Kasv taastub, kuid sektoripõhised mured jäävad kestma - Arvamusplats - Uudised - LHV finantsportaal

Kasv taastub, kuid sektoripõhised mured jäävad kestma

Kristo Aab

05.01.2021 16:12

Lõppenud aasta oli nii ettevõtjate kui tarbijate jaoks täis kannatamist ja ootamatusi, kuid pakkus kindlasti võimalusi ka õppimiseks ja enesearenguks. Erandiks ei olnud ka majandusanalüütikud, kes pidid aasta jooksul korduvalt nentima, et seni kehtinud arusaamine majanduse toimimisest  vajab kohendamist. Näiteid võib tuua üksikutest sündmustest nagu negatiivseks muutunud nafta hind maailmaturul või kuuga kolmekordistunud töötuse määr USA-s. Kuid kukalt panid kratsima ka mõned pikemaajalised trendid nagu kõigutamatult kasvavad kinnisvarahinnad, ennenägematu rahatrükk või täielikult kõrvale heidetud eelarvereeglid.

Siiski tuleb tõdeda, et suurte analüüsimajade poolt kevadel koostatud hinnangud globaalse majanduse käekäigu kohta 2020. aastal on suures pildis leidnud kinnitust. Kuigi ametlike andmete ilmumiseni on veel parasjagu aega võib suure tõenäosusega väita, et euroala majandus kahanes lõppenud aastal ligikaudu 7-8% ning globaalne langus jäi 3-4% lähedusse. Riikide lõikes pole aga aasta jooksul sellist selgust olnud. Näiteks prognoositi kevadel Euroopas sisuliselt kõikidele riikidele ühtlaselt veidi alla 10% suurust majanduslangust. Tänaseks on selge, et erinevused Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide majanduslanguse tempos ulatuvad mitmekordseks. Eesti on selles jaotuses jäänud „õnnelikemate“ poolele, pääsedes 2020. aastal ca 3% suuruse miinusega. Euroopast leiab aga päris mitu riiki, kus majanduslangus küündis mullu suisa kahekohalise näitajani.

Majanduse taastumiskiirus sõltub vaktsiini tõhususest

Ka käesolevaks aastaks koostatud majandusprognoosides on omajagu müra sees, sest viiruse levikut ei ole endiselt kontrolli alla saadud ja seetõttu ei tea keegi täpselt kui pikalt jäävad majandust rõhuma nö koroonapiirangud. Suvine kogemus näitas, et Eesti ettevõtjad suutsid piirangutest pääsedes üsna kiiresti tavapärased tegevusmahud taastada. Kui valitsus suudab ka teise laine ajal piirangute alla sattunud ettevõtteid mõistlikult toetada, siis pole põhjust miks ei peaks see kevadel korduma. Vaktsiini valmimine peaks aga tagama selle, et uusi laineid enam selle viiruse kontekstis ei tule.

Optimistlikuma stsenaariumi kohaselt taandubki viiruse levik kevadel, sest tegemist on siiski gripilaadse sesoonse haigusega. Igapäevaselt kajastatava nakatunute hulga vähenemine sisendab inimestesse optimismi – piirangud leevenevad, ettevõtjad julgevad taas investeerida tuleviku rahavoogudesse ning tarbijad pääsevad igas mõttes pimeda talve kütkeist ja pöörduvad tasapisi tagasi oma tavapärase käitumismustri juurde.

Pessimistlikuma stsenaariumi korral kammitseb kriisi hõng meid veel terve suve ja võibolla ka sügise ning kergemalt saab hingata alles aasta lõpus. Kasvu viibimine võib olla otseselt seotud haiguse levikuga – olgu selleks siis inimeste käitumisest tingitud nakatumise jätkuv kiirenemine, vaktsiini ebaefektiivsus või juba aktuaalseks muutunud tõrked vaktsiini tarnetes. Sellele lisaks või ka eraldiseisvalt võib majandust jääda rõhuma ka ettevõtjate liigne kartlikkus tuleviku osas, mis hoiab tagasi majanduse taaskäivitamiseks hädavajalikke julgeid otsuseid ja investeeringuid. Seni on pandeemia suuremad kannatajad olnud sesoonse iseloomuga majandusharud (turism, reisimine) ja iga lisanduva kõrghooaja (suve) vahelejäämine tähendab nii nende kui tegelikult ka majanduse kui terviku jaoks üha vaevalisemat taastumise protsessi.

Üldjoontes räägime esimesel juhul tänavu 3-4% majanduskasvust, teisel juhul aga stagnatsioonist või väikesest majanduslanguse jätkumisest.

Teenindussektori jaoks on aasta esimene pool endiselt keeruline

Kindel on see, et majutus- ja toitlustussektori ettevõtete jaoks jätkub kriis veel vähemalt pool aastat ja peamiselt välisklientide teenindamisele keskendunud äride jaoks kauemgi. Sama kehtib ka turismiga tihedalt seotud transpordivaldkonnas. Loomingulises kultuuri- ja meelelahutusvaldkonnas on liikumispiirangud, maskikohustus, distantsihoidmine ja muud ettekirjutused loonud sobiva pinnase täiesti uue kontseptsiooniga ürituste väljatöötamiseks. Virtuaalmaratonide, diginäituste ja Zoomi-kontsertide näol on küll tegemist selgelt asendustegevusega, mis tavapärasega võrreldes ei suuda kindlasti tekitada sarnast käivet, kuid vähemalt pakub see inimestele ajendi oma igapäevategevustega jätkamiseks.

Tööstus on kriisis olnud suurimaid üllatajaid

Kevadel kardeti enim, et globaalsete tarneahelate katkemise tõttu saab kriisis suure löögi töötlev tööstus. Sellele hirmule andis alust juurde fakt, et tööstuse kindlustunne oli nii Euroopas kui Eestis juba mõnda aega halvenenud ja jahutas hooga kogu majandust. Tänaseks on selge, et see risk vähemalt suures osas ei realiseerunud. Vastupidiselt ootustele pidas tööstus kriisis hästi vastu ning muu majandusega võrreldes on ka sektori kindlustunne kriisi põhjast kiiremini taastunud. Suurt rolli mängis tõsiasi, et viiruse levik oli kogu Põhja-Euroopas keskmisest tagasihoidlikuma, mis tähendas ka väiksemaid piiranguid majandustegevusele. Kaubateed püüti võimalikult lahti hoida ning välisnõudlus nõrgenes oodatust vähem.

Ehitus võib muutuda uueks majanduse piduriks

Ettevaates on suur küsimärk seotud ehitus- ja kinnisvarasektoriga. Ehitusmaht kahanes lõppenud aasta kolmandas kvartalis 10% ning usutavasti kandub pessimistlik foon üle ka tänavusse aastasse. Ehitussektor on tavapäraselt olnud heaks indikaatoriks selle osas, mis toimus majanduses aasta-poolteist tagasi, sest tehingute ettevalmistamine ja realiseerimine võtab rohkem aega kui teistes valdkondades. Kuna riigipoolne panus nõudluse turgutamiseks jääb seni nähtud plaanide põhjal tagasihoidlikuks, siis on väga oluline, et majanduse üldine kindlustunne ja erasektori investeerimisjulgus taastuks võimalikult kiiresti. Mida rohkem lasta suurel masinavärgil maha jahtuda, seda vaevalisem on selle hilisem taaskäivitamine. Kümnendi taguse kriisikogemusega võrreldes on ehitus- ja kinnisvarasektori ettevõtted õnneks oluliselt paremini kapitaliseeritud, mistõttu püsisid kinnisvara hinnad lõppenud aastal stabiilsena ning suuri varade kiirmüüke ei ole põhjust oodata ka käesoleval aastal.

Kristo Aab
LHV majandusanalüütik




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse