Coop Pank (CPA1T)
Log in or create an account to leave a comment
-
PR: Coop Pank võtab suuna aktsiate noteerimiseks börsilCoop Panga nõukogu andis juhatusele ülesande hakata tegema ettevalmistusi aktsiate avalikuks noteerimiseks Tallinna börsil.
Hinnanguliselt võib Coop Panga aktsiate esmane avalik emissioon (IPO) toimuda kõige varem 2019. aasta sügisel.
Coop Panga nõukogu esimees Jaanus Vihand lausus, et aktsiate viimisega börsile soovib enamusaktsionär Coop Eesti täita 2017. aastal panga ostmise järel antud lubaduse, et tulevikus saavad kliendid olla ka panga aktsionärid. „Soovime näha aktsionäridena ennekõike oma panga kliente. Seetõttu on plaan eelistada aktsiate märkimise käigus investoreid, kes samaks ajaks kasutavad aktiivselt Coop Panga teenuseid. Coop Panga aktsia saab lähiaastatel olema eelkõige kasvuaktsia ja võiks olla huvipakkuv Eesti jaeinvestoritele, kuna tegu on ainulaadse võimalusega lüüa kaasa kodumaise panga kasvuloos ja soetada ettevõtte aktsiaid varases faasis,“ ütles Vihand.
Coop Panga nõukogu andis mai lõpus juhatusele ülesande käivitada aktsiate avalikku noteerimist ettevalmistavad tegevused. Hinnanguliselt võtab see protsess aega umbes pool aastat ning Coop Panga aktsiate avalik emissioon võiks toimuda kõige varem sügisel. Konkreetset emissiooni aega võib mõjutada olukord maailmamajanduses ning selle peegeldus aktsiaturgudel.
Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink ütles, et Coop Pank plaanib kasutada IPOga kogutavat raha tegevusmahtude kasvatamiseks, uute kliendisegmentide kaasamiseks ning tehnoloogiate arendamiseks. „Näeme, et tänane hetk Eesti pangandusturul ning lähiaastate perspektiiv soosivad kodumaisel kapitalil põhinevaid panku, kel on kiire kasvuambitsioon ning valmisolek keskenduda tooteinnovatsioonile. Usume, et lineaarse kasvu asemel on hetkel võimalik ka hüppeliselt kasvada,“ lausus Rink, kelle sõnul võiks panga laenuportfell ja turuosa positiivsete arengute korral kolme aastaga kasvada kuni kolm korda.
„Arvestades, et oleme tänaseks saanud toimima põhilised pangateenused, soovime laiendada kliendisegmente, kellele oma tegevuse fokusseerime. Lisaks senisele suurlinnadest kaugemale jäävale kliendisegmendile hakkame sihtima ka mugavat kodumaist pangandust hindavat linnaklienti ning vajutame jõulisemalt gaasi äriklientide teenindamisel,“ lausus Rink.
Coop Panga strateegiliseks omanikuks jääb ka peale kavandatavat IPOt Coop Eesti, kelle osalus pangas on täna umbes 60%. „Coop Pank on sisenemas uude kasvufaasi ning peab oluliseks laiapõhjalise klient-omanikest koosneva investorbaasi kaasamist. Osad tänased finantsinvestorid, kes omavad 33,6% pangast, nende seas Inbank, on oma osalust müümas. Need investorid on algusest peale määratlenud end finantsinvestoritena ning pidanud investeeringu pikkuseks 2-3 aastat. Täname investoreid senise panuse eest panga arengusse,“ lausus Jaanus Vihand.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga enamusosanikuks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust. Coop Eesti koosneb 19 tarbijate ühistust, millel on kokku 80 000 klientomanikku ja ligi 600 000 püsiklienti. -
ÄP: Coop Pank tuleb veel sel aastal börsile
Kajastub tulemustes
Eelmisel aastal teenis Coop Pank 4,75 miljonit eurot kasumit ning panga omakapitali tootlus oli 10 protsenti. 238 000 eurot sellest kanti reservkapitali. Seega jäi kasvu finantseerimiseks ligi 4,5 miljonit eurot. Coop Panga omakapital oli eelmise aasta lõpus 49,2 miljonit eurot.
Coop Panga igapäevapanganduse klientide arv kasvas eelmisel aastal 9000ni ning praegu on neil kokku umbes 50 000 klienti. Panga laenuportfelli suurus on 335 miljonit eurot ning hoiuste maht 385 miljonit eurot.
Coop Pangal oli aasta lõpuks üle Eesti 16 kontorit ja 29 pangapunkti. Alates eelmisest suvest saab kõigis 350 Coopi kaupluses Coop Panga kaardiga sularaha välja võtta.
Panga enamusosanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, kellele kuulub 60,4 protsenti aktsiatest. Suurimad aktsionärid on veel Andres Sonn 19,9 ja AS Inbank 7,9protsendilise osalusega. -
kuna sama teema loodi praktiliselt üheaegselt, siis tõstsin siia
meelis07
Coop Pank tuleb veel sel aastal börsile
Coop Pank läheb poole aasta jooksul börsile
"Üks samm on meil olnud orgaaniline kasv aga mingil hetkel tuleb kiirema kasvu jaoks piir ette. Kapitali meil on vaja ja umbes tund tagasi toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati panga aktsiakapitali suurendada nelja miljoni euro võrra.
Teine oluline otsus, mis vastu võeti, on see, et juhatus saab alustada IPO protsessi ettevalmistamist. Orienteeruv ajaraam on pool aastat, mille ajal on pank valmis börsile minema," rääkis nõukogu esimees Jaanus Vihand. -
Veel paar panga kiiret kasvu valgustavat pressiteadet:
29.01.2019: Coop Pank näitas eelmisel aastal korralikku kasvuCoop Panga igapäevapanganduse kliendiarv kasvas 2018. aastal 9000 võrra ja ulatus aasta lõpuks 45 000-ni. Panga laenuportfell kasvas samal ajal 37 protsenti, ulatudes detsembri lõpuks 335 miljoni euroni. Hoiuste maht kasvas aastaga 22 protsenti, ulatudes 385 miljoni euroni.
Coop Pank teenis 2018. aastal 4,75 miljonit eurot kasumit. 2017. aastal oli kontserni kasum kokku 4,5 miljonit eurot, mis sisaldas 2,9 miljoni euro väärtuses kinnisvara müügist arvestatud erakorralisi tulusid. Erakorralisi tulusid kõrvale jättes kasvas Coop Panga pangandustegevusest teenitud kasum eelmise aastaga võrreldes kolm korda. Panga omakapitali tootlus oli 10 protsenti.
Pangandustegevusest saadud äritulud suurenesid aastaga 37 protsenti eelkõige intressitulude arvelt. Tegevuskulud kasvasid samal ajal 18 protsenti eelkõige personalikulude arvelt. Laenuportfelli kvaliteet püsis väga hea ning provisjone tehti samas mahus aasta varasemaga.
…
Margus Rink: „Kõige olulisem, et oleme eristuva strateegiaga pälvinud klientide tähelepanu ning järjest rohkem inimesi valib kodumaise Coop Panga ka oma rahaasjade kodupangaks ehk toob meie juurde oma sissetuleku ning igapäevased arveldused. Kokku võitsime eelmisel aastal juurde 9000 klienti, mis tähendab, et alates hetkest, kui Coop Eesti ostis pangas enamusosaluse ja kujundas ümber varasema äristrateegia, on meie igapäevapanganduse kliendibaas kasvanud 15 000 kliendi ehk poole võrra. Lisaks ületas eelmisel aastal meie Säästukaart Pluss maksekaardi kasutajate arv 100 000 piiri.
Panga tegevusmahtude kasvu vedasid meie finantseerimisega tegelevad äriliinid – ärilaen, kodulaen, tarbimislaen ja liising, mis on üldise tugeva majanduskeskkonna taustal ootuspärane. Kiire kasvu finantseerimiseks kaasasime aasta jooksul platvormi Raisin vahendusel umbes 50 miljoni euro ulatuses hoiuseid ka Saksa ja Austria turult ning 15 miljoni euro ulatuses institutsionaalsete investorite raha.“
16.04.2019: Coop Panga klientide arv kasvas esimeses kvartalis 2600 kliendi võrraKodumaisel kapitalil põhinev Coop Pank võitis tänavu esimeses kvatalis juurde 2600 klienti ning suurendas kõigi olulisemate äriliinide tegevusmahte ja kasumit.
Coop Panga laenuportfell kasvas kvartaliga 23 miljoni euro võrra ja ulatus kvartali lõpuks 357 miljoni euroni. Kasvu panustasid kõik finantseerimisega tegelevad äriliinid – kodulaen, tarbimislaen, ärilaen ning liising. Panga hoiuste maht kasvas samal ajal 14 miljoni euro võrra ja oli kvartali lõpuks 399 miljonit eurot. Kasvu taga olid eelkõige eraklientide hoiused. Coop Pank teenis esimeses kvartalis 1,2 miljonit eurot kasumit, mida on üle kahe korra rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil. Suurima panuse kasumi kasvu andsid intressitulud, aga ka väiksemad laenude allahindlused.
Coop Panga igapäevapanganduse kliendiarv kasvas kvartaliga 2600 võrra ja ulatus märtsi lõpuks 48 000ni. „Kliendiarvu kasvule avaldas positiivset mõju klientide kasvanud huvi kodumaisel kapitalil põhinevate finantsasutuste suhtes ning valmisolek jagada oma finantsteenused erinevate pankade vahel,“ ütles Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink.
Coop Pank jätkas mitmete arendusprojektidega, mille eesmärk on teha klientide elu mugavamaks. Aasta alguses võttis pank kasutusele uue infosüsteemi, mis kiirendas oluliselt väikelaenu taotlemis- ning väljastamisprotsessi. Samuti jätkus elektrooniliste pangakanalite arendamine, mille käigus lisati uusi funktsionaalsusi interneti- ja mobiilipanka. Möödunud nädalal liitus Coop Pank pankadevahelise välkmaksete süsteemiga, mis lubab klientidel teha ning vastu võtta kuni 15 000-euroseid pankadevahelisi rahaülekandeid sekunditega. Lõpusirgel on ettevalmistused sularaha sissemakse võimaluse pakkumiseks Coopi kauplustes.
29.04.2019: Coop Panga aktsionärid suunasid mulluse kasumi panga kasvu rahastamisseCoop Panga aktsionärid kinnitasid esmaspäeval toimunud korralisel üldkoosolekul panga 2018. aasta majandusaasta konsolideeritud aruande. Aktsionärid otsustasid teenitud 4,75 miljoni eurosest kasumist kanda 238 000 eurot reservkapitali ning lisasid ülejäänud 4,5 miljonit eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumile. Coop Panga omakapital oli 2018. aasta lõpus 49,2 miljonit eurot.
…
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank oli suhtarvudes Eesti üks kiiremini kasvavaid finantsasutusi 2018. aastal. Coop Panga laenuportfell kasvas aastaga 37 protsenti, ulatudes detsembri lõpuks 335 miljoni euroni. Hoiuste maht kasvas aastaga 22 protsenti, ulatudes 385 miljoni euroni. Pank teenis 2018. aastal 4,75 miljonit eurot kasumit, mida on erakorralisi tulusid kõrvale jättes varasema aastaga võrreldes kolm korda rohkem. Panga omakapitali tootlus oli 10 protsenti. Coop Panga igapäevapanganduse kliendiarv ulatus tänavu märtsi lõpu seisuga 48 000ni.
Coop Panga enamusomanik on Eesti ainus ühistuline jaekaubandusgrupp Coop Eesti, kellele kuulub kokku 60,4% aktsiatest. Panga suurimad aktsionärid on veel ettevõtja Andres Sonn 19,9%-ga ja AS Inbank 7,9%.
NEO Finance ja Coop Pank on nüüdseks de facto kinnitanud oma börsile tuleku 2019. aasta jooksul.
Baltikumi investor võib juba poole aasta pealt rõõmustada.
Kui Eesti Teed ka läbi ime Oktoobris börsile peakski jõudma, siis lausa kolm ettevõtet aasta jooksul turule tulemas!
Üldiselt likviidusega pole emissiooniturgudel probleeme tekkinud - raha on kontodel ja deposiitides palju. Siiski on sügisesse langemas mitmeid emissioone: LHV pank, Coop Pank, Eesti Teed (???), keegi veel (???). -
momentum
NEO Finance ja Coop Pank on nüüdseks de facto kinnitanud oma börsile tuleku 2019. aasta jooksul.
Baltikumi investor võib juba poole aasta pealt rõõmustada.
Kui Eesti Teed ka läbi ime Oktoobris börsile peakski jõudma, siis lausa kolm ettevõtet aasta jooksul turule tulemas!
Üldiselt likviidusega pole emissiooniturgudel probleeme tekkinud - raha on kontodel ja deposiitides palju. Siiski on sügisesse langemas mitmeid emissioone: LHV pank, Coop Pank, Eesti Teed (???), keegi veel (???).
Pole küll näinud ühtegi allikat, mis vihjaks, et Eesti Teed võiksid börsile tulla.
Jutt on olnud erastamisest, aga sellise suuruse ja spetsiifikaga firma ikka müüakse suure tõenäosusega mõnele kodumaisele või rahvusvahelisele konkurendile.
Börsiletulijate nimekirjas võiks tema asendada ikka EnefitGreen'iga. -
rainis007
Pole küll näinud ühtegi allikat, mis vihjaks, et Eesti Teed võiksid börsile tulla.
Oli, oli!
Praegu vaatan, et ühe varasema artikli sõnastust on muudetud.
Algselt oli:AS Eesti Teed
AS Eesti Teed omandati seetõttu, et 2012. aastaks ei olnud hooldeturul efektiivset konkurentsi ning riik pidas vajalikuks omada elutähtsa teenuse tagamiseks ressursse, mida erakorralistes oludes kasutada. Ministeerium on seisukohal, et tänaseks on AS Eesti Teed moodustamise ajendid ära langenud ja sellest tulenevalt ei ole riigi osaluse säilitamine äriühingus enam põhjendatud ning vajalik. Eesti Teede aktsiate võõrandamise ettevalmistamiseks tellis MKM mullu auditi, milles leiti, et ettevõtte harilik väärtus on 9.2-12.9 miljonit eurot ning baasväärtus 10.5 miljonit eurot.
MKM tegi ettepaneku viia selle aasta esimeses pooles lõpule ettevõtte restruktureerimine, võtta selgem suund ettevõtte väärtuse suurendamisele ning valmistada ette osaluse 100-protsendiline võõrandamine 2019. aasta teises pooles. Täpsemalt viia ettevõte 100-protsendiliselt börsile selle aasta oktoobris, eeldusel, et valitsuse nõusolek tuleb juuni alguseks.
Praegu on kirjas:AS Eesti Teed
AS Eesti Teed omandati seetõttu, et 2012. aastaks ei olnud hooldeturul efektiivset konkurentsi ning riik pidas vajalikuks omada elutähtsa teenuse tagamiseks ressursse, mida erakorralistes oludes kasutada. Ministeerium on seisukohal, et tänaseks on AS Eesti Teed moodustamise ajendid ära langenud ja sellest tulenevalt ei ole riigi osaluse säilitamine äriühingus enam põhjendatud ning vajalik. Eesti Teede aktsiate võõrandamise ettevalmistamiseks tellis MKM mullu auditi, milles leiti, et ettevõtte harilik väärtus on 9.2-12.9 miljonit eurot ning baasväärtus 10.5 miljonit eurot.
MKM tegi ettepaneku viia selle aasta esimeses pooles lõpule ettevõtte restruktureerimine, võtta selgem suund ettevõtte väärtuse suurendamisele ning valmistada ette osaluse 100-protsendiline võõrandamine 2019. aasta teises pooles. Täpsemalt viia ettevõte 100-protsendiliselt avalikule enampakkumisele selle aasta oktoobris, eeldusel, et valitsuse nõusolek tuleb juuni alguseks. -
Väike aritmeetiline mõttearendus võimaliku tulevase omanikustruktuuri ja IPO mahu osas.
ERR kajastab praegust aktsionäride struktuuri: Coop Pank teatas börsilemineku plaanistPanga aktsionärid otsustasid esmaspäeval suurendada aktsiakapitali nelja miljoni euro võrra. Lisaks sai panga juhatus volituse asuda ette valmistama aktsiate avaliku noteerimise protsessi. Plaan on minna börsile umbes poole aasta pärast ehk hiljemalt hilissügisel, selleks ajaks selguvad IPO mahud ja sihid.
Coop Panga aktsionärid on praegu 60,4 protsendi ulatuses Coop Eesti, sh Coop Investeeringud 38,8 protsendiga ja Tarbijate Ühistud 21,6 protsendiga; Andres Sonn 19,9 protsendiga, Inbank 7,9 protsendiga, väiksemas mahus väikeaktsionärid. Inbank ja Andres Sonn kavatsevad IPO käigus aktsionäride ringist väljuda.
Börsilt kaasatavat raha kasutatakse tegevusmahtude kasvatamiseks, et saavutada kriitilist ärimahtu. Praegu kasvavad tulud kuludega sünkroonis: tulud on siiani kasvanud 40 protsenti ja kulud 30 protsenti. Investeeringute kaasamisega aga peaks kaasnema tuludehüpe, mis on järgmise kahe-kolme aasta fookus.
Sihtklientideks on eraisikud, kes valivad omale põhipanka, kuhu kanda oma töötasu ja korraldada oma igapäevapangandust ehk mitte enam üksnes väikelinnade elanikud, vaid ka suurlinna inimesed, kes mh vajavad nt kodulaenu; samuti ettevõtted.
Aktsionäride struktuur on praegusel momendil umbes selline:
* 38.80% Coop Investeeringud
* 21.60% Tarbijate Ühistud
* 19.90% Andres Sonn
* 7.90% Inbank
* ~ 5.00% panga juhtkond
* ~ 5.00% Tallinna Linnnapanga holding co.
(* ~ 1.80% arvutusviga/teadmata)
KOKKU ~98.20% (100%)
Joone all on 100%, ehk arvutamise lihtsustamise eesmärgil 100 kapitaliühikut.
Andmetele peale vaadates saab järeldada mitut asja.
Esiteks, Sonn ja InBank (loe: müüvad aktsionärid) omavad kokku 27,80% panga aktsiatest.
Teiste sõnadega öeldes, väga väga väga ümardatult võiks öelda, et Sonn ja InBank omavad (1/3 pangast, ehk) 30%.
Järelikult saab väga ümardatult öelda, et:
* praegused põhiomanikud omavad kapitali tootluse nimel 90%
* juhtkond omab motivatsiooni eesmärgil 5% ja
* Tallinna Linnapanga hold. co. omab häälte võitmise nimel 5% pangast
Kui Coop Investeeringutel ja Tarbijate Ühistul oleks võimalik IPO ajaks kapitali tõsta ja/või enda olemasolevat kapitali investeerida Sonni ja InBanki väljatõstmiseks, siis saaks nad Sonni ja InBanki osaluse ära osta ning minna IPO-le vastu situatsioonis:
* 90% põhiosanik
* 10% väikeosanik
Põhjus miks nad seda peaks tahtma teha, on võimaliku IPO mahu paisutamise võimalus. Nimelt eeldan, et Coop Pank soovib oma aktsiate noteerimist börsi Põhinimekirjas. See aga eeldab, et 25% aktsiatest oleks avalikult kaubeldav (free float).
Kui praegused põhiosanikud vähemusosalust ära ei osta, siis võiks Coop turule tulla lihtsalt vähemusosalusele likviidsusvõimaluse tekitamiseks. See aga tähendaks seda, et kapitali maht jääks samaks, mis esimesel struktuuril, lihtsalt aktsionärideraamatu koos-seis muutuks:
* 38.80% Coop Investeeringud
* 27.80% IPO käigus sisenenud väikeaktsionärid
* 21.60% Tarbijate Ühistud
* ~ 5.00% panga juhtkond
* ~ 5.00% Tallinna Linnnapanga holding co.
(* ~ 1.80% arvutusviga/teadmata)
KOKKU ~98.20% (100%)
Joone all on ikkagi 100%, ehk 100 kapitaliühikut. Pank lisakapitali ei saaks.
Kui põhiomanik ostab ENNE IPO-t väikeosanikud välja JA Juhtkond&TallinnaLinnapank vahepeal osalusi ei suurenda, siis minnakse IPO-le vastu kapitalistruktuuriga:
* 90 kapitaliühikut suurosanikud (moodustab kogukapitalist 90%)
* 10 väikeosanikud (10%).
Selleks, et tagada 25% ulatuses free float nõue, saab Coop Pank soovi korral avalikkuselt lisaraha kaasata kuni 34 kapitaliühiku ulatuses, sest see annaks 25% suuruse free float mahu kätte. IPO-järgne kapitalistruktuur oleks sellisel juhul järgmine:
* 90 kapitaliühikut suurosanikud (moodustab kogukapitalist 67.20%)
* 34 kapitaliühikut IPO käigus sisenenud avalikkus (25.30%)
* 10 kapitaliühikut väikeosanikud (7.50%).
KOKKU 134 kapitaliühikut (100%)
Joone all on loomulikult jätkuvalt küll 100% kapitali, kuid ühtlasi ka 34 ühikut raha värske kapitalina.
Järeldan, et praegustel suuraktsionäridel mitte ainult ei tasu Sonn ja Inbank aktsionäride ringist välja osta, vaid iga hinnaga ka, vahetult enne IPO väljakuulutamist, võimalikult massiivselt ise juurde investeerida, sest see võimaldab avalikkuselt kaasata rohkem kapitali nii, et see olemasolevaid aktsionäre ära ei dilute´.
Ühtlasi saab Coop Pank nii käitudes, võimalikult palju kuiva püssirohtu oma kasvuplaanide teostamiseks. -
momentum
rainis007
Pole küll näinud ühtegi allikat, mis vihjaks, et Eesti Teed võiksid börsile tulla.
Oli, oli!
Praegu vaatan, et ühe varasema artikli sõnastust on muudetud.
Algselt oli:AS Eesti Teed
AS Eesti Teed omandati seetõttu, et 2012. aastaks ei olnud hooldeturul efektiivset konkurentsi ning riik pidas vajalikuks omada elutähtsa teenuse tagamiseks ressursse, mida erakorralistes oludes kasutada. Ministeerium on seisukohal, et tänaseks on AS Eesti Teed moodustamise ajendid ära langenud ja sellest tulenevalt ei ole riigi osaluse säilitamine äriühingus enam põhjendatud ning vajalik. Eesti Teede aktsiate võõrandamise ettevalmistamiseks tellis MKM mullu auditi, milles leiti, et ettevõtte harilik väärtus on 9.2-12.9 miljonit eurot ning baasväärtus 10.5 miljonit eurot.
MKM tegi ettepaneku viia selle aasta esimeses pooles lõpule ettevõtte restruktureerimine, võtta selgem suund ettevõtte väärtuse suurendamisele ning valmistada ette osaluse 100-protsendiline võõrandamine 2019. aasta teises pooles. Täpsemalt viia ettevõte 100-protsendiliselt börsile selle aasta oktoobris, eeldusel, et valitsuse nõusolek tuleb juuni alguseks.
Praegu on kirjas:AS Eesti Teed
AS Eesti Teed omandati seetõttu, et 2012. aastaks ei olnud hooldeturul efektiivset konkurentsi ning riik pidas vajalikuks omada elutähtsa teenuse tagamiseks ressursse, mida erakorralistes oludes kasutada. Ministeerium on seisukohal, et tänaseks on AS Eesti Teed moodustamise ajendid ära langenud ja sellest tulenevalt ei ole riigi osaluse säilitamine äriühingus enam põhjendatud ning vajalik. Eesti Teede aktsiate võõrandamise ettevalmistamiseks tellis MKM mullu auditi, milles leiti, et ettevõtte harilik väärtus on 9.2-12.9 miljonit eurot ning baasväärtus 10.5 miljonit eurot.
MKM tegi ettepaneku viia selle aasta esimeses pooles lõpule ettevõtte restruktureerimine, võtta selgem suund ettevõtte väärtuse suurendamisele ning valmistada ette osaluse 100-protsendiline võõrandamine 2019. aasta teises pooles. Täpsemalt viia ettevõte 100-protsendiliselt avalikule enampakkumisele selle aasta oktoobris, eeldusel, et valitsuse nõusolek tuleb juuni alguseks.
Okei, I stand corrected.
Tundus lihtsalt majandusloogikast lähtudes mõttetu nii väikest asja börsile tuua... aga no nagu näha siis juba on muudetud plaani... -
Eile toimus minuteada Coop panga üldkoosolek ja arutlusel oli aktsiakapitali suurendamine 4 026 382,50 euro võrra ehk 38 373 617,84 eurolt 42 400 000,34 eurole. Märkida saavad ainult olemasolevad aktsionärid.
-
Avalik enampakkumine ei pruugi tähendada börsile viimist, riik müüb kogu aeg maad jm. objekte avalikel enampakkumistel. Kui see tähendaks börsi oleks vast see ka välja toodud eraldi Eesti Teede puhul?
-
opex
Avalik enampakkumine ei pruugi tähendada börsile viimist, riik müüb kogu aeg maad jm. objekte avalikel enampakkumistel. Kui see tähendaks börsi oleks vast see ka välja toodud eraldi Eesti Teede puhul?
Katsume ikka lugeda ka!
Vihje: 10.06.2019 14:09 -
Lugesin ja börsile viimise jutt ju muutus avalikule enampakkumisele panekuks.
Avalik enampakkumine saab olla ka aktsiate müük mõnele firmale kas võidab müüja korraldatava oksjoni (eesti k. enampakkumise) kus osaletakse kas kirjalike (pime-) pakkumiste või laiv-oksjoni vormis. Või siis Hollandi tüüpi oksjoni. Antud juhul avalik enampakkumine ei pea tähendama IPO-t, IMO. -
opex
Lugesin ja börsile viimise jutt ju muutus avalikule enampakkumisele panekuks.
Avalik enampakkumine saab olla ka aktsiate müük mõnele firmale kas võidab müüja korraldatava oksjoni (eesti k. enampakkumise) kus osaletakse kas kirjalike (pime-) pakkumiste või laiv-oksjoni vormis. Või siis Hollandi tüüpi oksjoni. Antud juhul avalik enampakkumine ei pea tähendama IPO-t, IMO.
Enampakkumise vormis IPO kõlab kogemuse mõttes väga huvitavalt, aga ma sügavalt kahtlen, et keegi seda selliselt teha isegi natuke tõsiselt kaalub. -
opex
Lugesin ja börsile viimise jutt ju muutus avalikule enampakkumisele panekuks.
Avalik enampakkumine saab olla ka aktsiate müük mõnele firmale kas võidab müüja korraldatava oksjoni (eesti k. enampakkumise) kus osaletakse kas kirjalike (pime-) pakkumiste või laiv-oksjoni vormis. Või siis Hollandi tüüpi oksjoni. Antud juhul avalik enampakkumine ei pea tähendama IPO-t, IMO.
Seda ju kõik arutasidki, et algne viide IPO kohta muudeti ümber avalikuks enampakkumiseks. Lahtisest uksest murrad sisse :) -
OK, mulle jäi mulje, et momentum usub ET börsile tulekusse. Pikad tekstid, ei läbi näri kõigest kohe.
-
113366
Coop Eesti juht Jaanus Vihand lahkub Apollosse, kuid jääb panga nõukogu esimeheks.
Kas nõukogu esimeest saab nimetada ettevõtte juhiks? Kas Eesti Energia juht on Väino Kaldoja? -
Vanaema
Kas nõukogu esimeest saab nimetada ettevõtte juhiks? Kas Eesti Energia juht on Väino Kaldoja?
Keegi ei ole ju Väino Sassi nimetanud Coop Eesti juhiks? Vihandi on Coop Eesti Juhatuse esimees, kes nüüd siis vahetab töökohta. -
COOPil läheb endiselt hästi ja endiselt tegeletakse aktiivselt börsiplaani kallal.
Arvestades praegust seisu pankade turul ja inimeste janu uute investeerimisvõimaluste vastu siis on mida oodata. -
COOP Panga internetipank on praeguse seisuga üsna tühi nähtus.
Internetis nt. aktsiaid osta ei saa ja muid investeerimistoiminguid pole ka näha. -
momentum
COOP Panga internetipank on praeguse seisuga üsna tühi nähtus.
Internetis nt. aktsiaid osta ei saa ja muid investeerimistoiminguid pole ka näha.
Tädi Maali ja Sauna-Madis ei tahagi neid aktsiaid osta. -
tomm_a
Tädi Maali ja Sauna-Madis ei tahagi neid aktsiaid osta.
Aga IPO-s lubasid eelis-teenindada neid kellel on konto pangas olemas.
Pakun, et üritavad mingi lahendusega enne IPOt siiski välja tulla. -
momentum
tomm_a
Tädi Maali ja Sauna-Madis ei tahagi neid aktsiaid osta.
Aga IPO-s lubasid eelis-teenindada neid kellel on konto pangas olemas.
Pakun, et üritavad mingi lahendusega enne IPOt siiski välja tulla.
Ma arvan, et nad pidasid arvelduskontot, mitte investeerimiskontot silmas. -
Selles mõttes oleks naljakas olukord tõesti, et kui eelistatakse olemasolevat klienti aktsiate märkimisel, aga nende endi kaud märkida ega pärast aktsiaid hoida ei saa. Coopi kliendist investor, kes investeerib teise panga kaudu...
-
Tegelikult on alati parem teise panga alt pankade aktsiaid osta, sest pank ei tohi oma aktsiate tagatisel oma aktsiate ostmiseks laenu anda ehk ei saa vajadusel võimendust kasutada.
-
tomm_a
Selles mõttes oleks naljakas olukord tõesti, et kui eelistatakse olemasolevat klienti aktsiate märkimisel, aga nende endi kaud märkida ega pärast aktsiaid hoida ei saa. Coopi kliendist investor, kes investeerib teise panga kaudu...
Mina ei saa aru, et mis selles naljakat on. Kas naljakas on see, et Coop ei paku võimalust investeerida või see on naljakas kui inimene arveldab ja investeerib erinevates pankades? -
PR: Coop Panga börsile minekut hakkavad nõustama LHV, Ellex Raidla ja Agenda PR
Coop Pank valis oma aktsiate esmase avaliku pakkumise läbiviimise finantsnõustajaks LHV, õigusnõustajaks advokaadibüroo Ellex Raidla ja kommunikatsiooninõustajaks PR-firma Agenda PR.
Coop Panga juhatus valis aktsiate avaliku pakkumise protsessi sõltumatu finantsnõustaja kolme võrdselt tugeva pakkumise seast. „Eelistasime LHV pakkumust, kuna neil oli ette näidata kõige suurem jaeinvestoritele suunatud avaliku pakkumise korraldamise kogemus Eestis,“ ütles Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. Finantsnõustaja peamine ülesanne on Coop Panga juhatuse ja nõukogu nõustamine kogu aktsiate avaliku pakkumise protsessi vältel.
Õigusalaselt nõustab emissiooni läbiviimist pikaaegse panganduse-, finants- ja väärtpaberituruõiguse ning avalike pakkumiste nõustamise kogemusega advokaadibüroo Ellex Raidla ning kommunikatsioonialast nõu annab Agenda PR, kelle meeskonnal on samuti mitme varasema IPO ja paljude börsiettevõtete nõustamise kogemus.
Coop Panga nõukogu andis tänavu juuni algul juhatusele ülesande hakata tegema ettevalmistusi aktsiate avalikuks noteerimiseks Tallinna börsil. Hinnanguliselt võib Coop Panga aktsiate esmane avalik pakkumine toimuda kõige varem 2019. aasta sügisel.
„Coop Panga esimese poolaasta majandustulemused ning rekordiline klientide arvu kasv viitab võimalusele veelgi ambitsioonikamalt tegutseda. Edasise kasvu finantseerimiseks vajame täiendavat kapitali. Samuti soovime anda Eesti inimestele ja panga aktiivsetele klientidele võimaluse lüüa kaasa kodumaise panga kasvuloos ja soetada ettevõtte aktsiaid varases faasis,“ lausus Margus Rink. -
Olin kunagi ühe Majandusühistu juhatuses üheksakümnendatel, siis oli põhikirjas, et selle tegevuse eesmärk ei ole kasumi teenimine ning ka kasumi jaotamine ei olnud ette nähtud. No tegemist toreda organisatsiooniga külainimestele, kes saavad hüvesid seeläbi, et nende külas on pood olemas. Liikmeid Eestis kümneid tuhandeid. Enamikul neist pole mingit omanikutunnet ega huvi Tsoopi kui terviku käekäigu vastu - niisiis kolhoos. Nüüd see kolhoos on panga teinud?
-
Kell 11:30 hakkab KUKU raadio saates Majandusruum rääkima COOP panga tegevjuht.
Teemaks firma börsile tuleku ettevalmistused. -
COOPil puhul oleks tulnud imestada pigem panga mitte tegemise üle. Coop Finants ja Säästukaart ja Säästukaart Pluss on lihtsalt liiga head kliendibaasi tootjad selleks, et seda mitte teha.
-
Marvin
COOPil puhul oleks tulnud imestada pigem panga mitte tegemise üle. Coop Finants ja Säästukaart ja Säästukaart Pluss on lihtsalt liiga head kliendibaasi tootjad selleks, et seda mitte teha.
Ega neil seda "uut kesta" nii väga luua pole vaja olnudki, lihtsalt aastal 1992 Otsasoni poolt juba loodud "vana" AS Krediidipanga struktuur tuli lihtsalt veidi reorganiseerida, ja siit-sealt uuele vajaminevale profiilile ümber kohandada. -
Marvin
COOPil puhul oleks tulnud imestada pigem panga mitte tegemise üle. Coop Finants ja Säästukaart ja Säästukaart Pluss on lihtsalt liiga head kliendibaasi tootjad selleks, et seda mitte teha.
Nii kummaline kui see ka pole, töötab Säästukaart Pluss Coop panga kliendiks hakkamise vastu. Nimelt on Säästukaart Plussi boonus suurem kui Coop pangakaardil, kuid Coop pangakaardiga makstes rakendub just nimelt madalam pangakaardi boonus (isegi kui Plussi eelnevalt kliendikaardina läbi tõmbad). Ka kuutasu on 2x Plussi kasuks. Ühesõnaga, kui Coop juhtub "kodupood" olema, on rahaliselt endiselt mõistlikum jätkata Säästukaart Plussi kasutamist debeetkaardina. -
See on tehniline apsakas ning tõenäoliselt parandatakse millaski. Mind see küll enam ei huvita - ma ei ole Coopi klient ei panga ega kaubandusketi vormis juba mõnda aega, ja tõenäosus selle kliendisuhte taastumiseks ei ole väga suur.
-
Asjad liiguvad ja tasub teemal kindlasti silma peal hoida.
Rink ütles Targal Rahal - „Aktsiate avalik pakkumine kuulutatakse välja järgneva 50 päeva sees – meil on kõik graafikus ja toimib,“ kinnitas Coop Panga juht Margus Rink. „Kahjuks ei saa ma öelda täna ei kuupäeva, aktsia hinda ega emissiooni mahtu,“ -
Marvin
See on tehniline apsakas ning tõenäoliselt parandatakse millaski. Mind see küll enam ei huvita - ma ei ole Coopi klient ei panga ega kaubandusketi vormis juba mõnda aega, ja tõenäosus selle kliendisuhte taastumiseks ei ole väga suur.
Juba üle aasta tagasi juhtisin sellele panga tähelepanu. Vastati, et nii on ja jääb. Ei mingit oma (panga) klientide hoidmist ja meelitamist. Kahju. SK+ omanikud saavad suuremat soodustust kui panga kliendid -
[quote=toivo19]
Marvin
SK+ omanikud saavad suuremat soodustust kui panga kliendid
see pole küll midagi elegantset, aga ..Aga võta SK+ -
IPO materjalidest leiame loodetavasti sisulisi fakte Coop Panga äristrateegia kohta (muuhulgas kuidas kavatsetakse turuosa suurendada, kasumlikkust parandada, jaekaubanduse-jaepanganduse sünergiad, SME pangandus, jne). Sest kui tullakse välja suhteliselt kõrge valuationiga nagu paistab, eeldades investorite poolt preemia maksmist suhtes võrdlusgrupiga, siis seda enam peavad sellise väikse panga kasvuootused olema põhjendatud. Siiralt loodan, et IPO õnnestub ning panga turuväärtus suureneb kauplemise alustamise järgselt. Coop Pangal on teistest eristuv äristrateegia, kuid see tuleb lahti rääkida panga juhtkonna poolt senisest paremini (lihtsalt ja arusaadavalt).
-
Kõikvõimas foorum strikes again :-D Muudetud!
PeaLiK
Nii kummaline kui see ka pole, töötab Säästukaart Pluss Coop panga kliendiks hakkamise vastu. Nimelt on Säästukaart Plussi boonus suurem kui Coop pangakaardil, kuid Coop pangakaardiga makstes rakendub just nimelt madalam pangakaardi boonus (isegi kui Plussi eelnevalt kliendikaardina läbi tõmbad). Ka kuutasu on 2x Plussi kasuks. Ühesõnaga, kui Coop juhtub "kodupood" olema, on rahaliselt endiselt mõistlikum jätkata Säästukaart Plussi kasutamist debeetkaardina. -
113366
Kõikvõimas foorum strikes again :-D Muudetud!PeaLiK
Nii kummaline kui see ka pole, töötab Säästukaart Pluss Coop panga kliendiks hakkamise vastu. Nimelt on Säästukaart Plussi boonus suurem kui Coop pangakaardil, kuid Coop pangakaardiga makstes rakendub just nimelt madalam pangakaardi boonus (isegi kui Plussi eelnevalt kliendikaardina läbi tõmbad). Ka kuutasu on 2x Plussi kasuks. Ühesõnaga, kui Coop juhtub "kodupood" olema, on rahaliselt endiselt mõistlikum jätkata Säästukaart Plussi kasutamist debeetkaardina.
See käis nüüd küll kähku. Vaata aga vaata, mida suudab avalikkus! -
Minu arust on see väga positiivne märk, kui ettevõte on nõus / võimeline aru saama enda tekitatud lollusest ja vea kiiresti parandama.
-
Mul tekkis selline kombo mõte, et kui coop panga kaardiga maksta selveris eelnevalt läbi tõmmates selveri kliendikaart. Siis need erinevad boonused aasta peale kokku kogunedes on juba päris märkimisväärne summa :)
-
Ma soovitaks Selveris ikkagi LHV Partnerkaardiga maksta. Boonust koguneb nii, et lausa mühiseb. (3x rohkem, kui krediitkaarti kasutada ja 2x rohkem kui deebetit)
-
Sander Pikkel
Ma soovitaks Selveris ikkagi LHV Partnerkaardiga maksta. Boonust koguneb nii, et lausa mühiseb. (3x rohkem, kui krediitkaarti kasutada ja 2x rohkem kui deebetit)
Samas kui mitteoranže tooteid osta, maksad rohkem kui 3% peale. -
sull
https://www.err.ee/1000926/coop-pank-esitas-taotluse-borsile-minekuks
Kõige huvitavam asjaolu siin IPO võimalik maht:Coop Panga aktsionärid on praegu 60,4 protsendi ulatuses Coop Eesti, sh Coop Investeeringud 38,8 protsendiga ja Tarbijate Ühistud 21,6 protsendiga; Andres Sonn 19,9 protsendiga, Inbank 7,9 protsendiga, väiksemas mahus väikeaktsionärid. Inbank ja Andres Sonn kavatsevad IPO käigus aktsionäride ringist väljuda.
Free float võiks vähemalt 25%...30% jääda. Kui avalikkuselt ka midagi kaasatakse, siis tõenäoliselt isegi rohkem. Tuleb meeldivalt likviidne aktsia. -
momentum
Andmed on vahepeal muutunud.
Mind paneb muretsema laenuandmise lahkus!
Tean üht juhtumit, kus Coopist sai laenu inimene, kes poleks seda mingil juhul pidanud saama. -
koto
momentum
Andmed on vahepeal muutunud.
Mind paneb muretsema laenuandmise lahkus!
Tean üht juhtumit, kus Coopist sai laenu inimene, kes poleks seda mingil juhul pidanud saama.
https://www.aripaev.ee/uudised/2014/11/06/pangale-kulukaks-lainud-tutvus -
https://majandus24.postimees.ee/6704562/coop-panga-salaparane-omanik-pesitseb-monacos, st et osaluse müügist saadav tulumaks läheks Monacole?
-
ÄP: Coop Pank tahab börsil kaasata 37 miljonit eurot
Pole just kõige suurem emissiooni maht. Oleks oodanud suuremat summat. -
Aktsiad lastakse välja ülekursiga 0,4685454 kuni 0,7685454 eurot aktsia kohta, mis teeks aktsia hinnaks 1,15 kuni 1,45 eurot tükist. (neile kes ÄP lugeda ei saa)
