Eesti majandus kasvas mullu kiiresti, ettevaade on pigem hallides toonides

Kristo Aab

2.03.2020 13:45

iStockphoto

Statistikaameti teade mullusest 4,3% majanduskasvust oli nagu helendav päikesekiir vihmases ja tormises taevas, mis on Eestit viimaste kuude jooksul katnud. On saanud juba harjumuspäraseks elada negatiivse uudisvoo keskel, kus peamised jututeemad keerlevad viiruste, kohe-kohe saabuva epideemia ja karantiini ümber. Kinnitus Eesti majanduse jätkuvalt heast käekäigust mõjus selle kõrval nagu sõõm värske õhku.

Juba eelmise aasta viimastel kuudel oli selge, et majanduskasv tuleb aasta kokkuvõttes oodatust kiirem. Osaliselt mõjutasid seda ettevõtete väga head eksporditulemused (eriti põllumajanduses) ja nende kiiduväärt optimism investeeringute tegemisel. Teisalt on see ka valitsuse aktsiisipoliitika tulemus, sest neto-tootemaksude suurem laekumine moodustas mullu ligi neljandiku kogu majanduskasvust. Tööstussektori kogupanus oli mullu negatiivne, seda hoolimata töötleva tööstuse tublist vastupanust nõrgemale välissektorile. Majanduskasvu hoidis üleval teenuste sektor, mis eesotsas IT teenustega suutis märgatavalt kasvatada oma eksporti ja luua läbi selle suuremat lisandväärtust.

Tootemaksude positiivne mõju jääb tuntavaks ilmselt ka käesoleva aasta esimesel poolel. Kuna põlevkivienergia ei ole hetkel konkurentsivõimeline, siis on energiasektori panus majandusse kahanenud ja olukorra märgatavat paranemist pole oodata ka tänavu. Aasta lõpus hakkas vähenema ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu ning nõrgema väliskeskkonna ja vähenenud tellimuste tingimustes tuleb tänavune aasta tööstusele mullusest kindlasti keerulisem. Jätkuvalt kasvatab oma osatähtsust IT sektor. Kuna tööturg toimib Eestis sisuliselt täistööhõive tingimustes, siis on edasine kiire kasv ka hõive arvelt raskendatud. Viimastel aastatel on leevendust pakkunud välistööjõud (sh ajutine), kuid eeldades, et Eesti migratsioonipoliitika põhialused ei muutu, ei ole see pikaajaliselt jätkusuutlik lahendus. Mullu jõuliselt kasvanud investeeringud annavad alust loota, et ettevõtted suudavad ettevaates oma tootlikkust parandada ja edasine kasv võiks tulla just suurema tootlikkuse arvelt.

Nõudluse poolelt jääb Eesti majandust vedama siseriiklik tarbimine, mida toetab endiselt kiire palgakasv. Ekspordi väljavaated ei ole just kõige paremad, sest Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandus samuti jahtub ja sellega seoses väheneb nende nõudlus Eesti ettevõtete toodangu järele. Lisaks on rahvusvaheline kaubavahetus tervikuna aeglustunud, tänavu lisab sellele veel oma pitseri koroonaviirusest tingitud katkestused toodete transportimisel.

Koroonaviiruse mõju Eesti majandusele ei ole põhjust üle tähtsustada, sest Eesti jaoks ei ole Hiina ega ka Aasia laiemalt väga olulised kaubanduspartnerid. Viiruse otsene mõju on seni olnud väike ja piirdunud vaid üksikute ettevõtete haavamisega. Eesti kaubanduspartneritel Skandinaaviast on Hiinaga tugevamad sidemed ja sealtkaudu kandub viiruse pärssiv mõju kindlasti ka Eesti majandusele mingil hetkel edasi, kuid kokkuvõttes oleneb palju riikide poolt kasutusele võetavatest kaitsemeetmetest ja sellest kas ja kuidas suudetakse vältida üldist paanikat. Terviseameti hinnangul viirus ise Eestit siiski laastama ei hakka, sest viiruse kohapealse leviku risk on madal.

Kristo Aab
LHV majandusanalüütik




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse