Majanduse taastumine ei sõltu vaid piirangute tühistamisest

Kristo Aab

15.05.2020 8:46

Käesolev majanduskriis on haavanud kõige tugevamalt majandusharusid, mis on seotud inimeste füüsilise liikumisega: turism, transport, kultuur, ka kaubandus. Turismisektor tundis viiruse mõjusid juba veebruaris kui hakati tühistama esimesi sõlmitud broneeringuid. Viimasel kahel kuul on sektori käive olnud juba sisuliselt nullilähedane. Ka kultuuriinimesed on jäänud tühjade pihkudega, sest liikumispiirangud on hoidnud inimesi kodudes ja lisaks on valitsus kehtestanud selged keelud rahvakogunemiste osas. Transpordi ja kaubanduse valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on läinud veidi paremini, kuid ka nemad on senini endiselt ühed suurimad kannatajad.

Nüüd kui viiruse levik on selgelt pidurdunud ja riik on hakanud eriolukorrast ja sellega kaasnevast tasapisi väljuma, on mõistlik korraks mõtiskleda, milline võiks olla majanduse taastumise rada? Tõde on see, et tõtt ei tea praegu keegi. Võrrandis on endiselt liiga palju tundmatuid muutujaid ja seetõttu on kõik majandusprognoosid, mille horisont ületab paari kvartalit, endiselt väga tugevas sõltuvuses eeldustest, mille paikapidavuses ei ole praegu võimalik kindel olla. Tuginedes inimeste käitumisharjumustele on osalisi hinnanguid siiski võimalik anda.

Ohutunde ununedes taastuvad endised käitumismustrid

Kultuuri ja kaubanduse osas on põhjust olla optimistlik. Eesti inimeste elujärg on heal tasemel ja esteetilised väärtused on väärtuste hierarhias tõusnud kõrgele pulgale. Seepärast on tõenäoline, et võimaluse avanedes hakatakse taas agaralt kultuuri tarbima. Seda toetab ka valitsuse otsus lubada alates juulist korraldada ka suuremaid üritusi nii vabas õhus (kuni 1000 inimest) kui siseruumides (500). Taastumine pole kindlasti silmapilkne, kuid selged eeldused kiireks taastumiseks on olemas.

Sarnane on olukord kaubandussektoris. Kiire sissetulekute kasv ja süvenev tarbimisühiskond on söövitanud inimeste käitumisse teatud mustri, mida ei ole lihtne muuta. Jah, osa kaubandusest kolib ka edaspidi üle internetti, kuid tehniliselt võttes ei kahjusta see sektori tulusust. Lisaks, niipea kui viirusele on ravim leitud ja meedia suunab oma tähelepanu mõne muu üleilmse trendi kajastamisele, väheneb ka inimeste ohutunne ja suuremal või vähemal määral taastub ka kaubanduskeskustes endine olukord.

Suurimaks väljakutseks saab usalduse taastamine reisimise osas

Transpordivaldkonnas on olukord veidi keerulisem. Esiteks on üleilmse majanduslanguse tagajärjel oluliselt vähenenud riikidevaheline kaubavahetus, mis annab tööd suurele osale sektorist. Ja kaubavahetuse taastumine ei sõltu täna ainult viiruse taandumisest, vaid ka suurriikide omavahelistest poliitmängudest ja võimuvõitlusest. Reisijateveoga tegelevad ettevõtted saavad piirangute tühistamisest kiiremat leevendust, sest tavapärase töörütmi normaliseerudes taastuvad ka inimeste nö kohustuslikud liikumismustrid. Küll aga jäävad pikemaks ajaks halvatuks turismisektorit teenindavad transpordiettevõtted.

Turismisektori lähituleviku osas ongi üleval ilmselt kõige rohkem lahendamata küsimusi. Turismiettevõtjad ise loodavad käesoleval aastal suurt tuge siseturismist. Tõsi on, et inimesed on tüdinud kodus istumisest ja kui avaneb võimalus end veidi tuulutada kasvõi kodumaal ringi seigeldes, siis paljud seda võimalust ilmselt kasutavad. Konks peitub aga selles, et keskeltläbi on Eesti inimesel ikkagi vähem vaba raha kui soomlasel ja seetõttu jääb käive ühe inimese kohta siseturismi puhul tõenäoliselt väiksemaks. Lisaks võib arvata, et ka ühes sihtkohas veedetud aeg on kohalike inimeste puhul väiksem. Balti riikide siseselt oleme tänaseks piirid taas avanud ilma kohustusliku karantiini nõudeta. Turismisektori jaoks on aga eluliselt oluline, et ka Soomega võimalikult kiiresti sarnase kokkuleppeni jõutaks, sest lõviosa sektori sissetulekust pärineb just põhjanaabritelt. Ning isegi siis kui piirid on taasavatud, peab inimestel olema ka tahe reisida välisriiki. Seega, vastamata küsimusi jagub.

Pikem ettevaade on endiselt hägune

Lõpetuseks, majanduse taastumise ajatelje või magnituudi detailseks prognoosimiseks on praegu veel selgelt vara. Seda on mõistlik hakata tegema siis kui piirangud on mõnda aega juba olnud tühistatud ja on olemas esimesed hinnangud viiruse teise laine tulemise osas. Majanduslanguse hinnangud käesolevaks aastaks jäävad 5-10% suurusjärku ning kõikide analüüsikodade põhistsenaariumite kohaselt peaks 2021. aastal toimuma üsna äkiline majanduse tagasipõrge. Infot, mis käib käesoleva aasta kohta, võib usaldada, sest ilmselt pole mitte kunagi varem sellise tihedusega tehtud majandusprognoose kui seda tehakse praegu. Samas tuleb aga kindlasti meeles pidada, et nende prognooside pikem horisont pole olnud kunagi hägusem kui praegu.

Kristo Aab
LHV majandusanalüütik




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse