SPAC ettevõtete tagasitulek - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

SPAC ettevõtete tagasitulek

Raido Tõnisson

14.10.2020 10:14

iStockphoto

Võimalusi, kuidas ettevõtted ennast tänapäeval börsil noteerida saavad, on mitmeid. Lisaks tavapärasele IPO-le, mille käigus palgatakse investeerimispangad juhtima avaliku aktsiate pakkumise protsessi, on viimasel ajal üha rohkem populaarsust kogumas SPAC ettevõtete loomine. Investorile on oluline teada, kuidas talle huvipakkuv ettevõte end börsil noteerida kavatseb, sest see võib oluliselt mõjutada aktsiahinda ja selle volatiilsust esimestel kauplemispäevadel.

Mis see SPAC ettevõte üldse on?

SPAC-Special Purpose Acquisition Company on, nagu nimigi ütleb, spetsiaalseks otstarbeks loodud ettevõte, mis kaasab investorite kapitali ning millega seejärel ostetakse börsile noteeritava ettevõtte osalus. Teisisõnu on see vahekeha investorite ja börsile mineva ettevõtte vahel, millel ei ole müüdavaid tooteid ega teenuseid, nagu tavalisel ettevõttel. Sellise noteerimisviisi juures on investori jaoks suur pluss see, et juhul kui loodud vaheettevõte mingil põhjusel teiselt ettevõttelt kahe aasta jooksul osalust ei osta, siis raha kaasanud investorid saavad oma raha tagasi. Investorid saavad investeeringust loobuda ka siis, kui SPACiga ühinenud ettevõte ei ole neile investeerimiseks meelepärane. Siit tuleb ka SPAC ettevõtete miinus, sest nii kaua kuni ühinemist ei ole toimunud, ei saa investorid kindlad olla, millesse nad investeerivad.

Näiteks 2016. aastal loodi SPAC ettevõte VectoIQ eesmärgiga osta mõne kinnisvarafondi osalus. Selle asemel investeeris ettevõte 2018. aastal hoopis elektriautotootjasse Nikola, tänu millele tuli Nikola börsile. Vaadates Nikola aktsia hinda alates 2018. aastast, oli see tulus otsus VectoIQ’le, ehkki sel ajal võisid kinnisvarafondi investeerida soovivad investorid üsna pettunud olla.

Kasulik ka juhtkonnale

Tavapärane IPO protsess algab üldiselt ettevalmistusperioodiga, mille käigus määrab ettevõte pakkumise peakorraldaja, kes hindab ettevõte äri jätkusuutlikkust ja finantsseisundit. Seejärel koostatakse IPO prospekt, tehakse aktsiale esialgne hindamine ning selgitatakse välja, milline on võimalik investorite huvi ettevõtte vastu ning vastavalt tulemustele korrigeeritakse aktsia hinda veelkord. Lisaks korraldatakse ettevalmistamise etapis turunduskampaaniaid, mille eesmärk on ettevõtte börsiletulek võimalikult paljudele investorile teatavaks teha. Protsessi viimases etapis koostatakse tehingu tagamise leping (underwriting agreement), mis kohustab IPO peakorraldajat tagada ettevõttele raha laekumine aktsiate eest juhul, kui mõni investor peaks eelnevalt kinnitatud ostusoovist loobuma.

Nagu näha, on tavapärane IPO protsess SPAC ettevõtte loomisest palju keerulisem ja rohkem reguleeritud. Veelgi olulisem on ajakulu vahe. Kui traditsiooniline IPO protsess võib kesta isegi ligi pool aastat, siis SPAC ettevõtted luuakse kuni kahe kuuga, vähendades oluliselt ajariski ning ettevõtted saavad täpselt kindlaks määrata, kui palju kapitali nad soovivad kaasata.

Tänu selle lihtsusele on börsile minemine läbi SPAC ettevõtete viimastel aastatel pärast 2007. aasta finantskriisi järsult kasvanud. Kui alles 2017. aastal läks SPACi kaudu börsile 34 ettevõttet, siis 2020. aastal on läinud/kavatseb börsile läbi vaheettevõte minna 138 ettevõtet, mis kaasavad investoritelt kokku ligi 53 miljardit dollarit kapitali.


Allikas: SPACdata

Üha rohkem on erinevaid investeerimisvõimalusi, kuhu investor oma raha saab paigutada ning sõltuvalt investeerimisstiilist võivad SPAC ettevõtetel aktsiaportfellis oma koht olla. Kuigi SPAC ettevõtted on aktsiatega üsna sarnased, on need paljude jaoks üsna riskantsed, kuid võivad õige ettevõtte valimisel selle riski tootlusega kompenseerida. Siiski ei ole SPAC ettevõtte puhul tegemist loteriipiletiga, oluline on teha ära kodutöö ehk uurida, kes on SPACi asutajad, mis sektori ettevõtte osalust plaanitakse osta ning loomulikult mitte investeerida kogu oma vaba raha ühte ettevõttesse. SPACi puhul on see eriti tehtis, sest nagu eelnevalt mainitud, SPAC ettevõttel on aega kaks aastat otsida ettevõtet, millesse investeerida. See on periood, mil investori raha istub tundmatus kohas.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse