Buffetti ja Tepperi värskeimad investeerimisotsused

Raido Tõnisson

4.06.2020 10:47

iStockphoto

Mai keskel avaldasid USA investeerimisfirmad ja riskifondid aruanded tehingutest, mida tehti 2020. aasta I kvartalis. Käesolevas artiklis vaatame üle, mida ostsid-müüsid Appaloosa juht David Tepper ja ilmselt kõigile tuttav Berkshire Hathaway juht Warren Buffett.

Appaloosa fondi asutajat ja juhti David Tepperit on Forbesi poolt nimetatud oma põlvkonna kõige edukamaks riskifondijuhiks (ehkki paljudel analüütikutel on kindlasti teistsugune arvamus). Tepperi isikliku varanduse suuruseks hinnatakse 12,0 miljardit dollarit.

Viimase kvartali jooksul kahanes Tepperi portfelli väärtus 17% võrra 3,98 miljardilt dollarilt 3,3 miljardi dollarini. Tehingute arvu poolest oli Appaloosal aktiivne kvartal, mida kajastab kuue aktsia sajaprotsendiline müük ning 14 uue aktsia lisamine portfelli. Kolm suurimat täielikult müüdud positsiooni olid hotelli- ja kasiinovaldkonnas tegutsev Caesars Entertainment ning energiaettevõtted Cheniere Energy ja Clearway Energy. Uutest positsioonidest suurimas mahus ostetud aktsiad olid suhtlusvõrgustikuettevõte Twitter, voogesitusteenust pakkuv Netflix ja telekommunikatsiooniettevõte Sprint Corporation. Ostude-müükide tulemusena suurenes positsioonide arv 22-lt 30-ni.

Esimeses kvartalis tegi Appaloosa täiendavaid oste kolme positsiooni puhul: maagaasi ja propaani transpordiga tegelev Energy Transfer Equity (positsiooni suurus +45% võrreldes eelmise kvartaliga) ning kaks tehnoloogiaettevõtet T-Mobile US (+10%) ja Micron Technology (+9%). Viimast on Tepper pidanud ka enda lemmikaktsiaks selle atraktiivse valuatsiooni ja ajalooliselt madala P/E suhtarvu, aga ka põnevate tehnoloogiatrendide, nagu 5G arendamise tõttu. Positsioone vähendati esimeses kvartalis rohkelt, kokku 14 erinevas ettevõttes. Müüdud aktsiate arvu järgi kolmeks suurimaks osutusid ravimitootja Allergan (-46%), satelliitsideteenuseid pakkuv Intelsat S.A. ning elektrienergia ja maagaasi tarnija PG&E Co (-34%).

Valdusfirma Berkshire Hathaway tegevjuhti Warren Buffettit peetakse maailma edukaimaks investoriks. „Omaha oraakli“ hüüdnime kandev Buffett on ka olnud sage külaline jutusaadetes ning praegu võib teda näha iga-aastasel Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolekul. Buffett, kes ostis oma esimese aktsia 11-aastaselt, on tänaseks rikkuselt kolmas inimene maailmas ning väärt 73,2 miljardit dollarit (millest lõviosa on ta lubanud heategevuseks ära anda).

Berkshire Hathaway esimese kvartali kõige märkimisväärsemad tehingud hõlmasid eelkõige panga- ja lennundusettevõtete aktsiaid. 84% ulatuses vähendati osalust pangaaktsias Goldman Sachs, mis moodustab Buffetti portfellist vaid 0,17%, võrreldes kvartalitaguse 1,14%-ga. JPMorgan Chase aktsiat vähendati 3% võrra ning sideteenusettevõtet Sirius XM Holdings 2% võrra. Täielikult müüdi I kvartalis maha kuus positsiooni, millest suurima osakaaluga portfellis olid lennundusettevõtete aktsiad: Delta Air Lines, American Airlines Group ja Southwest Airlines. Ära müüdi ka United Airlines Holdings, mis tähendab, et lennundussektoris tegutsevate ettevõtete aktsiate täielikku likvideerimist Buffetti portfellis. Taustainfoks olgu öeldud, et Buffett on oma usku lennuettevõtetesse koroonakriisi tõttu kardinaalselt muutnud öeldes, et lennusektori taastumiseks võib kuluda aastaid, kahjustades nende kasumipotentsiaali veel pikaks ajaks.

Olemasolevaid positsioone täiendati I kvartalis tagasihoidlikult kahe pangaaktsiaga: U.S. Bancorp (+13% võrreldes 2019. aasta IV kvartaliga) ja PNC Financial Services Group (+6%). Kuigi Buffett soovib hoida oma osalust enamik pangaaktsiates alla 10% läve, jõudis U.S. Bancorpi puhul see 9,92%-ni. Selle põhjuseks on asjaolu, et 10% piiri ületamine võib fondile kaasa tuua potentsiaalseid regulatiivseid piiranguid. Kuna aga PNC Financiali puhul on Berkshire'i osalus 10%-st veel kaugel (2,17%), võib see Buffetti jaoks tähendada tõenäolist ostukohta ka tulevikus. PNC Financial on fondijuhi tähelepanu tõmmanud oma bilansilisest väärtusest madalama kaubeldava hinnatasemega.

Suuremad positsioonid on võetud väärtpaberite turuväärtuse järgi, numbrid sulgudes tähistavad positsiooni aktsiate arvu muutust. TOP3 uued on reastatud ostetud koguse järgi. TOP3 müüdud on reastatud müüdud koguse järgi.

TOP3 lisatud ja TOP3 vähendatud on reastatud aktsiate arvu muutuse alusel. Kõigil sulgudega ridadel on sulgudes positsiooni aktsiate arvu muutus. Allikad: nasdaq.com

Kuidas me seda teame? USA-s on investeerimisfondidel (ehk institutsionaalsetel investoritel) kohustus esitada väärtpaberi- ja börsijärelevalvele (SEC) igas kvartalis aruanne 13F, kus on välja toodud investori kõik positsioonid ning nendega seotud tehingud. Kohustus on raporteerida ainult USA väärtpabereid ja pikkasid positsiooni, seega lühikeseks müüdud aktsiaid need aruanded ei sisalda.

Tuleb veel märkida, et kuna investoritel on kohustus aruanded avaldada 45 päeva jooksul pärast kvartali lõppu (ning üldjuhul nad ka seda varem ei tee), siis ei peegelda kvartalilõpu seisuga kirja pandud info enam investeerimisfondi või –firma viimast seisu. Siiski pakuvad 13F-aruanded väga head võimalust heita pilk fondide (ja nende maailmakuulsate juhtide) mõttemaailma. Neid aruandeid analüüsides võib saada hea aimduse, kus näevad tuntud investeerimisgurud kasvupotentsiaali ja kus pigem mitte.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.