Kasvukonto eksperimendi II kvartali tulemused - Kasvukonto - Uudised - LHV finantsportaal

Kasvukonto eksperimendi II kvartali tulemused

Raido Tõnisson

06.07.2020 08:37

LHV

2020. aasta teine kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas on muutunud meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa, mida paljud osalised ilmselt teha sooviksid, arvestades turgude volatiilsust. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. Tänase seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud 591 eurot.

Esimese kvartali tulemusi saad vaadata siin.

Marko Oolo

II kvartali lõpuks jõudis kõige suurema ehk 655 eurose portfellini Marko Oolo, kes investeeris sajaprotsendiliselt USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet (EXXT) koondavasse fondi. Fondiosak kasvas kvartali jooksul 21,2%, millele lisandus ka II kvartalis makstud dividend 0,1474 eurot osaku kohta, mis reinvesteeriti tema portfelli. Ehkki tehnoloogiaettevõtteid koondava indeksi EXXT koosseisu kuuluvad paljud koroonapandeemiast kasu saanud ettevõtted, sealhulgas Tesla, mille aktsiahinna tõus ja ettevõtte tulemused ei ole kuigi hästi korrelatsioonis. Huvitav on näha, et kas järgnevates kvartalites tehnoloogiasektori tootlus mõnevõrra vaibub või jätkab oma kõrget lendu.

Rahakratt

Rahakratt investeerib 30% Aasia arenevate turgude ettevõtetesse (AASI), 30% puhta energia tootjatesse (IQQH), 20% tervishoiuinnovaatoritesse (2B78) ja 20% USA 100 suurimatesse tehnoloogiaettevõtetesse (EXXT). II kvartali lõpuks oli blogija portfell 632 eurot, millest suurima panuse tootlusele andsid tervishoiuinnovaatorite ja tehnoloogiaettevõtete vastavalt 26,5- ja 21,2 protsendiline hinnatõus. Aasia regiooni ettevõtted näitasid veidi tagasihoidlikumat, kuid siiski viisakat 18%-list tootlust, mis tänu üsna võrdsetele fondide osakaaludele portfelli lõpptulemusele suurt mõju ei andnud.

Investor Toomas

Investor Toomas otsustas panustada Hiina ettevõtteid koondavasse fondi (XCHA), mille II kvartali 13% tootlus jäi pea kahekordselt alla kõikide osalenute valitud fondide keskmisele 24% tootlusele. See kukutas tema portfelli suurust arvestades I kvartali esikohalt nüüdseks kolmandale kohale. Põhjuseks on fondi väiksem volatiilsus võrreldes teiste fondidega. XCHA on alates aasta algusest läbivalt hoidnud ühtlaselt kõrget hinnataset. Sellest hoolimata kasvas Investor Toomase portfell 618 euroni.

Rahapuu blogi (Tauri Alas)

Rahapuu blogi pidava Tauri Alase valikuteks osutusid maailma ettevõtted 75% (VWRL), USA 100 suurimad tehnoloogiaettevõtted 21% (EXXT), Bitcoin 2% (COINXBE) ja Venemaa ettevõtted 2% (DBXV) ulatuses. Kuigi Bitcoini hinda jälgivat fondi on Tauril väikses osakaalus, aitas COINXBE 45% tõus teises kvartalis kenasti kaasa portfelli kogutootlusele. Ühtlasi oli see osalejate valitud fondide seast kõrgeima tootlusega fond II kvartalis. Aktsiaturu üldist tootlust jälgiva fondi VWRL näitas teises kvartalis 18% tootlust, mis jäi võrdsele tasemele Venemaa ettevõtteid koondava fondi tootlusega. Tauri portfell kasvas viimases kvartalis 611 euroni.

Jekaterina Tint

607 euro suuruse portfelliga II kvartali lõpetanud Jekaterina investeerib maailma ettevõtetesse 65% (VWRL) Aasiasse 25% (AASI) ja automatiseerimisse 10% (2B76) ulatuses. Nagu ka eelmise puhul, näitas kõige väiksema osakaaluga fond kõige paremat tootlust. Automatiseerimisfond kasvas kvartali jooksul tugevad 32%, kuid portfelli keskmine tootlus oli 22,9%, millele lisandus VWRL makstud dividend 0,38 eurot osaku kohta.

Taavi Pertman

Taavi investeerib 80% maailma ettevõtetesse (VWRL), 10% veekäitlusesse (IQQQ), 5% automatiseerimisse (2B76) ja 5% küberturvalisusesse (ISPY). II kvartali lõpu seisuga oli Taavi portfelli väärtuseks 602 eurot. Nagu tihtipeale juhtub, oli kõige parema tootlusega fond, 2B76, ka kõige väiksema osakaaluga portfellis. Veefond näitas kvartali jooksul võrreldes keskmisega madalamat, 13% tootlust, mida kompenseeris kõrge osakaaluga VWRL 18% tootlus.

Jaak Roosaare

Jaak valis oma portfelli vaid ühe laiapõhjalise fondi - maailma ettevõtted (VWRL), mistõttu on seda hea võrrelda Investor Toomase valitud Hiina ettevõtteid koondava fondiga. Vastupidiselt I kvartalile näitas viie protsendipunkti võrra paremat ehk 18%-list tootlust Jaagu valitud maailma ettevõtete fond. Jaak suurendas II kvartalis enda portfelli 600 euroni.

Märten Kress

Ühe astme võrra positsiooni parandanud Märteni portfell koosneb 60% ulatuses maailma ettevõtetest (VWRL), ülejäänud osa moodustavad USA väiksed ettevõtted (XRS2). II kvartali lõpu seisuga kasvas Märteni portfell 600 euroni. Olulise panuse andsid Märteni portfelli tootlusele USA väikeseid ettevõtteid koondava fondi 27% tõus. Siinkohal realiseerus eelmise kvartali tulemustes välja öeldud eeldus, et langusest taastuvad väikeste ettevõtete aktsiad kiiremini kui turu keskmine.

Kristi Saare

Kristi portfell oli II kvartali lõpuks 598 eurot. Portfelli kuuluvad kuuluvad USA 500 suurimat ettevõtet 60% (SXR8), dividendimaksjad 30% (ISPA) ja e-sport 10% (ESP0) ulatuses. Nagu ka I kvartalis, oli portfelli parima tootlusega fond Kristi portfellis e-sport, näidates II kvartalis 31% tootlust. Ehkki dividendimaksjaid koondava fondi tootlus oli II kvartalis vaid 10%, lisandus sellele veel ISPA makstud dividend 0,177 eurot osaku kohta. Suurima osakaaluga SXR8 näitas samuti fondide keskmisest madalamat ehk 19,5% tootlust.

Kui I kvartalis teenisid kõik osalejad negatiivset tootlust, ehk kõige mõistlikum oli omada sularaha, siis teise kvartali tulemustest tulevad välja juba järjepideva investeerimise ning ostude ajas hajutamise positiivsed mõjud. Ehkki kriisi arvestades osteti I kvartalis fonde üsna kõrge hinnatasemega, siis teise kvartali esimene ost aprillikuus sattus aega, kus aktsiaturg oli veel oma põhja lähedal. Peale seda hakkasid aga hinnad kiirelt tõusma ning kompenseerisid I kvartali negatiivse tootluse. Teise kvartali lõpuks oli kõige suurema ja kõige väiksema portfelli vahe kasvanud 36 eurolt 64 euroni, mis on ligi 78%.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.