Mais aktsiaturge tabanud languse järel osutus juuni investoritele taas hiilgavaks kuuks. Maailma suurimaid aktsiaturge koondav MSCI World Index tõusis sel kuul netos eurodes mõõdetuna 4,3%, mis tähendas Ameerika Ühendriikides 500 suurfirma aktsiaid hõlmava S&P500 indeksi jaoks uut rekordkõrget taset. Ka võlakirjade hinnad kerkisid, kuna oodatavad tulumäärad kahanesid.

Kristo Aab 2.07.2019 10:59

Eesti majandus kasvas tänavu esimeses kvartalis ootamatult kiiresti. Teeb rõõmsaks, et kasv pärines suures osas töötlevast tööstusest, kus ettevõtted suurendasid oma investeeringuid ligikaudu poole võrra. Tulevikku vaadates on oluline, et investeeritaks targalt ehk et investeeringud kasvataksid ka ettevõtete tootlikkust ja efektiivsust, mitte ainult toodangu mahtu.

Andres Viisemann 18.06.2019 10:20

Investeerimisstrateegia „Sell in May and go away“ („Müü [aktsiad] maikuus ja liigu [börsidelt] eemale“) töötas tänavu väga hästi. Maailma aktsiaturg tervikuna langes maikuus eurodes mõõdetuna 5,6%, USA aktsiaindeks S&P 500 taganes 6,1%, euroala aktsiaid esindav Stoxx50 kukkus 6,7% ja Jaapani aktsiaindeksi Nikkei väärtus kahanes 4,8%. Rootsi aktsiaturg kaotas oma väärtusest aga lausa 9,5%, kuid Tallinna börsil õnnestus pääseda kõigest 1,4% langusega.

Donald Trump on vabariiklasest ärimees, keda huvitab eelkõige majandus. Tehingud. Võitmine. Vähemalt nii mõtlesid hiinlased, kes pigem toetasid vabariiklasi kui demokraate 2016. aasta USA presidendivalimistel.

Andres Viisemann 21.05.2019 13:24

Aprillikuu viimasel päeval saavutas S&P 500 indeks kõigi aegade kõrgeima taseme, tõustes kuuga 3,9%. Euroopas tegid aktsiaturud isegi suurema hüppe, kerkides näiteks Rootsis ja Saksamaal vastavalt 7,9% ja 7,1%. Samas võeti kasumit Hiina aktsiaturul, millest hoolimata olid sealsed indeksid saavutanud aasta esimese nelja kuuga rohkem kui paarikümneprotsendilise tootluse.

Soome pensionisüsteem hoiab maailma parimate seas kolmandat kohta. Milline tähtsus on sealses ühiskonnas kohustuslikul pensionivara kogumisel, näitas 2011. aasta euroala kriis, kui fondidesse kogutud raha võrreldi pidevalt Salpalinja kaitseliiniga. See oli Soome viimane kaitseliin teise maailmasõja ajal. Pensionivara jällegi on miski, mille vastutus soomlaste jaoks on hoida väikese avatud riigi majanduslikku iseseisvust.

Tormilise tõusuga alanud aasta aktsiaturgudel jätkus märtsis rahulikumas meeleolus. Pärast seda, kui USA keskpanga president Jerome Powell oli eelmise aasta lõpus teatanud, et intressimäärade tõstmist lähiajal oodata ei ole ja rahapoliitika võib peatselt isegi leebemaks muutuda, on kõigil suurematel turgudel aktsiahinnad kiiresti tõusnud ning jõudnud eelmise sügise tasemeni. Samal ajal on aga ettevõtete tulevaste perioodide kasumi kasvu ootused muutunud tagasihoidlikumaks.

Andres Viisemann 9.04.2019 13:19

Koalitsoonipartnerid peaksid selgelt välja ütlema probleemi, mida nad soovivad lahendada ja kirjeldama ka protsessi, kuidas nende pakutud lahendused viivad soovitud tulemuseni. Eesmärgiks ei saa olla mingi tegevuse ära tegemine, vaid mõõdetava tulemuse saavutamine.

 

Eesmärk peaks olema see, et inimesed oleksid tulevikus pensionile jäädes varanduslikult paremini kindlustatud kui täna. Selleks tuleb jälgida, et pensionivara aasta-aastalt kasvaks. Mida kiiremini, seda parem. Kui vahepeal osa või kogu kogutud kapital ära kulutada või kaotada, siis see on ühiskonna jaoks läbikukkumine, sündigu see siis poliitikute või fondijuhtide tegevuse tulemusel.

Andres Viisemann 1.04.2019 9:57

Veebruaris jätkasid väärtpaberiturud taastumist möödunud aasta lõpu langusest. Suuresti oli selle taga USA keskpanga rahapoliitilise kursi muutus. Kui veel läinud aasta detsembri alguses lubas keskpank rahapoliitika karmistamist jätkata, siis jõulupühade paiku tehti kannapööre ning lubati, et nii intressimäärade tõstmisega kui ka keskpanga võlakirjaportfelli koomaletõmbamisega ollakse ettevaatlikum.

Kristjan Hänni 29.03.2019 9:40

Olen Eesti pensionifondide lastehaigustest juba kunagi kirjutanud [1]. Praegu valla pääsenud hirmud II samba võimaliku likvideerimise osas suunavad uuesti sellele tähelepanu pöörama.

Arvamusloo esimest osa loe siit. Jätkub...

Vabadus ning vabastamine on ohtlikud sõnad.  Sageli on vabastatud maad ja rahvad halvemal järjel kui enne “vabastamist”. Ka siis kui vabastajate ideoloogilised eesmärgid on üllad. Mul on suuri kahtlusi II pensionisamba vabastajate tegelike plaanide ülluses.

Ausa näoga tulpdiagrammi ees „faktidest“ rääkimine, OECD allikale viitamine ja lubadus pankuritele usaldatud pensioniraha rahvale tagasi tuua, kõlab nagu poliitiku unistus. Kuid kas kaljukindlalt viidatud faktid on ikka tegelikult faktid või omakasupüüdlikud pooltõed? Ja kas inimesed üldse saavad aru, kui magusa jutuga tahetakse nende personaalsessse II samba pensionikassasse maksed lõpetada ja see raha suunata tänastele pensionäridele, jättes tänased töötajad paarikümne aasta pärast räästa alla, kes peavad ise vaatama, kuidas endaga pensionipõlves hakkama saada?

Kristo Aab 28.02.2019 13:27

Eesti majandus kasvas mullu 3,9%, mis märkis juba üheksandat järjestikust positiivse majanduskasvuga aastat. On paslik mõelda, kuhu oleme tänaseks jõudnud ja mis võimalused on siit edasi minekuks?

Gert Siniloo 25.02.2019 9:20

Mõne nädala eest avaldatud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) analüütikute raport sõnastas veel kord otsekohese ja konkreetse tõdemuse: see, kui palju inimene peaks oma pensioniks säästma, sõltub tema koduriigi pensionisüsteemist. Kui palju siis peaks üks keskmine eestlane täna raha pensioniks kõrvale panema?

Sajandeid vana ütlus, et „maailmas pole midagi muud kindlat kui surm ja maksud“, peab usutavasti paika ka täna. Enne surma tuleb loodetavasti aga ka pensionipõli ja riigi pensionipoliitika määrab ära selle, kes pensionäridele pensioni maksab ja kui suureks see kujuneb. 17. jaanuaril FinanceEstonia poolt korraldatud pensionidebatil arutleti just selle üle, kas ja kuidas Eesti pensionisüsteemi muuta võiks.

Andres Viisemann 30.01.2019 10:07

2018. aasta algas väärtpaberiturgudel korraliku optimismiga, kuid lõppes paraja segadusega. Maailmamajanduse tervise üle polnud põhjust väga nuriseda. USA majanduskasv oli mõõdukas ja ettevõtete kasumid suurenesid tublisti. Hiinas edasiminek küll aeglustus, kuid majandus kasvas ikkagi üle 6%.

Kristo Aab 28.01.2019 10:19

Eesseisvate Riigikogu valimiste ootuses on igal valijal kindlasti asjakohane küsida, mida peaks uus valitsus tegema, et Eesti majandus võimalikult heas korras püsiks? Erakondade majandusprogrammid on täis loosungeid: lubatakse kõrgemat palka, madalamaid makse, suuremaid toetuseid. Mis on aga need juurküsimused, mille ees uus valitsus end kevadel leiab ja mille lahendamisest Eesti majanduse käekäik järgnevatel aastatel tegelikult sõltub?

Liis Lepik 29.11.2018 11:20

LHV on alati rõhutanud, et meie missioon on aidata luua ja kasva­tada eesti kapitali. Eesti kapital on lisaks kohalikele ettevõte­tele ka meie inimesed, seega hõlmab kapitali kasvule panustami­ne ka tervisliku eluviisi propageerimist ja noorte finantsteadmiste arendamist.

Oktoober on alati olnud aktsiainvestorite jaoks närviline kuu, mil aktsiahinnad liiguvad tavalisest suuremas ulatuses. Nii 1929. kui ka 1987. aasta oktoobris olid USA aktsiaturud vabalanguses. Need börsikriisid on kirjutatud nii jõuliselt väärtpaberiturgude ajalukku, et oktoobrit on hakatud pidama aktsiahindade jaoks kehvapoolseks kuuks, kuigi statistika seda ei kinnita. Tänavu olid aktsiad oktoobris aga taas languses ja ainult üksikud turud, nagu Brasiilia ja Filipiinid, jäid plusspoolele.