Arvamusplats - Uudised - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Uudised Arvamusplats

Andres Viisemann 18.09.2020 17:03

August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.

Andres Viisemann 19.08.2020 14:01

See aasta on olnud täis ootamatusi ja suuri pöördeid nii igapäevaelus kui ka finantsmaailmas, mis peaks peegeldama päriselu majanduslikku toimimist. Ka kõige lennukama fantaasiaga koolijüts poleks suutnud aasta alguses ette kujutada näiteks seda, et koolimajad pannakse peaaegu kõikjal maailmas mitmeks kuuks lukku.

Andres Viisemann 15.07.2020 14:12

Aktsiahindade tõus jätkus ka juunikuus. Euroopa ettevõtete väärtust järgiv Euro Stoxx 50 indeks kerkis dividende arvestades kuuga 6,4% ja USA suurimaid ettevõtteid koondav S&P 500 indeks tõusis eurodes mõõdetuna 0,7%. Aktsiaturgude kiire taastumine märtsikuu madalseisust on olnud ootamatu ja muljet avaldav: nimetatud kaks indeksit olid juuni lõpu seisuga aasta algusega võrreldes kõigest vastavalt 12,4% ja 3,2% madalamal tasemel. Tõusu ei ole takistanud ka asjaolu, et maailmamajanduse taastumise kiirus ja ulatus on endiselt ebaselge.

Kristo Aab 19.06.2020 9:02

Kliimasoojenemine ja selle tekkepõhjused on viimastel aastatel pakkunud väga palju jutuainet. Osaliselt on selle põhjuseks markantsete isikute esile kerkimine (Greta Thunberg, Donald Trump), teisalt on aga probleemi tõsidusest viimaks aru saadud ning astutud ka esimesi resoluutseid samme selle vastu võitlemiseks. 2015. aastal sõlmitud Pariisi Kliimakokkuleppe kohaselt töötavad kõik allakirjutanud riigid selle nimel, et vähendada kasvuhoonegaaside (CO2) emiteerimist ning hoida kliima soojenemine 2 kraadist allpool võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Mis saab aga juhul kui riigid ebaõnnestuvad? Kui suur on potentsiaalne majanduslik kahju, mis võib kaasneda kliimasoojenemisega ja kas seda on võimalik täna üldse mõõta?

Andres Viisemann 12.06.2020 15:34

Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.

Andres Viisemann 15.05.2020 15:44

Kuigi päriselu ja reaalmajandus olid aprillis peaaegu kõikjal maailmas alalhoiurežiimil, näitasid aktsiaturud pärast veebruari ja märtsi järsku langust uhket kasvu. Maailma suurimate ettevõtete väärtust mõõtev MSCI indeks tõusis kuuga 11,1%.

Käesolev majanduskriis on haavanud kõige tugevamalt majandusharusid, mis on seotud inimeste füüsilise liikumisega: turism, transport, kultuur, ka kaubandus. Turismisektor tundis viiruse mõjusid juba veebruaris kui hakati tühistama esimesi sõlmitud broneeringuid. Viimasel kahel kuul on sektori käive olnud juba sisuliselt nullilähedane. Ka kultuuriinimesed on jäänud tühjade pihkudega, sest liikumispiirangud on hoidnud inimesi kodudes ja lisaks on valitsus kehtestanud selged keelud rahvakogunemiste osas. Transpordi ja kaubanduse valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on läinud veidi paremini, kuid ka nemad on senini endiselt ühed suurimad kannatajad.

WTI nafta futuuride hind kukkus esmaspäeval USA turul üle 300% ning langes esimest korda ajaloo jooksul miinusesse. Sisuliselt tähendas see, et futuuride omanikud olid valmis peale maksma, et keegi neile mõeldud nafta endale võtaks. Naljakas olukord, arvestades et viimase poolesaja aasta jooksul on nafta olnud maailmas üheks enim nõutud maavaraks ning sõna otseses mõttes peamiseks käima panevaks jõuks.

Andres Viisemann 21.04.2020 14:12

30. jaanuaril 2020 nimetas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koroonaviiruse üleilmseks probleemiks (PHEIC). 11. märtsil kirjeldas WHO viirusepuhangut esimest korda pandeemiana. Jüri Ratas kuulutas Eestis eriolukorra välja 12. märtsil ja päev hiljem kehtestas Donald Trump eriolukorra Ameerika Ühendriikides.

Kristo Aab 7.04.2020 14:13

Eriolukord on tänaseks Eestis kestnud kolm nädalat ja mõned päevad pealegi. Tavakodanikke huvitab üha enam millal võib jälle vabamalt ringi liikuda ning ei pea poeukse taga kahemeetriste vahedega järjekorras seisma? Majandusanalüütikud mõtisklevad aga selle üle kui palju majandus kehtestatud piirangute tõttu kokkuvõttes kannatada saab? Õiget vastust ei ole tegelikult kummalegi küsimusele veel olemas.

Äripäevale antud intervjuus tõdeb LHV majandusanalüütik Kristo Aab, et valitsuse abipaketid on edukad kui töökohad säilivad ja eriolukorra piirangute kadumisel taaskäivitub majandus kiiresti, kuid selle eesmärgi täitmiseks peab Ratase kabinet veel kõvasti pingutama.

Vahur Vallistu 22.03.2020 11:44

Pensionireformi riigikogus läbi surudes kasutati mitmeid valeväiteid ja kaheldava väärtusega arvutusi, sõideti üle ekspertide arvamustest ja kainest mõistusest. Juba siis kõlas õõnsalt väide, nagu oleks reformi peamiseks eesmärgiks pensionisäästude üle otsustusvabaduse andmine. Tõsiasi on, et riigil ei ole jätkunud laekunud sotsiaalmaksust pensionide maksmiseks vahendeid juba aastast 2008 ja igal aastal on tulnud leida pensionide tasumiseks katteallikaid teiste maksude arvelt. Vabaduse egiidi all loodetakse pensionireformiga saada väljamaksetest 20% tulumaksu ning siis täiendavaid vahendeid riigieelarvesse järgnevaks kümneks aastaks ja seda kõike inimeste isiklike säästude arvelt.

Tallinna börsi juht Kaarel ots kirjutab EPLis ilmunud arvamusloos, et nähtamatu vaenlane koroonaviiruse näol on väga kiiresti halvanud inimeste tavapärase elu ning jätnud tugeva jälje globaalsele majandusele. Viirus on kaval – peiteaeg on pikk, levib juba enne sümptomite ilmnemist ja võib vanematele ning nõrgematele hävitavalt mõjuda.

Kristo Aab 19.03.2020 11:28

Veel mõned kuud tagasi hurjutati Euroopa rikkamate riikide valitsusi, et nood ei ole piisavalt altid Euroopa majanduse käimatõmbamiseks oma rahakotiraudasid avama. Täna oleme olukorras kus on sisuliselt konsensuslikult unustatud igasugused eelarvereeglid ja jätkusuutlikud võlatasemed ning valitsused annavad järgemööda teada hiiglaslikest finantsabipakettidest, millega püütakse ära hoida kõige hullemat majanduses – järsku ja sügavat majanduslangust.

Kriisiaja olukord nõuab ka kriisiaja meetmeid majanduste käivitamiseks. Nagu ütles Briti valitsusjuht Boris Johnson, see on sõjaaja olukord ja nõuab vastavaid vastumeetmeid.

Kui raha hind on sisuliselt null ja riigil võlga vähe, siis kas kriisiolukorras peaks riik võtma investeeringuteks laenu või lõpetama investeeringud? See, kes kutsub täna üles lõpetama pensioni investeeringuid, kutsub üles 2009. aasta viga kordama – loodame, et mõtlevatel inimestel jagub antud olukorras siiski kainet meelt ja minevikus tehtud vigadest on õpitud.

Andres Viisemann 13.03.2020 12:51

Kui 2019. aasta oli aktsiaturgudel ettevõtete kasumite stagnatsioonist hoolimata üle ootuste positiivne, siis tänavu võib kasumite kasv valmistada taas pettumuse. Rahvusvaheline kaubandus oli paigalseisus juba enne koroonaviiruse levikut ja ka üleilmsele majandusele prognoositi kasvu mõningast pidurdumist.

26. veebruaril tõdes Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos advokaadibüroo SORAINEN asutaja ja vanempartner Aku Sorainen, et pealkirjas esitatud küsimust on tema Eesti sõbrad seoses siinse pensionireformiga küsinud viimastel kuudel korduvalt. Järgneb tema selgitav vastus.

Andres Viisemann 17.02.2020 9:22

2020. aasta algas rahvusvahelistel aktsiaturgudel väikese langusega: euroala suurimate ettevõtete aktsiaid koondav Stoxx 50 indeks kaotas jaanuaris oma väärtusest 2,8%. Kuigi ka USA suurettevõtteid jälgiva S&P 500 indeksi väärtus alanes dollarites 0,2%, siis eurodes mõõdetuna õnnestus sel jääda 1,2%-ga plussi.

Kohati võib kliimateemalistes aruteludes jääda mulje, et ühel pool lauda istuvad kliimahüsteerikud ning teisel pool kliimaeesmärkide saavutamist raha raiskamiseks pidavad kapitalistid. Tõenäolisem on, et sarnaselt muude seniste pöördeliste kursimuutustega, on äärmused pigem võimendatud. Nende vahele mahub erinevaid optimaalseid lahendusi, nagu mahub sinna ka teema keerukusest tulenevalt äraootaval seisukohal, kuid siiski eesmärke toetav enamus.