiniajakirjas BMJ avaldatud teadustöös uuriti 25aastase vaatlusperioodi jooksul 35-55 eluaastates 7899 briti naise ja mehe tervislikke näitajaid. Uuringu alguses anti kõikidele südame-veresoonkonna hinnang – vastavalt halb, keskmine või optimaalne – ning järeldati lõpuks, et dementsuse määr kujunes uuringut halva tervisliku seisundiga alustanud inimeste seas üle kahe korra kõrgemaks võrreldes nendega, kelle algne tervise skoor oli optimaalne.

Ameerika Südame Assotsiatsiooni kohaselt aitab energilises tempos vähemalt 2,5 tundi nädalas jalutamine parandada mõttetööd, magada paremini, vähendada mitmete raskete haiguste, nagu näiteks infarkti, diabeedi ja osade vähivormide riski, parandada vererõhu, veresuhkru ja kolesterooli taset, tõsta energiat, vähendada depressiooni riski, tõsta emotsionaalset heaolu, tugevdada luid ja vähendada osteoporoosi riski ning takistada kehakaalu tõusu.

Sugugi vähem tähtsam pole tugevama tervise ning pikema eluea saavutamisel toitumine. Oma raamatus „The Blue Zones Solution: Eating and Living Like the World's Healthiest People“ uuris Dan Buettner rohkem kui kümne aasta jooksul viit asukohta maailmas, kus 100-aastaste inimeste osakaal on kõige kõrgem ning vähi, suhkrutõve, ülekaalu ning südameprobleemide juhtumite määr ebatavaliselt madal (Okinawa Jaapanis, Sardiinia Itaalias, Nicoya poolsaar Costa Rical, Ikaria Kreekas ja Loma Linda Californias).

Buettner annab põhjaliku ülevaate elustiilist ning toidulauast neis kommuunides, jagades lugejale nähtu põhjal konkreetseid soovitusi, millistele toiduainetele ja jookidele menüüs rohkem rõhku panna ning mida koomale tõmmata. Üldplaanis võiks 95% toidust olla taimepõhine, hommikusöök kõige toekam, lõuna keskmise suurusega ja õhtune eine tagasihoidlikuim. Söömise peaks lõpetama, kui kõht on umbes 80% täis ning snäki vajaduse tekkimisel tuleks eelistada puuvilju või pähkleid.

Raske on siinkohal eelnevat kokku võttes välja käia konkreetset numbrit, kui palju sammude arvu suurendamine päevas või puu- ja köögiviljade osakaalu tõstmine toitumises mõjutavad tulevikus sinu majanduslikku seisu, kuid potentsiaalselt võib tulemus olla hindamatu, kui seeläbi õnnestub tõsta elukvaliteeti ja produktiivsust tööaastate ajal, vähendada haigestumise riski vanemas eas ning pikendada eluiga. Ja kui mõelda, et edu aitab saavutada juba mõnel korral nädalas õhtuse seriaali asendamine jalutuskäiguga, siis võib see olla nõnda kõva dividendiga investeering, mille sarnast finantsturgudelt üldse ei leiagi.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse