Liitiumakude käitlemise vajaduse plahvatuslik kasv - ESG - Uudised - LHV finantsportaal

Liitiumakude käitlemise vajaduse plahvatuslik kasv

Erko Rebane

27.12.2021 14:37

Autor: Ralph Hutter

Nii kaua kui on tarbeelektroonikas kasutatud liitiumakusid, on eksisteerinud ka nende käitlemise teenus. Kuid see võimekus pole täna mahtude poolest piisav, ega ka efektiivne, et teenindada elektriautode tootmisest tulenevat eksponentsiaalset kasvu.

Kui Ajay Kochhai hakkas mõned aastad tagasi koos äripartneri Tim Johnstoniga juurdlema, mis saab liitiumakudest pärast nende eluea lõppu, selgus, et liitiumi uuesti eraldamist ja taaskasutusse võtmist ei rakendata.  Kuna elektriautode saabumise tõttu nähti sektoris suurt kasvu, loobusid nad oma akutehnoloogia konsultatsiooni karjääridest ning asutasid 2016. aastal Kanadas Li-Cycle nimelise ettevõtte, kus praeguseks töötab 170 inimest. Tänavu 10. augustil jõudis ettevõte läbi Peridot Aquisition Corp SPAC-i (special purpose acquisition company) Ühendriikides börsile ning kaupleb sümboliga LICY.

Elektriautode akude puhul võiks arvata, et taaskasutatavateks materjalideks töötlemise vajadus tekib kunagi kaugel tulevikus, kui nende eluaeg on läbi, aga tegelikult vajab käitlemist ka juba aku tootmisel tekkiv 5-10% materjalikadu. Alustaval akutehasel võib materjalikadu küündida koguni 30%ni, olles osaliselt tingitud kvaliteedinormide mitte täitmisest ja osaliselt tootmisprotsessist (sobivate kujude lõikamine suurematest lehtedest). Need mahud on kasvamas ühte sammu akude tootmisega, mille järgnevate aastate planeeritavad mahud paisuvad iga kuuga aina suuremaks.

Materjalijäägile lisaks hakkab jooksvalt tekkima ka tagasikutsutud elektriautode akude käitlemise vajadus ning kaugemal tulevikus eluea lõppu jõudnud akude ümberkäitlemise vajadus.

Põhja-Ameerika liitiumakude tootmismaht on praegu u 45GWh aastas, ent veel mõni kuu tagasi arvati, et tootjate investeerimisplaanide kohaselt peaks see 2025. aastaks kasvama 229-294 GWh-ni. Arvestades, et 1GWh on võrdeline u 5000 tonni liitiumioonakude mahuga ja 10% jääkide tekkimise määra (mis tehaste käivitamisel on konservatiivne eeldus), siis tekib tänavu Põhja-Ameerikas u 22 tuhat tonni akumaterjalide jääke aastas ning see kasvab 110-147 tuhande tonnini 2025. aastal.

Need ootused on sisuliselt iga kvartal aina suuremaks kasvanud, sest autode ja akude tootjad on viimastel kuudel väga agressiivselt uute tehaste plaanidest teada andnud. Detsembris värskendas Li-Cycle neid samu prognoose, öeldes et Põhja-Ameerika elektriakude tootmismaht saab 2025. aastal olema 229-294 GWh asemel hoopis üle 500 GWh (ehk praegusega võrreldes ootab ees 10x kasv) ning sellest tulenevalt ulatub akumaterjalide jääkide maht potentsiaalselt üle 250 tuhande tonni aastas. Klientide ootuste kasv sundis hiljaaegu ka Li-Cycle’it ennast projekteerima suuremaks oma Põhja-Ameerikasse kerkivat esimest käitlemise tehast.

Väiksed Spoke’id ja suured Hub’id

Li-Cycle tegutseb kahte tüüpi tehastega. Esiteks on Spoke’id, mis on väiksemad ja pandud püsti akusid tootvate ettevõtete tehaste lähedale (koostööd tehakse näiteks GMi ja LGga), et viimased ei peaks logistikale suuri kulutusi tegema. Neis kogutakse kokku tootmisprotsessi jäägid ning patenteeritud tehnoloogiaga toimub eraldamine ja purustamine. Selliseid tehaseid on praegu kaks: üks Kanadas (alustas tegevust 2019. a) ja teine New Yorgis (tegutseb 2020. a lõpust). Kaks täiendavat Spoke’i ehitatakse parasjagu veel Arizonasesse (2022) ja Alabamasse (2022, seotud Mercedes-Benzi akutehasega), millele tulevikus lisandub veel.

Spoke’idest jõuab materjal (black mass) suuremasse töötlemisjaama ehk Hub’i, kus käib selle põhjalikum eraldamine ja töötlemine tagasi akudes kasutatavateks metallikemikaalideks (nikkelsuflaat, koobaltsuflaat, liituumkarbonaat, mangaankarbonaat). Esimene Hub valmib 2023. aastal New Yorgi osariigis Rochesteris suure tööstushoonete kompleksiga Eastmani äripargis, pakkudes asukohana head taristut ning tööjõudu. Rochesteri Hub’is hakkab tööle u 120 inimest. Võrdlusena olgu toodud, et Spoke’i ühes vahetuses on kuus inimest ja ööpäevas on kokku neli vahetust.

Li-Cycle’i ärimudel ei keskendu mitte jääkide kokku korjamise tasudele, vaid tuludele, mida teenitakse akude tarneahelas kriitilise lõppmaterjali müümise eest.

Allikas: Li-Cycle

Praegu on kaks tegutsevat Spoke’i suutelised kumbki vastu võtma 5000 tonni liitiumakusid aastas ehk kokku 10 tuhat tonni. Kaks täiendavat ehituses olevat Spoke’i loovad lisamahtu 15-20 tuhat tonni aastas. Teisisõnu oleks 2025. aastaks Spoke’ide võime Põhja-Ameerikas vastu võtta aastas kokku 25-30 tuhat tonni jääke, moodustades kogu regiooni prognoositavast akumaterjalide jääkide mahust umbes 10%.

Kuna Spoke’id on modulaarsed ja lihtsa disainiga, ollakse nende püstitamisel võrdlemisi paindlikud. Jupid toodetakse Kanadas, tarnitakse akutootja tehase juurde ning pannakse seal püsti. Põhjus, miks Hub’i transporditakse töödeldud materjalimassi, mitte akusid, peitub hinnas, sest massi on oluliselt odavam transportida.

New Yorgi Hubi valmimine 2023. aasta alguses saab olema võtmetähtsusega, kuna sellega muutub materjalide taaskasutuse ring täielikuks (Hub’i kontseptsiooni on väiksemas mahus testitud alates 2018. aastast).

Kuna Hub alustab tegutsemist veidi rohkem kui aasta pärast, on Li-Cycle black mass’i siiani müünud Glencore’ile ja tulevast aastast saab kuni Hub’i valmimiseni kokkuostja olema Traxys, kes on ka Li-Cycle’i üks investoritest.

14. detsembril teatas Li-Cycle, et kui algselt pidi Hub suutma vastu võtta 25 tuhat tonni black mass’i aastas, siis kasvava nõudluse tõttu otsustati võimekust tõsta üle 40% 35 tuhande tonnini aastas. See on võrdeline 90 tuhande tonni liitiumioonaku mahuga ehk u 225 tuhande elektrilise autoga aastas. See tõstab ka oluliselt investeeringu suurust. Kui algse mahu juures pidanuks Hub maksma maksimaalselt 230 miljonit dollarit, siis suurendamine tõstab hinna ligikaudu 485 miljoni dollarini, mida suudetakse SPACiga liitumisega kaasatud rahast (530 mln USD) finantseerida. Tegemist on oluliselt kapitalmahukama ehitisega võrreldes Spoke’iga, mida ehitatakse u 10-12 miljoni dollari eest.

Oma rahavarusid täiendati septembris veel 100 miljoni dollari võrra, väljastades Spring Creek Capitalile 5% intressiga 5-aastase konverteeritava võlakirja, mida on võimalik pöörata 13,43-dollarilise hinnaga aktsiaks, kui turuhind on püsinud mõnda aega üle 17,46 dollari.

Sama laienemise teate raames anti veel edasi info, et LG Chemi ja LG Energy Solutsionsiga sõlmiti kokkuleppe kavatsus, mis loodetakse tuleva aasta märtsis allkirjastada. Selle kohaselt tehakse pakkumisahela alguses koostööd materjalijääkide edastamises Li-Cycle’le ja ahela lõpus ostab LG neilt 2023-2033 kokku 20 tuhat tonni niklit tagasi, mis on võrdeline 90 000 tonni niklisulfaadiga. Hubi niklisulfaadi aastane toodang peaks pärast mahtude suurendamist olema 42-48 tuhat tonni aastas (ehk 20% sellest on juba LG-le broneeritud), liitiumkarbonaadi toodang 7500-8500 tonni aastas ja koobaltsuflaadi toodang 6500-7500 tonni aastas. Samuti investeerib LG kokkuleppe sõlmimisel Li-Cycle’isse 50 mln dollarit hinna pealt 11,3 dollarit aktsia kohta.

Pelgalt juba LG üksinda tahab oma Põhja-Ameerika akude tootmise võimekust suurendada praeguselt 6GWh pealt 2025. aastaks 150 GWh peale, millele lisanduvad ühisettevõtmised teiste autotootjatega. See peaks hästi ilmestama sektori lähiaastate arengut.

Tegelikult on Li-Cycle’il Traxysega veel üks kokkulepe, et viimane on valmis vastu võtma kuni 2030. aastani 100% Hubi liitiumkarbonaadist, nikkelsulfaadist, koobaltsuflaadist, mangaankarbonaadist ja grafiikontsentraadist, mille koguväärtuseks hinnati vanade mahtude juures 300 mln dollarit aastas. Kui tekib teisi ostjaid, siis saavad nad oma äranägemise järgi pakkumist jaotada. Katmata on vasesulfaadi, soodiumsulfaadi ja kipsi toodang, millele otsitakse kliente.

2025 vaade

Li-Cycle’i fookus lasub esmalt Põhja-Ameerikal, kuid juba järgmisel aastal tahetakse esimesed Spoke’id püsti panna ka Euroopas (2025. aastaks kokku 6) ja Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, sh Hiinas (kokku 11). Järgmised kolm Hub’i peaksid tulema kõik Aasiasse. Laienemisel väljapoole Põhja-Ameerikat kasutatakse ühisettevõtte vormi.

2025. aastaks on nende eesmärgiks 20 Spoke’iga üleilmselt vastu võtta üle 100 000 tonni akumaterjali jääke aastas. Ja 4 Hub’iga tahetakse saavutada 2025. aastaks 220-240 tuhande tonni materjali käitlemise võime aastas. Ettevõtte sõnul on nad selle eesmärgini jõudmiseks graafikus ning kasv saab jätkuma ka peale seda.

Kui panna mahud rahasse, siis Li-Cycle’i hinnangul saab nii Spoke’i kui ka Hub’ii kaudu töödeldud tonni kohta teenida u 5000 dollarit tulu, mis aitab ühtlasi mõista, et siht on 2025. aastaks võetud miljardi dollari suuruse müügituluni aastas.

Kuidas kujuneb marginaal?

Suur osa praegusest ja ka lähiaastate sisendist saab olema akumaterjalide tootmisjääk (kuni 10 erinevat materjali), väiksema osa sisendist moodustab hetkel see osa, mis tekib akude tagasikutsumistest ja tegelikult võtavad nad vastu ka teisi akusid nagu näiteks elektriliste tõukerataste või tarbijaelektroonika omasid. Tootmisjääkide puhul ollakse oma marginaali peremehed, st et nad vaatavad, mis hinnaga nad turul saavad erinevaid materjale müüa ning selle alusel fikseerivad ka soovitud diskonto alusel hinna, millega tootjatelt sisend vastu võetakse.

Tagasikutsutud aku vastuvõtmise eest makstakse Li-Cycle’le fikseeritud tasu, mis ei pruugi olla kuigi suur summa, sest kogu väärtus, mis on akus veel alles, jääb Li-Cycle’ile. Autotootjad on huvitatud, et akud saaksid korralikult käideldud, mistõttu on nad potentsiaalselt nõus ka ära andma alles jäänud aku väärtuse. Seega äri esimeses faasis peamiselt materjale vastu võttes maandavad nad oma marginaali riski ja kui hiljem lisandub akude vastuvõtmine, siis loob see kasumlikkuse paranemise võimaluse.

Milline on nende konkurentsieelis?

Li-Cycle pole akude käitlemises kindlasti mitte üks esimestest, vaid selles vallas tegutseb palju firmasid juba üle terve maailma. Mis eristab Li-Cycle’it paljudest teistest, on erinev lähenemine. Kogu protsess jaguneb kaheks etapiks: saada sisend vahetoodeteks (pre-processing) ning seejärel vahetooted lõpptooteks (post-processing). Li-Cycel tegeleb mõlemaga, teised pikema ajalooga ettevõtted võivad olla spetsialiseerunud pigem ühele või teisele protsessile.

Euroopas on näiteks 10-15 eeltöötlemisega tegelevat firmat, aga isegi kogu olemasolev võimekus maailmas on akutootjate silmis muret tekitav, sest järgnevad aastad suurendavad oluliselt vajadust esialgu akude tootmisest tekkiva materjali ja hiljem ka tervete akude käitlemise järele. Järeltöötlemise turg on isegi õhukesem, mis loob Li-Cycle’ile potentsiaali saada oma ärimudeli ja tehnoloogiga maailmas black mass’i töötlemisel üheks olulisemateks tegijateks.

Järgnevalt töötlemise tehnikast veidi detailsemalt. Kõige tüüpilisemalt võetakse esimeses protsessis aku vastu, mis tuleb energiast tühjaks laadida, visates näiteks soolvee vanni või kasutades mõnda muud moodust, mis võib suuremate koguste korral olla üsna tööjõumahukas. Seejärel võetakse aku käsitsi juppideks lahti ning saadetakse kõrge temperatuuriga ahju, et põletada ära liim, mis hoiab koos katoodi ja fooliumi ning samuti kuumutatakse ära muud elemendid, millest on muidu raske lahti saada. Põlemise protsessis eralduvad aga ohtlikud ja keskkonnas lagunematud kemikaalid. Kuna konkurendid vajavad töötlemisel temperatuuri ja manuaalseks lammutamises suuremat pinda, siis see piirab ka nende võimalusi asuda akutootjate läheduses nii nagu Li-Cycle.

Allikas: Li-Cycle

Li-Cycle ei tegele esimeses protsessis (Spoke) aku tühjaks laadimisega, juppideks võtmise ega ka põletamisega. Kõik need sammud saavutatakse patenteeritud purustamistehnoloogiaga, mis on automatiseeritud ja seetõttu kiirem, madalama kuluga, materjalide kõrgema kättesaamise määraga ja keskkonnasõbralikum.

Allikas: Li-Cycle

Teises etapis (post-processing) on teiste käitlejate puhul tavapraktikaks see, et lammutamisest saadud materjalimass liigub sulatusahju ja sealt edasi rafineerimisse, kust üritatakse peamiselt kätte saada koobaltit ja niklit. Liitium kaob ära ja see oli ka üks põhjustest, miks Li-Cycle'i asutajad hakkasid sellele protsessile uut moodi lähenema, et tuua liitium samuti tagasi ringmajandusse.

Allikas: Li-Cycle

Li-Cycle ei kasuta kuumutamist ka teises etapis (Hub), vaid keemilist protsessi (hüdrometallurgia). Lisaks on Li-Cycle’i jaoks oluline kätte saada metallühendina ka liitium, mille tagasimüük pakkumisahelasse hakkab pikas plaanis moodustama u 20% tuludest. Seda eraldamise tehnoloogiat on aastaid arendatud ja viimased paar aastat kulunud ka selleks, et oma äripartneritele tõestada.

Allikas: Li-Cycle

Peamised uutest tulijatest konkurendid Põhja-Ameerikas

Redwood Materials – 2017. aastal Tesla kaasasutaja J.B. Straubeli poolt asutatud ettevõte on pannud lühikese ajaga Nevadasse püsti kolm tehast ning kasvanud Põhja-Ameerika üheks suurimaks liitiumioonakude käitlejaks. Suvel kaasati $3,7 mld valuatsiooni juures 700 mln dollarit (kuhu pani 50 miljonit dollarit ka Ford, ning klientideks on veel Tesla ja Amazon), et hakata ehitama üle miljardi dollari maksvat maailma üht suurimat tehast, kus lisaks akumaterjalide käitlemisele tahetakse hakata ise tootma aku katoode. Nende eesmärgiks on 2025. aastaks toota 100 GWh jagu akumaterjali aastas, millest peaks piisama u 1,3 miljoni elektriauto jaoks. 2030. aastaks tahetakse jõuda 500 GWh-ni. Samasugune tehas tahetakse 2023. aastal püsti panna ka Euroopas. Aktsiad pole börsil noteeritud.

American Battery Technology – akumetallide kaevandaja, kes on ühtlasi suundumas käitlemise ärisse, saades hiljuti loa panna Nevadas püsti akude käitlemise eeltehas (pre-commercial), kus protsessid saavad olema samuti kemikaalide põhised. Täisvõimsusel tööle hakates ootab ettevõte oma tehase vastuvõtu võimeks 20 tuhat tooni materjali aastas. Aktsia kaupleb OTC turul sümboliga ABML.

American Manganese – metallide kaevandaja, kes on rajamas Kanadas parasjagu oma esimest hüdrometallurgia esitlustehast, et käivitada seal järgmise aasta veebruaris patenteeritud RecycLiCo tehnoloogial 500kg päevas katoodimaterjali jäägi käitlemine. Nende lõppeesmärgiks on seda tehnoloogiat litsentseerida või siis luua ühisettevõtted aku/elektriautode tootjatega, kes saaksid majasiseselt oma protsessidesse selle liita. Aktsia kaupleb Kanada börsil sümboliga AMY.

Retrieve Technologies – pika ajalooga liitiumakude käitleja aga peamiselt seotud nende taaskasutamise, mitte neist materjalide eraldamisega. Edaspidi on ka nende ärihuvid seotud akudest erinevate materjalide kättesaamise ja taaskasutamisega. Selleks võeti oktoobris üle Heritage Battery Recycling.

Kokkuvõttes on tärkavale elektriautode turule oma pilgud suunanud mitmed ettevõtted, aga turu maht peaks lähiaastail kasvama nõnda võimsalt, et kõigile peaks jätkuma suurt kasvuruumi.

Q3 2021 tulemused

Li-Cycle kolmas kvartal lõppes juulis, millest anti ülevaade septembris. Tänu fiskaalaasta teises pooles kävitatud Spoke’ile kasvas kolme kuu käive aastaga 181 tuhandelt 1,7 miljonile dollarile. Kolme kuuga toodeti 524 tonni black mass’i, mis sisaldas 85 tonni liitiumkarbonaati, 75 tonni niklit ja 23 tonni koobaltit.

Üheksa kuu käive suurenes aastatagusega võrreldes 323 tuhandelt 2,98 miljonile dollarile. Üheksa kuu kahjumiks kujunes kordades kasvanud tööjõu, toornaine, õigusteenuse, aktsiaoptsiooni, tarne ja arenduskulude tõttu –21,6 mln dollarit (2020. a üheksa kuu kahjum oli –4,84 mln USD).

Li-Cycle’il oli oktoobri seisuga kommertskokkuleppeid rohkem kui 70 kliendiga, kes varustavad ettevõtet eluea lõppu jõudnud liitiumakudega ning akude tootmisjääkidega. Sellest 70st 14 lisandus kolmandas kvartalis.

Kui mullu pärines 50% sisenditest tarbeelektroonikast ja 16% transpordisektorist, siis tänavu kasvab transpordi osakaal ligi 50%ni ning edasi minnes hakkab viimane veelgi suuremat kaalu omama.

Allikas: Li-Cycle

Ettevõtte sõnul olid nad prognoosidega võrreldes graafikus, mis tähendab, et kogu 2021. majandusaasta lõikes tahetakse saavutada 12 mln dollari suurune müügitulu (2020. a 0,8 mln) ja korrigeeritud kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA) –6 mln USD. 2022. aastal peaks käive suurenema 75 miljoni dollarini ning korrigeeritud EBITDA jääma 3 miljoniga plussi.

Allikas: Li-Cycle

Li-Cycle kavatseb oma 2022. aasta prognoosi välja käia 2021. a tulemusi kokku võttes, mis võiks juhtuda üsna pea, arvestades seda, et nende majandusaasta lõppes oktoobris.

 

Kokkuvõtteks

Võimalused:

a) Elektriliste sõidukite kasvav maht ja sellest tulenev nõudlus akumaterjalide järele, mida Li-Cycle usub, et suudab pakkuda madalamate tootmiskulude juures võrreldes kaevandusettevõttega;

b)  Elektriautode akude tootmismaht peaks pelgalt Põhja-Ameerikas suurenema praeguselt u 50GWh pealt 2025. aastaks 10x (alles loetud kuud tagasi prognoositi 2025. aastaks poole väiksemat mahtu).

c) Kokkulepped rohkem kui 70 erineva kliendiga, sh partnerlus maailma ühe suurima akutootja LG-ga.

d) Senistest käitlejatest tõhusama protsessiga, mille raames on võimalik madalamate kulude ja suurema kättesaadavuse määraga saata pakkumisahelasse tagasi akumaterjale. Kuna ei kasutata kuumutamist, siis on ka keskkonnaalaselt väiksem jalajälg (nii heitgaaside kui ka tekkiva heitvee osas);

e) Spoke’i on võimalik võrdlemisi väikeste kuludega ja kiiresti panna püsti akutehaste juures, millega väheneb logistikakulu materjalijääkide transportimisel;

f) Võimeline käitlema erinevat tüüpi liitiumioonakusid, tulevikus ka tahkisakusid.

 

Riskid:

a)  Kuna tegemist on noore kasvuettevõttega, ei pruugi nende sisekontroll,  auditeerimine ja läbipaistvus olla nõnda tugev nagu suurematel börsifirmadel. Ettevõte on aruandluses täheldanud varasemalt ka vajakajäämisi, mille kordumine pole edaspidi välistatud.

b) Spoke’i opereerimise kogemus on neil kahe tegutseva baasil juba olemas, aga Hubi edukas opereerimine nõnda mastaapsel kujul neil veel puudub ja see ei pruugi saavutada efektiivsuse eesmärke, mida nad on välja reklaaminud;

c)  Ei saa kindel olla, kas globaalne võrgustik suudetakse 2025. aastaks üles ehitada, sest väljaspool Põhja-Ameerikat midagi konkreetset pole veel paika pandud;

d)  Mingil hetkel võib tekkida täiendava kapitali kaasamise vajadus kas aktsiate, laenude või valitsuse toetuste näol, sest 2021-2025 kapitalikulutuste maht peaks kokku küündima üle miljardi dollari;

e) Müüdavate materjalide suur volatiilsus võib vähendada teenitavat tulu;

f) Kui tulevikus akutehnoloogia muutub ning sõltutakse vähem koobaltist ja niklist, siis madalama väärtusega materjalid võivad negatiivselt mõjutada ka Li-Cycle tulusid;

g) Traxysega on sõlmitud kaks lepingut, milles ühega ollakse kohustatud ära ostma 100% Li-Cycle’i materjalimassist ja pärast seda kui Hub saab valmis, siis ostetakse ära 100% osadest lõpptoodetest. Seega sõltutakse väga tugevalt ühest ostjast;

h)  SPACi eelsete investorite aktsiate müügikeeld saab läbi 10. veebruaril 2022, mis võib tekitada aktsiale müügisurvet.

Li-Cycle'i aktsia hind Ühendriikide börsil (USD)

Allikas: Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon