Kasvukonto puhul loeb järjepidevus - Kasvukonto - Uudised - LHV finantsportaal

Kasvukonto puhul loeb järjepidevus

Raido Tõnisson

16.02.2021 08:52

LHV

Kuna LHV Kasvukonto on mõeldud eelkõige pikaajaliseks „osta ja hoia“ investeerimiseks, on kõige tähtsam vaadata mitte üksikute aastate käekäiku, vaid keskenduda suurele pildile, mis hõlmab vähemalt viie aasta pikkust perioodi ning järjepidevale oma raha lisamisele Kasvukontole. Korrektsioonid ja kriisid, mida praegu palju kardetakse, omavad portfelli koguväärtusele väikest mõju, hoides pigem madalana keskmised soetushinnad.

Üheks parimaks strateegiaks, kuidas oma sääste regulaarselt börsile suunata, on ostukulu keskmistamine (dollar-cost averaging, DCA). Selle lähenemise mõte on osta regulaarselt sama summa eest väärtpabereid, olenemata parasjagu turul kehtivast hinnast. Nõnda ei pea investor muretsema turu ajastamise ehk parima hinnaga soetamise pärast, sest kui hinnad langevad, saab ta sama raha eest rohkem väärtpabereid. Nii on võimalik vähendada ka riski, et aktsiaid ostetakse nii-öelda valel ajal ehk hindade tipust.

Praeguseid hinnatasemeid arvestades tehakse olenevalt fondist esimesed ostud küll turu kõigi aegade tipust, kuid mida aeg edasi, seda suuremad käärid tulevad keskmise soetushinna ja reaalse fondiosaku hetkehinna vahele ehk fondiosaku hind tõuseb keskmisest soetushinnast kiiremini. Ostukulu keskmistamise plussid tulevad eriti hästi välja siis, kui aktsiahinnad langevad ning möödunud 12 kuu volatiilsetes oludes, kus tipu ja põhja tabamine on peaaegu võimatu.

Alloleval graafikul on näha keskmise soetushinna ja ostusageduse näitlik seos, kuhu on katkendjoonega lisatud 12-kuu keskmine ostuhind. Kui meil on kohe investeerida näiteks 1200 ja see investeerida kohe esimesel kuul, ongi keskmiseks soetushinnaks ostu hetkel kehtiv hind ehk 100 eurot ning järgnevad 11 kuud tuleb vaid loota, et hind tõuseb. Kasutades aga ostuhinna keskmistamist ja investeerides see sama 1200 eurot aasta jooksul iga kuu 100-euroste osadena, tuleb keskmiseks soetushinnaks 83,6 eurot, mis on märkimisväärselt madalam alternatiivsest valikust.

Üks kuu on lihtsalt näite lihtsustamiseks toodud periood, oluline on lihtsalt järjepidevalt sama summa investeerimine, olgu see siis igal nädalal, kuul, või korra kvartalis. Kui x-teljel oleks perioodiks näiteks aastad, oleks esimesel aastal investeeritud 100 eurot hakanud positiivset tootlust teenima alles alates 12. aastast, muidugi juhul kui investor on vahepealsetel aastatel suutnud taluda miinuses portfelli.

LHV Kasvukonto
Kasvukonto fondide arv on kerkinud 47-ni, mis on avanud võimalusi investeerida nii spetsiifilistemasse sektoritesse, toorainetesse, krüptovaluutadesse kui ka laiapõhjalikumatesse fondidesse. Kasvukontol on võimalik regulaarseks investeerimiseks sõlmida püsimaksekorraldus, mis teeb järjepideva investeerimise mugavaks ning võimaldab investoril hoiduda turumürast. Teada on, et ise tehinguid sisestades on oht, et emotsioonid võtavad võimust (nähes suurt tõusu, minnakse ahneks ja tehakse ette nähtust suurem ost ning languse ajal tekkiva kartuse tõttu müüakse halvimal juhul investeeringud hoopis suure kahjumiga maha, sellistel hetkedel teeb arvuti olulise ostutehingu märksa kergema südamega kui inimene).

Allolevas näites on aluseks võetud Kasvukonto populaarseim fond SXR8, mis järgib S&P 500 indeksit ehk USA 500 suurimat ettevõtet. Kuigi fond lisati Kasvukonto valikusse hiljem, on perioodiks võetud siiski võimalikult pikk periood ehk ligi 11 aastat. Näites alustasime igal kuul 30 euro investeerimist 2010. aasta keskpaigas pärast suurt finantskriisi.

Graafikult on hästi näha, et kuigi järjepidevalt fondiosakuid soetades pidi investor esimesel aastal taluma kaalutud keskmine ostuhinnast madalamat fondiosaku turuhinda, jõuti juba 2012. aasta alguses olukorrani, kus 2011. aastal tehtud madalama fondiosaku hinnaga tehtud ostutehingud viisid keskmise soetushinna allapoole fondiosaku hinda. Ligi 11-aastase perioodi vältel on fondiosaku hind tõusnud 325,23 euroni, samas kui keskmine soetushind on jäänud 173,07 euro juurde.

Graafik on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud.

Viimasel graafikul on välja toodud investori kogu portfelli väärtus samal perioodil. Kui praeguseks on enda raha 11 aasta jooksul sisse pandud vaid 3900 eurot, siis tänu fondi tootlusele kasvas investeering aastatega veidi vähem kui 13 000 euroni. Tasub tähele panna, et kuni 2013. aastani pidi investor leppima nullilähedase tootlusega, kuid kannatliku loomuga investor oli oma raha kahekordistanud juba natuke rohkem kui 8 aastaga.

Graafik on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud.

Näites toodud fondiosaku hinnaliikumine on küll stabiilselt ülespoole liikuv ning suuremaid pikemaajalisi langusi pole 11 aasta jooksul olnud, mis oleksid ostuhinna keskmistamise lähenemist muidugi veelgi efektiivsemaks muutnud. Kuigi stabiilselt tõusval turul kasutatakse järjepidevaks investeerimiseks ka muid strateegiaid, on ostuhinna keskmistamise strateegia pikaajaliseks investeerimiseks üks lihtsamaid ja lollikindlamaid. Seda võiksid arvestada eelkõige alustavad investorid, kes seisavad valiku ees, kas investeerida kogu summa kohe või järjepidevalt mingi kindla aja tagant.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse