Börside tõusutsükli hilises faasis maksab kannatlikkus

Mikk Taras

28.11.2019 9:01

Shutterstock

Praeguses aktsiaturgude tõusutsüklis on käärid USA ja muu maailma börsiindeksite vahel läinud erakordselt suureks. USA aktsiaturg on viimase kümnendiga teinud rekordpika tõusu, kerkides kriisi põhjast üle 350%. Samal ajal on kõik ülejäänud börsiindeksid kokku põrganud 114%. Nõnda rabavat erinevust USA ja muu maailma börsiindeksites pole varasematel kümnenditel varem olnud.

Allikas: MSCI, Bloomberg

Milles seisneb USA aktsiate edu?

Donald Trumpi sõnul läheb ameeriklastel lihtsalt paremini kui teistel. Majandus kasvab ja tööpuudus püsib madal. Madal töötuse määr on loomulikult positiivne, aga see on võrdlemisi kesine mõõdupuu, mille põhjal edu hinnata. Eriti kui statistika näitab, et ameeriklaste mediaan reaalpalk on jätkuvalt stagneerunud.

Eelkõige on Trumpi ajal elu paremaks läinud ettevõtetel ja jõukamatel, kes on nautinud vabariiklaste korraldatud maksupidu, mis on USA valitsuse võlakoorma väga kõrgele tõstnud. USA valitsuse võlakoorem kasvab hetkel triljon dollarit aastas, mis moodustab 4-5% SKPst.

Detailsemal vaatlusel taandub USA börsi edulugu suuresti tehnoloogiasektorile, kus täna on hinnatasemed buumiaja tasemetel tagasi. Võrdluses muu maailmaga kauplevad Apple ja Amazon kahe peale kokku suurema turuväärtusega kui kogu Saksa börs. Ka väljaspool tehnoloogiasektorit leiab hämmastavaid erinevusi: USA suurpank J.P. Morgan on väärt täna rohkem kui kogu Euroopa pangandussektor kokku.

Kindlasti ei tasu alahinnata ka USA ettevõtete väga jõulist madalate intressimäärade ärakasutamist. USA ettevõtted on viimase kümnendi jooksul tõstnud oma võlakoorma ajalooliste tippude lähedale. Kusjuures suur osa võlgu võetud rahast on läinud ettevõtete enda aktsiate tagasiostmiseks. Kümnendi jooksul on USA ettevõtted üle 5 triljoni dollari väärtuses oma aktsiaid tagasi ostnud, et maksuefektiivselt investoritele raha tagastada ja aktsiahindu upitada. See on toonud kaasa paljude ettevõtete alainvesteerituse ja kõrge võlakoormuse, mis võib majandustsükli raskemas faasis valusalt kätte maksta.

Investeerimispanga Goldman Sachsi hinnangul on viimastel kuudel aktsiate tagasiostud järsult vähenenud, sest majanduses kasvanud ebamäärasus sunnib ettevõtteid kulutusi koomale tõmbama. Aktsiate tagasiostuprogrammide järsk vähenemine tähendab, et turult on ära kadumas viimaste aastate suurim aktsiate ostja.

Allikas: Goldman Sachs

Praeguses tõusutsüklis on trende võimendanud ka passiivse investeerimise suur osakaal. Indeksfondide populaarsus tähendab, et kõrgemad hinnad meelitavad investeerima uut raha, mis omakorda tõstab hindu, mis jällegi meelitab uut raha jne. See on tekitanud olukorra, kus vähesed vaevuvad vaatama, mis hindadega indeksfondide sees olevad üksikettevõtted tegelikult kauplevad.

Üksikettevõtte aktsiahinna määrab lõpuks ettevõtte kasumi teenimisevõime. USA börsiettevõtete aktsiakasumid on pärast pikka kasvutsüklit kolmandas kvartalis esimest korda langema hakanud, vähenedes 2% võrreldes aastatagusega. Sellele eelnevatel kvartalitel liikusid kasumid sisuliselt külgsuunas.

Samal ajal on USA aktsiaturg tänavu tõusnud üle 20%. Sellised käärid kasumite ja aktsiahindade vahel ei saa kesta kaua, kuna pikaajaliselt saab ühe ettevõtte turuväärtus kasvada ainult koos teenitava kasumiga.

Loomulikult on võimalus, et järgmine aasta kujuneb majanduses ettevõtete jaoks 2019. aastast paremaks. Kui realistlik on aga see ootus, kui majanduses on sisetarbimise kasvufaas kestnud rekordiliselt kaua, maailmakaubandus ei kasva ja tööstustoodang on kõikides suuremates majandustes kahanema hakanud?

Fookus kapitali kaitsmisel

Öeldakse, et kasvutsüklid ei sure kunagi pika vanuse tõttu. Kuid erinevalt Peeter Paanist kipuvad need siiski vananema. Kui majanduses tarbitakse tuleviku arvelt ette, siis on üsna selge, et ühel hetkel jõuab kohale tsüklifaas, kus tegevust peab koomale tõmbama.

Investorite esimene fookus sellises keskkonnas võiks olla keskenduda tõusuturul teenitud võitude kaitsmisele.

Aktsiate valikul võiksid ebamäärases keskkonnas hästi käituda väärtusaktsiad, mis on selles tõusutsüklis pikalt moest väljas olnud. Väärtusaktsiad näitavad sageli vähest kasvu majandustulemustes, kuid nende finantsid on keerulisematel aegadel tugevamad ja stabiilsemad.

Riikide lõikes on Euroopa börsid üks väheseid kohti, kus hea rahavooga ettevõtted kauplevad odavate hindadega. Üksikinvesteeringuid tasub otsida nii suuremate koduturu kui Põhjamaade börsidelt, mis torkavad teiste börsidega võrdluses silma kõrge dividenditootlusega.

Mis puudutab selle kümnendi staari USA aktsiaturgu, millest on justkui saanud uus kullastandard, siis pigem tasuks trendide ekstrapoleerimisel olla ettevaatlik. USA aktsiad, eesotsas tehnoloogiasektoriga, kauplevad oma tippudel, aktsiate hinnakordajad on kallid ning peatselt algav uus kümnend võib pakkuda USA aktsiate ostmiseks kohe märgatavalt paremat sisenemiskohta.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse