Teisele kvartalile vastu minnes otsustas iga viiest S&P 500 ettevõttest neli loobuda kvartaalse prognoosi andmisest ning ligi 40% on kõrge määramatuse tõttu hüljanud ka kogu majandusaasta ootuse, mis loob investorite jaoks hägusa pildi tegelikust olukorrast. Kuna üksikute näidete põhjal võiks pigem arvata, et pandeemiast tingitud kriisi negatiivse mõju kestvust ülehinnati, loodetakse pigem näha positiivseid üllatusi või kuulda vähemalt lootustandvaid kommentaare.

Kristo Aab 10.07.2020 11:27

Eesti kaubavahetuse aeglustumine süvenes mais mõnevõrra kui nii kaupade sisse- kui väljavedu kahanes aasta varasemaga võrreldes veerandi võrra. Eriolukorras kehtestatud piirangud mõjusid pärssivalt kõikides tegevusalades. Enim vähenes kütuste väljavedu (-57%), mis kokkuvõttes moodustas ekspordi langusest ligikaudu kolmandiku. Suurema panuse andis ka masinate ja seadmete ning mööbli väljaveo vähenemine.

Ei ole kahtlustki, et 2020. aasta läheb koronaviiruse tõttu ajalukku üsna unikaalsena, mistõttu ei pruugi paika pidada ka hooajalised mustrid börsidel, millest üks tuntumaid soovitab mais väljuda aktsiaturgudelt ja naasta pärast keskmisest negatiivsemat perioodi uuesti sügisel. Siiani võib öelda, et tark poleks olnudki väljuda, kuid katsumuste aeg võib alles ees seista.

Raido Tõnisson 9.07.2020 10:32

2020. aasta esimeses pooles on aktsiaturg näidanud läbi aegade suurimaid hinnaliikumisi lühikese aja jooksul nii allapoole kui ka ülespoole suunas. Kuigi ajalooliselt on aktsiad olnud kõrgeima tootlusega varaklass, siis alates selle aasta algusest on tootlusega hiilanud muud varaklassid.

Kuigi investeerimisõpikud ütlevad, et aktsia ostmisele tuleks mõelda alles siis, kui ettevõtte fundamentaalnäitajad – eelkõige müügitulu ja kasum – on kasvavas trendis, on juuni alguses börsile tulnud elektriveokite tootja Nikola aktsia hinna tõus ja numbrid aruandes täielikult vastuolus. Mis on Nikola juures nii erilist, et põhjustab sedasorti anomaalia?

Raido Tõnisson 6.07.2020 8:37

2020. aasta teine kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas on muutunud meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Teises kvartalis, kui aktsiad näitasid peale suurt langust läbi aegade kiireimat taastumist, eelistasid LHV kliendid enim osta selliseid lemmikuid nagu Tallink Grupp, Tesla ja Microsoft Corporation. Enimmüüdud aktsiate tabeli esikolmiku aktsiad olid kõik Saksa börsilt: Deutsche Bank AG, Siemens AG ning Bayer AG.

Nime järgi võiks arvata, et järgnev lugu räägib uutest trendidest joogitööstuses, ent tegelikult peitub Lemonade’i taha uut tüüpi kindlustusfirma, kes kavatseb tehisintellekti abil teha endale teed üleilmselt triljonite dollarite suurusesse kindlustusärisse ning on äsja kaasanud selleks börsilt aktsiate esmaemissiooniga vajalikku kapitali.

Ehkki vähemalt Eestis vajub koroonaviiruse teema iga päevaga üha rohkem unustuste hõlma, vaevlevad paljud ettevõtted pandeemialainest põhjustatud kahjude käes ning teevad ettevalmistusi võimalikuks uueks laineks. Eelmisest riskiskooride avaldamisest on möödas juba üle kolme kuu ning selle ajaga on tulenevalt paljudest majanduskeskkonnas toimunud muutustest LHV analüütikud määranud mõningatele Balti ettevõtetele ka uued ja kõrgemad riskitasemed.

Kristo Aab 1.07.2020 8:58

Eesti tööstustoodangu maht vähenes mais aastavõrdluses 18%. Langus jäi ootuspäraselt samasse suurusjärku kui aprillis, sest mõlemat kuud iseloomustasid sarnased piirangud inimeste ja kaupade liikumise osas. Midagi üllatavat pole ka selles, et tööstustoodangu eksport on kriisikuude jooksul rohkem kannatada saanud kui kodumaine müük. Märgid nõrgenevast välisnõudlusest olid üleval juba möödunud aastal ning koroonaviirus koos riikidevahelise kaupade ja inimeste liikumise piiramisega muutis eksportiva sektori väljavaated järsult veel halvemaks.

Raido Tõnisson 30.06.2020 10:23

Majanduslangus on oma olemuselt investori jaoks üks himutavamaid nähtusi, mis teatud aja tagant ikka ja jälle aset leiab. See võib tähendada madalamaid kinnisvara- ja aktsiahindu ning tavalisemast suuremat tööpuudust. Leppides majanduslangustega kui lahutamatu osaga pikaajalisest investeerimisest, on võimalik enda teadmiste täiendamise ja valmisolekuga nende kahju minimeerida või lõigata isegi kasu. Ehkki aktsiahindades enam majanduslangus kuigi palju ei kajastu, on jätkuvalt kõrget ebakindlust arvesse võttes teema igati ajakohane.

Raido Tõnisson 29.06.2020 11:54

Öeldakse, et kahte head asja korraga ei ole võimalik saada, kuid mis puudutab kasvu ja kõrgeid dividende, siis selle kombinatsiooni puhul ei pea see ütlus tingimata paika. Selge on aga see, et atraktiivseid dividende maksvaid ettevõtteid on tehnoloogiasektorist keerulisem leida kui teistest sektoritest, sest enamik investeerib vaba raha oma tegevuse laiendamisesse või uute toodete arendamisesse.  Ilmselt nõustuvad ka enamik, et tehnoloogia on praegu üks kuumemaid ja kõrgeima kasvupotentsiaaliga sektoreid, alustades elektriautotootjatest ja lõpetades biotehnoloogiaettevõtetega.

Pelgalt Ühendriikides jõuab börsidele sõltuvalt nädalast vahest isegi üle kümne uue ettevõtte, mistõttu oleks vale eeldada, et iga nimega käib kaasas ka suur meediatähelepanu. Kuid kui jutt käib käesoleva aasta siiani suurimast aktsiate esmaemissioonist, siis võiks seda eeldada. Tõenäoline on aga see, et 16. juunil börsile jõudnud Royalty Pharma (RPRX), kes müüs ligi 2,2 miljardi dollari väärtuses aktsiaid ($0,28 mld sellest moodustas olemasolevate aktsiate müük), ei ütle paljudele midagi.

Raido Tõnisson 25.06.2020 9:22

Küsimus, kas paremat tootlust pakuvad kasvu- või väärtusaktsiad, on investeerimismaailmas üks populaarsemaid ja selle üle on arutlenud ka mitmed kuulsad investorid. Üks pool usub, et väärtusaktsiad ei paku enam atraktiivset tootlust ning jahivad suure kasvupotentsiaaliga aktsiaid. Teised aga ütlevad, et ettevõtte puhul on kõige tähtsamad stabiilsed dividendid, tugev rahavoog ja pikk, kindel tegevusajalugu, olles suure osa oma kasvust juba ära realiseerinud. Kuigi tulevikku on keeruline ennustada, vaatame kahe börsiindeksi põhjal, milline leer on teeninud kõrgemat tootlust.

Soome, Rootsi, Norra või Taani dividendidele rakendab LHV maksumäära, mis varieerub riigiti 25% ja 30% vahel, samal ajal kui nende nelja riigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud lubavad Eesti maksuresidendile väljamakstavate dividendide suhtes kohaldada 15% maksumäära.

Aktsiaturgude indeksid on teinud võimsa taastumise, üllatades aga paljusid, kes koroonaviiruse hirmus otsustasid turgudelt põgeneda ning nüüd seisavad silmitsi küsimusega, mida selle vaba rahaga peale hakata.  Kõrge määramatuse tõttu võivad osad jääda riskikartlikuks, ent osa sellest kapitalist võib hakata aktsiaturgudele tagasi voolama.

LHV internetipanka lisandus alternatiivsete investeeringute teenuse esimeseks sünnipäevaks kauaoodatud ülevaade ka investeerimisplatvormide Crowdestate ja Funderbeam investeeringutest. Samuti saavad teenust nüüd lisaks eraklientidele kasutada ka ettevõtted.

17. juunil asetati nurgakivi endise Kadaka aiandi alale rajatava Uus-Mustamäe naabruskonnale. Elamuarendaja Bonava esindaja sõnul on piirkonna, mille osaks on ka üürimajad, puhul tegemist hetkel Eesti suurima üheaegselt arenduses oleva uusarendusega.

Pole kahtlust, et veebruari lõpus alguse saanud koroonaviiruse põhjustatud kriis mõjutas negatiivselt enamik maailma regioonide ja sektorite majandust. Kuid nagu ka kriisi kahju oli eri valdkondadele ja piirkondadele väga erinev, on ka kriisist taastumine olnud üsna erineva kiirusega, mis on põhjustanud suured erinevused eri regioonide ja sektorite börsiindeksite hinnatasemetes võrreldes aasta algusega. Näiteks kõige kehvemat tootlust näidanud sektori ning kõige rohkem tõusnud sektori vahe on kasvanud koguni 44 protsendipunktini.

Raskustes Soome lennufirma Finnair on algatanud uute aktsiate emiteerimise, mille koguväärtus on üle 500 miljoni euro. Ettevõtte omakapitali ja likviidsuse tugevdamiseks COVID-19 kriisiolukorras ning Finnairi elujõulisuse tagamiseks pärast kriisi emiteerib Finnair 1,28 miljardit uut aktsiat hinnaga 0,40 eurot tükk.