Kõik, mida peaksid teadma börsikrahhidest

Raido Tõnisson

30.06.2020 10:23

Shutterstock

Majanduslangus on oma olemuselt investori jaoks üks himutavamaid nähtusi, mis teatud aja tagant ikka ja jälle aset leiab. See võib tähendada madalamaid kinnisvara- ja aktsiahindu ning tavalisemast suuremat tööpuudust. Leppides majanduslangustega kui lahutamatu osaga pikaajalisest investeerimisest, on võimalik enda teadmiste täiendamise ja valmisolekuga nende kahju minimeerida või lõigata isegi kasu. Ehkki aktsiahindades enam majanduslangus kuigi palju ei kajastu, on jätkuvalt kõrget ebakindlust arvesse võttes teema igati ajakohane.

USA riikliku majandusuuringute ameti NBER 8. juunil avaldatud aruande kohaselt jõudis USA majandus 2020. aasta veebruaris haripunkti, millele järgnenud järsk langus tähistas majanduslanguse algust ning ühtlasi ka majanduse 128 kuu pikkuse tõusutsükli lõppu, mis oli ajaloo pikim.

Depressioon või langus?

Enne 1929. aasta suurt depressiooni nimetatigi majanduslangusi depressioonideks, peale mida leidsid majandusteadlased, et see sõna on liiga sünge ning kasutusele võeti mõiste „majanduslangus“. Praegu kasutatakse aga „depressiooni“ mõistet eriti suure majanduslanguse korral, kuid ametlikult pole sellele mõistele selget määratlust antud. Nii pandi 2007. aasta kriisile nimetus suur majanduslangus.

Majanduslanguste ja taastumiste vahekohtunik

Kuigi öeldakse, et karuturg algab alates 20%-lisest langusest, määratleb majanduslanguse või taastumise eelmainitud USA riiklik majandusuuringute amet (NBER), mis kasutab selleks lisaks SKP muutusele veel mitmeid muid näitajaid, nagu ettevõtete tootmine, tööhõive ja inimeste sissetulekud. Praegune majanduslangus on NBER kohaselt tingitud eelkõige tööhõive ja tootmise ulatuslikust langusest.

Majanduslanguste pikkus

Alates 1857. aastast, kui NBER registreeris esimese majanduslanguse, on kriiside keskmine pikkus  poolteist aastat, mille sisse on arvestatud ka ajaloo pikimad majanduslangused: 1873. aastal alanud ja kuus aastat kestnud langus ning 1929. aastal alanud ligi nelja-aastane suur depressioon. Taolised pikemad langused jäävadki pigem kaugesse minevikku, sest pärast II maailmasõda on languste keskmine pikkus olnud vähem kui aasta, peamiselt tänu Föderaalreservile ja pankade efektiivsemale toimimisele. Alates II maailmasõjast on 2007. aastal alanud ja 2009. aastal lõppenud kriis olnud pikim, kuid vara on veel öelda, kui kaua meie praegune langus kestab.

Kriiside toimumise sagedus

Võttes alguspunktiks jällegi 1857. aasta, on langused toimunud keskmiselt veidi enam kui iga kolme aasta tagant. Alates II maailmasõjast on majanduslanguste vahele jäänud aga keskmiselt viieaastane tõusuperiood, mida tõstab oluliselt meie viimane üle kümne aasta kestnud tõus.

Millal on parim aeg aktsiaid osta?

Vaadates USA suurettevõtete indeksi S&P 500 liikumist alates 1990. aastast ja kandes sinna kuupäevad, mil NBER on andnud välja aruande majanduslanguse kohta, näeme, et need on ka üsna soodsad hetked börsile investeerimiseks. Kui välja arvata praeguses languses volatiilset turgu, kus aktsiahinnad on väga kiiresti muutunud, on tavaliselt raporti esitamise aeg olnud turu põhja lähedal.


Allikas: Yahoo.Finance

USA riigivõlakirjad on heaks indikaatoriks

Lisaks peegeldavad aktsiaturgude käekäiku hästi USA 10-aastased ja 3-kuulised riigivõlakirjad. Allolevalt graafikult näeme, et perioodidel, mil majandusel on hästi läinud, on 3- kuulised võlakirjad langevas trendis ning pakuvad minimaalset tootlust. Majanduslanguste saabudes on aga 3-kuuliste võlakirjade tootlus jõudnud 10-aastaste võlakirjade tootluse lähedale või selle ületanud. Nii hakkas lühemaajaliste võlakirjade tootlus alates 2016 aastast üha hoogsamalt tõusma, mis nüüd, neli aastat hiljem väljenduski majanduslangusena.


Allikas: Yahoo.Finance

Kümneaastaste võlakirjade tootlus on jõudnud rekordmadalale tasemele, milleks on hetkel 0,69%. Võttes arvesse aga inimeste kindlustunde tõusmist, tööpuuduse vähenemist ja majanduse avanemist piirangutest, võib eeldada, et 10-aastaste võlakirjade tootlus pöördub taas tõusuteele, sest väljutakse turvalistest riigivõlakirjadest, mis alandab nende hindu ning tõstab seeläbi võlakirjade tootlust.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse