Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga I kvartalis 2020?

Marten Raudsepp

14.04.2020 9:00

2020. aasta algas turgudel positiivses meeleolus ning paljud indeksid saavutasid veebruari keskel oma kõigi aegade tipud. Järgnes olukord, mida paljud investorid ei osanud ette näha ning maailma majanduse halvas koroonaviirus. Esimese kvartali jooksul lisandus Kasvukonto fondivalikusse elektriautodesse investeeriv fond ECAR ning E-spordi ja videomängude fond ESP0. Samuti hakkasid mõõtu võtma Eestis tuntud väikeinvestorid, kes koostasid enda Kasvukonto portfellid, mida järgneva 10 aasta jooksul hakkame põhjalikult kajastama. Järgnevalt vaatame, kuidas Kasvukontol esimeses kvartalis läks - milliseid otsuseid investorid heitlikes oludes tegid ning mis fondid suutsid kvartali lõpuks positiivset tootlust näidata.

Olemasolevatest positsioonidest on endiselt enim investeeritud USA 500 suurimat ettevõtet katvasse fondi SXR8, kus on ligi 25% kogu investeeringutest. Kuigi varasemalt on fondi osakaal kerkinud 37%-le, siis uute fondide lisandumisega on investorid oma portfelli laiemalt hajutama hakanud. Tehnoloogiasektor on teist kvartalit järjest populaarsust kogunud ning I kvartalis oli sinna investeeritud 12% kogu varadest.  Euroopa 600 suurimat ettevõtet sisaldav fond EXSA ligi 8% kolmandal kohal ning kogu maailma haldav XDWD ligi 5%-ga neljas. Eurotsooni dividendiaristokraat SPYW on ligi 5% populaarsuselt viies.

Keskmiselt on ühe Kasvukonto investori portfelli valitud 3,34 fondi. Uus raha investeeritakse üsna sarnaselt juba olemasolevatele positsioonidele. Enim suunatakse uus raha SXR8 fondi, kuhu läheb ligi 21,9% uutest investeeringutest (kvartal varem 18,2%). Ligi 2% on kolme kuu jooksul suurenenud populaarsuselt teise fondi,  tehnoloogiasektorit järgiva EXXT investeeringud 11,7%-ga (varem 9,3%). Suure tõusu on läbi teinud ka maailma turgude indeksfond VWRL, mis on kerkinud populaarsuselt kolmandaks ning kuhu suunatakse 6,6% uuest rahast (varem 2,6%). Euroopa 600 suurimasse ettevõtet katvasse fondi EXSA suunatakse 5,5% rahast (varem 6,4%). Jätkuvalt on aktiivsed dividendifondid – ISPA-sse suunatakse 4,5%, SPYD saab 4,1% ja SPYW 4,0% uuest rahast.

Esimese kvartali jooksul näitas neli fondi positiivset tootlust ning keskmine tootlus oli fondide lõikes -17,78%. Nagu majanduse langusfaasis kohane, liikus vastupidises suunas kullahinda järgiv fond XAD5, mis tõusis 8,3%. E-spordi ettevõtetele keskenduv fond ESP0 tõusis 4,9%. Krüptovaluuta Etherumi liikumist järgiv COINETHE 3,4% ja Saksamaa riigivõlakirju järgiv X03G 2,2%. Negatiivse poole pealt langes enim Ladina-Ameerika fond ALAT -43,5%, Venemaa fond DBXV -35,5% ja Ida-Euroopa fond CEC -35,5%.

43-st fondist 14 maksab dividendi lõppinvestori kontole ning ülejäänud 29 fondi reinvesteerivad dividendi. Suurimat dividenditootlust pakub VAL 6,36%-ga, millele järgneb ISPA 5,75%-ga ja IBCD 3,44%-ga.

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mis loodi 2001. aastal. LHV Kasvukonto vahendusel saavad investorid valida enda portfelli kuni kuus indeksfondi ning määrata nendesse investeerimise osakaalud. Juhul kui kolmapäeva õhtul on kontol vähemalt 1 euro, investeeritakse see vastavalt nendele valikutele. Portfellide arv kliendi kohta ei ole piiratud. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab siit.

Loe ka kuhu investeeriti Kasvukontoga 2019. aasta IV kvartalis ning kuidas käituda Kasvukonto investeeringute majanduskriisis.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.