Andres Viisemann 17.02.2020 9:22

2020. aasta algas rahvusvahelistel aktsiaturgudel väikese langusega: euroala suurimate ettevõtete aktsiaid koondav Stoxx 50 indeks kaotas jaanuaris oma väärtusest 2,8%. Kuigi ka USA suurettevõtteid jälgiva S&P 500 indeksi väärtus alanes dollarites 0,2%, siis eurodes mõõdetuna õnnestus sel jääda 1,2%-ga plussi.

Kohati võib kliimateemalistes aruteludes jääda mulje, et ühel pool lauda istuvad kliimahüsteerikud ning teisel pool kliimaeesmärkide saavutamist raha raiskamiseks pidavad kapitalistid. Tõenäolisem on, et sarnaselt muude seniste pöördeliste kursimuutustega, on äärmused pigem võimendatud. Nende vahele mahub erinevaid optimaalseid lahendusi, nagu mahub sinna ka teema keerukusest tulenevalt äraootaval seisukohal, kuid siiski eesmärke toetav enamus.

Andres Viisemann 24.01.2020 14:13

Poliitiliselt on Eesti pensionifondide jaoks raske kujutada ette tormilisemat aastat, kui see oli mullu, kuid investeerimiskliima seisukohast osutusid need samad 12 kuud üleilmsetel väärtpaberiturgudel väga soodsaks.

Kuigi neljanda kvartali SKP statistikat tuleb veel mõnda aega oodata, võib juba praegu öelda, et lõppenud aasta oli Eesti majanduse jaoks üle ootuste edukas. Kogutoodangu kasv püsis kiire, tööpuudus madal ja inimeste sissetulekud kasvasid mühinal. Tõsi, viimases kvartalis majanduse hoog rauges, kuid aasta keskmiseid näitajaid see kokkuvõttes liiga palju ära ei riku. Pigem on viimane kvartal indikaatoriks selle osas, mis meid tänavu ees ootab.

Aktsiaturud on pakkunud tänavu üle ootuste head tootlust ning USA suurimaid ettevõtteid jälgiv S&P 500 indeks saavutas novembris järjekordse rekordtaseme. Indeks on aasta algusest alates tõusnud 25% ja toetab sellega üleilmse aktsiaturu ligikaudu 22% põrget eelmise aasta neljanda kvartali korrektsiooni järel.

IT lahenduste arendamine tundub tihti IT-ga mitteseotud inimesele mingi müstiline tegevus, mida patsiga poisid (ja mõni tüdruk) kuskil pimedas keldris teevad. Vähe sellest, üldiselt on tarkvaraarendus väga kallis ja võtab tihti rohkem aega kui see võtma peaks. Ja isegi kui raha on olemas, siis pole neid patsiga poisse kuskilt võtta, kes sinu asja arendama tuleks.

Miks oli eelmise majanduskriisi ajal nii paljudel eestlastel võimalik leida tööd Soomes? Paljuski seetõttu, et Soome ettevõtete seljataga seisavad sealsed pensionifondid. Tulemuseks on stabiilsus, pikem vaade arengus ja kõrgemad palgad. See osa pensionifondide tähtsusest ühiskonnale jääb Eestis praegu tähelepanuta.

Andres Viisemann 15.11.2019 14:10

Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.

Eesti pensionisüsteem on kõikide Euroopa Liidu riikidega võrreldes viimasel kohal lausa kolme näidiku poolest. Meie pensionärid on suhtena töötatud aastate arvu kõige lühemat aega pensionil, teenivad kõige madalamat pensioni asendusmäära ja on kõige kõrgema vaesusriskiga. See näitab, et meie pensionisüsteem vaevleb kroonilises rahapuuduses.

Üha rohkem ilmub meedias tumedates toonides lugusid peatselt saabuva majanduskriisi kohta. Olgu siis ajendiks keerulisemad ajad ehitus- ja puidusektoris, ühisrahastusplatvormidel hapuks läinud investeeringud või keskpankade viljeletud leebe rahapoliitika. Ametlik statistika annab hirmudele hoogu juurde – Eesti tööstusettevõtete tootmismaht on suvest alates aastavõrdluses vähenenud ja sellega on käsikäes langenud ka ekspordinumbrid. Küsitlusandmed nii Eestis kui mujal näitavad, et ettevõtjad tunnetavad nõudluse vähenemist ning lükkavad laienemisplaane edasi. Valmistutakse peagi saabuvaks kriisiks.

2020. aasta lõpuks on Eesti inimesed oma II samba pensionifondidesse jõudnud koguda 5 miljardit €. Süsteemiga liitunuid on selleks ajaks ca 770 tuhat ja keskmiselt on konto kohta ca 6500 € – päris noortel, kes pole veel tööle läinud ja koguma asunud, pole seal veel midagi, kuid ligi kaks aastakümmet igapäevaelu kõrvalt tuleviku jaoks säästnud palgatöötajatel on aga jälle kordades rohkem. Kui nad aga riigi õhutusel nüüd selle raha kõik esimesel võimalusel välja võtaks, kasseeriks riik inimeste pensioniraha pealt tulumaksuna kohe sisse 1 miljardi €. Kusjuures, pange tähele, tegelik rööv sealt alles algab.

August ja september on ikka olnud väärtpaberiturgudel keskmisest suurema volatiilsusega kuud. Mõnevõrra seletab seda puhkuseaeg, mil turu käive on väiksem ja mõni ootamatu sündmus võib mõjutada väärtpaberihindu tavalisest rohkem.

Teise pensionisamba lõhkumise ümber on selgusetust lammutajate motivatsiooni osas ja sellest tulenevat segadust häirivalt palju. Seejuures keskenduvad plaani väljamõtlejad täielikult taktikale, jättes lahtiseks kõik küsimused soovitud eesmärkide ja pikaajalise väljavaate osas. Seega on mõistlik need küsimused üle küsida.

Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.

Tõnu Pekk on oma pöördumises süüdistavalt küsinud, et kuidas saab LHV väita, et LHV pensionifondide tasud langevad, kui need samal ajal hoopis tõusevad. Kui tegelik olukord tõesti nii oleks, siis me kindlasti nii ei väidakski. Fakt on see, et LHV pensionifondide poolt võetavad valitsemistasud langevad alates septembrist kuni 40% ja selle näitaja poolest muutuvad LHV pensionifondid Eesti pensionituru keskmist või alla keskmist valitsemistasu võtvateks fondideks. Kui seni on LHV pensionifondi Eesti, XL, ja L poolt võetav valitsemistasumäär olnud 1,2% aastas, siis alates selle aasta septembrist langeb see 0,72% peale. Üle 1%lise valitsemistasuga pensionifondid jäävad veel ainult Luminori poolt pakutavasse fondivalikusse.

Mais aktsiaturge tabanud languse järel osutus juuni investoritele taas hiilgavaks kuuks. Maailma suurimaid aktsiaturge koondav MSCI World Index tõusis sel kuul netos eurodes mõõdetuna 4,3%, mis tähendas Ameerika Ühendriikides 500 suurfirma aktsiaid hõlmava S&P500 indeksi jaoks uut rekordkõrget taset. Ka võlakirjade hinnad kerkisid, kuna oodatavad tulumäärad kahanesid.

Kristo Aab 2.07.2019 10:59

Eesti majandus kasvas tänavu esimeses kvartalis ootamatult kiiresti. Teeb rõõmsaks, et kasv pärines suures osas töötlevast tööstusest, kus ettevõtted suurendasid oma investeeringuid ligikaudu poole võrra. Tulevikku vaadates on oluline, et investeeritaks targalt ehk et investeeringud kasvataksid ka ettevõtete tootlikkust ja efektiivsust, mitte ainult toodangu mahtu.

Andres Viisemann 18.06.2019 10:20

Investeerimisstrateegia „Sell in May and go away“ („Müü [aktsiad] maikuus ja liigu [börsidelt] eemale“) töötas tänavu väga hästi. Maailma aktsiaturg tervikuna langes maikuus eurodes mõõdetuna 5,6%, USA aktsiaindeks S&P 500 taganes 6,1%, euroala aktsiaid esindav Stoxx50 kukkus 6,7% ja Jaapani aktsiaindeksi Nikkei väärtus kahanes 4,8%. Rootsi aktsiaturg kaotas oma väärtusest aga lausa 9,5%, kuid Tallinna börsil õnnestus pääseda kõigest 1,4% langusega.

Donald Trump on vabariiklasest ärimees, keda huvitab eelkõige majandus. Tehingud. Võitmine. Vähemalt nii mõtlesid hiinlased, kes pigem toetasid vabariiklasi kui demokraate 2016. aasta USA presidendivalimistel.

Andres Viisemann 21.05.2019 13:24

Aprillikuu viimasel päeval saavutas S&P 500 indeks kõigi aegade kõrgeima taseme, tõustes kuuga 3,9%. Euroopas tegid aktsiaturud isegi suurema hüppe, kerkides näiteks Rootsis ja Saksamaal vastavalt 7,9% ja 7,1%. Samas võeti kasumit Hiina aktsiaturul, millest hoolimata olid sealsed indeksid saavutanud aasta esimese nelja kuuga rohkem kui paarikümneprotsendilise tootluse.