Augusti lõpus toimus LHV Kasvukontol mitmeid uuendusi, millest peamised olid:
- Haldustasude alanemine;
- Mikroinvesteerimine;
- Laienenud fondide valik.
Järgnevalt heidame pilgu, mis iga muutus endaga täpsemalt kaasa tõi ning kas ja kuidas on see mõjutanud LHV Kasvukonto investorite käitumist.
Kasvukonto haldustasu miinimum langes 1 euro pealt kuus 0,50 euro peale kuus. Esimene aasta on jätkuvalt kõigile haldustasuta, kuid nüüd ei ole haldustasu ka kõigil alla 26 a investoritel ehk Kasvukoto tegemine enda lastele on nüüdsest eriti soodne.
Mikroinvesteerimine on uudne lahendus, mis seob deebetkaardi Kasvukontoga. Mikroinvesteerimine võimaldab kasvatada oma investeerimisportfelli, seda märkamatult ja mugavalt iga deebetkaardiga tehtud makse kaudu. Keskmiselt on mikroinvesteerimisega kogutud 5,3 eurot nädalas, mis tähendab 276 euro suurust kogusummat aasta peale.
Laienenud on ka Kasvukonto fondide valik. Lisaks olemasolevatele fondidele lisasime investorite valikuvõimaluste suurendamiseks globaalseid megatrende jälgivad fonde. Näiteks on nüüdsest võimalik panustada robootikafirmade, tervishoiu sektori, jätkusuutlikku arengut pakkuvate ettevõtete või krüptovaluutade käekäiku. Uuenenud fondidega saab tutvuda siin.
LHV Kasvukonto vahendusel saavad investorid valida enda portfelli kuni kuus indeksfondi, määrata nendesse investeerimise osakaalud. Juhul kui kolmapäeva õhtul on kontol vähemalt 1 euro, siis investeeritakse see vastavalt nendele valikutele. Portfellide arv investori kohta ei ole piiratud.
Investorite lemmik on endiselt S&P 500 indeksit järgiv SXR8, kuhu läheb ligi 20% uuest rahast. Samas on näha, et viimase kahe aasta jooksul on fondi osakaal olnud pidevas languses ning investorid eelistavad pigem teisi sektoreid või piirkondi. Kindlasti on siin ühe põhjusena ka järjest uuenev Kasvukonto fondide valik, mis pakuvad suuremat võimalust portfelli hajutamiseks. Stabiilselt on suurenenud USA tehnoloogiasektorit järgiva fondi osakaal – III kvartalis on ligi 13% uuest rahast liikunud EXXT-sse. Euroopa 600 suurimat ettevõtet järgiv EXSA oli pidevalt populaarsuselt teisel kohal, kuid tehnoloogiasektori kiirenenud kasv viimases kvartalis on tõuganud EXSA kolmandaks - sinna läheb 12% uuest rahast. 2017. aasta algul Kasvukontosse lisandunud Dividendimaksjad SPYW ja SPYD on samuti tee portfellidesse leidnud, vastavalt 9% ja 6% osakaaludega.
Olemasolevatest positsioonidest on kõige laiemalt investeeritult USA turgudele – S&P 500 fondi osakaal kogu Kasvukontost on veidi üle 30% ning USA 100 suurima tehnoloogiaettevõtte osakaal on tõusnud üle 11%. Vana maailma fondidest on Euroopa suurettevõtteid hõlmav EXSA osakaal stabiliseerunud ning moodustab ligi 10% kogu Kasvukontost. Arenenud riikide ettevõtteid koondav XDWD osakaal on sarnaselt S&P 500 fondiga näitanud langustrendi. Kui 2015. aasta IV kvartalis moodustas see ligi 21% kogu Kasvukontost, siis nüüd on osakaal langenud ligi 8%-le.
Investorite käitumist vaadates joonistub välja üsna selge muster. Kõige tuntumatele indeksitele ja sektoritele on üheks fondi valiku kriteeriumiks ka dividendid. Augusti lõpus lisatud fondidest on samuti kõige soojemalt vastu võetud globaalsetest dividendiettevõtetest koosnev ISPA, kelle viimase 12 kuu dividenditootlus on 3,90% (võrdluseks SPYW 3,58%, SPYD 2,06%, VAL 4,27%). ISPA-sse läheb hetkel 1,44% uuest rahast. Automatiseerimise ja robootika fond 2B76 on populaarsuselt teine osakaaluga 1,36% ning puhta energia tootjaid koondav IQQH kolmas 1,21%-ga. Meditsiinivaldkonna (XDWH) osakaal on 1,10% ja krüptovaluuta Bitcoini hinnaliikumist järgiva instrumendi COINXBE osakaal ligi 1%.
Varasemalt oleme Kasvukontodel toimuvat kajastanud siin: Kuhu on investeeritud LHV Kasvukontoga teises kvartalis 2018?
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet