LHV finantsportaal

Investeerimiskool Investeerimisõpik



Investeerimisõpik

Fondid
Sisukord
  1. LHV fondivalik
  2. Mis on investeerimisfond?
  3. Mis on fond NAV (fondiosaku puhasväärtus - net asset value)?
  4. Fondide eelised
  5. Fondide tüübid
  6. Kuidas teha valik LHV poolt pakutavate fondide seast?
  7. Millal toimub tehing fondiga?
  8. Riskid ja ohud
  9. Lingid

1. LHV fondivalik

LHV kaudu on võimalik investeerida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste fondivalitsejate fondidesse. Pakume LHV, East Capitali, Trigoni, Swedi, SEB jt fonde. Börsil kaubeldavatest fondidest saab osta ka Morgan Stanley, Barings’i või DWS Scudder’i poolt juhitud fonde. Lisaks on võimalik osta indeksfonde. Kogu fondide nimekirja leiad siit ja siit.

2. Mis on investeerimisfond?

Investeerimisfond kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Maailmas on viiekohaline arv investeerimisfonde, mis vastavad oma ideoloogia poolest eelpool toodud definitsioonile. Nendest umbes 20-30 tegutseb Eestis. Fondid erinevad teineteisest investeerimiseesmärkide, fondijuhtide ning likviidsuse poolest. Samuti on ka palju erinevaid investeerimisstrateegiaid, mille tulemusena fondide tootlused võivad teineteisest kardinaalselt erineda. Fondide põhiline tunnus on aga ikkagi ühesugune: fondivalitseja investeerib teatud tasu eest investorite vahendeid eelnevalt kindlaks määratud tingimustel. Katmaks fondi tegevuse kulusid makstakse fondijuhile teenustasu. Reeglina on teenustasu mingi osa fondi mahust ning fondijuht on makstud seda paremini, mida suurem on tema juhitud fond, ehk mida rohkem investorid tema juhtimisstiilist lugu peavad.

Investori jaoks on erinevate omadustega väärtpaberite analüüsimine ning valimine aeganõudev- palju lihtsam oleks otsida valmis portfell ning siis osta seal osalus. Selliseid valmis portfellid ongi investeerimisfondid ehk lihtsalt fondid. Kui investor ostab fondiosaku, saab ta osanikuks juba valmis väärtpaberiportfellis. Investeerimisel investeerimisfondi muutub investori jaoks lihtsamaks oma investeeringu jälgimine- fondid saadavad perioodiliselt oma osanikele välja aruanded. Investori jaoks on tähtis ka väärtpaberite likviidsus- kui kiiresti saab investeeringut sularahaks muuta. Tavaliselt tagavad fondid likviidsuse sellega, et on nõus igal ajal oma osakuid tagasi ostma.

Seega on investeerimisfonde iseloomustavateks teguriteks:

  1. Riskide hajutamine. Varade paigutamine investeerimisfondi annab võimaluse hajutada oma investeeringut erinevate turgude, instrumentide või ettevõtete lõikes ning vähendada investeeringu riski.
  2. Professionaalsus. Tavaliselt on professionaalsel fondihalduril enam kogemusi ning teadmisi investeerimisotsuste tegemiseks, kui lihtinvestoril.
  3. Likviidsus. Nagu likviidseid aktsiaid, saab ka investeerimisfondi osakuid vajadusel kohe rahaks muuta.
  4. Hooldustasud. Tasuks fondide haldamise eest võtab fondihaldur haldustasu. Lisaks võivad fondi valitsemisega seotud olla veel teisedki kulud (nt. depoopanga võetav depootasu).

Fondi tulu jaotamine. Fond reinvesteerib investeerimistegevusest tekkinud tulu. Ehk siis fond ei jaga tulu osakuomanike vahel, kuid siiski kajastub tekkinud tulu osaku puhasväärtuse kasvus.

Fond sobib investorile kelle eesmärk on koguda raha mingiks kindlaks tähtajaks. Fondi investeerimine sobiks eriti pensioni või laste koolitusraha kogumiseks. Investor ei pea omama pikaajalist või professionaalset investeerimiskogemust ning laialdasi teadmisi sellest valdkonnast. Sobib kindlasti ka inimestele, kellel ei ole aega või kogemusi oma finantsporfelli iseseisvalt koostada.

Soovitus: Investeerimisperiood võiks olla vähemalt 5 aastat.

3. Mis on fond NAV (fondiosaku puhasväärtus - net asset value)?

NAV on fondiosaku puhasväärtus ning see tuleb ingliskeelsete sõnade “net asset value” esitähtedest . Fondiosaku puhasväärtus on aluseks fondiosaku hinna kujunemisel, see saadakse kui kõik fondi varad liidetakse, tulemusest lahutatakse fondi kohustused ning saadud arv jagatakse fondiosakute arvuga.

Tavaliselt kujuneb fondiosaku ostmisel osaku hinnaks selle puhasväärtus, millele lisandub sisenemistasu. Fondiosaku müümisel on taas aluseks fondiosaku puhasväärtus, millest lahutatakse maha väljumistasu. Teistsugune mehhanism toimib börsil kaubeldavate fondide ostmisel ja müügil, kuna nende osakute hind kujuneb börsil nõudluse ja pakkumise tulemusena, siis võib osaku hind ja osaku puhasväärtus tugevalt erineda – kui osaku hind on puhasväärtusest kõrgem, siis kaupleb osak börsil preemiaga ning kui hind on madalam, siis allahindlusega ehk diskontoga.

Börsil kaubeldavad indeksfondid järgivad enamasti üsna täpselt nii indeksit ning ka fondi NAV-i ning selle põhjuseks on fondivalitseja õigus vähendada või suurendada pidevalt pakutavate osakute arvu turul. Kinnised börsid kaubeldavad fondid osakute arvu päevapealt suurendada ei saa ning seetõttu on nende osakud tihti puhasväärtuse suhtes preemia või diskontoga, mis näitab siis vastavalt suurt nõudlust või tugevat müügihuvi.

4. Fondide eelised

  1. Investeerimisfondid pakuvad väikeinvestorile võimaluse nautida suurte investoritega võrdseid hüvesid.
  2. Hästi hajutatud investeerimisportfell peaks sisaldama umbes viitkümmet ettevõtet. Mida erinevamad need ettevõtted on, seda parem. Enamusele meist käib aga juba kümne ettevõtte jälgimine üle jõu. Investeerimisfondid võimaldavad meil investeerida sellistesse riikidesse ja majandusharudesse, mida me ise analüüsida ei suuda, kuid kust võib oodata olulist väärtuse kasvu.
  3. Igast pikaajalisest portfellist võiks vähemalt pool investeerida fondidesse. See tagab riskide hajutatuse. Ülejäänud osa portfellist paiguta aktsiatesse, mille jälgimine pakub Sulle huvi ja kust sa ootad olulist väärtuse kasvu. Väikese vaevaga võid koostada suurepärase portfelli ka ainult investeerimisfondidest.

Ostes fondi osaku ostad sa sisuliselt portfelli paljudest väärtpaberitest. Sellega saavutad sa mitu head asja korraga:

  1. Väärtpaberite valimine jääb professionaalsele fondijuhile, kellel on tõenäoliselt investeerimisest rohkem teadmisi ja kogemusi kui sinul.
  2. Fond pakub stabiilsemat tootlust kui üksikud väärtpaberid. Ühe aktsia pikaajaline tootlus on ettearvamatu. Hästi hajutatud aktsiafondi pikaajaline tootlus on aga keskmiselt 10% aastas;
  3. Fond võimaldab sul alandada tehingukulusid. Hajutatud portfellis on vähemalt 15 aktsiat ning iga aktsiatehing maksab. Fondiosaku ostul teed sa ainult ühe tehigu (sisuliselt ostad sa korraga mitusada aktsiat).

Kulutused fondi investeerimisel:

Fondi kuludeks on fondijuhi töötasu, mis on tavaliselt 1-2% fondimahust aastas ja see tasu läheb fondi kuludesse.

Levinumad tasu liigid on:

  1. Sisenemistasu (väljalasketasu) – kui investor ostab fondiosakuid.
  2. Väljumistasu (tagasivõtmistasu) – kui investor müüb fondiosakuid.
  3. Haldustasu – perioodiline tasu fondi portfelli juhtimise eest.
  4. Edukustasu – preemia eduka investeerimistegevuse eest.

5. Fondide tüübid

Enne fondi investeerimist on oluline tunda erinevate fonditüüpidele iseloomulikke näitajaid. Peamiselt jaotatakse fondid nende poolt investeeritavate instrumentide valiku ning riskitasemete järgi. Tooksime siin ära mõningad fondide liigid ning püüame nende olemuse lahti seletada.

Rahaturufond (Money Market Fund or Cash Fund or Liquidity Fund)
Rahaturufond investeerivad oma vara rahaturu instrumentidesse nagu panga hoiused ja lühiajalise tagasimakse tähtajaga võlakirjad. Selles kategoorias on kõige likviidsemad fondid, kuna reeglina paigutatakse siia raha lühiajaliseks perioodiks ning teenitav intress ehk tulu on suhteliselt madal. Fond investeerib likviidsetesse võlakirjadesse, lühiajalistesse deposiitidesse. Sellise fondi turuväärtus on stabiilne, kuid tootlus muutub pidevalt. Enamus rahaturufondide investoritest on pigem ettevõtted ja teised institutsioonid, kui eraisikud.

Võlakirjafond (Fixed Income Fund or Bond Fund)
Võlakirjafond investeerib raha pikaajalistesse fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse. Võlakirjafondid on kõige populaarsemad fondi tüübid Euroopas ning  nad investeerivad põhiliselt valitsuste poolt, omavalitsuse, rahvusvaheliste organisatsioonide ja suuremate ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjadesse.  Fond on stabiilne, kuid reeglina suhteliselt väikese tootlusega võrrelduna näiteks aktsiafondidega. Suuremad fondid investeerivad tavaliselt üsna kõrge reitinguga võlakirjadesse. Erandiks on fondid, mille eesmärk on investeerida suure tootlusega kõrge riskiga võlakirjadesse.

Segafond
Segafond paigutab investorite raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui ka rahaturu instrumentidesse. Segafond võimaldab investoril hajutada oma riske erineva riskiastmega varade vahel, kasutades selleks ühte fondi.

Fondifond
Fond ei osta otse aktsiaid, vaid investeerib teistesse fondidesse. Fondifondi ostes saab endale portfelli, mida juhib fondijuht. Enamasti võivad fondifondid investeerida kolme tüüpi fondidesse – aktsiafondid, võlakirjafondid või riskikapitalifondid. Eeliseks on see, et on fondifonde ostes ei pea jälgima mitmeid erinevaid fonde, investor saab ühe lepinguga terve fondiportfelli.

Aktsiafond (Equity Fund)
Aktsiafond investeerib enamuse osa oma varadest aktsiatesse. Aktsiate valik toimub vastavalt fondi strateegiale ja investeerimiseesmärgile. Fond teenib tulu aktsiate hinnamuutustest ning portfelli koosseisus olevatelt aktsiatelt makstavatelt dividendidelt. Fondi strateegia võib olla, kas investeerida suurtesse stabiilsetesse ettevõtetesse või otsida kasvuettevõtteid ehk siis kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Aktsiaid jaotatakse kategooriatesse vastavalt turu kapitalisatsioonile suureks, keskmiseks ja väikseks (large-cap, mid-cap, small-cap). Viimaste järgi jaotatakse ka aktsia fonde, mis investeerivad erineva kapitalisatsiooniastmega ettevõtetesse.

Hedge-fond (riskifond)
Tavapärasest investeerimisfondist erineb Hedge-fond selle poolest, et kasutatakse ka lühikest müüki ja tuletisväärtpaberitega kauplemist. Nendesse fondidesse investeerimiseks on tavaliselt seatud kõrge investeerimispiir ning peamisteks investoriteks on professionaalsed investorid, jõukad kliendid ja institutsioonid.

Riskikapitalifondid
Riskikapitalifond on spetsialiseerunud investeerimisfond, mis investeerib peamiselt mitme äriingli või investeerimisinstitutsiooni raha. Riskikapitalifondid jagunevad omakorda kaheks: era- ja riiklikeks riskikapitalifondideks. Riskikapitalifondi eesmärk on leida üles kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtted ja nendesse investeerida.

Tasakaalustatud fond (Balanced fund)
Tasakaalustatud fondide portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest. Sellised fondid on üldjuhul kõrgema tootlusega kui võlakirja fondid ning madalama riskiga kui aktsiafondid, sest investeering on jaotatud erinevate turuinstrumentide lõikes. Tüüpiline tasakaalustatud fond sisaldab 50-65% aktsiaid ja ülejäänud vahendid on investeeritud võlakirjadesse.

Sektori Fond (Sector Fund)
Sektori fondid investeerivad ühte teatud majandussektorisse- tehnoloogia, finants, tööstus, ehitus jne. Sektori fondid võivad olla äärmiselt riskantsed, kuna turg vaatab aktsiaid tihti samuti sektorite kaupa ning võib leida, et teatud sektorid olevat atraktiivsed või siis vastumeelsed. Sellise fondi eesmärgiks on pakkuda osalemise võimalust majandusharu või piirkonna arengus.

Rahvusvahelised/Globaalsed fondid
Rahvusvahelised fondid investeerivad ettevõtetesse, mis on asutatud väljaspool fondide enda asukohamaad. Globaalsed fondid investeerivad nii kohalikesse, kui ka väljaspool asukohamaad asutatud ettevõtete aktsiatesse. Reeglina on rahvusvahelised ja globaalsed fondid võrreldes kohalikega ebakindlamad.

Eri tüüpi fondid pakuvad ka väga erinevat riski ja tootluse suhet. Fondide riskitase ja tootlus võib olenevalt investeerimisportfelli sisust oluliselt erineda. Näiteks võib võlakirjafond sisaldada ainult riskantseid, kuid suure tootlusega võlakirju. Samas võivad aktsiafondis olla ainult stabiilsete suurettevõtete aktsiad.

Avatud ja suletud fondid:

Avatud fondid kehtestavad regulaarselt ning tavaliselt igal tööpäeval oma osakutele hinna, mida kutsutakse osaku puhasväärtuseks (NAV).  Puhasväärtus arvutatakse regulaarselt, tavaliselt igal tööpäeval ning arvutatakse, jagades fondi varade ja maksmata kohustuste vahe, fondi välja lastud fondiosakute arvuga. Avatud fond on reeglina igal pangapäeval valmis investori nõudel emiteerima investorile uusi osakuid ja on ka igal pangapäeval kohustatud osakud osakuomanikelt, nende puhasväärtusega tagasi ostma. Avatud fondid kauplevad oma osakutega hetke puhasväärtusega, millele võivad lisanduda ka teenustasud. Puhasväärtust on võimalik näha nii interneti vahendusel kui ka ajakirjandusest.

Suletud fondid lasevad välja kindla arvu osakuid. Peale väljalaskmist võib suletud fondi osakutega kaubelda väärtpaberiturul, kus hinna dikteerib juba nõudlus ja pakkumine. Kinnise fondi osakuid on investoril võimalik müüa vaid järelturul, ehk siis kui leidub isik, kes on investorilt nõus osakud ostma

Alati peab aga arvestama, et suletud fondi osakud ei ole nii likviidsed, kui avatud fondi osakud ja suletud fondil ei ole üldjuhul kohustust osakuid tagasi osta. Suletud fondid ostavad osakuomanikelt osakuid tagasi harvemini kui kord kuus. Lisaks tasub arvestada, et suurte summade puhul võib tekkida likviidsusprobleem.

Börsil kaubeldav fond
Börsil kaubeldav fondid (inglise keeles ETF = ExchangeTtraded Fund) jagunevad kaheks- börsil kaubeldavad kinnised fondid (closed end ETF), mis lähtuvad investeerimisel fondijuhi otsustest ning börsil kaubeldavad indeksfondid (index ETF), mille portfell koosseis vastab mõne indeksi koosseisule ja mille hind järgib seetõttu indeksi liikumist ning ei sõltu fondijuhi otsustest. Fondi kauplemine börsil annab sellele tavalise aktsia omadused ja eelised. Erinevalt tavalisest fondist saab börsil kaubeldavat fondi lühikeseks müüa ja osta võimendusega, kaubelda päevasiseselt ning kasutada erinevaid orderitüüpe.

Võimendusega fondide eesmärgiks on mitmekordselt jäljendada alusindeksi muutust ning selle saavutamiseks kasutatakse keerulise kontseptsiooniga tuletisväärtpabereid. Näitena võib tuua kahekordse võimendusega börsil kaubeldavaid fonde SSOd ja SDSi, millest esimene liigub S&P 500-ga kahekordselt samas suunas ning teine vastassuunas. Kui USA suurimate börsifirmade muutust peegeldav S&P 500 aktsiaindeks tõuseb päeva jooksul 1%, siis SSO tõuseb 2% ning SDS langeb 2%. Korrelatsioon on suur vaid lühemas perspektiivis ning pikema aja jooksul väheneb see võimendusega fondidel kiiresti.

Võimendusega fondide kohta uuri siit http://finance.yahoo.com/etf

  1. Likviidsus – börsil kaubeldavat fondi on võimalik osta ja müüa koheselt ja selle hind muutub päeva jooksul reaalajas.
  2. Lühikeseks müük ja võimendus - börsil kaubeldavat fondi on sarnaselt aktsiale võimalik müüa lühikeseks või osta võimendusega, samuti on sellele on võimalik kaubelda optsioone.
  3. Erinevad orderitüübid - börsil kaubeldava fondi ostul ja müügil saab kasutada määratud hinnaga orderit, mõnedel turgudel ka stop loss ordereid.
  4. Madalad kulud – börsil kaubeldava fondi ostmisel ja müümisel ei pea tasuma kõrgeid sisenemis- ja väljumistasusid, teenustasu on sama, mis aktsiate ostmisel.

a) Börsil kaubeldav indeksifond
Börsil kaubeldavad indeksfondid investeerivad mingi turuindeksi koostisaktsiatesse. Sellisesse fondi valitakse mingi kindla indeksi, näiteks S&P 500, koostisse kuuluvad aktsiad, ning üritatakse saavutada paremat tootlust võrreldes indeksi muutumisega. Börsil kaubeldavaid indeksfonde on kolme tüüpi - konkreetset turuindeksit jälgivad fondid, majandussektorit jälgivad fondid ja geograafilist piirkonda jälgivad fondid. Turuindeksit jälgivad indeksfondid järgivad indekseid, mis koondavad mitut tööstusharu või turusektorit. Investoril on ühe tehinguga võimalik omandada tervet turgu hõlmav portfell. Sektorit jälgivad indeksfondid jälgivad indekseid, mis kirjeldavad ühe sektori liikumist. Investoril on võimalik ühe tehinguga luua hajutatud riskidega portfell talle huvipakkuvas sektoris. Geograafilist piirkonda jälgivad indeksfondid järgivad erinevate riikide või regiooni indekseid. See võimaldab investeerida globaalselt. Investorile annab see võimaluse võtta nägemust ühe või teise riigi börsil toimuva suhtes.

  1. Indeksfondi eeliseks on suurem hajutatus, mis tähendab madalamat riski. Ka väga väikese summaga on võimalik luua hästi hajutatud riskidega portfell.
  2. Indeksfondi tootlus on etteaimatav. Omades indeksfondi teab investor täpselt kuidas ja millistesse firmadesse tema raha investeeritud on. Tavalise investeerimisfondi tootlus sõltub oluliselt fondijuhi õnnestumistest või ebaõnnestumistest.
  3. Madalad halduskulud Indeksfondide puhul võib arvestada madalama juhtimistasuga, kuna aktiivset juhtimist ei toimu on kulud madalad, ca 0,20% investeerimisfondide tavalise 1% vastu.

b) Börsil kaubeldav kinnine fond
Börsil kaubeldav kinnine fond on sisuliselt avalikult noteeritud investeerimisfirma, mis investeerib erinevatesse varaklassidesse nagu võlakirjad, aktsiad, maavarad või kinnisvara. Kapital kogutakse enamasti aktsiate esmase emissiooniga ning see investeeritakse vastavalt investeerimispõhimõtetele. Sõna “kinnine” tähendab antud fondi puhul, et kui kapital on juba kokku saadud, siis uusi aktsiaid enam turule juurde ei tooda.

  1. Puuduvad piirangud. Börsil on võimalik osta ka ainult üks investeerimisfondi osak, puudub nii investeeritava summa kui osakute arvu piirang.
  2. Dividendid. Fondid maksavad tihti kvartaalseid dividende ning nii on võimalik oma rahavooge paremini juhtida.
  3. Osaku hind kujuneb vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. Kinnise fondi puhul on tihti oluliseks hinna kujunemise elemendiks turul valitsev nõudlus ja pakkumine, fondiosaku puhasväärtus (NAV) antud juhul ei pruugi kõige olulisem, see on pigem ankur, mille ümber hind liigub. Selline olukord tekitab nii riske kui võimalusi, sest enamasti kaubeldakse osakut kas preemia või diskontoga.

6. Kuidas teha valik LHV poolt pakutavate fondide seast?

Kui oled otsustanud fondidesse investeerimise kasuks, siis on väga oluline välja valida sobiv fond või fondid. Oma raha fondi paigutades usaldad investeerimisotsuse fondihaldurite teha. Seepärast on oluline tutvuda väljavalitud fondiga põhjalikult enne investeerimiotsuse tegemist.

Siin mõningad nipid, kuidas endale kasulikku informatsiooni koguda. Erinevates majandustsüklites käituvad erinevad fondid erinevalt. Seetõttu peaks Sinu portfell koosnema vähemalt kolmest võimalikult erinevast fondist.

Me usume, et igas hästi hajutatud portfellis peab olema nii Euroopa kui Ameerika suurimate ettevõtete aktsiaid. Väiksemad ettevõtted pakuvad küll kõrgemat tootlust kuid on riskantsemad. Me oleme välja noppinud ka mõned tööstusharud, mida esindavate fondide lisamine portfelli võib tõsta tootlust või siis alandada riski.

Finantssektori ja tehnoloogia fondid pakuvad kõrgemat tootlust majanduse tõusufaasis, kuid kaotavad seda kiiremini väärtust majanduslanguse ajal. Tervishoiusektor aga käitub vastupidiselt, pakkudes investeerijatele kaitset ebastabiilsemas majanduskeskkonnas.

Sarnaselt teiste ettevõtetega saadavad fondivalitsejad osanikele aruandeid firma tegevusest ning annavad osakute emiteerimisel välja emissiooniprospekti.

Igal investeerimisfondil on oma kinnitatud tingimused ning osakute emissiooniprospekt, samuti avaldavad regulaarseid aruandeid. Tingimustes ja Prospektis on kirjas, kuidas fondi juhitakse, millised on investeeringutega kaasnevad riskid ning millised on fondi kulud.

Fondi valikul tuleks esmalt tutvuda fondi emissiooniprospektiga. Kuna prospekt sisaldab palju informatsiooni, siis järgnevalt on toodud tähtsaim teave, mida jälgida.

a) Kulud.
Kulude all on välja toodud fondi komisjonitasud, halduri teenustasu ja tegevuskulud. Kulud avaldatakse üldreeglina protsendina aastas fondi varade puhasväärtusest.

Esmalt tuleks vaadata tehingutasude suurust. Arvestades investeeringu reaalselt tulukust on väga tähtis teada, kui suur on teenustasu, mida peab tasuma nii fondiosakuid ostes kui ka osakuid tagasi müües.

Järgenvalt tuleb arvestada fondi haldus ning depootasudega. Haldustasu on tasu, mida võtab fondi juht oma töö eest. Depootasu on tasu, mida võtab depoopank väärtpaberite hoidmise eest. Kui Fondi kulud on keskmisest kõrgemad, siis tuleks uurida välja selle põhjus.

b) Investeerimiseesmärk, investeerimispoliitika.
Fondi investeerimiseesmärk näitab, kuidas ja mis eesmärgil fondijuht raha investeerib. Näiteks on rahaturufondi eesmärk säilitada investorite vahendeid pakkudes kõrgemat intressi, kui arvelduskonto; riskikapitali fondi eesmärk on aga tõenäoliselt kasumi maksimeerimine, võttes selleks olulisi finantsriske.

Fondi investeerimispoliitika kirjeldab piiranguid ning kohustusi (kui neid eksisteerib), kuhu ja kuidas fondijuht võib raha paigutada.

c) Aruanded.
Kui oled uurinud emissiooniprospekti, ning tead, mida fond saavutada püüab, oleks kasulik kindlaks teha, kui hästi ta oma eesmärke saavutab. Sarnaselt aktsiatega tuleb ka fonde pidevalt jälgida ja võrrelda. Parim aeg seda teha on siis, kui fond saadab välja oma ametliku aruande. Viimaseid ei tasu prügikasti visata, vaid kasulik oleks nendesse ka pisut süveneda. Sealt võib selguda näiteks: meelepärane fondijuht on lahkunud; on muutunud fondi investeerimisstrateegia; tasud on muutunud jne. Kui väljavalitud fondil läheb halvasti, siis uuri välja, mida ütleb selle kohta fondivalitseja.

Aruandest selgub, millised on fondi (suuremad) investeeringud. Siit saab teha väga olulisi järeldusi ühe või teise fondijuhi nägemuse kohta erinevatest aktsiatest/võlakirjadest. Samas saab investeeringuid jälgides ülevaate sellest kuidas kujuneb fondi tootlus.

d) Fondi tootluse võrdlus kasvueesmärgiga
Küllalt tihti seavad fondid endale eesmärgiks toota rohkem kui üks või teine indeks. Selline kasvueesmärk võib aktsiafondidel olla näiteks S&P 500 indeksiga. Tasakaalustatud fondide kasvueesmärk on aga kombinatsioon mitmest erinevast indeksist. Tähtis ongi võrrelda fondi tootlust võrrelduna kasvueesmärki. Suuri turuindekseid (nt. S &P 500) peab oma kasvueesmärgiks ilmselt rohkem kui üks fond. Seega oleks mõistlik võrrelda analoogilisi fonde ning jälgida, kes on üle pikema perioodi saavutanud parima tulemuse.

7. Millal toimub tehing fondiga?

    Fondi ostmisel ja müümisel tuleb arvestada, et LHV vahendab tehingu fondivalitsejale ning tehingus algselt näidatav hind ja reaalne tehinguhind on erinevad.
    Näiteks soovides osta LHV Varahalduse investeerimisfondi LHV Maailma Aktsiad osakuid tuleb sisestada ostukorraldus fondiosakute ost/müük alt ning korraldusel näidatud hind on hetke viimane märkimishinda, kuid tegemist ei ole hinnaga, millega sooritatakse tehing!
    Kui ostukorraldus on sisestatud pangapäeval enne tabelis näidatud orderi edastamise aega, nt LHV Maailma Aktsiate Alfa fondi puhul enne kella 15, siis edastatakse korraldus fondivalitsejale samal päeval (tehingupäev T). Puhkepäeval (nädalavahetusel või pühadel) sisestatud korraldus edastatakse järgmisel pangapäeval. Järgmise pangapäeva (T+1) kella 14-ks (vt "NAV`i arvutamise aeg) peab fondivalitseja LHV Varahaldus arvutama tehingupäeva T ehk eelmise pangapäeva fondiosaku NAV-i ehk puhasväärtuse ning selle avalikustama. Järgmisel päeval arvutatud fondiosaku puhasväärtus on aluseks fonditehingu hinna kujunemisel, kui tehing sisestati peale LHV poolt määratud fondi edastamise aega, siis on hinna kujunemise aluseks juba ülejärgmise päeva fondiosaku puhasväärtus. Antud näite puhul arvutatakse fondiosaku puhasväärtus järgmisel päeval kell 14.00 (T+1).
    LHV sisestab järgmisel päeval fonditehingule hinna. Toodud näites saab fondiorder hinna külge hiljemalt kella 14.00-ks (vt "Tehingu hinna kinnitamine"). Hinna kinnitamiseni on tehingukorraldus ilma hinnata ja nähtav orderite all.
    Tehingu väärtuspäevaks on päev, millal reaalselt osakud ja raha liiguvad, ehk antud näite puhul järgmisel päeval kell 14.00.

8. Riskid ja ohud

  1. Investoril puudub kontroll investeeringute üle.
  2. Fondivalitsejal on õigus teha investeerimisotsuseid oma arvamuse järgi. Investoril ei ole õigusi fondi poolt tehtavaid väärtpaberite otsuseid mõjutada.
  3. Kulud ei sõltu tootlusest. Oma raha fondijuhtide kätte usaldades tuleb arvestada, et fond arvestab investori rahalt valitsemistasu olenemata sellest, kas fond teenib parajasti kasumit või kahjumit.
  4. Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida. Fondiinvestoril puudub võimalus ära kasutada lühi­ajalisi kõikumisi sisenemiseks või väljumiseks, sest fondiosaku puhasväärtus arvuta­takse vaid kord päevas.
  5. Hinnakõikumise risk. Võimalus, et väärtpaberi hind võib liikuda ebasoodsas suunas väärtpaberiturul toimunud muutuste tõttu.
  6. Emitendirisk. Võimalus, et väärtpaberi hind võib liikuda ebasoodsas suunas ettevõtte juhtkonna vigade tõttu.
  7. Krediidirisk. Kui investeerida võlakohustust tõendavatesse väärtpaberitesse, siis on võimalik, et emitent ei täida endale võetud kohustusi õigeaegselt või üldse mitte.
  8. Valuutarisk. Võimalus, et valuuta väärtuse muutuse tagajärjel võib langeda välismaiste või välismaises valuutas noteeritud varade väärtus.
  9. Fondi väärtuse risk.
  10. Osaku puhasväärtus sõltub finantsturgude arengust ega ole ennustatav. Osaku puhasväärtus võib tulevikus nii tõusta kui ka langeda ning mineviku tulemused ei garanteeri samade tulemuste saavutamist tulevikus.

9. Lingid

    ETFConnect Börsil kaubeldavate fondide infokeskus, saab vaadata fondide sisse, analüüsida nende viimaste aastate edukust ning võrrelda teiste fondidega.
    ETFSecurities Euroopa börsidel kaubeldavate fondide infokeskus.
    CNN/Money: Mutual Funds Fondide uudised, ülevaated, reitingud, fondiotsing.
    Fidelity Investments USA suurim fondihaldur.
    Forbes.com: Funds Forbes´i fondide ülevaated, uudised.
    Holdrs.com Investeerimisstrateegiad ja tööriistad fondide analüüsimiseks.
    US News: Money Saab vaadata fondide sisse, võrrelda edukust teiste fondidega ja teenustasudest.
    iMoneyNet Rahaturufondide infokeskus.
    MORNINGSTAR.com Infokeskus, mis pakub analüüsivahendeid, fondivõrdlust ning uudiseid.
    Vanguard - The Vanguard Group Info indeksfondide kohta.
    WSJ Market Data Centre U.S. Exchange-Traded Portfolios - Börsil kaubeldavate fondide infokeskus.
    Yahoo! Finance - Mutual Funds Center Yahoo Fianance fondikeskus.
    iShares - More ETFs. More Strategies iShares tooteinfo, abivahendid fondide valimiseks.