Kas naftašokk aitab kaasa majanduste avamisele maailmas?

Kristo Aab

22.04.2020 15:40

iStockphoto

WTI nafta futuuride hind kukkus esmaspäeval USA turul üle 300% ning langes esimest korda ajaloo jooksul miinusesse. Sisuliselt tähendas see, et futuuride omanikud olid valmis peale maksma, et keegi neile mõeldud nafta endale võtaks. Naljakas olukord, arvestades et viimase poolesaja aasta jooksul on nafta olnud maailmas üheks enim nõutud maavaraks ning sõna otseses mõttes peamiseks käima panevaks jõuks.

Koroonakriis on pakkunud maailmale mitu valusat õppetundi – muuhulgas on ta näidanud, mis saab siis kui pöörane tarbimiskultuur vaibub. Olgu selle põhjuseks sunniviisilised liikumispiirangud või vabatahtlik mõtteviisi muutus, suurele osale äridest mõjub see ühtmoodi hävitavalt. Nafta on tänapäeval aga endiselt kogu materiaalse äritegevuse aluseks. Selle algeid leidub enamikes tarbekaupades, rääkimata selle funktsioonist rasketööstuses, kaupade transpordis või ka inimeste igapäevastes liikumisharjumustes. Seetõttu võib öelda, et kui konkreetsest majandusharust alguse saanud kriis võib naftatööstuse jaoks olla kergemini juhitav, sest muu nõudlus ei pruugi nõnda palju pihta saada, siis majanduseülene seisak on nende jaoks justkui krüptoniit.

Esmaspäevase hinnašoki tagamaid on erinevates kanalites juba üsna põhjalikult lahatud. Nõudluse langus on maailmaturul olnud mitu korda järsem kui naftatootjate reaktsioon tootmise vähendamise näol ning seetõttu on tekkinud olukord, kus naftahoidlad USA peamises kauplemiskohas on täis saamas. Hinnašokk puudutas maikuu futuure, millega oli esmaspäeval viimane aeg tehinguid teha ehk kellele päeva lõppedes futuurid kätte jäid, pidi olema valmis füüsiliselt ka nafta kokku lepitud tähtajal ja mahus vastu võtma. Juunikuu futuuride hinnad on samuti langenud, kuid kauplesid kirjutamise hetkel siiski +15 USD piirimail.

Liigse nafta pakkumise osas on enim põhjust näpuga näidata Venemaa ja Saudi-Araabia suunas, kes ei suutnud tootmise kärbetes märtsi alguses kokkuleppele jõuda, kuigi juba siis oli nõudluse langus selgelt näha. Seejärel ujutasid nad turu veelgi rohkem odava naftaga üle. Teoreetiliselt oleks USA tootjad võinud ka ise nõudluse ja pakkumise tasakaalule loomulikult rohkem kaasa aidata, sest WTI nafta pärineb ju peamiselt Texasest.

Reaalselt jäi hinnašoki mõju tõenäoliselt tagasihoidlikuks, kuna suurem osa kauplemisest käis sel ajal juba juunikuu futuuridega. Peamised kannatajad olid ilmselt nö futuuride vahendajad, kes lootsid veel viimase hetkeni hinnamuutustest kasu lõigata ning olid sunnitud siis lepingust iga hinna eest loobuma, et mitte jääda reaalse naftasaadetise otsa istuma.

Kuna koroonakriisist taastumine saab olema pikaajaline protsess, saadab väga nõrk nõudlus naftaturgu veel mõnda aega ning hoiab ka futuuride hinnad all. USA kildanafta tasuvuspunktiks on hinnatud 45-50$, kuid hinna taastumist sellisele tasemele on käesoleval aastal väga raske näha. Usutavam stsenaarium on, et kõikjal kärbitakse kõvasti tootmist, suletakse puurauke ning sektoris hõivatute arv langeb märgatavalt. Halvemal juhul võib see viia hoopis olukorrani, kus näiteks järgmisel aastal majanduse taastudes hakkab nõudlus järsult kasvama ning pakkumine ei suuda vähese valmisoleku tõttu taaskord õigeaegselt reageerida. See viiks omakorda kiire hinnatõusuni turul.

Ettevaates on huvitav näha, kas selline märgiline sündmus paneb maailmaliidreid kiiremini oma majandusi avama. Nafta- ja energiasektori esindajad on alati olnud ühed usinamad lobistajad võimukoridorides. USAs on nende valik tavapäraselt langenud vabariiklaste kasuks – nii toetasid energiasektori ettevõtted näiteks 2016. aastal USAs poliitilisi kampaaniaid kokku ligikaudu 65 miljoni dollariga, millest veidi vähem kui 90% läks vabariiklaste kaukasse. 2016. aastal valiti USA presidendiks teadupärast Donald Trump.

Käesoleval aastal on seni annetuste summa olnud ligikaudu poole väiksem ning arvestades eesseisvaid raskusi, ei ole sugugi kindel, et see aasta lõpuks palju kerkib. Tootmise kärpimine ja seeläbi ka töökohtade vähendamine mistahes USA tööstussektoris käib vastu Trumpi põhilistele valimislubadustele, seega peaks naftaturu totaalne madalseis olema suurepäraseks motivaatoriks USA majanduse taasavamiseks ning nõudluse taastamiseks turul. Ja kui USA oma turgu avama hakkab, siis on üsna kindel, et ka teised riigid sellele peatselt järgnevad.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse