Mis on Bitcoin? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Mis on Bitcoin?

Sami-Sander Kivi

22.11.2021 12:22

iStockphoto

Bitcoiniga tuldi välja 2008. aastal ja seda peetakse esimeseks krüptovaluutaks. Bitcoini loonud Satoshi Nakamoto (varinimi) visiooni järgi oleks krüptograafilisel tõestamisel põhinev elektrooniline maksesüsteem parem ja tõhusam kui praegune. See võimaldab kahel osapoolel teha omavahel tehinguid otse, ilma et oleks vaja usaldusväärset kolmandat osalist.

Bitcoin on digitaalne raha. Erinevalt keskpanga poolt väljastatud valuutastdest (ingl fiat currency), nagu USA dollar, ei kontrolli Bitcoini ükski keskasutus. Selle asemel reguleerivad seda matemaatikareeglid. See muudab Bitcoini detsentraliseerituks ja selles võrgustikus saavad osaleda kõik.

Bitcoini-tehingud on vastastikused (ingl peer-to-peer). See tähendab, et raha liigub otse saatjalt vastuvõtjale ja seda ei hoia ega kontrolli vahepeal ükski kolmas osaline.

Bitcoin saadetakse Bitcoini-aadressile, mis on tähtede ja numbrite unikaalne jada. Kõiki tehinguid näevad kõik võrgus osalejad ning aadressi saldot on lihtne kontrollida. Hoolimata sellest, et tehingud on avalikud, ei pruugi olla teada aadressi omanik. Samuti võib igale inimesele kuuluda nii palju aadresse, kui ta soovib.



Bitcoin loodi koos reeglitega, mis reguleerivad selle kogust ja kasutamist. Tegu on piiratud ressursiga ning seda ei ole võimalik kuidagimoodi juurde trükkida või genereerida. Suurim ringluses olev Bitcoinide arv on 21 miljonit.

Plokiahel (ingl blockchain) on Bitcoini aluseks olev andmestruktuur. Nagu nimigi ütleb, on plokiahel plokkide loend. Kõik need plokid sisaldavad plokiahelas tehtud tehingute andmeid.

Kogu plokiahel on nagu raamatupidamislik pearaamat, mis salvestab kõigi võrgus kunagi tehtud tehingute read. Iga plokk on seega nagu uus raamatuleht, mis on lisatud pearaamatusse, et värskendada võrgus olevate kontode olekut.

Bitcoini plokiahel on avalik. Tuhanded võrgus olevad sõlmpunktid ehk spetsiaalse tarkvaraga arvutid (ingl node) salvestavad selle identseid koopiaid, muutes plokiahela detsentraliseeritud pearaamatuks. Plokiahela eriline omadus on selle muutumatus. Kui plokk on plokiahelasse lisatud, on seda raske muuta.

Bitcoini kasutamise eelised ja puudused on järgmised.

Bitcoin investeeringuna

Algse visiooni järgi pidi Bitcoinist saama laialdaselt levinud maksevahend, millega tasutakse igapäevaste toodete ja teenuste eest. Seni ei ole see eesmärk täielikult teostunud. Eelkõige on Bitcoin ehk krüptovaluuta praegu tuntud eraldi varaklassina, nagu seda on näiteks aktsiad ja väärismetallid.

Kuna maailmas on valuutade reaalintressid praegu nullilähedased või isegi negatiivsed ning positiivse tootluse saavutamine on raskendatud, liiguvad investorid oma raha kasvatamiseks järjest riskantsemate investeeringute poole. Varem olid valitsuste väljastatud pikaajalised võlakirjad väikse riski ja kindla tootlikkusega, ent juba aastaid ei paku need investorile lootust kasumit teenida. Need on ainult paar põhjust, mis on loonud Bitcoini ja teiste krüptovaluutade edule sobiva pinnase.

Ühe Bitcoini hind oli 2010. aasta oktoobris USA dollarites 10 senti (https://www.investing.com/crypto/bitcoin/historical-data), ent 2021. aasta oktoobri lõpus maksis Bitcoin 61 310 dollarit. Ühe dollari suurusest investeeringust oleks selle aja jooksul saanud 613 100 USD. Sellist ulmelist tootlust ei ole suutnud viimase kümne aasta jooksul pakkuda ükski teine varaklass.

Ahvatlev investeering on Bitcoin just tänu oma tootlikkusele. Kasumipotentsiaali hinnaks on aga volatiilsus ehk hinnakõikumine. Volatiilsust loetakse ühtlasi Bitcoini üheks suurimaks puuduseks, miks see varaklass ei pruugi kõigile sobida – ei investeerimiseks ega maksete tegemiseks. Hinna kõikumine vahemikus 55–85% ei ole mitte erand, vaid pigem Bitcoinile omane.

Näiteks viimase viie aastaga (alates 2016. a lõpust) on Bitcoini hind tõusnud ligikaudu 9000%. Selle aja jooksul on selliseid kukkumisi olnud kolm, nagu jooniselt näha.


Allikas: Yahoo. Finance

Bitcoini peavoolu jõudmise üks takistus on kohati puudulikud regulatsioonid. Ebaselgus ja hägune maine peletab tõenäoliselt eemale palju võimalikke investoreid. Kuna aga varaklass on suur ja levib kiiresti, on krüptovara regulatsioon muutunud aasta-aastalt siiski järjest selgemaks ja rangemaks.

Krüptovara koondväärtus on lühikese aja jooksul tõusnud koguni 3 triljoni dollari piirimaile. Bitcoin moodustab sellest 9. novembri 2021. aasta seisuga 41,4% ehk umbes 1,25 triljonit dollarit.

 

Allikas: Coingecko.com

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.
Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon