Mis viib mullide tekkeni?

Sander Pikkel

11.05.2020 12:22

LHV

Aeg-ajalt tekib tuntav ja massiline entusiasm kindlat tüüpi investeeringute suhtes. 2000. aastate keskel viis see kinnisvarabuumini ja 2017. aasta lõpus krüptovarade plahvatusliku hinnatõusuni. Ühtäkki tundus, et kõik ümbritsevad inimesed räägivad oma edukatest investeeringutest just sellesse ühte mullistuvasse varasse. Äripäeva poolt eesti keeles välja antud raamatus „Arutu õhin“ analüüsib Nobeli preemia laureaat Robert J. Shiller teaduslikult lähenedes tegureid, mis viivad spekulatiivsete mullide tekkeni – arutu õhinani, nagu ta seda nimetab.

„Arutu õhina“ esmatrükk ilmus vaid viis päeva pärast tehnoloogiamulli tippu 2000. aasta märtsis. Sellest sai kiirelt ka New York Times’i bestseller, ühelt poolt ilmselt ajastuse, ning teisel efektiivse turu hüpoteesi kriitika tõttu.

Efektiivse turu hüpoteesi järgi kajastab aktsia hind kogu ettevõtte kohta teadaolevat informatsiooni ning seetõttu ei ole võimalik teenida turust paremat tootlust. Shilleri vaidleb väitele vastu, öeldes, et efektiivse turu teooria ei seleta, miks võib aktsiaturg olla vahel pikemate perioodide jooksul tugevalt vääralt hinnastatud. Õiglasele hinnatasemele tagasi jõudmise pealt tehinguid õigesti ajastades on sel juhul investoril võimalik kasumit teenida.

Teose teine, elamuhindade buumile keskenduv trükk ilmus aastal 2005 ning kolmas, Shilleri järgi nn normaalsuse buumi käsitlev trükk, 2015. aastal. Käesoleva raamatu näol ongi tegemist kolmanda trüki eestikeelse tõlkega. Shiller arutleb selle üle, kuidas oleme madalate intresside keskkonnas jõudnud olukorda, kus investoritel ei olegi tootluse otsingutel aktsiate ostmisele muud alternatiivi.

Tagasiside mudel

Mullistumine või arutu õhin võib tekkida nii kiirel ja suurejoonelisel hindade tõusul kui ka langusel. Shiller arendab mullide teooriat, mis kehtib igasuguse spekulatiivse turu kohta. Mullide tekkimisel on palju põhjuseid ning neile ühest ja lihtsat seletust ei ole. Shilleri defineerib mulli olukorrana, milles hinnatõusu-uudised kannustavad investorite entusiasmi aktsiate ostmisel niivõrd, et tekib teatav psühholoogiline epideemia.

Raamatus areneb välja tagasisidemudel. Hinnatõus ajendab algseid investoreid oma kasumist rääkima. Head uudised meelitavad turule uued investorid. Kui ka neil õnnestub hinnatõusu tagajärjel saavutada kiire edu, räägivad nemadki õnnestumisest järgmise laine investoritele. Edu ei jää ka meedial tähelepanuta. Nõnda paisub mull. Shiller analüüsib mullide teket, lahates üksipulgi nii kultuurilisi, tehnoloogilisi kui ka psühholoogilisi tegureid, ja üritab neid ratsionaliseerida.

Shiller on majandusajaloos tähtis oma pikema vaatenurga pakkumise viisi tõttu, luues mitmed majanduse hetkeseisu hinnata võimaldavad indikaatoreid. Nende seas on tsükliliselt korrigeeritud aktsia hinna ja kasumi suhtarv (CAPE) ja Weissi ning Case’iga koos loodud Case-Shilleri elamuhindade indeks, mõõtmaks kinnisvarahindade liikumist. Shiller ja tema kolleegid ei ole jäänud indeksite loomisel ainult teoreetilisele tasandile, vaid hoolitsenud ka selle eest, et investorid saaksid futuuriturul indeksite liikumisest kasu lõigata.

Elulised näited

Üks osa efektiivse turu hüpoteesist, mis ka raamatus käsitlust leiab, rõhutab, et aktsiahinnad peegeldavad kogu ettevõtted kohta teada olevat informatsiooni. Samas peab olema nn targal rahal võimalik oma negatiivse nägemuse osas hindu mõjutada, et need viia tagasi õiglase väärtuseni. Seda aitab teha lühikese positsiooni võtmine. Kui mõnel turul on võimalik vaid osta, peegeldab see turuosaliste nägemust ainult ühepoolselt, sest hindu ülemäära kalliks pidavatel osalistel pole peale oma olemasolevate positsioonide müümise rohkem võimalik hinnalangusele panustada. Viimasest ajast on hea näide Bitcoini ja teiste krüptovarade ülikiire hinnatõus 2017. aasta lõpus. Entusiasimi jagus seniks, kuni turule tulid futuurid. Tänu futuuridele oli hinna osas negatiivset nägemust omavatel investoritel võimalus mullist õhk välja lasta. See ka juhtus. Bitcoini hind kukkus aastaga enam kui 80%.

Ise mullis sees olles ei ole alati lihtne aru saada, kuidas hinnatase võiks olla ajaloolises perspektiivis ja pikemas vaates. Varaklassid on aeg-ajalt nii üle- kui ka alahinnatud. Pikemaajalisi indikaatoreid vaadates on lihtsam aru saada, et kus me hetkel oleme. Soovitan investeerimisraamatute klassikasse kuuluvat teost lugeda kõigil, kes tunnevad huvi aktsiaturgude psühholoogia vastu.

LHV Pank toetas raamatu eesti keeles välja andmist.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse