Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond XL

LHV Pensionifond L

LHV Pensionifond M

LHV Pensionifond S

LHV Pensionifond XS

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Roheline

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III

LHV Pensionifond Roheline III


                Helsingis pole terve aasta jooksul juhtunud ühtegi liiklussurma
            

Riigid loodavad veel USA kehtestatud tollimakse soodsamaks kaubelda


                Mööblitööstus Standard tõuseb tuhast: käive kerkis enam kui kaks korda
            

Lidli lükkas juulis käibemaksutõusu edasi. Kas augustis hinnad tõusevad?

Läti kehtestas alkoholimüügile karmid piirangud

Ettevõtteid nõustav riigiasutus võtab tööle viienda juhatuse liikme


      ÄRILEHE TEST | Milline sääsetõrje hoiab tüütud putukad kõige tõhusamalt eemal?
    

Asi ametlik! Nintendo uut konsooli on ostetud miljoneid ja miljoneid

SEB Liisingu juht: autoturul on alles ostjad, keda hind ei heiduta


                Raadiohitid: läbipõlenud noor investor ja Hanschmidti pikaaegne edu
            

LHV Groupi oma aktsiate omandamise tehingud

EPSO-G will refinance Amber Grid's short-term loan

EPSO-G will refinance short term Amber Grid financial debt 

Regarding announced rate of return on regulated asset base

Ministry of Finance announces the selection of members from among civil servants to the new Supervisory Board of AB “Ignitis grupė”

Turnover of Apranga Group in July 2025

SUTNTIB AB Tewox publishes its NAV for July 2025

Financial calendar of JSC "SAF Tehnika" for FY 2025/2026

AS Tallinna Vesi korraldas 2025. aasta teise kvartali tulemuste tutvustamiseks veebiseminari

Statistics from the Baltic Securities Market for July 2025

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Investeeringute maksustamine eraisikule 2025

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Tehisintelligents ja robotid.

LHV Group (LHV1T)

Lightyear

Eesti majanduskasv on ära canceldatud

Baltic Horizon Fund (NHCBHFFT)

Soovitage häid aktsiaid.

Tallinna Vesi AS (TVE1T, TVEAT)

BÖRSIKRAHH 2025

Saunum Group AS (SAUNA)

Börsipäev 1. august

Välismaa IPO-d

LHV veebikeskkond uues kuues

Tallink Grupp (TAL1T)

Börsipäev 31. juuli

Hepsor (HPR1T)

Investeerimisest

Makromajandusest 2

NVDA - end of story?

TextMagic (MAGIC)

Merko Ehitus (MRK1T)

Muudatused analüütikute hinnangutes

Börsipäev 30. juuli

Cleveroni aktsiate ost/müük/oksjon

Kalve Coffee

Börsiettevõtete aktsiaraamatute info kogumine

Börsipäev 29. juuli

Enefit Green (EGR1T)

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida&hellip;

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida...

Arutelu Eesti majandusest

Donald Trump 2024

Päevakaja

Reformierakond

&hellip; süüdistada Iisraeli või palestiinlasi?

... süüdistada Iisraeli või palestiinlasi?

Rohepesu

Tehnika/IT-sektori kurilka

Liiklusseadus

Totalitaarne Eesti

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Liberaalid

JAHE! Coca-cola diil paavstiga

Eesti energeetika

Pensionifondid - milleks kära?

LHV foorumid paremaks

Soovitage filme ja seriaale

Maksud Eestis ja mujal maailmas

Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?

Ukraina

Omniva - autotäis ülbust ja saamatust

EKRE arutelu

Paabeli Majanduspreemia - kireva panuse eest majandusmõtte ajalukku

Täis peaga

Kuidas kaitsta Eestit?

Firmad-kleptomaanid

Tehisintellekt

Tallinn

Parempoolsed

Hiina

Foorumi õpetus

Juulikuu tõi LHV klientide seas kaasa aktiivseid tehinguid nii tugevalt tõusnud tehnoloogiaaktsiates kui ka järsult langenud ettevõtetes. Investorite tähelepanu keskmes olid USA tehnoloogiahiiglased, taastuvenergia projektid ning üllatuslikult ka järsult kukkunud Novo Nordisk. 

**Enimostetud juulis**
![ost.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/ost_9af606a4c7.jpg)
_Allikas: LHV_

**1\. LHV Group ([**LHV1T**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLHV1T), -4,5%)**

Kuigi aktsia hind juulis langes, suurendasid paljud investorid positsioone LHV-s pärast tugevat II kvartalit. Grupi puhaskasum kasvas kvartaliga 6% ja jõudis 30,8 miljoni euroni, laenuportfell ületas esmakordselt 5 miljardi piiri. Aktsia langus tõenäoliselt andis soodsa sisenemisvõimaluse, mida kasutati aktiivselt ära.

**2\. Ignitis Grupp ([**IGN1L**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DIGN1L), -1,0%)**

Leedu energiakontsern teatas juulis kolmest uuest energiasalvestusprojektist kogumahus 291 MW. Riikliku toetuse ootuses ja rohepöörde fookuse kasvades nägid investorid Ignitis Renewablesi ja Gamyba initsiatiive pikaajaliselt atraktiivsetena.

**3\. Nvidia (**[**NVDA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA)**, +14,8%)**

Nvidia aktsia jätkas juulis tugevat tõusu, jätkates aprillis alanud rallit. Tõusu toetas jätkuv nõudlus AI-kiipide järele ning turu ootus, et ettevõte esitab taas rekordilised tulemused. Investorid hindasid kõrgelt Nvidia juhtpositsiooni andmekeskuste ja AI-infrastruktuuri arendamisel, mistõttu aktsia oli ka LHV klientide seas üks enimostetutest.

**4\. Novo Nordisk ([**NOVOB**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNOVOB), -27,2%)**

Juulis tabas ettevõtet järsk langus pärast kasumihoiatust ja CEO vahetust. Turg reageeris tugevalt Wegovy koopia ravimite levikule USA turul, mis mõjutab müügitulu. Paljud investorid nägid siiski languses ostuvõimalust, arvestades firma tugevat positsiooni diabeediravimite turul.

**5\. ASML (**[**ASML**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DASML)**, -9,0%)**

Hoolimata negatiivsest hinnaliikumisest jätkati ASML-i akumuleerimist. Investorid hindasid jätkuvalt kõrgelt ettevõtte positsiooni tipptasemel EUV-litograafia turul. Samuti toetas ostuhuvi teadmine, et ASML on võtmetarnija AI-kiipide tootmisahelas.

**6\. Incap ([**ICP1V**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DICP1V), -1,0%)**

Soome elektroonikatootja langus oli mõõdukas ning ettevõtte kasumlikkust ja eksportturge peeti stabiilseks.

**7\. Bonava ([**BONAVB**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DBONAVB), -9,8%)**

Rootsi kinnisvaraarendaja kannatas kõrgete ehitushindade ja rahapoliitilise ebakindluse tõttu. Hoolimata langusest uskusid osa investoreid, et madal hind peegeldab juba suuri riske.

**8\. Amazon ([**AMZN**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DAMZN), +6,4%)**

Amazon jätkas tõusu tänu tugevale pilveteenuste kasvule ja tarbijate kulutuste taastumisele. Ootus II kvartali heade tulemuste osas tekitas juulis ostuhuvi.

**9\. Adobe ([**ADBE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DADBE), -5,6%)**

Kuigi Adobe teatas uute AI-funktsioonide lisandumisest Creative Cloudi, jäi turureaktsioon tagasihoidlikuks. Investorid lisasid aktsiat hinnalanguse tõttu, nähes potentsiaali AI-põhises sisuloome tööriistade kasvus.

**10\. Taiwan Semiconductor Manufacturing ([**TSM**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DTSM), +7,2%)**

TSMC sai tuge Apple'i ja Nvidia tellimuste kasvust. Juulis avaldatud tulemused ja uute arendusinvesteeringute uudised suurendasid investorite huvi.

**Enimmüüdud juulis**
![müük.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/mueuek_3e1b410c61.jpg)
_Allikas: LHV_

**1\. Coinbase (**[**COIN**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOIN)**, +9,4%)**

Kuigi krüptoturg püsis tugev, kasutasid paljud investorid tõusu kasumivõtuks. Coinbase'i volatiilsus ja regulatiivsed riskid andsid põhjuse müügiks.

**2\. Wise ([**WISE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DWISE), -1,0%)**

Wise jäi uudistevaeseks ja nägi kerget langust. Investorid liikusid rohkem volatiilsemate kasvuaktsiate poole.

**3\. Advanced Micro Devices ([**AMD**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DAMD), +27,0%)**

AMD teatas tugevast II kvartalist ja uutest AI-kiipide tellimustest. Aktsia rallis jõuliselt, mis ajendas paljusid investoreid juulis kasumit lukustama.

**4\. Neste ([**NESTE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNESTE), +19,9%)**

Rohekütuse tootja aktsia tõusis tänu Euroopa Liidu toetusmeetmetele ja tugevatele prognoosidele. Kuid kiire tõus soodustas ka müügisurvet.

**5\. Deutsche Bank ([**DBK**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDBK), +15,3%)**

Tugevad tulemused ja euroala majanduse stabiliseerumine tõid aktsiale tõusu. Pärast mitme kuu kasvu võeti osaliselt kasumit.

**6\. Meta Platforms ([**META**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMETA), +5,9%)**

Meta jätkas tõusu AI-arenduste toel, kuid samal ajal tekkisid investoritel ootused kasvu aeglustumise osas. See viis osalise positsioonide vähendamiseni.

**7\. TKM Grupp ([**TKM1T**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DTKM1T), -1,9%)**

Juulis avaldatud II kvartali tulemused näitasid kasumi 32% langust, mida mõjutas automaksu tõttu kukkunud autokaubandus ja tarbijate ettevaatlikkus. Supermarketite ja kinnisvarasegment aitasid siiski osaliselt tulemusi tasakaalustada.

**8\. Artea bankas ([**ROE1L**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DROE1L), -4,7%)**

Endine Šiaulių Bankas avaldas juulis poolaasta tulemused: puhaskasum langes aastaga 26%, ent teenustasude tulu kasvas 10% ja laenuportfell 15%. Uute laenude kasv ning tugev positsioon pensionifondide turul hoidsid äritegevuse stabiilsena.

**9\. PepsiCo ([**PEP**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DPEP), +6,7%)**

PepsiCo aktsia tõusis pärast oodatust paremaid II kvartali tulemusi ja tõstetud aastaprognoosi. Ettevõte näitas head kasvu arengumaade turgudel ning suutis hoida kasumimarginaale hoolimata sisendhindade tõusust.

**10\. Palantir ([**PLTR**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DPLTR), +17,4%)**

AI-le keskenduv Palantir jätkas juulis jõulist tõusu tänu uutele kaitselepingutele ja valitsustellimustele. Samas eelistati osalist kasumivõttu enne tulemuste hooaega.


Mis aktsiaid ostsid ja müüsid LHV kliendid juulis?

Alates tänasest on Balti riikide jae- ja institutsionaalsetel investoritel võimalik märkida Refi Suni võlakirju, mille lunastustähtaeg on 2,5 aastat. Refi Sun plaanib võlakirjaemissiooniga kaasata kuni 15 miljonit eurot. Võlakirjade intressimäär jääb vahemikku 7,5–8,5% ja see tehakse teatavaks pärast avaliku pakkumise lõppu. Intressimakseid tehakse kord kvartalis. Kõigile Refi Suni poolt emiteeritavatele võlakirjadele annab garantii INVL Renewable Energy Fund I. Varasemalt, 2025. aasta veebruaris, viis sama fondi ettevõte REFI Energy läbi avaliku võlakirjaemissiooni mahus 8 miljonit eurot, mille aastane intressimäär oli 8%.

**INVL Renewable Energy Fund I – strateegia ja fookus**

INVL Renewable Energy Fund I loodi 2021. aastal eesmärgiga investeerida taastuvenergia projektidesse Euroopa Liidu liikmesriikides. Tegemist on professionaalsetele investoritele suunatud investeerimisfondiga, mida haldab INVL Asset Management Leedu Panga järelevalve all. 2024. aasta lõpu seisuga oli fondi kogumaht 57,9 miljonit eurot ning enamik sellest on juba investeeritud aktiivsetesse projektidesse. 

Fond keskendub eelkõige päikese- ja tuuleenergia projektide arendamisele varases ehk greenfield-staadiumis. Investeerimisstrateegia hõlmab projektide omandamist, arendamist, elektritootmise alustamist ning viimaks projektide müümist pikaajalistele investoritele nagu kohalikud energiatootjad  või globaalsed finantsinvestorid. Investeeringud on seni hõlmanud peamiselt taastuvenergia projektide arendust Poolas ja Rumeenias, sealhulgas päikeseelektrijaamade ehitamist, olemasolevate jaamade omandamist ning nendega seotud infrastruktuuri arendamist ja haldamist.

Fondi peamised sihtturud on Poola ja Rumeenia, kuna need riigid pakuvad taastuvenergia investeeringutele soodsat kombinatsiooni kõrgest elektrihinnast, tugevatest riiklikest toetusskeemidest ning kiiresti kasvavast nõudlusest. Näiteks on energeetikamõttekoja EMBER-i andmetel 2024-2025 aasta keskmine elektri hind olnud Poolas (~100 EUR/MWh) ja Rumeenias (~110 EUR/MWh), mis on kõrgem kui Balti riikides (~90 EUR/MWh), mis võiksid muuta sealsed taastuvenergia projektid tulusamaks. 

Samuti on Poolas välja arendatud üks regiooni küpsemaid CfD (Contract for Difference) toetusmudeleid, mis võimaldab elektrit müüa riiklikult garanteeritud indekseeritud hinnaga kuni 15 aastaks. Rumeenias on samuti kehtestatud CfD toetusmehhanism ning tugev korporatiivsete PPA-de (Power Purchase Agreement) turg, kus tegutsevad nii kohalikud kui ka rahvusvahelised ostjad.

CfD ja PPA on kaks peamist finantslahendust, mis võimaldavad taastuvenergiatootjatel tagada stabiilse rahavoo. CfD puhul lepib riik arendajaga kokku fikseeritud elektrihinna ning tasub vahe turuhinna ja lepingu hinna vahel, kui turuhind jääb madalamaks – see tagab investeeringule minimaalse tulususe. PPA ehk elektrienergia ostuleping sõlmitakse tavaliselt otse mõne suure tarbijaga, kes ostab kokkulepitud hinnaga kogu või osa toodangust pikema aja vältel. Mõlemad mudelid aitavad maandada turuhinna kõikumist ja võimaldavad projekte rahastada konservatiivsemate eelduste alusel.

**REFI Sun – projektid ja ärimudel**

REFI Sun on 100% fondi omanduses olev tütarettevõte, mille kaudu viiakse ellu taastuvenergiainvesteeringuid Poolas ja Rumeenias. Ettevõtte portfell koosneb erinevates arendusfaasides päikeseenergia projektidest koguvõimsusega 389 MW. Rumeenias arendatakse nelja suuremahulist päikeseparki, millest kolm (51 MW, 60 MW ja 71 MW) on ehitusfaasis ning üks (174,5 MW) on valmis ehituse alustamiseks. Poolas arendab REFI Sun kaheksat päikeseparki koguvõimsusega 32.8 MW, millest 29.9 MW on kaetud 15-aastaste CfD elektrimüügi lepingutega.

**REFI Sun portfelli ülevaade**

![REFI Sun portfelli ülevaade.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/REFI_Sun_portfelli_uelevaade_793685c16c.png)

Ettevõtte ärimudel jaguneb neljaks etapiks: projektide omandamine, ehitus, elektritootmine ja varade müük. Esiteks otsitakse projektide jaoks sobivad kinnistud ja hangitakse arendamiseks vajalikud load. Ehitustööd viib läbi avaliku pakkumise kaudu leitud ehituspartner, kes tagab projektide valmimise vastavalt kvaliteedi- ja tehnilistele nõuetele. Kui projekt on valmis, ühendatakse see võrku ja alustatakse elektri tootmist. Seejärel hangitakse tegevusluba ja müüakse projekt kas kohalikule energiaettevõttele või rahvusvahelisele finantsinvestorile.

Projektide ehituses  kasutatakse ainult usaldusväärseid ja turul tuntuid komponentide tarnijaid. Näiteks päikesepaneelid ja inverterid hangitakse ainult Tier 1 tootjatelt (nt Longi, JA Solar, GoodWe). Lisaks teeb REFI Sun koostööd rahvusvaheliste finantseerijate ja ehituspartneritega. Näiteks Rumeenia projektide finantseerimisse on kaasatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Eiffel Investment Group. 

REFI Sun keskendub pikaajalisele väärtuse loomisele taastuvenergia sektoris, ühendades läbimõeldud projektivaliku, tugeva arendusvõimekuse ja kogenenud finantsjuhtimise. Fondi meeskond tunneb hästi sihtturgude eripärasid ning tegutseb järjepidevalt ja läbipaistvalt.

Invalda INVL taastuvenergiafond REFI Sun näeb tugevat potentsiaali Poolas ja Rumeenias

Suvi on täies hoos ja LHV raamatukogu ootab Sind värskete lugudega finantsmaailma telgitagustest! Pane endale külmkapi uksele meeldetuletus: puhkus pole vaid päikeseloojangud ja liivalossid, vaid ka võimalus süüvida teadmiste merre. Seekord toome Sinu ette viis uhiuut teost, mille väljaandmist eesti keeles on LHV moel või teisel toetanud. 

**„Tundmatud turuvõlurid“ – Jack D. Schwager**

Aastal 2019 intervjueeris Jack D. Schwager kauplejaid, kellel olid seni nägematud tootlusnäitajad. Nende hulgas oli näiteks kolledžilõpetaja, kes alustas 2500dollarilise portfelliga ning järgmise 17 aastaga roobitses börsilt kokku 50 miljoni dollarilise kasumi. Või kaupleja, kes saavutas 13aastase perioodi jooksul keskmiselt 337% aastase tootluse.

Mitu aastat hiljem käis ta neil uuesti külas ja vaatas, mis neist on saanud. Olid ju vahepealsed aastad olnud äärmiselt sündmusterohked – sinna olid mahtunud ülemaailmne pandeemia, üleminek madalalt inflatsioonilt 40 aasta kõrgeimale, kaks karuturgu jms.

**„Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“ – Seppo Saario ja Joakim Saario**

Tegemist on Soome investori Seppo Saario klassikalise investeerimisteemalise raamatu täiendatud trükiga. Raamatut on ka Eestis mitmel korral välja antud ja see on saanud populaarsemaks investeerimisalaseks raamatuks. Uustrükk on kaasajastatud, kaasautoriks on Saario pojapoeg Joakim Saario.

**„Pensionimiljonär“ – Joel Kukemelk**

Eesti on Euroopa Liidu üks kõige kiiremini vananevaid ühiskondi ja meie pensionid suhtena keskmisesse palka on EL-I ühed madalaimad. Pensioniea saabudes ootab meid täna igakuises sissetulekus ees liiga suur langus. Pensioni kogumise eest kannab igaüks isiklikku vastutust ja peab tegema nutikaid finantsotsuseid.
Siinne raamat täidab need pensioniteadmiste lüngad arusaadavalt ja kaasahaaravalt ning seda sõltumata sellest, kas oled täna 17- või 67-aastane. Kogumispensioniga seotud otsuseid on sul vaja teha kohe täiskasvanuikka jõudes, seejärel jooksvalt tööturul panustades ja lõpuks ka pensioniikka jõudes.

**„Lihtsalt jätka ostmist“ –  Nick Maggiulli**

Nick Maggiulli raamat „Lihtsalt jätka ostmist“ on teedrajav raamat, mis on abiks kõigile, kes soovivad murda läbi isiklike rahaasjade maailma müütidest ja vigadest, et oma jõukust päriselt kasvatada. Maggiulli, tunnustatud finantsanalüütik, võtab investeerimise ja säästmise keerulised teemad läbi nii, et tema nõuannetest on kasu nii algajatel kui ka kogenud investoritel. Tema põhiidee on lihtne, kuid uskumatult tõhus: lihtsalt jätka ostmist. See lähenemine põhineb põhjalikel andmetel, keskendub pidevale investeerimisele ja säästmisele hoolimata turu kõikumistest, viies pikaajalise eduni.

**„Finantsvabadus“ – Grant Sabatier**

Kui arvate, et finantsvabaduse teekonnal alustamiseks peab omadega enne kuhugi jõudma või mingitele tingimustele vastama, siis eksite. Säästmist pole mõtet alustada siis, kui teenite rohkem raha, ega siis, kui olete vanem, ega homme või kahe nädala või aasta pärast. Raamatu autor Grant Sabatier alustas 2,26 dollariga arvelduskontol ja 1 sendiga säästukontol. Viis aastat hiljem oli tema puhasväärtus üle miljoni dollari.
Sabatier jagab lugejatega täpset raamistikku ja konkreetseid samme, millega ta ise enda eesmärkideni jõudis. Kõige keskmes on küsimus: kuidas teenida võimalikult palju raja võimalikult lühikese ajaga? Ta näitab, miks ei ole eelarve tegelikult vajalik, kuidas aidata ennast rahahalduri palkamise asemel ise, miks ei ole alati otstarbekas jälgida toodete kilohinda või kuidas saab nii, et käite ikkagi sõpradega väljas või haarate kinni viimase hetke reisipakkumistest.

_LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus. Kui Sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Raamatute valikuga on võimalik tutvuda ka [LHV raamatukogu veebilehel](https://fp.lhv.ee/investeerimiskool?c=lhv-library)._
_Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või info@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–17._

Suvelugemist LHV raamatukogust

Valmistudes üle-eelmisel nädalavahetusel toimunud Investeerimisfestivaliks, mõtlesin tagasi oma kümnele aastale LHV börsimaaklerite toas. Selle aja jooksul olen kõrvalt näinud, kuidas Eesti väikeinvestorid teevad oma esimesi samme, õpivad, eksivad ja saavutavad edu. Nüüd on sobiv aeg need kogemused kokku võtta ja laiemalt jagada.

Isiklikku raha olen investeerinud juba 17 aastat ning selle jooksul näinud nii tõuse kui langusi. Just see annabki kindluse, et tänased tähelepanekud võiksid pakkuda väärtust ka teistele.

**Õppides vigadest: Finnair ja hajutamise tähtsus**

Investeerimisfestivali paneel algas Äripäeva ajakirjaniku Jana Saarkoppeli küsimusest, mis on minu isiklik suurim investeerimisviga. Pärast koroonakriisi oli soomlaste lennufirma Finnair raha kaasamas, et rasked ajad üle elada. Kuivõrd eeldasin, et tervishoiukriis on ajutine ja lennud taastuvad peagi, siis otsustasin ka uute aktsiate märkimise kaudu ettevõtte rasketest aegadest üle aidata. Algus oli isegi paljulubav, ning mõnda aega see investeerimistees ka töötas. Paraku Venemaa õhuruumi sulgemine pärast Ukraina sõja algust ja seetõttu pikenenud marsruudid, ning tihenenud konkurents Aasia suunalistel reisidel on Finnairi marginaale korralikult survestanud. See on kajastunud aktsiahinna languses, ning hoian positsiooni edasi üle 90% miinusega. Tänu riskide hajutamisele portfelli tasandil, oli kaotus portfelli kogumahtu arvestades siiski väike.

Eesti investorite käitumist vaadates võiks öelda, et suurim viga on, kui tehakse esimene tehing ära ja jäädakse seejärel pudrumägesid ootama. Eriti heaks näiteks sellest on olnud erinevad kohalikud IPO-d, mis on jäänud paljudele ainsaks kogemuseks börsidel. Parema tulemuse tagaks hoopis ostude ajas hajutamise strateegia (inglise keeles dollar-cost-averaging). Nii saadakse osa hindade langusest, mil sama raha eest saab osta rohkem väärtpaberid kui ka tõusudest. See strateegia ei taga kasumit, aga väldib riski kogu raha turu tipus investeerida. Täna on igale investorile kättesaadavad lahendused, kus sellist märkamatut jõukuste kasvatamist saab teha kasvõi paari euro kaupa – seda nii Balti börsidel kui ka hajutatud indeksifondidesse investeerides.

Korralik investeerimisbuum Eestis sai hoo sisse viis aastat tagasi kui maailmas valitses koroonakriis. Piiratud võimalused oma vaba aja sisustamiseks ja raha kulutamiseks tekitasid hoopis positiivse efekti, kui otsiti võimalusi oma raha teenima panemiseks. See viis investeerimise nii Eestis kui ka maailmas massidesse. Järgnes ka pensionireform, mis andis eestlastele võimalusele oma II samba raha kasutusse võtta. Nii tegid ilmselt selle kümnendi parima tootluse need, kes oskasid enne raha vabaks andmist osta Balti börsidelt ettevõtteid, kuhu oodati just uute investorite maandumist ja väärtpaberid just neil päevil neile maha müüa. Suurimad käibed ja mitmete aktsiate hinnatipud Balti börsidel tehtigi täpselt 3. ja 6. septembril 2021, kui pensionisammastest väljunute raha kontodele jõudis. Sellest ajast on Tallinna börsi põhinimekirjas positiivset tootlust näidanud ainult Merko Ehituse aktsia.

Pensionirahaga on halvimad tehingud teinud Eesti valitsused ja seda olenemata erakondlikust koosseisust. Nad oskavad paraku täpselt turu põhjas II pensionisamba maksed peatada ja teevad sellega karuteene kõigile II sambas raha koguvatele investoritele. Kui Jana Saarkoppel paneeli juhtides küsis, et millist Eesti investorite käitumist ma kõige rohkem muuta sooviks, siis ma tõin välja, et kõige suurema mõjuga soovitus saabki olla valitsustele – ära peata II samba pensionifondi makseid! Nii on võimalik mõjutada poole miljoni eestlase varanduslikku heaolu positiivses suunas.

**Nutikas investor otsib turult eeliseid**

Jack D. Schwager on mitmes oma raamatus intervjueerinud börsidel kauplemisega elatist teenivaid professionaalne. Üks minu jaoks läbiv teema vastustest on olnud see, et iga kord kui nad tehingusse lähevad, küsivad nad endalt, et kes on see investor, kes neilt pärast selle positsiooni ära ostab. Investorid, kes tabasid ära millistesse väärtpaberitesse võiks laekuv pensioniraha jõuda, kasutasid just seda tarkusetera praktikas. 

Olen täheldanud, et Balti börsidel tegutsevad professionaalsed investorid oskavad väga hästi ette näha üldist suundumist ja väikeinvestorite meelsust pikemas plaanis. Kiirelt tegutsedes on nad näiteks reageerinud Olympic Entertainment Groupi ja Enefit Greeni ülevõtupakkumistest laekuvale rahale, ning vahetult pärast pakkumisteadete avalikustamist juba ostnud neid aktsiad, kuhu arvavad, et pakkumises osalevad investorid oma raha edaspidi paigutavad. Enamasti on neil õigus olnud ja kiire tegutsemine andnud portfelli tootlusele täiendava tõuke.

Suurema portfelliga investorid on ära kasutanud ka arbitraaži võimalusi. Hiljutisest näiteks Enefit Greeni ülevõtupakkumine, kus börsil kauplesid aktsiad mõnevõrra odavamalt kui oli ülevõtupakkumise hind. Sellega seoses võeti muidugi väike risk, et pakkumine võib ka ebaõnnestuda, sest Eesti Energia oli jätnud prospekti võimaluse pakkumisest loobuda kui soovitud arvu aktsiaid kokku ei saada. Võttes riski, et pakkumine siiski õnnestub, tekkis võimalus lühikese ajaga saada paariprotsendiline tootlus. Tundub vähe? Aga kui arvestada, et seda tehti mõne nädalase perioodi jooksul, siis annualiseerituna oli võimalus juba 30–60% tootlust teenida. Sarnane võimalus tekkis ka LHV võlakirjadega paar aastat tagasi, kus uues emissioonis osalemiseks müüdi eelmised võlakirjad tasemetele, kus umbes kuise horisondiga oli võimalus teenida ca 26% annualiseeritud tootlust. Halvim, mis oleks saanud juhtuda oleks olnud see, et LHV ei kutsu vanu võlakirju tagasi, kuid ka sel juhul oli neid võimalik osta alla nominaalhinnaga ehk teenida tavapärasele intressimaksele lisa. Siit ka tarkusetera kõigile investoritele – kui kodutöö korralikult ära teha, siis on ka Balti börsil võimalik lühiajaliselt huvitavaid ja kasumlikke tehinguid teha.

Eesti investor on ka seni näidanud end heast küljest ja pole börsilanguste ajal paanikamüüke teinud. Pigem on olnud käitumine just vastupidine – iga suurem börsilangus toob uusi investoreid juurde ja nad kasutavad võimalust väärtpabereid odavamalt osta. Loodan, et selline käitumine jätkub ka edaspidi, sest võrreldes näiteks Rootsiga on investeerimisvara omavate eestlaste arv väike ja võimaldaks mitmekordset kasvu.

Kuigi üksikud kasumlikud tehingud on ägedad, siis loodan, et Investeerimisfestivali paneelist jäi kõlama soovitus raha järjepidevalt investeerida. Kui portfell ja teadmistepagas aja jooksul paisuvad, siis tekib alati võimalusi ka lühiajaliselt põnevaid tehinguid teha.

Sander Pikkel
LHV investeerimisteenuste juht

_Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas 24.07.2025_

Väikeinvestorite vead ja võidumustrid

Eestis on eri turuosalised teinud viimaste aastate jooksul hulga küsitlusi ja uuringuid, et saada aru, miks ei koguta pensioniks piisavalt ja või vahel üldse mitte. Sõelale jääb kolm olulist põhjust: uskumus, et inflatsioon sööb niikuinii säästud ära, ei mõelda veel pensionieale ja kahjuks ka vähene usaldus süsteemi vastu. 

Esimese kahe takistuse eemaldamiseks tuleb järjepidevalt edendada laiemat finantsharidust, on nenditud Tartu Ülikooli tehtud [pensionitarkuse uuringus](https://sm.ee/sites/default/files/documents/2024-06/Pensionitarkuse%20uuring.%20Lõpparuanne.pdf). Kuigi ühe teise värske [uuringu](https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/uuring-ligi-veerand-eestlastest-ei-kogu-pensioniks-peamiseks-hirmuks-inflatsioon/) järgi on just inflatsioonihirm peapõhjus, miks eestimaalased loobuvad pensioni kogumisest, on siinsed pensionifondid keskmiselt saanud isegi üle väga pika perioodi inflatsioonist jagu. Pealegi mõjub inflatsioon häirivalt ainult seal, kuhu on üldse miskit kogunenud. Ka pensioniikka jõuab enamik meist. Mida varem ja süsteemsemalt kogumist alustada, seda tõhusamalt saab tootlus ja liitintress toimida.

Seda, et ei tohiks jääda lootma pelgalt riiklikule pensionile, kogeme iga päev üha selgemini. Usaldusega on keerulisem lugu. Usaldust saavad turuosalised oma tegemiste või tegemata jätmistega ise kas tekitada või süsteemselt õõnestada.

Finantstoodete pakkumisele ja turundamisele on põhjusega kehtestatud reeglid, sest sageli on nii tooted kui ka pankade pakutav taristu eluliselt vajalikud. Olgu see mugav arveldamisvõimalus, kodulaen, liising või mõni kindlustustoode: ühine ja üldine eeldus on, et tingimused on selged ning klientidele ei aeta mingit jama.

Sama lugu on pensionifondidega. Kuigi kogutud summad on tihti alles väiksed, on need järjest kasvanud. Enamiku inimeste jaoks on II pensionisambasse kogutu nende kõige suurem ja olulisem finantsvara. Seetõttu on kummaline, et tegu on ainsa tootega, mille jaoks saab siiani sõlmida lepingu süvenemata ja kiirustades kaubanduskeskuses. Vahest oleks ka see okei, kui seda võimalust ei kuritarvitataks. Ometi on üha selgem, et kohas, kus reeglite täitmist on raske jälgida, eiratakse neid aktiivselt ja teadlikult.

LHV loobus aktiivmüügist tänavu märtsis suuresti põhjusel, et meil oli üha keerulisem tagada, et jutt, mida meie esindajad klientidele meie fondidest räägivad, vastab klientide parimate huvidele. Olime teinud koolitusi ja ostukontrolle, rääkinud müügiesindajatele meie kultuurist ja teenindusstandardist, eemaldanud müügitööst reeglite rikkujad ning tervikuna üritanud arusaamatusi minimeerida, kuid tahes-tahtmata esines neid. Vägisi aga tundub, et siiani pensioniturul ainsana aktiivmüüki tegev Luminor suhtub nendesse muredesse märksa rahulikumalt.

Meie oleme oma müügitegevuses otsustanud keskenduda digikanalitele ja telemarketingile, kuna siin on juba praegu üks väga selge eelis: igast kliendikontaktist jääb järele kontrollitav jälg. Kui kliendile tundub, et talle saadetud kiri sisaldab valeväiteid, on tal võimalik pöörduda LHV-sse, järelevalveasutusse või lausa konkurendi juurde. Sama lugu on telefonikõnedega: need salvestatakse ja nende alusel kontrollib kvaliteeti fondivalitseja. Kontrollivõimalus on ka kliendil, sest ta võib nõuda endale kõne salvestise edastamist. 

Oleme viimastel nädalatel helistanud aktiivsemalt oma klientidele, kes on otsustanud vahetada LHV fondi mõne teise vastu. Näeme üsna häirivat pilti just Luminori kasuks otsuse langetanute seas. Toome mõne näite.
- Mitu klienti on olnud täiesti veendunud, et nad lihtsalt vaatasid koos müügiesindajaga oma pensioniseisu, kuid kohe kindlasti ei allkirjastanud ühtegi avaldust.
- Mitmele Luminori fondi tõstetud kliendile jäi mulje, et ta rääkis LHV esindajaga, kes aitas tal vahetada praeguse LHV fondi mõne sobivama LHV fondi vastu. 
- Klientidele näidati kas väga lühikese ajavahemiku tootluse graafikuid või markantsemal juhul isegi mitte tootluse, vaid fondi mahu graafikuid.
- Uskumatuim valeväide: viitega planeeritud muudatustele LHV pensionifondides (ühendamised ja uued nimed) on klientidele öeldud, et LHV lõpetab peatselt II samba fondide pakkumise.

Sarnaseid näiteid saaks meie viimase paari kuu kõnedest tuua veel. Olen üsna kindel, et ka teised turuosalised on oma klientidelt saanud samasugust tagasisidet.

Selliste võtetega välimüük õõnestab kogu pensionisüsteemi usaldusväärsust ja on ainult aja küsimus, mil see tegevus peab kas laiemalt klientide surve või täiendavate reeglite kehtestamise tõttu lõppema. Kuniks aga inimestel on soovi vestelda pensioniteemadel kaubanduskeskuses mõne Luminori müügimehega, võiks veenduda alljärgnevas:
- periood, mida tutvustatakse, ei ole valitud meelevaldselt (fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral peab fondi tootluse avaldamisel esitama fondi keskmise tootluse viimase 2, 3 ja 5 kalendri- või majandusaasta kohta; lisaks võib esitada fondi keskmise tootluse fondi moodustamisest või asutamisest arvates);
- konkurendi toote halvustamise asemel keskendutakse enda toote eelistele ja kliendile sobivusele;
- peale kõige kallima fondi tutvustatakse ka teisi väga sarnaseid, kuid palju soodsamaid fonde;
- klient räägib ikka Luminori, mitte LHV esindajaga, ja hakkab edaspidi koguma pensionit Luminori fondis.

Lõpetuseks rõhutan, et Luminoril ei ole LHV esindusõigust hoolimata sellest, et me kasutame ühiseid pangaautomaate.

Vahur Vallistu

LHV Varahalduse juhatuse esimees


Reegleid eirav välimüük õõnestab pensionisüsteemi usaldusväärsust

Eelmisel nädalal avaldas Tuleva [kriitilise artikli](https://tuleva.ee/analuusid/tasu-turule-allajaamise-eest) Luminori fondist, mis võtab hoolimata turgudele alla jäämisest märksa kõrgemaid tasusid kui konkureerivad pensionifondid. Minu meelest jäi seal peamine probleem siiski käsitlemata: kui sama fondivalitseja eri pensionifondid on investeerituselt väga sarnased, ei tundu ühe fondi märksa kõrgem tasu ja ühtlasi klientide just sinna fondi meelitamine olevat klientide parimates huvides. 

Kujutagem ette hüpoteetilist olukorda, kus kliendil on valida kaks pensionifondi, mille investeeringud on suuresti samasugused. Samamoodi on nende tootluse näitajad liikunud käsikäes nii minevikus kui ka praeguse portfelli puhul eeldatavasti tulevikuski. Väike erinevus tuleb sisse sellest, et ühe fondi tasu on ligikaudu neli korda suurem kui teisel ja selle võrra on ka tootlus väiksem. Milline klient ja millistel objektiivsetel alustel peaks sellisel juhul eelistama kallimat toodet? 

Järgneval joonisel on näha kahe meie näites kasutatud pensionifondi tootlus alates 2021. aasta juunist kuni praeguseni (allikas: Pensionikeskus). Võrreldud on turu madalaima kulumääraga Luminor Indeks Pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi. Alguspunktiks on võetud indeksifondi loomise kuupäev.
 
![Luminor1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor1_696cf11c97.png)
_Joonis 1. Pensionifondide Luminor Indeks Pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi tootlus juuni 2021 – juuli 2025. Allikas: [Pensionikeskus.ee](whttp://www.pensionikeskus.ee)._

Neil kahel Luminori pensionifondil on läinud ennekõike viimastel aastatel suurepäraselt, kuna investeeritus suurtele aktsiaturgudele indeksite kaudu on olnud sisuliselt identne. Ning kuigi esineb ajutisi marginaalseid erinevusi tootluse näitajates (indeksifond startis ka natuke erineva strateegiaga), on väga keeruline pelgalt seda joonist vaadates hinnata, kumb on passiivne fond ja kumb aktiivselt klientide vara haldav fond. Mõlemad fondid on läbi teinud kõik turu langus- ja tõusutrendid. Mõnevõrra meelevaldselt saabki väita, et valdavalt tuleneb nende tulemuste erinevus tasude erinevusest.

Siia pildile võiks vabalt lisada teiste turuosaliste indeksifonde ja pilt oleks peaaegu sama: korrelatsioon on suuresti üks ühele. Kõrgema tasuga passiivset strateegiat müües on väga keeruline pakkuda kliendile lisaväärtust või erinevat riskiprofiili. Sellest hoolimata tundub, et Luminoril on õnnestunud klientidele selgeks teha, et sarnaste pensionifondide korral tasub eelistada nende peaaegu neli korda kallimat indeksifondi. 

Indeksifond, mis on turul tegutsenud veidi üle nelja aasta ja läbivalt ületanud sarnase kallima fondi tulemusi, pole oma mahuga jõudnud isegi 5 miljoni euroni. Luminor 16-50 pensionifond on seevastu samal perioodil kasvanud Pensionikeskuse andmetel 82 miljonilt eurolt 276 miljoni euroni. Ilmselt ei eksi ma palju väitega, et kuigi tootlusel on olnud oma roll, on kasvust ligikaudu 150 miljonit eurot ülieduka müügitöö tulemus. See on sedavõrd erilisem, et aastail 2021–2025 on muidu Eesti pensioniturul kasvanud märgatavalt just indeksifondide populaarsus.

![Luminor2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor2_b634a15127.png)
_Joonis 2. Luminor 16-50 pensionifondi maht eurodes juuni 2021 – juuli 2025. Allikas: [Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)._

Mis veel silma torkab? Kui kuni 2023. aasta suveni liikus Luminor 16-50 pensionifondi maht üldiselt vastavalt tootlusele (st klientide arv palju ei muutunud), siis viimase kahe aastaga on fondi maht kasvanud märgatavalt ja järsult, ent järjepidevalt. Loomulikult jääb sellesse perioodi aeg, mil Luminor ilmus pärast väikest esimest katsetust ja pausi taas jõuliselt kaubanduskeskustesse. 

On omaette küsimus, kas on mõistlik pakkuda kliendile aktiivse fondi tasude eest indeksifondi analoogi. Meie LHV-s kindlasti ei arva, et tasud on kõige olulisemad, pigem määrab fondi tulemuse ikka investeerimisstrateegia. Kui aga pensionifond on investeerinud börsil kaubeldavate fondide ehk ETF-ide kaudu 97% aktsiaturgudele, näeb välja nagu indeksifond ja käitub nagu indeksifond, siis on peaaegu neli korda kõrgem tasu kummaline. Veelgi kummalisem on klientidele just selle tunduvalt kallima fondi aktiivne turundamine.

Vahur Vallistu

LHV Varahalduse juhatuse esimees

Kuidas küsida indeksifondi eest peaaegu neli korda rohkem raha?

2025\. aasta teine kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis. Eksperiment algas 2020 alguses.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks.\
Esimese kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-i-kvartali-tulemused-2).

Kasvukonto eksperimendis püsib 2025 teise kvartali seisuga esikohal Marko Oolo, kelle portfell on koos enda investeeritud rahaga suurenenud juba 4 636 euro võrra, ulatudes 13 192 euroni. Kui esimese kvartali lõpus oli tema portfelli väärtus pisut alla 12 000 euro, siis teises kvartalis jätkus mõõdukas, ent stabiilne tõus.

Tegelikult kasvas kvartali jooksul kõikide osalejate portfellide väärtus, peegeldades turu taastumist pärast esimeses kvartalis toimunud langust. Suuri hüppeid ei toimunud, kuid valdav osa osalejatest teenis tootlust 3--5% vahemikus.

Pikemas vaates püsib enamik investoreid investeeritud summaga võrreldes jätkuvalt plussis, ulatudes juuni lõpu seisuga keskmiselt 23%ni. Suurim kogutootlus kuulub Marko Oolole, kuid tema kannul liiguvad üsna ühtlases tempos Kristi Saare ja Tauri Alas.

![Picture1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture1_eed0a0b044.png)

Portfellide liikumisi vaadates vedasid 2025. aasta teises kvartalis kasvu eeskätt USA suurfirmade aktsiad, mida Kasvukonto portfellides esindab enim iShares Nasdaq 100 UCITS ETF ([EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253Dexxt)). Kui esimeses kvartalis tegi [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) tugeva languse, siis teises kvartalis oli see üks taastumise mootoritest, aidates kaasa eelkõige nende portfellide kasvule, kus fondi osakaal on märkimisväärne. Näiteks on Marko Oolo paigutanud kogu oma portfelli [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) fondi, Tauri Alas 21% ja Rahakratt 20% ulatuses.

Lisaks [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)-ile näitasid stabiilset tõusu ka dividendifookusega fondid, eesotsas [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)-ga, kuhu Kristi Saare on paigutanud 30% oma portfellist. See aitas Saarel saavutada kvartalis 4,3% suuruse tootluse. Samasugust lähenemist kasutavad ka mitmed teised osalejad, kelle portfellid näitasid sarnast, 3--5% vahemikku jäävat kasvu.

Eraldi tasub esile tõsta portfellide hajutatust. Mõnes portfellis leidub ka arenevate turgude ja Aasia suunalisi fonde, nagu [XCHA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXCHA), mille mõju kvartalitulemustele jäi seekord pigem neutraalseks. Investeeringute hajutatus tagas teises kvartalis olukorra, kus 8 portfelli 9st lõpetasid plussis.

![Picture3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture3_5ef8c15e91.png)
![Picture4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture4_2d23e724fe.png)

_Aleks Ferschel on LHV investeerimisteenuste praktikant_


Kasvukonto eksperimendi II kvartali tulemused

2025\. aasta esimene kvartal kujunes investorite jaoks vaoshoituks nii tootluste kui ka ostuaktiivsuse mõttes. Kuigi uue raha liikumises suuri muutusi ei toimunud ja jätkuvalt eelistati USA suurfirmasid, tehnoloogiaettevõtteid ja globaalseid indeksfonde, oli tootlustes märgata langusi, eriti tehnoloogia- ja krüptosektoris. Samal ajal kogusid populaarsust ka stabiilsemad varad nagu kuld ja dividendifondid, viidates ettevaatlikumale hoiakule turul.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_498940c7d5.png)
_Allikas: LHV_

Investorite eelistustes 2025. aasta alguses olulisi muutusi ei toimunud -- domineerivaks jäi USA 500 suurimat ettevõtet koondav fond **SXR8**, kuhu suunati kvartalis koguni 27% uuest rahast, peegeldades jätkuvat usaldust USA suurfirmade suhtes, hoolimata tehnoloogiasektori hiljutistest korrektsioonidest.

Tehnoloogiaettevõtteid esindav **EXXT** sai endiselt tugeva toetuse, kogudes 13% sissemaksetest ning globaalne indeksifond **VWRL** oli kolmas eelistus 9% osakaaluga.

Euroopa suurettevõtetele (**EXSA**) ja dividendistrateegiaga fondidele (**ISPA**, **SPYD**, **SPYW**) suunati kokkuvõttes mõõdukas osa rahast -- vastavalt 4,3%, 3,2%, 2,8% ja 2,1%. Huvitaval kombel paistis jätkuvalt silma ka Bitcoin'i hindade liikumist järgiva **COINXBE** fondi populaarsus, mille osakaal ulatus 2,3%ni -- vaatamata tugevale hinnalangusele samal ajal.

Lisaks võib täheldada kasvavat huvi kulla vastu, sest füüsilise kulla hinda jälgiv ETF **XAD5** püsib portfellides kindlalt sees, haarates 2,0% uutest sissemaksetest. LHV Maailma Aktsiad fondi (**LHVWORLD**) valis väiksem, aga stabiilne investorite hulk, mille osakaal oli 1,7%.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_06dbde2c75.png)
_Allikas: LHV_

Esimene kvartal kujunes ETF-ide tootluste poolest üsna nõrgaks -- fondide mediaantootlus oli -2,5% ja keskmine tootlus -2,8%. Neljanda kvartali kiirest tõusust paistsid eriti tugevalt tagasi kukkuvat krüptovarasid esindavad fondid: **COINETHE** langes koguni -55% ja **COINXBE** -16%, lõpetades kvartali kehvimatena. Negatiivselt mõjutasid keskmist tootlust ka muud langustrendis fondid nagu väike-ettevõtteid koondav **XRS2** (-14%), tehnoloogiahiiglased **EXXT** (-14%) elektriautode fond **ECAR** (-13%).

Kvartali parimateks tõusjateks osutusid seevastu füüsilisse kulda investeeriv **XAD5**, mis tegi kvartali jooksul mitu uut tippu, ja eurotsooni väärtusettevõtted (**VAL** +14%). Ka mitmed laiapõhjalisemad ETFid, nagu **EXS1**, **VZLE** ja **SPYW**, näitasid soliidset 10--12% tootlust. Kokkuvõttes peegeldas kvartal üsna suurt hajuvust -- samas kui mõned sektorid suutsid jätkata kasvu, tõi krüptoturgude järsk korrektsioon märgatava surve kogu fondivaliku keskmisele tootlusele.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_9ab5ed3731.png)
_Allikas: Bloomberg_

Ka üksikaktsiatele kujunes esimene kvartal keeruliseks: Kasvukonto aktsiate mediaantootlus oli -2,5% ja keskmine tootlus -1,0%. Kuigi võitjaid oli vaid ühe võrra vähem kui neljandas kvartalis (15 vs 16), kiskus suuremate languste poole peamiselt kvartali lõpus teravalt korrektsiooni teinud tehnoloogiasektor.

Kõige paremini esines USA telekomigigant **AT&T** (+25%), millele järgnesid **General Electric** (+19%) ja Warren Buffetti investeerimisfirma **Berkshire Hathaway B**-aktsiad (+18%). Stabiilset kasvu näitasid ka mitmed vanema majanduse ettevõtted nagu **Coca-Cola** (+15%), **ExxonMobil** (+12%) ja **McDonald's** (+8%).

Tehnoloogiaaktsiatest oli silmapaistvalt negatiivses valguses **Tesla**, mis langes lausa -38% -- see oli eriti järsk muutus võrreldes eelmise kvartali tugeva +60% tõusuga. Samuti näitasid tugevat tagasiminekut **Moderna** (-28%), **PayPal** (-24%), **Nvidia** (-21%) ja **Alphabet** (-19%).

Erinevalt eelmisest kvartalist ei suutnud Wise oma edu jätkata, kaotades esimeses kvartalis 9% väärtusest. Siiski jäi aktsia hind võrreldes poole aasta taguse ajaga märkimisväärselt kõrgemale, kuna eelmises kvartalis tõusis see üle 50%. Euroopa aktsiatest paistis stabiilsusega silma **Fortum** (+12%), samas kui Equinori (**EQNR**) aktsia muutus oli marginaalne ning **DSV** langes selgelt, kaotades 14% väärtusest. Kokkuvõttes oli kvartal tugevalt vastandlik, kus stabiilsed „vana majanduse" aktsiad pakkusid kaitset, samal ajal kui tehnoloogia ja kasvuaktsiad korrigeerusid tugevalt alla.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_e269333367.png)
_Allikas: Bloomberg_

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14, ülejäänud 30 fondi jätkavad dividendide automaatse reinvesteerimisega. 2025. aasta I kvartali seisuga pakub kõrgeimat väljatootlust endiselt iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF (**ISPA**), mille dividenditootlus on kerkinud 5,3% tasemele. Samas on selle fondi viimase aasta dividendikasv jäänud jätkuvalt negatiivseks (-11,1%), kuigi kolme aasta lõikes on kasv siiski soliidne (+10,5%).

USA dividendifookusega fondidest pakub dividendiaristokraate koondav **SPYD** 4,7% tootlust, kuid dividendide kasv on viimasel aastal olnud pigem tagasihoidlik (+5,3%). Euroopa aristokraatidesse investeeriv **SPYW** näitab tugevamat kasvu: aastane dividendikasv on 27,3% ja kolme aasta lõikes lausa 16,6%, samas kui tootlus jääb 3,9% juurde.

Ka kinnisvarasektorit kattev Dow Jones Global Real Estate UCITS ETF (**SPYJ**) pakub stabiilset 3,0% dividenditootlust ning mõõdukat kasvu. Tabeli esiotsaga võrreldes võrreldes jäävad need numbrid tagasihoidlikumaks, kuid selle fondi puhul on dividendide korrapärasus ja hajutatus sageli prioriteetsem.

Lisaks tehnoloogiaettevõtetele tulid kõige nõrgemad dividendiandmed tulid seekord vee-ettevõtteid koondavalt **IH2O**-lt, mille dividenditootlus oli vaid 1,1% ning kolme aasta dividendikasv jätkuvalt negatiivne (-14,9%), näidates, et mitte kõik stabiilseteks peetavad sektorid ei suuda dividende hoida.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_e56780d5a0.png)
_Allikas: Bloomberg_

2025\. aasta esimeses kvartalis moodustasid LHV Kasvukonto kasutajate tehingutest ostud 59%, mis kordab eelmise kvartali madalaimat taset vähemalt alates 2019. aastast. Arvestades, et ajalooline keskmine ostumahtude osakaal on olnud ligikaudu 73%, viitab see jätkuvale ettevaatlikkusele investorite seas. 2024. aasta keskmine ostuaktiivsus oli 63%, mistõttu näib suundumus olevat jätkuvalt allapoole. Taoline käitumine peegeldab tõenäoliselt kasvavat ebakindlust turgudel, kus paljud investorid on eelistanud positsioone pigem vähendada või jäänud ootavale seisukohale.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_e9aa860884.png)
_Allikas: LHV_

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate arv ulatub peaaegu 68 tuhandeni. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga I kvartalis 2025?

Praegu USA aktsiaturgudel aset leidev langusperiood on ilmselt muretsema pannud nii mõnegi investori, eriti kes on investeerimisega alustanud alles hiljuti. Kuigi nii järsku langust ei ole USA aktsiaturgudel nähtud alates 2020. aastast, ei tohiks pikaajaline investor, kes investeerib järjepidevalt, punasest aktsiaportfellist end heidutada lasta. Pigem loob see hea võimaluse osta sama summa eest rohkem osakuid ning vähendada aktsiaturgude kõikumise mõju enda investeeringutele.

Alates 1920. aastast on USA suurettevõtteid koondava S&P 500 keskmiseks aastatootluseks kujunenud küll 10-12%, kuid aastate lõikes võib tootlus sellest ajaloolisest keskmisest palju erineda. Näiteks ulatus S&P 500 indeksi tootlus 1933. aastal ligi 47%ni, samas kui juba 4 aastat hiljem tuli vastu võtta 39%line kaotus. Pikaajalise investori jaoks ei tohiks sarnased üksikud aastad olulist mõju avaldada ning lõplik tootlus taandub kokkuvõttes ikkagi ajaloolise keskmise lähedale.

Kuna aktsiaturud on pikas perspektiivis tõusvad, väheneb investeerimisperioodi pikenemisel kahjumisse jäämise tõenäosus. Kui osta aktsiaid täna ja need homme maha müüa, on 44%line tõenäosus jääda oma investeeringuga kasumisse, olles pikaajaliselt kahjumlik. See seletab ka seda, miks enamik päevakauplejatest kaotab raha.

Pikaajalise investeerimise ajahorisondiks loetakse vähemalt 5 või enam aastat ning see kehtib ka Kasvukonto puhul: sel juhul on kahjumisse jäämise tõenäosus langenud kõigest 11%ni. 10-aastase perioodi puhul on investeering kahjumiga lõppenud vaid 6% juhtudest ning kindlaim viis aktsiaturgudel tootlust teenida on seada investeerimishorisondiks vähemalt 20 aastat.

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_1c1104d23d.jpeg)
Et investeerimist alustades negatiivse tootluse riski veelgi vähendada, on mõistlik oste hajutada kindla perioodi tagant. Ostukulu keskmistamine – *dollar-cost averaging* (DCA) on investeerimisstrateegia, mille puhul investor jagab investeeritava kogusumma või regulaarselt laekuva sissetuleku perioodiliste ostude vahel, et vähendada lühiajaliste hinnakõikumiste mõju kogutootlusele. Ostud toimuvad sõltumata fondiosaku hinnast, mis võimaldab investoril sama raha eest rohkem fondiosakuid saada. Nii töötavad ajutised turulangused hoopiski pikaajalise investori kasuks, kuna osaku keskmine soetushind väheneb.

Ostukulu keskmistamise strateegiat reaalsesse ellu üle kandes võiks see välja näha nii, et iga kuu alguses paigutab investor kindla osa palgast enda valitud Kasvukonto fondi, hoolimata börsidel valitsevast olukorrast. Allolevas näites on igakuiselt investeeritavaks summaks võetud 50 eurot, mis võiks olla jõukohane igale keskmise palga saajale.

2001\. aasta algus, kui S&P 500 indeks oli vähem kui kuue aastaga ligi kolmekordselt tõusnud ja kõigest 10% allpool oma kõigi aegade tipust, võis paljudele tunduda ebasoodne aeg investeerimisega alustamiseks. Kui järgnevatel aastatel näitasidki börsid suhteliselt kehva tootlust, siis teiselt poolt võimaldas positsiooni akumuleerimine odavama hinnaga ostetud fondiosakute toel hoida keskmist soetusmaksumust madalana, mille mõju hakkas üha rohkem avalduma alles pärast 13. investeerimisaastat.

Enam kui 24-aastase investeerimisperioodi lõpuks oli USA suurettevõtteid järgiva indeksifondi SXR8 keskmine soetushind vaid 167 eurot, samas kui börsil oli sama osak väärt juba 501 eurot. Siinkohal tuleb küll vahemärkusena mainida, et Kasvukonto alguses ostis investor fondi, mis 2018 vahetati praegugi valikus oleva SXR8 vastu. Hinnad on vastavalt korrigeeritud.

![Kasvukonto_DCA_2025.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasvukonto_DCA_2025_63ae1b661c.png)
*Allikas: LHV. Valitud fondiks on S&P 500 indeksit jälgiv SXR8. Graafik on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud. Reinvesteeritud dividendid on arvesse võetud.*

Teine graafik näitab investori portfelli koguväärtust eurodes, mis 2025. aasta aprilliks oli kasvanud 43 tuhande euroni. Võrrelduna enda investeeritud rahaga on seda ligi 3 korda rohkem, näidates ilmekalt, et aeg ja turu langusperioodidel ostudega jätkamine on investori parim sõber. Kuigi 2003. ja 2009. aastal oli ka perioode, mil portfelli väärtus langes alla enda investeeritud raha, oli enamik ajast investeering ikkagi plusspoolel.

![Kasvukonto_DCA_2025_2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasvukonto_DCA_2025_2_20f233c7b7.png)
*Allikas: LHV. Valitud fondiks on S&P 500 indeksit jälgiv SXR8. Graafik on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud. Reinvesteeritud dividendid on arvesse võetud.*

Nagu ka iga teise investeerimisstrateegia puhul, on ostukulu keskmistamisel peale plusside mõned miinused. Kuigi ostukulu keskmistades on võimalik vähendada riski osta väärtpabereid hindade tipust, võib samal ajal ilma jääda mõnest soodsast momendist, mil oleks võimalik rohkem kasumit teenida. Tihtipeale selgub see soodne moment aga alles siis, kui see on möödas. Investeerides aktsiate langusperioodi ajal suurema summa korraga, oleks turgude taastumisel kasum tõenäoliselt oluliselt suurem.

Samas, nagu öeldud, on turgu väga keeruline ajastada ehk teada täpselt, millal on soodsaim koht ostmiseks. Lisaks nõuab see pidevat turu jälgimist ning palju analüüsimist, mis ei lähe enam kokku passiivse pikaajalise investeerimisega.

Seega peab iga investor ise oma strateegia paika panema, lähtudes oma eesmärkidest, teadmistest ning riskitaluvusest. Tuleb meeles pidada, et investeerimine on pikaajaline protsess, mille puhul igapäevane portfelli jälgimine võib viia, ebaratsionaalsete otsusteni, eriti langusperioodide ajal, mõjudes investeeringule halvimal juhul hävitavalt.

Kasvukonto punases? Ära heida meelt

Alates eilsest on LHV klientidel võimalus osta-müüa kiiresti kasvava plokiahela Solana ning Web 3.0 potentsiaaliga Polkadoti *tokeneid*, viies kogu LHV kaudu saadaolevate krüptorahade arvu 15ni. Jättes välja *stablecoinid*, katab LHV krüptorahade valik nende kahe lisandumise järgselt ära suurema osa *top* 10 suurima turuväärtusega krüptoinstrumentidest, sh Bitcoin, Ethereum, Cardano, Solana, Polkadot ja Polygon.


**Solana (SOL)**


2017\. aastal loodud Solanale pani aluse 5G tehnoloogiat arendavas ettevõttes Qualcommis ligi 16 aastat töötanud Anatoly Yakovenko. Algusaastal kandis projekt nime „Loom“, sarnanedes ühele teisele, Ethereumil põhinevale projektile „Loom Network“, mistõttu eristumiseks tuli välja mõelda uus nimi. Plokiahela süsteemi praegune nimi sai alguse Loomi asutajaliikmete huvist surfi vastu – nende lemmikpaigaks oli Solana Beach.


Solana eripäraks võrreldes teiste plokiahela projektidega on selle Proof-of-History (PoH) hübriidkonsensusmudel, mis ühtlasi kasutab ära ka Proof-of-Stake’i (PoS) kiiret sünkroonimisvõimekust. Ehkki mõlemad süsteemid on üsna sarnased, peetakse Proof-of-Historyt oluliselt skaleeritavamaks ja koostöövõimelisemaks teiste plokiahaletega. Ühtlasi on selle tehingutasud peaaegu nullilähedased võimaldab tehinguid kiiremini läbi viia.


Maksimaalselt suudab Solana töödelda ühes sekundis ligi 65 tuhat tehingud, millest igaüks viiakse lõpule 0,4 sekundiga (tehingu alustamisest tehingu kinnitamiseni kuluv aeg). Seetõttu näitab Solana hästi, milleks plokiahela tehnoloogia üldse võimeline on, seades lati üsna kõrgele ka konkurentide jaoks.


Proof-of-History miinuspoolena võiks välja tuua asjaolu, et sellele on võimalik peale ehitada arvuliselt vähem rakenduse. Kui rakenduste arv kasvab liiga suureks, võib see hakata võrku üle koormama, põhjustades ummikuid ning halvimal juhul võrgukatkestusi. Praeguse seisuga on Solanale ehitatud veidi vähem kui 400 detsentraliseeritud rakendust, võrreldes näiteks Ethereumi 3 tuhandega.


Kuna hetkel on enamike krüptoprojektide üks suurimaid väljakutseid skaleeritavuse parandamine ja tehingute läbiviimise kiirendamine, toob Proof-of-History konsensusmehhanismi kasutamine Solanale selles osas selge eelise.


Nagu mainitud, tehingute kiirusele, soodsale hinnale ja mahule panustamine on Solanale toonud ka mõningaid murekohti, millest olulisemaks on aktiivsest võrguliiklusest ja ummikutest tulenev suur võrgukatkestuste arv. Katkestused on Solanat kummitanud juba alates selle asutamisest alates ning ainuüksi 2022. aasta jooksul tabas Solana võrku 12 katkestust.


Neist laiaulatuslikum leidis aset 1. juunil, mil Solana võrk oli rivist väljas 4 tundi ja 10 minutit, põhjustades SOL *coinile* ühe päevaga enam kui 12%lise hinnalanguse. Võrgukatkestusi võib Solana puhul vaadata ka positiivse poole pealt, näidates, et kasutajate aktiivsus võrgustikus on suur ja nõudlus kiirele ja odavale plokiahela süsteemile püsib.


CoinSharesi avaldatava iganädalase raporti kohaselt on institutsionaalsed investorid nii jaanuari viimasel nädalal kui ka kuu kokkuvõttes olnud Solana suhtes ostupoolel, mida ei saa öelda kõikide krüptovarade kohta. Kui jaanuari kokkuvõttes ulatusid tehingute netomahud Solana puhul 2,4 miljoni dollarini, siis ainuüksi kuu viimane nädal moodustas sellest 1,1 miljonit ehk pea poole.


Nii nagu krüptovarad üldiselt, on ka Solana äärmiselt suure hinnavolatiilsusega, tehes 2021. aasta juuli keskpaigast lühikese aja jooksul novembri alguseks läbi ligi 10-kordse tõusu, kuid kaotades seejärel 2022. aasta lõpuks 96% oma väärtusest. Viimase 12 kuu tipust põhjani langus ei ole sellest kaugel, ulatudes 93%ni. 2023. aasta jaanuaris tehtud ligi 130%line tõus annab lootust, et viimase suurema languse põhi jäi möödunud aasta lõppu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e437c255b2.jpeg)
**Polkadot (DOT)**


Ehkki Polkadoti *whitepaper* avaldati juba 2016. aastal, loodi Polkadoti rahastamist ja uurimist teostav ühing Web3 Foundation 2017. aastal, ühtlasi müüdi sel ajal esimene Polkadoti token. Projekti asutajaliikmeid on kokku kolm, kellest olulisemana võiks välja tuua Dr. Gavin Woodi kui ühe Ethereumi kaasasutaja ja nutilepingute loomist toetava Solidity algataja.


Polkadot on üks vähestest plokiahelavõrkudest, mis võimaldab peaahelale (*Relay Chain*) juurde luua erinevaid väiksemaid omavahel seotud alamahelaid (*Parachain*), muutes Polkadoti hästi skaleeritavaks ja hoides ära potentsiaalseid *hard forke* – muudatusi plokiahela tehnoloogias, mille negatiivne mõju seisneb varasemate tehingute kehtetuks muutumises ja tokeni hinnavolatiilsuse suurenemises turul. Seetõttu vaadeldakse Polkadoti pigem plokiahela detsentraliseeritud ökosüsteemina kui ühe eraldiseisva plokiahela võrguna.


Praeguseks on Polkadoti arendamise üle võtnud Parity Technologies, mille puhul lisaks varasemale Web3 Foundationile ulatub investoritelt kaasatud rahaline summa kokku ligi 200 miljonit dollarit. See teeb Polkadotist ühe kõige paremini rahastatud plokiahelaprojekti ajaloos. Hoolimata sellest, et Polkadoti projekti kallal on töötatud juba aastaid, on see projekt võrreldes näiteks Bitcoini ja Ethereumiga veel üsnagi noor, mistõttu on tal veel palju tõestada.


Igaljuhul on Polkadot krüptoentusiastide seas suurt tähelepanu äratanud – kui veel 2020. aastal kirjutati Polkadoti plokiahelas 600 tuhat koodirida, siis nüüd ületab see 2 miljonit.


Alloleval joonis kirjeldab Polkadoti võrgustruktuuri, mille kõige olulisem komponent, releeahel, ühendab erinevaid plokiahelaid ja tagab turvalisuse.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_61305d5bce.jpeg)
Võrrelduna Solanaga on Polakdot käimasoleval langusturul oma hinda hoidnud mõnevõrra paremini, kukkudes 81% võrra, kuid on sellest hoolimata oluliselt suurema riskiga kui näiteks Bitcoin, mis on samal ajal 49% võrra langenud. Võrdluseks, aktsiaindeks S&P 500 kaupleb vaid 7% allpool oma eelmise aasta tippu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_50de0a910e.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Krüptorahad Solana ja Polkadot nüüd LHV valikus

Krüptomaailma aluseks on plokiahel, näiteks Bitcoin või Ethereum, ehk lihtsas keeles tabel andmetega, kus on kirjas kõik tehingud, mis antud platvormil on tehtud. Näiteks hoiab Bitcoini andmebaas infot selle kohta, mis kontol on kui palju Bitcoine ning Ethereumi plokiahel infot selle kohta, et millisele kontole kuulub konkreetne virtuaalne kunstiteos (nn NFT ehk *non-fungible token*).


Tehingute sooritamiseks on üldjuhul vajalik tasuda teenustasu. Selle jaoks on igas plokiahelas loodud oma virtuaalne rahaühik, nt ether on Ethereumi platvormi valuuta, teise nimega krüptovara. Mida rohkem tehinguid ühes plokiahelas toimub, seda rohkem nõudlust antud krüptovara järgi on, mis omakorda tekitab sellele varale käega katsutava nõudluse ja väärtuse.


Tihtipeale räägitakse krüptovaradest kui revolutsioonist digitaalses majanduses. Mis väärtust võiksid krüptovarad päriselt pakkuda, millal see revolutsioon võiks juhtuda ning mida tähendaks see krüptovarade väärtusele?


**Mis probleemi krüptovarad üldse lahendavad?** 


Plokiahelate põhiline eesmärk on luua andmebaase, mis toimivad ilma keskse andmete haldajata. Teisisõnu on tegemist avaliku andmebaasiga, kus usaldus andmete vastu luuakse läbi keeruliste salastatud koodide ehk krüptograafia, mida on raske ja kulukas rikkuda. Seega loob detsentraliseeritud plokiahel usalduse kahe osapoole vahel (näiteks finantstehingu läbiviimiseks) ilma, et nende vahel oleks konkreetne kolmas osapool, näiteks pank, kes usaldust tagaks.


Huvitaval kombel hakati plokiahela esimesi lahendusi, tuntuim neist Bitcoin, käsitlema just maksevahendina, mida on võimalik kasutada ilma traditsioonilist finantssüsteemi kasutamata. Arvestades seda, et plokiahela makseteenused pole vähemalt lääneriikides erilist edu saavutanud (VISA kaardisüsteem töötleb päevas ca 500 miljonit tehingut versus 1 miljon tehingut Ethereumi süsteemis ning antud vahe on viimastel aastatel pigem suurenenud kui vähenenud), siis võime eeldada, et vähemalt lääne ühiskonnas ei ole tegelikult laiaulatuslikku probleemi finantssüsteemi usaldusväärsuse osas. See tähendab, et plokiahela kasutamine makseteenuste jaoks ei pruugi olla parim viis selle tehnoloogia kasutamiseks.


**Plokiahela roll digitaalses maailmas**


Arvestades seda, et füüsilises lääne maailmas on usaldusprobleemid lahendatud just läbi kesksete vahemeeste, nt riik või tuntud brändid, kes edukalt usaldust loovad, siis suurimat potentsiaali plokiahelates nähakse just virtuaalses maailmas, kus antud vahemehed on veel loomata. Futuristid prognoosivad, et inimesed hakkavad lähikümnendil elama osaliselt virtuaalreaalsuses, nn *metaverse’*i*s*, kus nad õpivad, käivad sõpradega kontserdil, shoppavad e-poes (näiteks ostavad enda virtuaalsele karakterile Gucci disainerriideid, nagu saab teha juba täna näiteks Sandbox platvormil), mängivad, teevad finantstehinguid, ehitavad endale kodu jne ning seda kõike virtuaalses keskkonnas.


See virtuaalne maailm võiks olla just see keskkond, kus avalikud plokiahelad võiksid mängida kriitilist rolli digitaalse maailma infrastruktuurina. Eeldades, et mainitud virtuaalreaalsus ehitatakse selliselt, et üks ettevõtte ei oma tervet *metaverse*’i (nt Meta, endise nimega Facebook, töötab just enda privaatse virtuaalmaailma kallal), siis on hädavajalik luua sõltumatu mehhanism virtuaalse omandi (Gucci riided, virtuaalne kinnisvara, virtuaalne indentiteet) hoidmiseks ning tuvastamiseks. Ethereumi plokiahel ning NFT lahendused oleksid juba praegu võimelised edukalt sellist keskset rolli täitma, ehk tekitama usaldusväärse sideme konkreetse virtuaalse eseme ning selle omaniku vahel.


**Uude maailma**


Selleks on vaja aga ära oodata omajagu tehnoloogilist innovatsiooni, et prognoositud virtuaalmaailm oleks tõesti inimese jaoks ligilähedaselt sama nauditav ja reaalne kui füüsiline maailm, kuid usun, et lõpuks me sinna ka jõuame. See oleks ka potentsiaalne hetk, kus krüptovarade majanduslik väärtus, mis on hetkel langenud „vaid“ 1 triljoni dollari juurde, saaks ennast reaalselt tõestada. See tähendaks, et praegune väga spekulatiivne varaklass saaks endale tugeva majandusliku vundamendi.


Tsentraalne roll „uue ajastu“ majanduses  võiks tähendada ka kõrget turuväärtust krüptovaradele, kes võitlevad endale välja kriitilise rolli uue virtuaalmaailma toimimisel. Otseloomulikult võib plokiahela tehnoloogia minna lendu ka enne *metaverse*’i saabumist, näiteks tehnoloogilise abivahendina pankadevaheliseks suhtluseks, kuid praegusel hetkel tundub krüptovarade laiatarbeline kasutus olevat veel aastate kaugusel.


Kokkuvõttes võib öelda, et plokiahela tehnoloogial on selge potentsiaal muutuda hädavajalikuks, kuid lähiaastatel see tõenäoliselt veel ei realiseeru. Ette võib tulla veel dramaatilisi langusperioode, kus kaob usk tehnoloogia väärtusesse ning seejärel jälle kasvuperioode, kus oodatud „uus maailm“ hakkab jälle tunduma käegakatsutav. Krüptovara investorina tasub olla vägagi kannatlik, kuna lahtisi küsimusi on veel palju: virtuaalmaailma tehnoloogiline küpsus, krüptovarade omavaheline konkurents, regulatiivsed muutused ja palju muud.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Milles võiks peituda krüptovarade tõeline väärtus?

LHV tõi klientidele krüptokauplemise võimaluse eelmise aasta lõpus, mis tähendab, et LHV kaudu krüptovarade ostmine-müümine on nüüdseks võimalik olnud juba rohkem kui aasta. Kui teenuse avanedes kasvas krüptolepinguga klientide arv ainuüksi mõne nädalaga 2 tuhandeni, siis praeguseks läheneb see juba 11 tuhandele. Rohkem kui viiekordne kasv klientide arvus näitab, et üha enam kliente huvituvad plokiahela tehnoloogia arengust ja sellega seotud instrumentidesse panustamisest. Samas on näha ka seda, et krüptovaradele iseloomulikku hinnavolatiilsust kasutatakse ära aktiivselt kauplemiseks.


LHV pakutavate krüptoinstrumentide valik on aastaga oluliselt laienenud, ulatudes praeguseks 13ni. Hiljuti lisandus LHV internetipanka võimalus kasutada krütoinstrumentide ostmisel-müümisel ka limiithinnaga orderit. Limiithinnaga ostuorderit kasutatakse juhul, kui tahad turuhinnast madalamat soetushinda ning see täidetakse kas piirhinnaga või alla selle; müügiorderi puhul peab limiithind aga asuma turuhinnast ülevalpool. Peagi on limiithinna orderitüüp lisandumas ka mobiiliäppi.


Vaadates, millised krüptovarad on LHV klientide puhul kõige populaarsemad, korreleerub üldine pilt üsna hästi krüptovarade järjestusega turuväärtuse järgi. Detsembri alguse seisuga moodustavad ainuüksi Bitcoin ja Ethereum pea kolm neljandikku kõikide positsioonide turuväärtusest, jättes väiksemad ja riskantsemad krüptoinstrumendid tahapoole.


Kuna krüptoturg on viimasel aastal oluliselt langenud, on LHV klientide poolt omatud krüptovarade turuväärtus koos sellega kukkunud. Detsembri alguse seisuga oli kasutajatel krüptovarasid kokku ligi 18 miljoni euro eest, mida on pea 2,4x rohkem võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga. Turuväärtuste kasv ei ole olnud nii kiire kui klientide arvu tõusust eeldada võiks, kuna krüptoturg on viimasel aastal märkimisväärselt kukkunud. Kui oletuslikult kaupleks krüptoturg praegu eelmise aasta lõpu tasemel, ulatuks LHV kasutajate krüptopositsioonide turuväärtus praegu kokku 55 miljoni euroni, mis oleks 7x suurem kui eelmise aasta lõpu tegelik väärtus.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_fdae03e5bf.jpeg)
Bitcoin ja Ethereum edestavad väiksemaid krüptovarasid selgelt ka ostu- ja müügimahtude summa osas, mis LHV klientide poolt viimase aasta jooksul tehtud on. Sealjuures ületavad ostumahud pea kõikide krüptovarade puhul müügimahte olulisel määral ning on Bitcoini ja Ethereumi puhul kahekordse vahega. Seda erinevust võib seletada sellega, et enamik kliente investeerivad krüptovaradesse pikaajalise vaatega, kogudes neid portfelli järk-järgult juurde ja tehes vähem müügitehinguid. Seevastu väiksemaid krüptovarasid, mille puhul on ostu- ja müügimahtude erinevus väiksem, kasutatakse rohkem kauplemiseks, mida toetab ka nende suurem hinnavolatiilsus.


Ehkki LHV võimaldab krüptoinstrumente osta-müüa madalate tehingutasudega kasvõi paarikümne euro eest, on kasutajate keskmise tehingu suurus oluliselt kõrgem, ületades Bitcoini ja Ethereumi puhul koguni tuhandet eurot. Tehingu mediaansuurus on siiski palju väiksem. Sageli akumuleeritakse konkreetset krüptovara tasapisi väiksemate summade eest, kuid väljavaadete muutudes sulgetakse kogu positsioon ühe tehinguga.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9a33dd4f78.jpeg)
Kuigi krüptoturg ei ole sel aastal osta-hoia tüüpi investori sõber olnud, on see aktiivsemale kauplejatele oma volatiilsusega pakkunud huvitavaid võimalusi. LHV pakutavate krüptovarade lõikes on nii kauplejad kui ka investorid iga instrumendi puhul keskmiselt kahjumis, ehkki aktiivsemad kasutajad on suutnud oma riske paremini hallata, piirates kahjumi suurust. Osta-hoia investorid on siinkohal määratletud kui kasutajad, kes on teinud vähemalt ühe ostutehingu ja ei ole teinud müügitehinguid. Kaupleja eelduseks on klient, kes on teinud vähemalt 5 ostu- ja 5 müügitehingut. Nende kahe tüübi keskmised kahjumid ulatuvad vastavalt 50%ni ja 7%ni (teenustasusid arvesse võtmata).



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_5fe2bb2584.jpeg)
Detsembrikuu alguse seisuga ulatub kõikide kasutajate poolt tehtud tehingute keskmine kahjum 599 euroni ning mediaanarvestuses on tehingu kahjum 54 eurot. Vastavad vääringud protsentuaalselt on aga −36% ja −34%. Sealjuures on mõnevõrra üllatav, et kukkuval krüptoturul on LHV enam kui 10 tuhandest krüptolepinguga kliendist kasumlikke kasutajaid detsembrikuu alguse seisuga ligi 11%, kelle tehingute keskmine kasum kõikide tehingute peale ulatub 7%ni. Enam kui 10%lise tootlusega kasutajaid on 273, moodustades 3% kasutajate koguarvust.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_7daf8be916.jpeg)
Hoides fookust kasumlikel kasutajatel ja vaadates millised krüptovarad neile edu on toonud, kerkivad esile just suurema hinnakõikumisega ja turuväärtuselt väiksemad instrumendid, eesotsas Polygoniga. Ehkki võiks arvata, et alates aasta algusest kõige vähem langenud krüptoinstrument on pakkunud kõige paremat eeldust kasumi teenimiseks, ei saa üldist pilti vaadates selles osas tootlusega paralleele tõmmata. Kui Polygoni väärtus on alates aasta algusest kukkunud ligi 69%, siis paremini hinda hoidnud Litecoinist on suudetud välja pigistada keskmiselt vaid 6% tootlust.


Kuigi krüptoinstrumendid on varaklassina üsnagi uus nähtus, tehakse nendega LHV kaudu tehinguid igas vanuses ning ei ole sugugi mitte vaid nooremate pärusmaa. Vanusegruppide lõikes on kogunisti 34% tehingute kogumahust tehtud 26-35 aastaste klientide poolt, kuid palju väiksem ei ole tehinguaktiivsus ka 36-45 aastaste seas.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_8ddf44abdc.jpeg)
Soolises arvestuses on krüptolepinguga klientidest 73% mehed ning ühtlasi on meeskasutajad ka agaramad suuremate summadega tehinguid tegema – tehingute maht ja arv ulatuvad meeste puhul vastavalt 86% ja 80%ni koguväärtusest, näidates ühtlasi ka seda, et naiste puhul on keskmise tehingu suurus väiksem kui meeste puhul. Populaarseim vanusegrupp sarnaselt meestele on naistegi puhul 26-35, kus tehinguid on tehtud 4,5 miljoni euro eest ja moodustab 61% naiste tehtud tehingute kogumahust.


Kuigi paljud kasutajad eelistavad krüptoinstrumente kasutada ka kauplemiseks, on enamik kliente siiski passiivsema lähenemisega. 65% klientidest on teinud kokku 0-5 ostutehingut, 15% klientidest 6-10 ostutehingut ning viiendiku klientide puhul ulatub ostutehingute koguarv rohkem kui 10ni. Sealjuures rohkem kui pooled klientidest ei ole müügitehinguid üldse teinud, kolmandik on teinud 0-5 ning ülejäänud 10% jaguneb võrdselt 6-10 ja vähemalt 10 müügitehingut teinud klientide vahel.


Kuigi enamik kasutajaid on krüptoinstrumentidesse investeerimisel pikaajalise vaatega, ei aita väiksema osakaaluga aktiivsete kauplejate parem tulemus üldpildi paranemisele kuigi palju kaasa. Siiski on rõõm näha, et tuhatkond LHV krüptolepinguga kasutajat on negatiivse sentimendiga krüptoturul suutnud kasumisse jääda, samas kui osta-hoia investorite puhul on lõplike järelduste tegemiseks üks aasta lühike aeg, eriti krüptomaastikul, kus järsud ja ulatuslikud languslained on tavapärane nähtus. Langusperiood on võimaldanud kasutajatel krüptovarasid soodsama hinnaga juurde osta, tuues allapoole keskmist soetusmaksumust ning selle kasutegur väljendub loodetavasti pikema aja jooksul.


Detsembri keskpaiga seisuga on alates 2022. aasta algusest 200 suurimat krüptovara koondav CMC 200 indeks alanenud 67%, võrrelduna S&P 500 18% languse ja Balti turu koondindeksi 13% kahanemisega.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_919ae7d343.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




LHV klientide tegus aasta krüptomaastikul

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Seekordses saates uurisime uute börsirekordite tagamaid. Käisime läbi viimased arengud tollisõjas. Arutlesime, kas oleme siis Eestis inflatsiooni valesti mõõtnud ning kas varsti tuleb Euroopa roheenergia hoopis Kagu-Aasiast.

Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.

Võtame väikese suvepausi ja uue osaga oleme tagasi juba 6. augustil. Seniks kaunist suve jätku!

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/16072025-nadal-turgudel-kas-toesti-mootsime-inflatsiooni-valesti)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/0E3WiVlQpTv9AVh9reYnjX?si=8197f35179d44d85)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/16-07-2025-n%C3%A4dal-turgudel-kas-t%C3%B5esti-m%C3%B5%C3%B5tsime-inflatsiooni/id1338711071?i=1000717516171)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/0E3WiVlQpTv9AVh9reYnjX?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: kas tõesti mõõtsime inflatsiooni valesti?

Selles episoodis uurime, kuidas on USA tollimaksude mõju erinevatele regioonidele avaldumas. Ühtlasi arutleme, kas USA ja Hiina ettevõtete kiire kasvu taga on lihtsalt pikad tööpäevad. 

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. 

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/09072025-nadal-turgudel-tariifidraama-ei-taha-vaibuda)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/4PIT0ZcsJ01pgtruaR0IBn)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/ee/podcast/09-07-2025-n%C3%A4dal-turgudel-tariifidraama-ei-taha-vaibuda/id1633302172?i=1000716485954)

<iframe style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/4PIT0ZcsJ01pgtruaR0IBn?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: tariifidraama ei taha vaibuda

Selles episoodis võtame vaatluse alla järgmised teemad:

- Euro kallineb, dollar nõrgeneb ja uued tipud turgudel
- _Big Beautiful Bill_ läks senatist läbi, kuid Musk lubas uue erakonna luua
- Oskused, mida AI hakkab või ei hakka asendama
- Kaitsetööstus annab tööd ja Poola katsetab lühemat töönädalat
- Riis on Trumpi endast välja ajanud

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. 

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/02072025-nadal-turgudel-no-stresso-no-stresso-its-gonna-be-espresso)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/3zBWuU4XhC2z4fzfByF4U8)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/ee/podcast/02-07-2025-n%C3%A4dal-turgudel-no-stresso-no-stresso-its/id1633302172?i=1000715426895)

<iframe style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/3zBWuU4XhC2z4fzfByF4U8?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: no stresso, no stresso, it's gonna be espresso

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond XL	8.40%	8.10%	7.26%
LHV Pensionifond L	5.72%	6.95%	6.64%
LHV Pensionifond M	4.92%	6.17%	5.26%
LHV Pensionifond S	3.43%	5.42%	3.05%
LHV Pensionifond XS	2.74%	4.73%	2.43%
LHV Pensionifond Indeks	3.28%	9.41%	11.13%
LHV Pensionifond Roheline	1.38%	-9.16%	0.62%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	7.59%	7.10%	6.12%
LHV Pensionifond Indeks III	3.30%	9.42%	11.48%
LHV Pensionifond Roheline III	0.86%	-9.66%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	5.83%	3.73%	4.08%
LHV Euro Bond Fund	1.45%

Uudised

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Raamatukogu