Roheliste rongide/raudtee aasta - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Roheliste rongide/raudtee aasta

Jani Mäenpää

12.06.2020 11:02

iStockphoto

Seoses Euroopa rohelise kokkuleppega on Euroopa Komisjon juba eelnevalt nimetanud 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks. See on märgilise tähendusega ja näitab, et Komisjon on eesmärgiks seadnud oluliselt suurema osa maanteetranspordist raudteede peale saada ja selle sõnumiga edendatakse raudteed kui säästvat ja ohutut transpordiviisi. Raudteed ja rongiliiklus aga vajavad suurt väärtusahelat, infrastruktuuri ja kogu elutsükli tasuvuse ligikaudset arvutamist. Vaatame lähemalt, kuidas võiksid seda valdkonda uued rohelised ja taastuvenergiaga seotud lahendused mõjutada.

Modernses rongiliikluses on raudteede taristut võimalik põhimõtteliselt kaheks jagada: elektriraudteed ja raudteed ilma elektriühenduseta. Sealt edasi võivad infrastruktuuri võrdlused põhineda juba rööpmelaiustel, kiirusel, liiklusel ja tehnilistel aspektidel (mh ohutus). Isegi Euroopa riikide vahel esineb suuri erinevusi elektriraudteede võrgustiku ulatuses, pingestandardites ja rööpmelaiustes.

Kõrge elektriraudteede osakaaluga riikides on võimalik rongiliiklust opereerida juba tänavu taastuvenergia pealt, kui riigi energiatootmine läbi võrgu on valdavalt taastuvenergial põhinev. Elektriraudteega on ka võimalik langetada kasvuhoonegaase, kasutades ressursitõhusaid ja efektiivseid elektrironge, kuid sellise infrastruktuuri ülesehitamine on kallis ja tihti keeruline.

Eesti paistab Euroopa riikide võrdluses silma elektrifitseeritud raudteede madala osakaaluga, kuid 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks on meil plaanitud aastatel 2022-2028 seda oluliselt suurendada.

Allikas: Eurostat

Kui elektriraudteid pole, kasutatakse diiselvedureid või -ronge. Näiteks Ameerika Ühendriikides on ainult alla ühe protsendi kogu raudteevõrgustikust elektrifitseeritud. Madalal osakaalul on mitmeid põhjuseid, mh näiteks see, et raudteetaristu kuulub valdavalt eraomanikele. Ameerikas on fookus peamiselt kaupade transpordil ja seetõttu on efektiivsuse parandamiseks võimalik opereerida nii pikemaid kui kõrgemaid ronge võrreldes Euroopaga, kus keskendutakse rohkem inimeste vedamisele.

Kui aga ettevõtetel või riikidel oleks soov kasvuhoonegaase rongiliikluses vähendada ja elektrironge pole võimalik kasutada, võivad uued tehnoloogiad ikkagi abiks olla. Näiteks võib ilma suuremate kapitaliinvesteeringuteta diiselvedurite emissioonide vähendamisele kaasa aidata biodiisli kasutuselevõtt.

Kuna akutehnoloogiad ja süsinikuneutraalse vesiniku kasutamine kütusena arenevad kiiresti, on uute rongide ja taristu investeeringute puhul juba praegu võimalik pädevaid lahendusi leida. Rongitootjal Alstomil on juba olemas akudega rongid, mis võivad sõita üle 120 km ja vesiniku tehnoloogiaga rongid, mis suudavad läbida üle 1000 km. Hollandis on näiteks Alstomi Coradia iLint vesinikurongi testitud juba poolteist aastat. Vesinikku kütusena kasutades on rong vaikne ja ainsaks emissiooniks on vesi. Tänu edukatele katsetustele on Alstom saanud sellele rongile juba suurtes kogustes tellimusi koos hoolduslepingutega 30 aastaks. Sellised pikad lepingud näitavad nii klientide kui tootjate suurt usku uude tehnoloogiasse.

Rohelised lahendused nõuavad aga taristu moderniseerimist, kus on vaja teha investeeringuid näiteks akude puhul laadimisjaamadesse ja vesiniku puhul kütusesüsteemi seadmetesse ning jaotamise infrastruktuuri. Uut tehnoloogiat on General Electric proovinud kasutada nii, et akude abil pannakse raske rong jaamast liikuma, millega tuuakse kütusekulu ja mürataset allapoole. See on näide, kuidas võib rongide puhul efektiivsust otsida mitmest kohast.

Hispaania rongitootja Talgo, mis on ka LHV Pensionifond Roheline üks investeeringuid, teeb juba disainfaasis rongid ja vagunid kergemaks, parandades energiaefektiivsust ja vähendades nõnda rongiliikluse emissioone. Austraalias ja Indias on proovitud päikest ära kasutada, installeerides rongi katusele päikesepaneele. Koos tehnoloogilise arenguga ja poliitilise toetusega on raudteesektoris innovatsioonile ruumi küll.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Tegemist on mitteammendava loeteluga LHV Pensionifond Roheline investeeringutest seisuga 31.05.2020. Fondijuht võib mistahes hetkel otsustada nimetatud investeeringutest väljuda. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse