Pensionireformi eelnõul on miinuseid plussidest enam

Joel Kukemelk

5.11.2019 10:02

Eesti pensionisüsteem on kõikide Euroopa Liidu riikidega võrreldes viimasel kohal lausa kolme näidiku poolest. Meie pensionärid on suhtena töötatud aastate arvu kõige lühemat aega pensionil, teenivad kõige madalamat pensioni asendusmäära ja on kõige kõrgema vaesusriskiga. See näitab, et meie pensionisüsteem vaevleb kroonilises rahapuuduses.

Antud pensioni eelnõuga ei parandata mitte ühtegi neist kolmest probleemist. Lisaks antakse mullu vastuvõetud seadusega pensionifondidele pikaajaliste investeeringute tegemise kontekstis täiesti vastupidine signaal ning nullitakse ära edusammud, mida on tehtud Eesti kapitaliturgude arendamisel ja pensionivara kohalikku majandusse investeerimisel.

Mitmest algselt juttu olnud suurema paindlikkuse võimalusest on loobutud – näiteks ei anta soovijatele võimalust oma II samba sissemakseid vabatahtlikult suurendada (kuigi räägitakse vajadusest rohkem vastutada oma pensioni sissetuleku eest) või võtta isiklikult raskel ajal II samba sissemaksetest ajutist maksepuhkust (sissemaksete lõpetamine võrdsustatakse II sambast väljaastumisega 10 aastaks), samuti ei saa kogutud finantsvara kasutada lisatagatisena nt eluaseme soetamisel omaosaluse sissemakse vähendamiseks.

Loodetavasti võetakse kooskõlastusringis konstruktiivseid ettepanekuid siiski kuulda, et ei tekiks seadust, mille eesmärk on pensionisäästude arvelt riigi tulusid kasvatada, vaid mis ka päriselt muudaks kogumist atraktiivsemaks.

Järgnevalt mõned olulisemad pensionieelnõu miinused ja plussid:

Miinused

*Kogu pensioniraha lubatakse elu jooksul kaks korda välja võtta enne pensioniiga, mis tähendab, et rahapuuduses vaevlevast Eesti pensionisüsteemist lubatakse oluline osa rahast välja viia.

*Põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine raha väljavõtmisel:
a) Inimesed, kes on I sambasse palgast sõltuvaid kindlustusosakuid kogunud, need ei saa oma sissemakstud 4%le sotsiaalmaksule ligipääsu (ei enne pensioniiga ega ka pensionieas), kuid need, kes on II sambasse sissemakseid teinud, need saavad. Kuigi koalitsioonilepingus on lubatud „II sambast väljujaid kohelda analoogselt nendega, kes ei ole II sambaga liitunud“.
b) Need, kes on kogunud II sambasse alla 10 tuhande euro, saavad raha kohe kätte. Ülejäänud peavad kuni aasta ootama – puudub sisuline põhjendus erinevaks kohtlemiseks.

*Ebamõistlikult lühike raha väljamakse tähtaeg, mis takistab tulevikus Eesti kapitaliturgude arengut ja Eesti suunaliste pikemaajaliste investeeringute tegemist pensionifondide poolt – koalitsioonilepingus kirjas olnud 2 aasta asemel on väljamakseperioodi lühendatud 1 aasta peale, kusjuures alla 10 tuhande eurone pensionisumma antakse kätte ühekorraga.

*Pole mõeldud sellele, et kui inimene soovib pensionikogumist II samba fondis jätkata, kuid sooviks kogutud rahast ka kogumisperioodil kasu saada – näiteks kasutada oma fondiosakuid täiendava tagatisena eluaseme ostmisel väiksema kodulaenu sissemakse tegemiseks.

*Suureneb tööandjate halduskoormus, sest lisandub regulaarne kohustus hakata kolm korda aastas kontrollima, kas inimene on II sambas või mitte.

*II sambasse sissemaksete tegemise lõpetamine ehk maksepuhkuse võtmine on võrdsustatud raha väljavõtmisega ehk sissemaksete tegemise lõpetamise järel ei saa jätkata sissemaksete tegemist enne 10 aasta möödumist. See tähendab, et pole võimalik olukord, kus inimene ei tee oma 2% makset, kuid jätkab 4% sotsiaalmaksu kogumist II sambasse.

*Inimesed, kes sooviksid oma II sambasse pensioni jaoks koguda rohkem kui 2%+4%, ei saa seda soovi korral teha, sest riik ei võimalda rohkem kui 2% oma brutopalgast selle eelnõu järgi jätkuvalt enda II samba pensionikogumisse panustada.

*III samba maksusoodustusega väljavõtmise piiri nihutatakse tänase 55 aasta pealt uute kogujate jaoks kaugemale (neile, kes on liitunud III sambaga enne 2021 aastat, säilib 55 aasta piir) ja 15% aastatulu või €6000 euro sissemakse maksusoodustuse ülempiiri pole suurendatud ega indekseeritud, kuigi väljavõtmise vanuse (pensioniea) piiri on suurendatud.

*I ja II sammast on alati vaadatud koos. 2018. aasta detsembris muudeti I sammast just oluliselt solidaarsemaks, see jõustub 2021 (palgast sõltuvat I samba pensioni ühendosa langetati 50% peale ja teise 50% annab töötatud aastate arv ehk staaž), ning selle tulemusena langeb tulevikus pensioni sõltuvus palgast 60% pealt 50% peale. Kuid eeldus oli, et suurem seos palgaga (ja seeläbi ka heidutus ümbrikupalkade vastu) jääb läbi II samba. Kui II sammas on aga vabatahtlik ja osa inimesi oma pensioniraha välja võtab, siis pensionile minnes nende asendusmäär kukub senisest madalast tasemest oluliselt madalamale, väheneb pensioni seos palgaga veelgi ning suureneb ümbrikupalkade motivatsioon. Seda, kas II samba muudatusega peaks uuesti ümber vaatama I samba muudatused, pole antud eelnõuga adresseeritud.

*Pensioniraha väljavõtmise võimalusega suureneb tõenäoliselt hüppeliselt investeerimiskelmuste arv – plaani, kas ja kuidas sellega võidelda, pole adresseeritud.

*Reformiga kaasnevad olulised ja märkimisväärsed kulutused riigi ja erasektori vajalike IT-süsteemide arendamiseks ning pensioniteadlikkuse tõstmiseks vajaliku nõustamisteenuses osas tulenevalt lisandunud valikutest.

Plussid

*Vaikimisi valik on jätkuvalt pensionikogumist soodustav, st vaikimisi annab riik ka signaali, et tegelikult iga inimene peaks pensioniks ise koguma ja raha välja võttes tuleb see kompenseerida hiljem kogumisega omal käel.

*Väljamaksesüsteemi reform, mis võimaldab suuremat paindlikkust raha väljavõtmisel pensionieas ja loob maksustiimuli raha väljavõtmiseks just pensionieas - 10% tulumaks pensionieas vs 20% kogumisfaasis. Lisaks 0% maksumääraga raha välja võtmisele eluaegse kindlustuslepinguna tekib õigus 0% maksumääraga raha välja võtta ka oodatava eluea pikkuse fondipensionina, st raha jätkab investeerimistulust osa saamist ka pensionieas.

*Puuduva töövõime korral võimaldatakse II sambast raha välja võtta ja teha seda tulumaksuvabalt.

*Tõsiste investeerimishuviliste jaoks tekib juurde võimalus investeerimiskonto kaudu soovi korral ise oma pensionivara fondijuhiks hakata.

*Kõigil inimestel, kes ei ole II sambaga täna liitunud, on võimalik seda nüüd teha, et kindlustada endale parem pensionipõlv.

*III samba väljamaksed, mis on tehtud inimese eelpensioni- või pensionieas, ei lähe enam inimese maksuvaba tulu arvestusse.

Artikkel ilmus 4. novembril Äripäevas.

Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse