Parem isiklik pensionisammas kui lootus riigiabile - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Parem isiklik pensionisammas kui lootus riigiabile

Raido Tõnisson

13.11.2020 09:33

Shutterstock

20. oktoobril jõustunud ning 2021. aastal kehtima hakkava pensionireformi raames avaneb inimestele mitu uut võimalust, mida teha oma II sambasse kogunenud rahaga, sealhulgas selle tarbimisse võtmine. Ehkki mitmed küsitlused on näidanud, et lahkujate arv tõotab üsna väike tulla, tasub neil siiski oma otsusega mitte kiirustada ja hoolikalt kaaluda, kas see on ikka ainuõige variant.

II sambast mitte lahkumiseks on mitmeid mõjuvaid põhjuseid, seega ühte konkreetset on keeruline välja tuua. Ilmselt on igaühele selge, et tuleviku pension väheneb lahkumise korral märkimisväärselt. Kui palju täpselt, võib igaüks välja arvutada sotsiaalkindlustusameti väljatöötatud pensionikalkulaatoriga, sisestades väljadele enda kohta käivad andmed. Tuleb aga mainida, et tegemist on lihtsustatud teoreetilise mudeliga ja ei ole mõeldud täpse isikliku pensioni suuruse arvutamiseks.

Teiseks suuremaks mureks II sambast lahkumise korral on kindlustunne tuleviku ja pensioniea osas. Kogumis- ja riikliku pensioni suuruse vahe tuleneb sellest, et esimese puhul kogub inimene pensioniks raha enda kontole, kas siis pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, ning teise puhul maksab inimene lihtsalt täna makse, et tulevikus saada õigus natuke suurema riigipoolse pensioni saamiseks. Oma kontole, ehk II sambasse kogudes pakutakse inimesele suurepärast tehingut: maksa 2% oma brutopalgast ning riik paneb enda poolt 2 korda samapalju sinu kontole juurde, ehk 4% sinu brutopalgast. II sammast mitte kasutades suunatakse see riigipoolne 4% lihtsalt sotsiaalmaksuna I sambasse, mille arvelt tasutakse tänaseid riigipensione. II sambast väljudes panustad lootusele, et tuleviku riigieelarve on piisavalt rikkalik, et võimaldada I sambast maksta elamisväärset pensioni.

Eesti majandus ja ka riigieelarve on viimastel aastakümnetel kahtlemata teinud läbi suure kasvu, kuid riiklik pension on tugevas seoses just tööealiste inimeste arvuga ja nende makstava sotsiaalmaksuga. Kuna Eesti elanikkond järjest vananeb ehk tööealisi inimesi jääb vähemaks ning riigile laekuv sotsiaalmaks seetõttu samuti väheneb, mõjutab I sambale lootma jäämine pensioniea elukvaliteeti suure tõenäosusega vägagi negatiivselt.

Eesti rahvaarv väheneb sotsiaalministeeriumi prognooside järgi aastaks 2060 seniselt 1,39-lt miljonilt 1,11 miljonini. Tööealiste 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%. Kuigi selleks ajaks minnakse pensionile tõenäoliselt mõned aastad hiljem kui praegu, väheneb töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv lähikümnenditel sellegipoolest drastiliselt. Õhku jääb küsimus, kust tuleb 2060. aastal nende inimeste pension, kui sotsiaalmaks väheneb? Ainuke lahendus on seista ise oma tuleviku eest ning kasutada riigi pakutavaid võimalusi täielikult. II sambasse kogumise olulisus tõuseb seda rohkem, mida kiiremini väheneb rahvastik või mida aeglasem on Eesti majanduskasv.

Sotsiaalministeeriumi töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 jõuab see number 1,6ni. See tähendab kõige rohkem 160 töötajat saja pensionäri kohta.


Allikas: Sotsiaalministeerium

Kolmandaks argumendiks on kontroll oma kogutud pensionivarade üle. II sammast kasutades võid kogumisperioodi jooksul vajaduse korral kogutud raha välja võtta, surma korral kogutud raha pärandada jms. Samuti võid pensioniikka jõudes raha korraga II sambast välja võtta, makstes 10% tulumaksu või muuta see tähtajalise pensioniga koguni tulumaksuvabaks. Kui võtta kogumispension välja enne pensioniealiseks saamist ja pensionieani on jäänud üle viie aasta, maksustatakse väljamakse 20% tulumaksuga. Vastukaaluks, I sambasse makstud makse sa kunagi välja võtta ei saa ning samuti ei ole sul võimalik enda panust oma järeltulijatele pärandada. Võrdlus on lihtne, kas maksad 2% oma teise sambasse ning saad 4% oma sotsiaalmaksust enda kontrolli alla või II sambast lahkumise korral säästad selle 2% ja kaotad 4%, mis vastasel juhul oleks sinu pensionikontole laekunud.

Kokkuvõttes:

  1. II sambast lahkudes langeb suure tõenäosusega sinu pensioniea sissetulek;
  2. II sambast lahkudes kaob sul täielikult kontroll ja kindlustunne oma pensioniea toimetuleku osas, oled sõltuv tuleviku riigieelarvest ja poliitikute otsustest;
  3. II sambast lahkudes kaotad võimaluse oma pensioniks kogutud varasid paindlikult kasutada.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.