Andres Viisemann 15.11.2019 14:10

Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.

Eesti pensionisüsteem on kõikide Euroopa Liidu riikidega võrreldes viimasel kohal lausa kolme näidiku poolest. Meie pensionärid on suhtena töötatud aastate arvu kõige lühemat aega pensionil, teenivad kõige madalamat pensioni asendusmäära ja on kõige kõrgema vaesusriskiga. See näitab, et meie pensionisüsteem vaevleb kroonilises rahapuuduses.

Üha rohkem ilmub meedias tumedates toonides lugusid peatselt saabuva majanduskriisi kohta. Olgu siis ajendiks keerulisemad ajad ehitus- ja puidusektoris, ühisrahastusplatvormidel hapuks läinud investeeringud või keskpankade viljeletud leebe rahapoliitika. Ametlik statistika annab hirmudele hoogu juurde – Eesti tööstusettevõtete tootmismaht on suvest alates aastavõrdluses vähenenud ja sellega on käsikäes langenud ka ekspordinumbrid. Küsitlusandmed nii Eestis kui mujal näitavad, et ettevõtjad tunnetavad nõudluse vähenemist ning lükkavad laienemisplaane edasi. Valmistutakse peagi saabuvaks kriisiks.

2020. aasta lõpuks on Eesti inimesed oma II samba pensionifondidesse jõudnud koguda 5 miljardit €. Süsteemiga liitunuid on selleks ajaks ca 770 tuhat ja keskmiselt on konto kohta ca 6500 € – päris noortel, kes pole veel tööle läinud ja koguma asunud, pole seal veel midagi, kuid ligi kaks aastakümmet igapäevaelu kõrvalt tuleviku jaoks säästnud palgatöötajatel on aga jälle kordades rohkem. Kui nad aga riigi õhutusel nüüd selle raha kõik esimesel võimalusel välja võtaks, kasseeriks riik inimeste pensioniraha pealt tulumaksuna kohe sisse 1 miljardi €. Kusjuures, pange tähele, tegelik rööv sealt alles algab.

August ja september on ikka olnud väärtpaberiturgudel keskmisest suurema volatiilsusega kuud. Mõnevõrra seletab seda puhkuseaeg, mil turu käive on väiksem ja mõni ootamatu sündmus võib mõjutada väärtpaberihindu tavalisest rohkem.

Teise pensionisamba lõhkumise ümber on selgusetust lammutajate motivatsiooni osas ja sellest tulenevat segadust häirivalt palju. Seejuures keskenduvad plaani väljamõtlejad täielikult taktikale, jättes lahtiseks kõik küsimused soovitud eesmärkide ja pikaajalise väljavaate osas. Seega on mõistlik need küsimused üle küsida.

Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.

Tõnu Pekk on oma pöördumises süüdistavalt küsinud, et kuidas saab LHV väita, et LHV pensionifondide tasud langevad, kui need samal ajal hoopis tõusevad. Kui tegelik olukord tõesti nii oleks, siis me kindlasti nii ei väidakski. Fakt on see, et LHV pensionifondide poolt võetavad valitsemistasud langevad alates septembrist kuni 40% ja selle näitaja poolest muutuvad LHV pensionifondid Eesti pensionituru keskmist või alla keskmist valitsemistasu võtvateks fondideks. Kui seni on LHV pensionifondi Eesti, XL, ja L poolt võetav valitsemistasumäär olnud 1,2% aastas, siis alates selle aasta septembrist langeb see 0,72% peale. Üle 1%lise valitsemistasuga pensionifondid jäävad veel ainult Luminori poolt pakutavasse fondivalikusse.

Mais aktsiaturge tabanud languse järel osutus juuni investoritele taas hiilgavaks kuuks. Maailma suurimaid aktsiaturge koondav MSCI World Index tõusis sel kuul netos eurodes mõõdetuna 4,3%, mis tähendas Ameerika Ühendriikides 500 suurfirma aktsiaid hõlmava S&P500 indeksi jaoks uut rekordkõrget taset. Ka võlakirjade hinnad kerkisid, kuna oodatavad tulumäärad kahanesid.

Kristo Aab 2.07.2019 10:59

Eesti majandus kasvas tänavu esimeses kvartalis ootamatult kiiresti. Teeb rõõmsaks, et kasv pärines suures osas töötlevast tööstusest, kus ettevõtted suurendasid oma investeeringuid ligikaudu poole võrra. Tulevikku vaadates on oluline, et investeeritaks targalt ehk et investeeringud kasvataksid ka ettevõtete tootlikkust ja efektiivsust, mitte ainult toodangu mahtu.

Andres Viisemann 18.06.2019 10:20

Investeerimisstrateegia „Sell in May and go away“ („Müü [aktsiad] maikuus ja liigu [börsidelt] eemale“) töötas tänavu väga hästi. Maailma aktsiaturg tervikuna langes maikuus eurodes mõõdetuna 5,6%, USA aktsiaindeks S&P 500 taganes 6,1%, euroala aktsiaid esindav Stoxx50 kukkus 6,7% ja Jaapani aktsiaindeksi Nikkei väärtus kahanes 4,8%. Rootsi aktsiaturg kaotas oma väärtusest aga lausa 9,5%, kuid Tallinna börsil õnnestus pääseda kõigest 1,4% langusega.

Donald Trump on vabariiklasest ärimees, keda huvitab eelkõige majandus. Tehingud. Võitmine. Vähemalt nii mõtlesid hiinlased, kes pigem toetasid vabariiklasi kui demokraate 2016. aasta USA presidendivalimistel.

Andres Viisemann 21.05.2019 13:24

Aprillikuu viimasel päeval saavutas S&P 500 indeks kõigi aegade kõrgeima taseme, tõustes kuuga 3,9%. Euroopas tegid aktsiaturud isegi suurema hüppe, kerkides näiteks Rootsis ja Saksamaal vastavalt 7,9% ja 7,1%. Samas võeti kasumit Hiina aktsiaturul, millest hoolimata olid sealsed indeksid saavutanud aasta esimese nelja kuuga rohkem kui paarikümneprotsendilise tootluse.

Soome pensionisüsteem hoiab maailma parimate seas kolmandat kohta. Milline tähtsus on sealses ühiskonnas kohustuslikul pensionivara kogumisel, näitas 2011. aasta euroala kriis, kui fondidesse kogutud raha võrreldi pidevalt Salpalinja kaitseliiniga. See oli Soome viimane kaitseliin teise maailmasõja ajal. Pensionivara jällegi on miski, mille vastutus soomlaste jaoks on hoida väikese avatud riigi majanduslikku iseseisvust.

Tormilise tõusuga alanud aasta aktsiaturgudel jätkus märtsis rahulikumas meeleolus. Pärast seda, kui USA keskpanga president Jerome Powell oli eelmise aasta lõpus teatanud, et intressimäärade tõstmist lähiajal oodata ei ole ja rahapoliitika võib peatselt isegi leebemaks muutuda, on kõigil suurematel turgudel aktsiahinnad kiiresti tõusnud ning jõudnud eelmise sügise tasemeni. Samal ajal on aga ettevõtete tulevaste perioodide kasumi kasvu ootused muutunud tagasihoidlikumaks.

Andres Viisemann 9.04.2019 13:19

Koalitsoonipartnerid peaksid selgelt välja ütlema probleemi, mida nad soovivad lahendada ja kirjeldama ka protsessi, kuidas nende pakutud lahendused viivad soovitud tulemuseni. Eesmärgiks ei saa olla mingi tegevuse ära tegemine, vaid mõõdetava tulemuse saavutamine.

 

Eesmärk peaks olema see, et inimesed oleksid tulevikus pensionile jäädes varanduslikult paremini kindlustatud kui täna. Selleks tuleb jälgida, et pensionivara aasta-aastalt kasvaks. Mida kiiremini, seda parem. Kui vahepeal osa või kogu kogutud kapital ära kulutada või kaotada, siis see on ühiskonna jaoks läbikukkumine, sündigu see siis poliitikute või fondijuhtide tegevuse tulemusel.

Andres Viisemann 1.04.2019 9:57

Veebruaris jätkasid väärtpaberiturud taastumist möödunud aasta lõpu langusest. Suuresti oli selle taga USA keskpanga rahapoliitilise kursi muutus. Kui veel läinud aasta detsembri alguses lubas keskpank rahapoliitika karmistamist jätkata, siis jõulupühade paiku tehti kannapööre ning lubati, et nii intressimäärade tõstmisega kui ka keskpanga võlakirjaportfelli koomaletõmbamisega ollakse ettevaatlikum.

Kristjan Hänni 29.03.2019 9:40

Olen Eesti pensionifondide lastehaigustest juba kunagi kirjutanud [1]. Praegu valla pääsenud hirmud II samba võimaliku likvideerimise osas suunavad uuesti sellele tähelepanu pöörama.

Arvamusloo esimest osa loe siit. Jätkub...

Vabadus ning vabastamine on ohtlikud sõnad.  Sageli on vabastatud maad ja rahvad halvemal järjel kui enne “vabastamist”. Ka siis kui vabastajate ideoloogilised eesmärgid on üllad. Mul on suuri kahtlusi II pensionisamba vabastajate tegelike plaanide ülluses.