Ärme unusta intressikõvera pöördumist

Karl Tiit

12.12.2019 10:13

iStockphoto

Leidub indikaator, mis on juba viimased 60 aastat aktsiaturgude langust edukalt ennustanud ja eksinud ainult ühel korral. Selle nimi on intressikõver (inglise keeles yield curve) ning seda peetakse üheks kõige täpsemaks indikaatoriks, mida kasutab mudelites isegi USA Föderaalreserv. Intressikõver on leidnud palju kajastust, sest möödunud suvel andis see esimest korda pärast 2007. aastat järjekordse kriisihoiatuse.

Mis on intressikõver?

Üldiselt kehtib võlakirjaturul reegel, et mida kaugemal on võlakirja lunastamistähtaeg, seda kõrgem on tootlikkus, sest pikema ajahorisondiga käib kaasas rohkem määramatust ning investorid soovivad saada kõrgemate riskide eest suuremat kompensatsiooni (ehk kõrgemat intressi). Normaalsetes majandustingimustes joonistub intressikõver suunaga ülespoole: mõnekuise tähtajaga võlakirjad teenivad madalamat intressi kui instrumendid, mis lunastatakse alles aastate pärast.

Ometigi on esinenud olukordi, kui intressikõver lookleb hoopis suunaga alla, ehk lühiajalised võlakirjad kauplevad kõrgema intressimääraga kui pikemaajalised. See viitab, et investorid on lühiajaliste intressimäärade languse kartuses otsimas paremat investeeringut pikematest võlakirjadest, mis tingib viimaste hinnatõusu ja tulususe languse. Taolisi olukordi on viimase 60 aasta jooksul ette tulnud kaheksal korral ning praktiliselt neil kõigil (välja arvatud ühel) on ühine nimetaja: intressikõvera pöördumisele järgnes majanduslangus. Viimati juhtus see möödunud suvel, millele SP500 indeks reageeris langusega.

Graafikul kajastab roheline joon praegust intressikõverat – sujuvalt suunaga üles, ehk mida pikem on ajahorisont, seda kõrgem on teenitav intress. Kollane joon toob välja seisu käesoleva aasta 14. juunil, kui intressikõver oli kõige järsema nõgususega  – näiteks 2- ja 5-aastased võlakirjad maksavad vähem intressi kui pooleaastane võlakiri. Allikas: Bloomberg.

Kui me vaatame viimaseid kuid, siis on intressikõver muutunud tagasi normaalseks ja võtnud suuna uuesti üles. See ei tähenda, et oht oleks möödas – ajalooliselt on jäänud intressikõvera pöördumise ning majanduslanguse vahele keskmiselt 15 kuud.

Graafikul on kujutatud USA valitsuse 10-aastase ja 3-kuuse võlakirjade tulususte vahet ning halliga on tähistatud perioodid, mil Ameerikas oli majanduslangus. Nagu graafikult näha, siis peaaegu alati pärast intressikõvera pöördumist on sellele järgnenud majanduslangus. Kuigi täna on intressikõver jälle positiivne ning liikumas ülespoole, siis sama mustrit oli näha ka eelnevate majandussurutiste ajal, kui majanduslangus algas alles mitmeid kuid pärast intressikõvera negatiivseks pöördumist. Allikas: NY FED.

Kas seekord on kõik teisiti?

Võimalik. Põhjuseid selleks on mitmeid.

Esiteks, riskipreemia, mida investorid nõuavad pikema ajahorisondi eest, sisaldab kompensatsiooni inflatsiooni eest. Kuna inflatsiooniootused vähemalt Euroopas on erakordselt madalal (langenud aastakümne algusest umbes 1,5 protsendipunkti), siis intressikõver ongi laugema tõusuga kui varasemalt ning seetõttu tundlikum muutuste suhtes.

Teiseks, keskpangad pole mitte kunagi varem nii suuremahuliselt turgudele sekkunud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal ning keskpangad lisavad jätkuvalt turgudele triljonites dollarites likviidsust. Ei ole teada, kuidas see rahanduspoliitiline eksperiment kulmineerub ning samuti kui palju mõjutab nii jõuline sekkumine intressikõvera usaldusväärsust.

Intressikõver on olnud seni äärmiselt täpne, aga mitte perfektne. Ometigi tasub olla ettevaatlik. Turgude tõusufaasid viivad aeg-ajalt eufooriani, kus negatiivseid indikaatoreid kiputakse ignoreerima ja unustama. Siis tulevad ootamatult ka (majandus)kriisid, mis on kõik oma olemuselt unikaalsed ning seetõttu kutsub võõras olukord esile üleliigset pessimismi. Sellistel hetkedel tasub investoril hoida külma närvi ja varuda kannatust.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse