Kasvukonto eksperiment: Taavi Pertmani ja Marko Oolo portfellid

Sander Pikkel

5.03.2020 8:14

LHV

Andsime tuntud Eesti väikeinvestoritest blogijatele lähteülesande koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Uuendame portfellide seisu kord kvartalis ja vaatame kuidas neil läinud on. Järgnevatel nädalatel anname ülevaate sellest, kes on eksperimendis osalemas, ning mis alustel nad oma portfellid on koostanud. Seeria kolmandas artiklis vaatame, millised portfellid panid kokku Rahafoorum.ee keskkonda juhtiv Taavi Pertman ja Investeerimisklubi üks asutajatest Marko Oolo.

Ülesanne on sedavõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuleb portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks.

Taavi Pertman

RahaFoorum.ee lugejad on Taavi Pertmani kaudu kursis nii psühholoogia, äri ning pideva enesearengu teemadega. Ilmselt on ta proovinud enamust internetis levinud legaalsetest rahateenimise võimalustest, millest täna käib suure kaarega mööda. Taavi tegi oma esimesed aktsiainvesteeringud aastal 2004. Täna on tema põhitegevuseks investeerimis- ja rahateemaliste koolituste korraldamine ning raamatute kirjastamine.

Taavi Pertman tegi järgmised valikud:

Globaalne indeksfond 80% (VWRL)

Kuna mul pole alust arvata, et oskan tulevikku ennustada, siis suurema osa portfellist paigutan võimalikult laiapõhjalistesse indeksfondidesse. Sellisel juhul sõltub minu tulemus puhtalt sellest, mis maailmamajanduses toimub ja kuidas ettevõtlusel üldiselt läheb.

Globaalse indeksfondi puhul väheneb ka risk, et minu poolt valitud konkreetses riigis toimuvad sündmused mu portfellil tervikuna jalad alt lööksid. Ideaalis väldiks kunagist Jaapani näidet. Seetõttu suurim osa portfellist läheb VWRL-i.

Ratsionaalselt mõeldes lõppeks portfell umbes siinkohal ära ja kogu raha oleks allokeeritud. Realistlikumalt enda ja paljude teiste investorite kogemuse peale mõeldes tean, et ma ei suudaks nii igava portfelliga leppida ja otsiks kusagilt põnevust juurde. Seetõttu võtan portfelli ka spekulatiivsema osa juurde, et oleks nö „lotopilet“ juba ostetud ja ei tekiks vajadust suuremaid rumalusi otsida. Olen ilmselt keskmisest kõrgema riskitaluvusega, mistõttu võtan neid aktsiaid suuremas osakaalus, kui enamuse jaoks mõistlik oleks. Samas võiks ka neid positsioone vaadata pigem mõistusega ja pikaajalise horisondiga. Sõelale jäid kolm fondi, mille puhul usun talupojaloogikast lähtudes pikaajalisse 10-30+ aasta perspektiivi. Lähiaastate tootluse osas ootusi ei ole.  Samuti ei tasu ära unustada, et jutt käib ca 115 euro kuus investeerimisest, millest näiteks 5% on 5,75 eurot. Enamus meist teeb regulaarselt poes impulssoste, mis maksavad rohkem. Seega ei näe mõtet analüüsiga üle pingutada.

Ideaalis töötaksin selle nimel, et säästumäära järk-järgult 50% suunas tõsta ja kõikvõimalikud lisatulud suunaksin samuti investeeringutesse. See lisainvesteering läheks valdavalt globaalsesse indeksfondi, mis vähendaks spekulatiivse portfelli osakaalu aja jooksul märgatavalt. Antud juhul jääb aga suurem osakaal, kui ma reaalsuses pikas perspektiivis jätaks.

Vesi 10% (IQQQ)

Usun, et kliimasoojenemise kontekstis saab vesi mõnekümne aasta pärast olema väga oluline ressurss ja siin on omajagu potentsiaali. Lisaks ei tundu see täna eriti „seksikas“ teema, mille peale massid tormi jookseksid, nii et huvi kasvuks võiks äkki potentsiaali olla?

Küberturvalisus 5% (ISPY) ja Automatiseerimine 5% (2B76)

Teised valdkonnad, mis tunduvad mulle pikas plaanis paratamatult kasvamas, on automatiseerimine ja robootika ning küberturvalisus. Maailm paistab järjest enam liikuvat nende trendide suunas.

Mõlema puhul kehtib ka mõte, et neid läheb vaja praktiliselt igas valdkonnas. Tänapäeval on peaaegu igas tehnikavidinas midagi, mida on võimalik häkkida või mis suhtleb ühel või teisel moel internetiga. Järelikult on seal midagi, mille puhul turvalisuse peale mõelda.

Samamoodi on peaaegu kõige tootmises, ladustamises, transportimises võimalik midagi automatiseerida ja töölõike, mida robotid võiksid efektiivsemalt tegema hakata. Seega väike panus mõnekümne aastase perspektiiviga ka siia.

 

Marko Oolo

Marko Oolo on Eesti investorkogukonnas tuntud eelkõige kui Investeerimisklubi kaasasutaja ja Investeerimisfestivali peakorraldaja. Lisaks on ta asutanud heategevusfondi Igavene Heategu.

Investeerimisklubiga on ta korraldanud 4 aasta jooksul enam kui 200 üritust, ning liitnud klubiga pea 8000 inimest. Täna riskiinvesteeringute fondis Superangel investeeringute juhina töötav Marko on varasemalt olnud analüütik ja tootejuht Transferwise’is. Ise on ta investeerinud alates 2013 aastast, ning 2014 aastast on ta 50% Klubi liige. Ehk säästab vähemalt poole  oma igast sissetulekust.

Marko tegi järgmised valikud:

USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet 100% (EXXT)

Valisin kasvukontosse ainult ühe fondi ja selleks on USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet. Valik on küll üsna julge, kuid selle valiku taga on oma jagu kaalutlemist.

Kasvukonto fondi valikut tehes mõtlesin läbi ka enda üldise investeerimisstrateegia ja investeeringute jaotumise varaklasside ning instrumentide vahel.

Esiteks läheb 17% minu palgast erinevatesse pensionifondidesse. Investeerin läbi II pensionisamba (2%+ riigi 4%) Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja läbi III samba (15% palgast) MSCI All-Country World Index (MSCI ACWI) finantsindeksit järgivate investeerimisfondide osakutesse. Seega pensionisammaste näol on mul piisav laiapõhjaline hajutus juba olemas ning Kasvukonto kaudu ei näe ma mõtet lisaks laiapõhjalist maailma indeksit juurde osta.

Sellepärast, kui sooviksin lisaks pensionifondidele indeksfondidesse investeerida, siis valiksin Kasvukonto läbi midagi julgemat ja pisut riskantsemat. Töötades igapäevaselt riskikapitali fondis, kus investeerime tehnoloogiaettevõtetesse, tundub EXXT Kasvukonto fondide seast hea valik. See koondab endas 100 USA suurimat tehnoloogiaettevõtet (nt Google, Apple, Microsoft, Amazon, Netlfix). Viimastel kümnenditel on tehnoloogiaettevõtted näidanud kõige kiiremat kasvu ning usun, et see jätkub ka järgmise kümne aasta jooksul. Valikut aitas teha ka LHV enda tehtud analüüs Kasvukonto kasutajate ja tootluste kohta, milles joonistus välja joon, et mida vähem fonde oli valitud, seda kõrgem oli tootlus. Seega järeldasin ka ise, et mõistlikum on valida 1-2 fondi.

Nüüd kui palgast 27% on investeeritud (17% pensionifondid ja 10% kasvukonto), siis eeldades, et säästan 50% sissetulekust, paigutaksin ülejäänud 23% sääste kinnisvara, laenude ja üksikaktsiate vahel.

Loe ka, millised portfellid panid kokku:
Märten Kress ja Jaak Roosaare
Rahakratt ja Tauri Alas

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.