Millise Balti börsifirma aktsionäride arv on enim kasvanud ja kahanenud? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Millise Balti börsifirma aktsionäride arv on enim kasvanud ja kahanenud?

Raido Tõnisson

11.01.2021 09:11

iStockphoto

Kuigi Balti börs on paljudele välisinvestoritele veel nähtamatuks jäänud või ei ole tundunud investeerimiseks piisavalt atraktiivse kohana, on enamiku Balti börsiettevõtete puhul aktsionäride arv viimastel aastatel siiski tublisti tõusnud. 2020. aasta ning eriti selle I kvartali numbritest rääkides on aktsionäride lisandumise põhjuseks peamiselt 1. veebruarist kehtima hakanud tasuta Balti aktsiatehingud koos koroonakriisi mõjuga kevadel.

Aktsionäride arvud on vastavalt ettevõttele kogutud kas kvartali- või aastaaruannetest ning 2020. aasta IV kvartali andmed on võetud Nasdaqi börsiettevõtete aktsiaraamatutest 6. jaanuari 2021 seisuga.

Dividendifookusega ettevõtete investorite arv kasvab kiiresti

Tallinna Kaubamaja Grupp on Balti börsil aktsionäride arvu poolest üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid. Lisaks sellele, et Grupi ettevõtted moodustavad kogu Eesti jaekaubandusest enam kui kümnendiku, leiab ettevõte vaatamata oma turuosale veel ka edasiseks kasvuks vajalikke investeerimisvõimalusi. Näiteks 2020. aastal ostis TKM jaekaupluste keti Comarket omanikfirma ABC Supermarketsi, mis avaldas positiivset mõju Grupi müügitulule juba omandamisele järgnevas kvartalis. Lisaks maksis TKM kevadel välja oma kõigi aegade rekordilise dividendi ehk 73 senti aktsia kohta. Kui välja arvata 2011. ja 2014. aasta väljamaksete kärped, on TKM makstavad dividendid kasvanud iga aastaga alates 2009. aastast. 2020. aasta IV kvartali seisuga oli TKM aktsionäride arv 12 752.

Veel suhteliselt noore börsiettevõttena on Tallinna Sadama investorite arv tõusnud 15 451ni peamiselt tänu oma atraktiivsele dividendipoliitikale. Vaatamata keerulisest 2020. aastast, suutis TSM varem antud dividendilubadusest kenasti kinni pidada ja maksis suvel investoritele välja üle 30 miljoni euro ehk 0,115 aktsia kohta. 2020. aasta puhaskasumist vähemalt 70% dividendimakset on oodata ka käesoleval aastal.

Eesti suurima vee-ettevõte Tallinna Vee aktsionäride arv on alates 2008. aastast stabiilset kasvu näidanud, kuid 2020. aasta alguses tegi see suurema hüppe ülespoole ja lõpetas aasta 8198 aktsionäriga. Kuigi 2017. aastal mõned aktsionärid eemaldusid ettevõttest selle kohtuvaidluste tõttu Konkurentsiametiga veetariifide üle, on saaga tänaseks lõppenud ja ettevõte pakub atraktiivset dividenditootlust.

Tallink Grupp on 18 654 aktsionäriga Balti börsil suurima investorite arvuga ettevõte, kuid kuna firma ei ole ta oma aruannetes ega aastaraamatutes aktsionäride täpset arvu avaldanud, puudub meil ajalooline ülevaade Tallinki aktsionäride arvu kasvamise või kahanemise kohta.


Allikas: Tallinna Kaubamaja


Allikad: Tallinna Vesi, Tallinna Sadam

Eelistama on hakatud ka panku

Lisaks veel mõnele teisele on viimase paari aastaga aktsionäride arvu kahekordistanud suurim kodumaine finantskontsern LHV Group, mille investorite arv on tõusnud 10 716-ni. Alates 2016. aasta IPO-st püsis see stabiilselt 5000 lähedal, kuid 2018. ja 2019. aastal saavutatud rekordilised müügitulemused, Danske Banki eraisikutega seotud käitise omandamine ning 2019. aasta alguses avalikustatud kiiret kasvu iseloomustav finantsprognoos tõid ettevõttele palju uusi investoreid. Finantsplaani uuendas LHV Pank optimistlikumaks ka 2020. aasta oktoobris, mis koos positiivsete arengutega uue panga loomisel Ühendkuningriikides on tõenäoliselt investorite arvu kasvu põhjuseks 2020. aasta IV kvartalis.


Allikas: LHV Group

1992. aastal loodud Leedu pank Siauliu Bankas on Leedus suuruselt neljas finantsasutus, mida kontrollivad peamiselt Leedu investorid ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Aktsia kauplemiskäive ulatus 2020. aastal 85 miljoni euroni, mis teeb sellest eelmise aasta enimkaubeldud väärtpaberi Balti börsil. SABi aktsionäride arvu tõusu on tinginud peamiselt panga aktsiakapitali suurendamine täiendavate emissioonidena, mis suurendasid panga väärtpaberite arvu. Viimane aktsiaemissioon toimus 2018. aasta juunis, kui aktsiakapitali suurendati 20% võrra, emiteerides iga viie varasema aktsia kohta ühe uue aktsia.  2020. aasta III kvartali lõpus oli aktsionäride koguarv 8417, võrreldes 5391-ga 2019. aasta lõpus.


Allikas: Siauliu bankas

Tallinna börsi ehitusettevõtted

Viimastel aastatel on kiiremini kasvama hakanud ka Baltimaade juhtiva ehitusettevõtete kontserni AS Merko Ehituse aktsionäride arv, kuigi koroonaviiruse pandeemia muutis ehitusturu väljavaated keskpikas perspektiivis negatiivseks, meelestades ka investorid palju ettevaatlikumaks ja riskikartlikumaks. Praegu on Merko käibel olevate aktsiate arv kokku 17,7 miljonit, mis jagunevad 5657 aktsionäri vahel. Kuigi ka Merkol on atraktiivne dividendipoliitika, mille kohaselt makstakse 50-70% puhaskasumist investoritele välja, siis erandina 2020. aastal ta väljamakseid ei teinud, et säilitada vaba raha keeruliste tingimustega toime tulemiseks.


Allikas: Merko Ehitus

Teistest veidi ebastabiilsema aktsionäride arvu liikumisega on Nordecon. Ettevõtte investorite arv kõikus 2007. aastast 2019. aastani 1300-2200 vahel, kuid lõpetas eelmise aasta 3079 juures. Nordeconi aktsia ei ole märkimisväärset kapitalikasvu pakkunud, kuid selle on kompenseerinud Balti börsile kohane hea dividenditootlus. Nordeconi aktsionäride arvu kasvu alates 2016. aastast on tõenäoliselt tinginud asjaolu, et kuigi dividendipoliitika kohaselt makstakse dividendina välja vaid 30% netokasumist, on reaalsed väljamaksed viimasel viiel aastal olnud märkimisväärselt suuremad. Lisaks dividendile on investorid saanud väljamakseid tänu Nordeconi aktsiakapitali regulaarsele vähendamisele alates 2016. aastast, välja arvatud 2020. aasta.


Allikas: Nordecon

Kinnisvaraarendajad

2015 aastal asutatud avalik alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III investeerib rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse Balti riikides. Fond tuli börsile 2017. aasta lõpus eesmärgiga ja endale võetud kohustusega pakkuda investoritele stabiilset dividenditootlust ja head kapitalikasvu. Vaadates aktsia hinna kallinemist börsil oldud aja jooksul ja iga-aastaselt makstavaid dividende, et ole investorid tõenäoliselt pettuma pidanud. 2019. aasta I kvartalis kasvatas hüppeliselt investorite arvu fondi kinnitatud dividendimakse, mis oli märkimisväärselt suurem, kui nägi ette fondi dividendipoliitika. Eelmisel aastal siiski dividend mõnevõrra lahjenes 2019. aastal suurenenud aktsiate arvu tõttu, ehkki fondi majandustulemused olid head. Selle asemel võisid investorid rõõmustada aktsia hinna tõusu üle. EfTENil oli 2020. aasta IV kvartali seisuga 3013 aktsionäri.


Allikas: EfTEN Real Estate Fund

Arco Vara on Eesti esimene kinnisvarabüroo, mis sai alguse 1992. aastal ning tegi oma IPO juba 2007. aastal. Ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on kinnisvara hindamise, vahenduse, ostu, müügi, ning üürimisega seonduvad teenused nii elamis- kui ka äripindadele. Arco Vara börsidebüüdi alguses oli investorite huvi ettevõtte vastu suur, sest IPO maht märgiti huviliste poolt märkimisväärselt üle ning aktsionäride arv kasvas ka aasta pärast börsile tulekut kiiresti. Alates eelmise finantskriisi lõpust on investorite arv aga stabiilselt vähenenud peamiselt nõrga dividendipoliitika ning kehvade müügitulemuste tõttu. 2020. aasta 9 kuu müügitulu 69% tõus võrreldes 2019. aastaga ning puhaskahjumi vähenemine võib olla põhjuseks, miks mõned investorid on hakanud ettevõttes potentsiaali nägema. Arco investorite arv ulatub eelmise aasta lõpu seisuga 1478-ni.


Allikas: Arco Vara

Pro Kapital Grupp on üks suurimaid ja vanimaid kinnisvaraarendajaid Baltikumis, mille arendatud kogupind ulatub 250 tuhande ruutmeetrini. Ettevõtte aktsiad noteeriti Tallinna börsil 2012. aastal ning kuigi selle investorite üldarv on madal, on see viimase aastaga tõusnud üle kahe korra 387-ni. Põhjuseks võivad olla 2019. aastal saavutatud märkimisväärselt paremad finantstulemused võrreldes eelnevate aastatega. Olulisematest näitajatest kasvas müügitulu pea 100% 55,3 miljoni euroni ja brutokasum 65% 15,8 miljoni euroni. Lisaks võisid investorites huvi tekitada mitmed atraktiivsed 2019. aastal alustatud arendusprojektid, teiste hulgas Kalaranna Kvartali kinnistud ja Kristiine City arendusprojekt.


Allikas: Pro Kapital Grupp

Vanad tegijad

Elektriseadmete tootja ja müüja ning tööstuskinnisvara arendaja Harju Elektri IPO jääb 1997. aastasse, mis teeb sellest ühe vanima ettevõtte Balti börsil. Praegu on ettevõttel 5091 aktsionäri, mis hakkas kiiremini tõusma alates 2015. aastast tänu ettevõtte otsusele teha strateegiline investeering superkondensaatoreid tootvasse ettevõttesse Skeleton, milles omandati 10% osalus. Kuni selle ajani püsis Harju Elektri investorite arv stabiilselt 1500 ringis. Ühtlasi tehti 2017. aasta alguses korraliku preemiaga ülevõtupakkumine Harju Elektri omanduses olnud PKC aktsiatele ning loodeti, et kogu teenitud kasum 25,8 miljonit eurot makstakse välja dividendidena. Reaalselt siiski maksti välja vaid pool ehk 18 senti aktsia kohta. Üldiselt teenib Harju Elekter tugevat vaba rahavoogu, mis on viimasel kolmel aastal võimaldanud hoida 100% või suuremat dividendi väljamaksemäära.


Allikas: Harju Elekter

Apranga on üks Baltimaade juhtivaid moekaupade jaemüüjaid, millel on piirkonna suurim kaupluste kett 179 poega. 1993 aastal asutatud ja 1997. aastal Vilniuse väärtpaberi börsil noteerituna on ta üks vanimaid börsiettevõtteid Baltimaades. Vaadates Apranga investorite arvu perioodil 2016-2020, on see kuni 2018. aastani püsinud stabiilselt 2600 juures ning viimase kahe aastaga kasvanud 3439-ni. Kuigi andmed selle kohta puuduvad, võib arvata, et Apranga investorite arv on sama stabiilsena püsinud ka enne 2016. aastat, sest ettevõte on saanud eeskujulike investorsuhete eest mitmeid auhindu ja nominatsioone ning on praegu OMX Baltic 10 indeksi nimekirjas. Aastatel 2011-2019 on ettevõte maksnud oma aktsionäridele regulaarselt iga-aastaseid dividende, mis arusaadavatel põhjustel 2020. aastal jäi vahele.


Allikas: Apranga

Väikeselt Balti börsilt leidub teinegi riidekaupade jaemüüja, 1908. aastal asutatud aluspesutoodete disainimise, tootmise ja turustamisega tegelev Silvano Fashion Group. Ettevõte noteeriti Tallinna Börsil 6 päeva varem kui Apranga ehk 20. mail 1997. aastal. Kui aktsia hinna tõusust ei ole arvatavasti valdav osa investoritest tootlust saanud, on ettevõtte tugevad rahavood lubanud tal oma investoritele maksta märkimisväärse tootlusega dividende ja aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamakseid.

Viimase viie aasta jooksul on Silvano dividendide väljamaksemäär jäänud 43–223% vahele (viimase viie aasta keskmine: 99%). Lisaks regulaarselt makstavatele dividendidele vähendas grupp 2018. aastal ka oma aktsiakapitali ja jagas välja 7,2 mln eurot (0,20 eurot aktsia kohta), mis on samaväärne kogu 132% väljamaksemääraga. 2019. aastal vähendas grupp uuesti oma aktsiakapitali ja jagas välja 3,6 mln eurot (0,10 eurot aktsia kohta), mis on samaväärne kogu 100% väljamaksemääraga. Tõenäoliselt on Silvano aktsionäride arv liikunud vastavalt sellele, kuidas on ettevõtte juhatus lubanud jagada dividende ja vähendada aktsiakapitali. 2020. aasta IV kvartali seisuga on ettevõttel 2878 aktsionäri.


Allikas: Silvano Fashion Group

Kolmas riidetootja, Baltika, on samuti 1997. aastal Tallinna börsil noteeritud ning on läbi aegade ehk üks problemaatilisemaid ettevõtteid, kes veel börsinimekirjas on. Baltika aktsionäride arv on alates eelmisest finantskriisist olnud languses ettevõtte kehvade majandustulemuste ning madala müügi tõttu, kahanedes 2019. aasta lõpuks 1638-ni. Eelmisel aastal aga investorite huvi pankrotiohus Baltika vastu tõusis tänu ettevõtte uue juhi edasiste, lootust andvate plaanide tutvustamisele, kasvatades investorite arvu 2020. aasta lõpuks ligi 499 võrra 2137-ni. 2020. aasta mai lõpust Baltikat juhtima asunud Flavio Perini on teinud ettevõttes mitmeid strateegilisi muudatusi ning lubas, et lõpetab 2021. aasta ettevõtte jaoks kasumlikult. Uute investorite ostuhuvi Baltika aktsia kohta kajastub ka selle hinnas, mis on märkimisväärselt tõusnud.


Allikas: Baltika

AS PRFoods on kala kasvatamise, töötlemise ja müügiga tegelev ettevõte, mis on noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas alates 2010. aasta 5. maist. Grupi investorite arv on alates IPO-st kuni 2017. aastani olnud korralikus languses, kuid viimasel kolmel aastal on see olnud tõusutrendis, kasvades 1789-ni. Hoo sellele võis anda 2017. aastal enamusosaluse omandamine Suurbritannia ettevõtetes John Ross Jr. Limited ja Coln Valley Smokery Limited, millest esimene on juhtiv globaalne lõhe müüja müües tooteid kolmekümnes riigis. Lisaks on PRFoods alates aktsiate noteerimisest dividendina ja aktsiakapitali vähendamiskannetena aktsionäridele välja maksnud kokku 17,3 miljonit eurot, kuigi aktsia hind on läbi aastate langustrendis.


Allikas: PRFoods

Leedus asuv põllumajandusettevõte AUGA group on üks suurimaid vertikaalselt integreeritud mahepõllumajanduslikke ettevõtteid Euroopas. Nagu ka paljude teiste puhul on AUGA investorite arv kiiremini tõusma hakanud alates 2018. aastast, lõpetades eelmise aasta III kvartali 1727 aktsionäriga. Oluline panus sellele võib olla viimase aja trend, kus investorid hindavad ettevõttes olulisel määral KSJ-poliitikat ( võtab arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid). Selle poolest on AUGA üks juhtivaid ettevõtteid Baltimaades.


Allikas: AUGA group

Leedu energiasektori ja selle ümberkaudse piirkonna jaoks strateegilise tähtsusega Klaipedos nafta on Vilniuse börsil noteeritud alates 1996. aastast, mille investorite arv on alates 2019. aasta III kvartalist suurenenud pea viiendiku, 3080ni. Enne seda oli ettevõttel 2018. ja 2017. aastal vastavalt 2172 ja 2103 aktsionäri. KNF paistab silma kopsakate dividendide järjekindla maksjana, mis on tõenäoliselt ka uute investorite lisandumise põhjuseks. Alates 2016. aastast on grupp maksnud välja vähemalt 70% eelnenud aasta kasumist ja aastatel 2018–2020 on väljamaksed ulatunud isegi 100%-ni.


Allikas: Klaipedos nafta

Kui varasematel aastatel on aktsionäride arvu suurendanud ettevõtete hulk olnud võrdsem kahandajatega, siis 2020. aastal olid kahtlemata ülekaalus kasvatajad. Ehkki põhjus on iga ettevõtte puhul erinev, on peamiseks teguriks aasta alguses kaotatud tehingu- ja haldustasud Balti aktsiatelt. See tõi kaasa olukorra, kus vaid ühte-kahte aktsiat omavate investorite osakaal aktsionäride struktuuris tõusis oluliselt. Sama arv väärtpabereid jaguneb nüüd suurema hulga aktsionäride vahel, väljendudes aktsionäride üldarvu tõusuna. Vaadeldud ettevõtetest on oma aktsionäride arvu kasvatanud kõik ettevõtted, välja arvatud Baltika ja Arco Vara, mille tipp jäi mõlemi puhul 2009. aastasse.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.