Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

21\. jaanuaril kell 15.00 toimub LHV finantsportaali Facebooki keskkonnas [veebiseminar](https://www.facebook.com/events/1025473646007800?acontext=%7B%22event_action_history%22%3A[]%7D), kus tutvustame uut **LHV Euro Võlakirjade Fondi**. Lisaks sellele vaatame kuidas on läinud võlakirjaturul üldiselt ning milliseid võimalusi avab võlakirjadesse investeerimine investorile. Samuti vastame tekkinud küsimustele seoses uue fondiga.

Tasuta seminari viivad läbi LHV fondijuht Romet Enok ja portfellihaldur Martin Möllits.

Seminar toimub LHV finantsportaali Facebooki keskkonnas [https://www.facebook.com/Finantsportaal](https://www.facebook.com/Finantsportaal)

Hiljem on seminar ka järelvaadatav [LHV Youtube'i kanalis](https://www.youtube.com/@lhvpank/videos).

_Tutvu põhjalikult fondi prospekti, investori põhiteabe dokumendi ja nendes täpsustatud riskidega ning vajadusel pea nõu asjatundjatega. Vaata lisainfot ja prospekti lhv.ee/investeerimisfondid. Fondi valitseb AS LHV Varahaldus._

21. jaanuaril kell 15.00 toimub LHV finantsportaali Facebooki keskkonnas veebiseminar, kus tutvustame uut LHV Euro Võlakirjade Fondi. Lisaks sellele vaatame kuidas on läinud võlakirjaturul üldiselt ning milliseid võimalusi avab võlakirjadesse investeerimine 

LHV Euro Võlakirjade Fondi veebiseminar

LHV teatas nädala algul, et hakkab pakkuma Eestis ainulaadset jaeinvestoritele mõeldud võlakirjafondi. Külas on LHV Varahalduse fondijuht Romet Enok ja portfellihaldur Martin Möllits, kes olulistele küsimustele vastavad ja võlakirjafondist räägivad. Lisaks tuleb juttu Metast, kes on asunud töötajad koondama, Elon Muskist, kes sai kohtukutse, sest ei teavitanud õigeaegselt Twitteri (X) aktsiate ostust ning mõtistkleme, kas prognoose tasub üldse teha ja kuulata. Teeme kokkuvõtte ka ennustusmängust ja kuulutame välja Investor Toomase konverentsipileti võitja.
Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. 

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Saadet saad kuulata järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/15012025-nadal-turgudel-kas-prognoose-tasub-uldse-teha-ja-kuulata)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/ee/podcast/15-01-2025-n%C3%A4dal-turgudel-kas-prognoose-tasub-%C3%BCldse/id1633302172?i=1000684098992)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/7h3IvMA3WAIyORpPEzUMVv)

LHV teatas nädala algul, et hakkab pakkuma Eestis ainulaadset jaeinvestoritele mõeldud võlakirjafondi. Külas on LHV Varahalduse fondijuht Romet Enok ja portfellihaldur Martin Möllits, kes olulistele küsimustele vastavad ja võlakirjafondist räägivad. Lisaks tuleb juttu Metast, kes on asunud...

Nädal turgudel: kas prognoose tasub üldse teha ja kuulata?

Ehkki geo- ja välispoliitiline ebaselgus ning globaalse majandusruumi tervis muudab järgmise aasta majandusprognoosi tegemise tavapärasest keerulisemaks, on LHV makroanalüütik **Triinu Tapver** ja majandusekspert **Heido Vitsur** prognoosinud, milliseks võiks 2025. aasta kujuneda Eesti majandusele.

Nende prognoos:
- SKP reaalkasv: 1,4%
- Tarbijahinnaindeks (THI): 4,5% (aasta keskmine)
- Töötuse määr: 7,2% (aasta keskmine)
- Keskmise brutopalga kasv: 4% (aasta keskmine)
- 6 kuu euribor: 1,9% (aasta keskmine), aasta lõpuks 1,7%
- USD kurss euro suhtes: euro nõrgeneb 6% ehk 1 EUR = 0,987 USD (aasta keskmine)
- Tallinna börsiindeks OMXT: 15% (aastakasv)
- Bensiini 95 hind: 1,579 EUR/l (aasta keskmine)
- Elekter: 97 EUR/MWh (aasta keskmine)

LHV ekspertide prognooside kohaselt pöördub Eesti majandus uuel aastal kasvutsüklisse, kuid majanduskeskkonna paranemine tuleb väga aeglane. Kodulaenuvõtjatele on intressimäärade oodatav langus kindlasti rõõmustav, kuid sellest tulenev positiivne mõju ei puuduta kogu elanikkonda ega ole piisavalt suur, et Eesti inimeste üldine ostujõud teiste muutuste kõrval paraneks. Palgakasv alaneb, kuna ettevõtetel pole enam nii suuri puhvreid nagu mõni aasta tagasi. Koos maksutõusude ja hinnakasvu kiirenemisega keskmise inimese ostujõud pisut väheneb.

Positiivse märgina on näha Skandinaavia eksportturgudelt tulenevaid lootuskiiri. Nimelt võiks alanud aastal oodata sealse nõudluse kasvu, mis Eesti ettevõtteid aitaks. Teisalt tuleb pilgud suunata Saksamaa töötleva tööstuse poole, kuivõrd sealse olukorra halvenemisega lükkuks ka Eesti ekspordi taastumine kaugemale.
Üldiselt sõltub Eesti majanduse tervis palju väliskeskkonnast. Välismõjudest on suurimaid on Vene-Ukraina sõda ja selle arengud, mida keegi hetkel hinnata ei oska. Ühtlasi tuleb jälgida Donald Trumpi ja tema otsuste mõju Euroopale ning Hiinale. Ilmselt nõrgestab Trumpi poliitika euro kurssi dollari vastu veelgi. Hea indikaator on näiteks Big Maci indeks, mis juba praegu näitab nagu oleks euro võrreldes USA dollariga ülehinnatud.

Bensiini hinda mõjutab enim ootus, et maailmaturul toornafta hinnad langevad. Seda eelkõige Trumpi lubaduse tõttu panna USA-s naftapumbad tööle ja pakkumist suurendada. Ilma aktsiisitõusuta julgeks arvata, et bensiini hind Eestis võiks langeda isegi 10 senti liitri kohta, kuid aktsiisitõus muudab liitrihinna keskeltläbi 7 senti kallimaks. Kokkuvõttes võiks bensiini hind tänavu Eestis alaneda umbes 3 senti.

Elektri hinda prognoosisid LHV eksperdid futuuride, kuid ka teiste riikide käikude pealt. Futuuride ootus koos Venemaa võrgust lahti ühendamise ja Norra plaaniga Euroopaga võrguühendused katkestada, viisid prognoosis 10%lise elektrihinna kasvuni.


Ehkki geo- ja välispoliitiline ebaselgus ning globaalse majandusruumi tervis muudab järgmise aasta majandusprognoosi tegemise tavapärasest keerulisemaks, on LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja majandusekspert Heido Vitsur prognoosinud, milliseks võiks 2025. aasta kujuneda Eesti majandusele.

LHV majandusprognoos 2025. aastaks

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Pensionifond XL

LHV Pensionifond L

LHV Pensionifond M

LHV Pensionifond S

LHV Pensionifond XS

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Roheline

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III

LHV Pensionifond Roheline III

AK ⟩ Elon Musk – tõenäoliselt üks mõjukamaid inimesi maailmas

LUUBI ALL ⟩ Laupäeva hommikul kell 9. Kui vaja, seisab püssimees iga elektrimasti all

Tööinimesi jääb aina vähemaks

EUROSTAT ⟩ Tarbijahinnad tõusid detsembris aastases arvestuses kõigis EL-i riikides


                Kauplemisplatvorm plaanib USAs suurt IPOt
            

Valitsuses pole Pärnu lennujaama erastamises üksmeelt

Lidli pärjati kolmandat aastat järjest maineka rahvusvahelise tiitliga kui parim tööandja

Kaamos sisenes Läti ärikinnisvaraturule Veho Mercedes-Benzi keskusega

TikTok kaotas USA ülemkohtus võitluse keelustamise vastu


      Maakler: kinnisvaraostjad enam sõda ei karda
    

Listing of UAB "Orkela" additional bonds on Nasdaq Baltic regulated market

Decisions of the Shareholder's Meeting of Latvenergo AS

AS PRFoods võlakirjaomanike koosoleku otsused

On publishing of the financial reports

The decisions of the Extraordinary Shareholders' Meeting on January 15th, 2025

2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

Information regarding the decision of the Director of the Prudential Supervision Department of the Bank of Lithuania

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2024. aasta detsembri seisuga

Amber Grid Strategy 2035 has been approved

Capitalica Z114 Real Estate Fund publicly issued bond metrics as of 31 December 2024

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Veebiseminaril tutvustame uut LHV pensioni investeerimiskontot (PIK), selle võimalusi ning piiranguid. Vastame küsimustele miks ja kuidas pensioni investeerimine enda kätte võtta.
Seminari viib läbi LHV pensionitoodete tootejuht Helene Lillemägi

Kuidas pensioni investeerimine enda kätte võtta?

Seminari käigus tutvustame võlakirju kui varaklassi - mida peab investor teadma enne esimest investeeringut võlakirjadesse. Lisaks tutvustame lähemalt äsja alanud riigivõlakirjade emissiooni.

Mida peaks teadma (riigi)võlakirjadest?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

LHV Euro Võlakirjade Fond

Tallink Grupp (TAL1T)

Finantsinspektsioon investorite kaitsel

Makromajandusest 2

INRG Global clean energy langus jätkub?

Tallinna Sadam (TSM1T)

Silvano Fashion Group (SFG1T)

Börsipäev 17. jaanuar

Päikeseenergia aktsiad

TKM Grupp (TKM1T)

Planet42

Soovitage häid aktsiaid.

NVDA - end of story?

Muudatused analüütikute hinnangutes

Saunum Group AS (SAUNA)

Börsipäev 16. jaanuar

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

LHV Group (LHV1T)

Börsipäev 15. jaanuar

Enefit Green (EGR1T)

Pandeemia

Ditton Pievadķēžu Rūpnīca (DPK1R)

Börsipäev 14. jaanuar

Infortar (INF1T)

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

Harju Elekter (HAE1T)

Hepsor (HPR1T)

Coop Pank (CPA1T)

Fermi Energia börsile

Börsipäev 13. jaanuar

Donald Trump 2024

Pensionifondid - milleks kära?

Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?

Kabinetis sündinud e. Kantseliitlik Eesti

Kristen Michali valitsus - head ja vead

Omniva - autotäis ülbust ja saamatust

ennustus: kui palju on eestis elanikke?

Paremäärmuslased

Ukraina

Tallinn

Totalitaarne Eesti

Päevakaja

Arutelu Eesti majandusest

LHV Pank paremaks

Rail Baltica

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

EKRE arutelu

Eesti energeetika

Tehnika/IT-sektori kurilka

LHV foorumid paremaks

JAHE! Coca-cola diil paavstiga

Saksamaa - Euroopa silmakirjalikkuse kehastus

Autonumbrid, rehvid ja kuld

Jaburad, tobedad, asjakohased ja\või naljakad pealkirjad (the best of)

Tallinn - Euroopa rohepealinn 2023

LHV uus Finantsportaal

Elon Musk

Disko pole oluline, punk on põhiline

Foorumi õpetus

Uus LHV finantsportaali foorum

**Tänasest kuni 24. jaanuarini saab märkida LHV Euro Võlakirjade Fondi osakuid, mis loob investoritele lihtsa ja taskukohase võimaluse pääseda ligi maailma ühele olulisemale finantsturule.**

LHV fondijuhi **Romet Enoki** sõnul investeerib uus fond eeskätt kõrge rahvusvahelise reitinguga eurodes võlakirjadesse ja pakub investoritele mugavat võimalust saada osa kiiresti kasvavast globaalsest võlakirjaturust. Ta tõi välja, et intresside tõusu tõttu on võlakirjad investoritele taas atraktiivseks muutnud. “Täna näeme nii ettevõtete võlakirjade mahu, aktiivsuse kui ka tähtsuse järjepidevat kasvu. Kõrge reitinguga erasektori võlakirjade turg küündib ainuüksi Euroopas juba 3 triljoni euroni, uut raha kaasavate firmade arv suureneb ja ühtlasi on just võlakirjad suurte ettevõtete peamine raha kaasamise allikas. Tahame, et Eesti investorid saaksid sellest trendist riske tõhusalt maandades osa,” ütles Enok.

Uus fond keskendub Euroopa võlakirjaturu suurematele ja stabiilsematele emitentidele ning investeerimisstrateegias järgitakse konservatiivsemat joont. “Fond on üles ehitatud hajutatuse printsiibile, kus atraktiivseid investeerimisvõimalusi otsitakse nii lühemate kui pikemate võlakirjade vahel. Samuti uusemissioonide ja järelturu, kohalike Euroopa ettevõtete ning mujalt maailmast siinsele turule sisenejate hulgast,” selgitas Enok. Ta lisas, et võlakirjade üks suur eripära on asjaolu, et ühel ettevõttel võib korraga olla börsil erinevate tingimustega võlakirju, mis käituvad väga erinevalt. Suurem hulk instrumente loob omakorda parema võimaluse fondi tulemust juhtida. “Ajalugu ja meie kogemus näitab, et võlakirjade pidev valimine erinevalt käituvatest majandustest ning erinevat tüüpi ettevõtetest pakub pikas perspektiivis head tootlust. Lisaks võiks see investoritele pakkuda kindlustunnet, et nende vara on turvaliselt hoitud ja oskuslikult kasvatatud,” ütles Enok.

**Märkimisperiood kestab 13.-24.01.2025** ja osaku hind on 10 eurot. Investeering fondi on tähtajatu ehk osakuid saab osta ja müüa igapäevaselt. “LHV Euro Võlakirjade Fond on Eesti investoritele ainulaadne aken Euroopa võlakirjaturule. Taskukohane osaku hind aitab ületada sisenemisbarjääri, mis on seni tähendanud, et ligipääs Euroopa võlakirjaturule on olnud tugevalt seotud inimese rahakoti suurusega. LHV soovib, et investeerimine oleks jõukohane võimalikult paljudele ja uus võlakirjafond pakub head võimalust enda portfelli täiendada või hoopis investeerimisega algust teha,” märkis Enok.

Märkimises osalemiseks on vajalik investeerimisteenuste lepingu olemasolu. Osakuid saab märkida üksnes LHV internetipangas nii väärtpaberikontos kui ka pensioni investeerimiskontos. Täpsemalt saab fondi kohta lugeda siit: [https://www.lhv.ee/et/investeerimisfondid 
](https://www.lhv.ee/et/investeerimisfondid )

Lisainfo:\
Paul Pihlak\
LHV investeerimisvaldkonna kommunikatsioonijuht\
paul.pihlak@lhv.ee\
5334 0078

_Tutvu põhjalikult fondi prospekti, investori põhiteabe dokumendi ja nendes täpsustatud riskidega ning vajadusel pea nõu asjatundjatega.
Vaata lisainfot ja prospekti lhv.ee/investeerimisfondid. Fondi valitseb AS LHV Varahaldus._

LHV käivitas Eestis ainulaadse võlakirjafondi

2024\. aasta alguses vaadati tulevikku skeptilise pilguga, sest aktsiaturgude 2022. a langusele oli järgnenud kosutav ralli, mis aga ei tundunud olevat jätkusuutlik arvestades endiselt suhteliselt kõrget inflatsiooni Ühendriikides ning võimalikku majandussurutise riski, kui Föderaalreserv jääb intressimäärade alandamisega hiljaks. 

Viimased 12 kuud läksid aga maailma aktsiaturul ajalukku taas väga tugevana suuresti tänu Ühendriikidele, kelle tehnoloogiaettevõtted töötasid veduri rollis. Ilmekas on fakt, et kui MSCI maailma aktsiaturgude liikumist kajastav indeks (vaid arenenud riigid) tõusis 2024. aastal dollarites mõõdetuna 19%, siis see sama indeks ilma USA aktsiateta kerkis vaid 5%. Eurosid koduvaluutana kasutavate investorite jaoks aitas dollarites noteeritud varade puhul tootlust lisada veel EUR/USD vahetuskursi nõrgenemine 6%.  

Eesti pensionimaasikul jäi II samba aktsiapõhiste indeksi pensionifondidel 2024. aasta tootlus vahemikku 18,8% kuni 26,4%. LHV Pensionifondi Indeks tootlus oli 20,85% ning kolmanda samba fondi Indeks III oma 20,74%. 

Erinevalt teiste fondivalitsejate indeksifondidest, mis investeerivad 88–100% rahast arenenud riikide aktsiaturgudele ning nende portfelle mõjutab seega tugevalt USA aktsiaturu käekäik (USA moodustab MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksist 74%), on nii LHV II kui ka III samba indeksifondi investeeringud hajutatud laiemalt: 63% arenenud ning 37% arenevate riikide aktsiaturgudele. 

**Tehnoloogiasektori sära**

Suured tehnoloogiaettevõtted on viimastel aastatel teinud Ühendriikides tootluse kujundamisel tänuväärset tööd, mis jätkus ka eelmisel aastal. Tesla aktsia tõusis mullu 63%, Nvidia 171%, Amazon 44%, Meta Platforms 65%, Alphabet 36%, Apple 30%, Microsoft 12%. Siia nimekirja võib lisada ka Broadcomi, mis tehisintellekti potentsiaali tuules rallis mullu 108% ning saavutas ettevõttena samuti üle triljoni dollari suuruse turuväärtuse.

Keskmiselt tõusid need aktsiad 2024. aastal 66%, aidates USA suurimate ettevõttete aktsiate liikumist kajastaval S&P 500 indeksil lõpetada aasta 23% kõrgemal. Kui antud kaheksat firmat mitte arvestada, oleks S&P 500 tootlus piirdunud mullu 12%-ga.

Peohoos on tore ette kujutada tehnoloogiasektori võidukäiku ka 2025. aastal, mida ei saa otseselt välistada, kuid samas tuleb teadvustada, et nendest suurematest tehnoloogiafirmadest peegeldavad enamiku aktsiad juba üsna kõrgeid ootusi ning on võrreldes oodatava kasumi kasvuga potentsiaalselt üle hinnatud.

Näiteks Tesla aktsia kaupleb 116-kordset 2025. a oodatavat kasumit (P/E suhtarv) ja kui arvestada, et ettevõtte tänavune aktsiakasum peaks kasvama 34%, annab see PEG suhtarvuks 3,4. Viimane näitab kui kallis on aktsia võrreldes oma oodatava kasumi kasvuga – reeglina loetakse aktsiat odavaks, kui PEG suhtarv jääb alla 1,0 ning sellest kõrgema puhul kalliks. Amazoni oodatavad P/E ja PEG suhtarvud on vastavalt 35 ja 2,4, Meta Platformsil 23 ja 1,9, Apple’il 33 ja 3,6, Microsoftil 32 ja 2,9, Alphabetil 21 ja 1,8 ning Nvidial 31 ja 0,6. 

Tehnoloogiasektori aktsiad muudavad kõrgeks kogu USA aktsiaturu väärtuskordaja. Kui MSCI USA indeksi puhul on ettevõtete aktsiate hinna ning järgmise nelja kvartali oodatava kasumi suhe (P/E) 21,9, siis MSCI arenevate riikide aktsiaturgude ettevaatav P/E on 11,9. Teatavad käärid on alati olnud, ent praegu on need eriti suured, mis näitab seda, et USA aktsiaturul peavad ettevõtted üllatama oodatust kiirema kasumi kasvuga, et õigustada edasist hinnatõusu (ja riskid on suured juhul kui ootusi ei suudeta täita), samas kui arenevate riikide puhul on ootused väga madalad, luues suurema tõusupotentsiaali, kui kasvus tekib positiivseid üllatusi.   

Igasugused väärtuskordajad tuginevad üsna konkreetselt aktsia hinnal ja erinevatel finantsnäitajate ootustel, ent mõjuteguriteks on ka raskemini mõõdetavamad komponendid nagu investorite meelestatus, rahapoliitika jne, mille tõttu aktsiahinnad võivadki jääda ala- või ülehinnatuks. Kuid pikemas plaanis võiksid need olla heaks indikatsiooniks, kuhu suunas on nö pendel parasjagu liikunud.    

**2025\. aasta väljavaade**

Ühendriikide 47. presidendiks valitud Donald Trump on aidanud juba enne ametisse astumist lisada hoogu juurde kapitali voolule, mis sisuliselt terve aasta USA varadesse suundus. Regulatsioonide vähendamise ning maksude langetamise perspektiiv võivad luua sealsele ettevõtlusele ja seeläbi ka aktsiaturgudele soodsa pinnase edasiseks kasvuks, ent praeguste hinnatasemete juures on sellest juba üksjagu sisse hinnatud ja kõikvõimalikud potentsiaalsed tagasilöögid võivad õhu kiirelt välja lasta. 

Trump on lubanud USA majandust kaitsta laiahaardeliste tollitariifidega, võttes sihikule teised arenenud ja arenevad suurriigid, kuid mõju võib olla laiem, kuna nõnda kannatavad ka väiksemad riigid, kes omakorda neisse ekspordivad. Ei maksa arvata, et USA täiendavad tariifid ja ekspordipiirangud jääksid vastuseta, kujundades maailmas merkantilistliku poliitika võidukäiku, mis aeglustaks rahvusvahelist kaubandust.  

Kaubandussõda on seega 2025. aastal kaartidesse kirjutatud – küsimus on selle ulatuses. Trump viskas avakäiguna õhku ettepaneku kehtestada täiendav 10% tariifi kõikidele Hiinast tulevatele toodetele ja 25% tariif Mehhikost ning Kanadast pärinevatele kaupadele. See võis olla läbirääkimiste taktika, mis võib lõpuks osutuda kardetust pehmemaks. 

Potentsiaalsed tariifid on pannud sihtriikides juba eos mõtlema, kuidas neile vastu seista ja pakkuda kohalikule majandusele leevendust. Eriti kõnekalt on näha, kuidas tariifide negatiivset mõju seostakse vajadusega majandust stimuleerida Hiinas. 

Eksporditööstus on Hiina majanduses üks väheseid kasvuallikaid, millest johtuvalt oleme viimastel kuudel kuulnud, kuidas sealne valitsus ja keskpank on erinevate toetavate meetmetega fokusseerinud oma tähelepanu siiani kiratsenud sisetarbimise elavdamisele. Muu hulgas öeldi detsembri alguses, et keskpanga rahapoliitika saab 2025. aastast olema mõõdukalt lõtv. Viimati rakendati samasugust hoiakut 2008. aastal, kui oli vaja mahuka stiimulpaketiga majandust üleilmsest finantskriisist päästa. Hiina keskpank on nentinud, et lisaks tavapärastele intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamistele plaanitakse tänavu laiendada võlakirjade ostusid ning toetada kinnisvara- ja aktsiaturgu.

Hiina valitsus on samuti seadnud sisetarbimise tugeva toetamise oma peamiseks eesmärgiks, prioritiseerides seda üle kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise. Juba oleme näinud, kuidas selleks tõsteti eelmise aasta lõpus üle mitme aasta miljonite avaliku sektori töötajate palkasid, subsideeritakse vanade autode ja erinevate elektroonikaseadmete väljavahetamist uute vastu. Veel on suuremate fiskaalkulutustega lubatud tõsta sotsiaaltoetusi ning pensione ja kiirendada linnapiirkondades taristu renoveerimist, millega loodetakse kaasa aidata üle kahe aasta languses olnud kinnisvaraturu stabiliseerumisele. Millised saavad olema konkreetsed näitajad eeskätt fiskaaldefitsiidi ja SKP kasvueesmärgi näol, selguvad tõenäoliselt märtsis toimuval valitsuse istungil. 

Mullu septembris majanduse jõulisemast toetamise plaanist teatanud valitsus aitas Hiina aktsiaturul 2024. aastal MSCI indeksi järgi saavutada ligi 20% tootluse, ent isegi seda arvestades kauplevad sealsed ettevõtted keskmiselt 10 korda käesoleva aasta oodatavat kasumit. See peegeldab investorite väga madalaid ootusi, millest johtuvalt võivad väiksemadki positiivsemad arengud majanduses anda aktsiaturul alust tõusuks. Ühest küljest annaks see positiivse tõuke laiemalt arenevatele riikidele keskendunud investeeringutele, aga ka üleilmsele toormeturule ning paljudele Hiinas tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele.

Kokkuvõttes võivad Ühendriigid jääda üleilmset aktsiaturgu vedama ka 2025. aastal, kuid fookus võib liikuda USA suurematelt tehnoloogiaettevõtetelt ülejäänud ettevõtetele, kelle kasumi kasvu soosivad Trumpi lubatud maksulangetused ja regulatsioonide lõdvendamine. Ka Ühendriikide majandus on püsinud võrdlemisi tugevana vaatamata sellele, et Föderaalserv on praeguseks toonud lühiajalise intressimäära vaid 5,5% pealt 4,5% peale. Sellisel tasemel ei pruugi pööre rahapoliitikas olla väga äkiline ja ulatuslik, kui inflatsioon peaks uue administratsiooni poliitika toel taas hoogustuma hakkama. Mida vähem üllatusi teele satub, seda rahulikumaks jäävad kõrgete ootustega investorid.

Pärituul võib terendada ka arenevate riikidega seotud investeeringute jaoks, kuna Hiina valitsus ja keskpank näivad lõpuks olevat valmis tegema mida iganes selleks, et kodumaist nõudlust turgutada. Ainult et kui Ühendriikide puhul võib tehnoloogiaettevõtete suur mõju ning nende kõrged väärtuskordajad piirata aktsiaturu kui terviku tõusupotentsiaali, siis väga madalad ootused Hiinas (ja ka mujal arenevatel turgudel) loovad vastupidi üsna soodsa pinnase aktsiate hinnatõusuks kui erinevad stiimulmeetmed oma eesmärki täitma hakkavad.

Tutvu lähemalt [LHV pensionifondiga Indeks](https://www.lhv.ee/et/pension/ii/fond/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

USA tariifid vs. Hiina stiimul

Sarnaselt eelmisele aastale võib börsiaasta kokku võtta selliselt, et kohalik börs lõpetab aasta sisuliselt paigal seistes samal ajal kui USA 500 ja Euroopa 600 suurimat ettevõtet koondavad indeksid on oma kõigi aegade tippude lähedal. Mida lõppevast 2024. börsiaastast meenutama jääda?

**Balti ettevõtted on börsi kui rahaallika üles leidnud**

Kokku toimus Balti riikides aasta jooksul 42 emissiooni ja kauplemisele tuli 39 uut instrumenti. Neist 37 korral oli tegemist võlakirjadega. Riia börsil tehti ajaloo suurim aktsiaemissioon kui Eleving kaasas pea 29 miljonit eurot. Võlakirjade osas tehti samuti ajalugu kui Eesti Vabariik kaasas esimest korda raha jaeinvestoritelt. Mõlemal puhul tehti raskest keskkonnast hoolimata hea tulemus. Emissioonide järel turul toimunud liikumisi analüüsides võib öelda, et kiiret teenimisvõimalust jahtinud kauplejad emissioonidest osa ei võtnud ja raha paigutasid peamiselt pikema vaatega investorid.

Märkimistest osavõtnud investorite arv näitab, et huvi emissioonides osalemise vastu on selgelt jahenenud ja oleme tagasi buumieelses ajas. Oma mõju sellele on kindlasti juba kümme kvartalit kestnud majanduslangusel ja teadmatusel tuleviku ees, kus 2025. aastal ootavad ees mitmed maksutõusud. Kodulaenuvõtjad võivad siiski rõõmustada, sest Euroopa Keskpanga intressipoliitika tulemusena on eelmisel aastal oma tipu saavutanud euribor langema hakanud. Erinevate ekspertide hinnangul me selle majandustsükli käigus alla nulli ei lähe, aga intressimäär võiks suveks jõuda juba 2% tasemele ja sinna mõneks ajaks pidama jääda.

**Teisel pool ookeani jätkus maagilise seitsmiku võidukäik**

Eelmise aasta lõpus esile kerkinud maagiline seitsmik suutis oma positsiooni S&P 500 indeksi väärtuslikumate ettevõtete tipus hoida. Täna moodustavad need seitse ettevõtet (Apple, Nvidia, Microsoft, Amazon, Meta, Tesla ja Google) juba kolmandiku kogu indeksi väärtusest. Kuigi tugev majanduskasv, head äritulemused ja USA innovatsiooni toetav ärikultuur on aidanud sellise tulemuseni jõuda, hoiatavad mitmed analüütikud, et nii tugev kontsentratsioon pole jätkusuutlik. Ka ajalooliselt nähti viimati nii tugevat kontsentratsiooni 1932. aastal.
Lõppeva börsiaasta tootluse taga olid föderaalreservi intressilangetused ja väljavaade neid veelgi enam langetada. Samuti paranenud väljavaade majandusele ja ettevõtete tugevad tulemused. Maagilisest seitsmikust paistis enim välja kiibitootja Nvidia, kes on AI lahendusteks vajalike kiipide osas turuliider. Märkimist väärib ka Jaapani aktsiaturu uute ajalooliste tippude tegemine pärast 1989 aastat.

**Krüptoturgude kannapööre**

Krüptoturgudele on Donald Trumpi presidendiks valimisega oodata kannapööret, sest vastukaaluks Joe Bidenile lubab ta krüpto osas soosivat poliitikat ajada. USA-le krüptoreservide kogumise plaan ja USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni esimehe väljavahetamine on üksnes mõned sammud, millega Trump soovib USA-st teha maailma krüptopealinna. Kriitikud on välja toonud, et ilmselt kõik tema plaanid ei õnnestu, kuid annavad siiski märku, et USA poliitika on krüptovarade osas muutumas. Samal ajal alustas Euroopa Liidus kehtimist MiCA regulatsioon, mis seab krüptovarade teenusepakkujatele oma nõuded. Selle eesmärk on tarbija kaitsmine ja turgude läbipaistvuse suurendamine.

**Mida oodata järgmiselt aastalt?**

Donald Trump astub ametisse ja asub võrreldes oma esimese ametiajaga ilmselt kiiremini lubadusi ellu viima. Majanduse puhul on tema fookus eelkõige USA siseturul tegutsevate ettevõtete toetamisel. Nii on ta lubanud tollitariife Hiina ja Euroopa Liidu suunal. Samuti plaanib ta keerata tagasi mitmed Bideni poliitikad, mis puudutasid ESG-d ja rohetehnoloogiate eelistamist.

Välispoliitiliselt on Trump lubanud lahendada nii Venemaa ja Ukraina vahelise sõja kui ka Iisraeli ja Hamasi konflikti. Poliitilisel areenil on oodata muudatusi ka Saksamaa valitsuse koosseisus, kus erakorralised valimised leiavad aset veebruari lõpus. Seega on aasta esimene kvartal kindlasti põnev.
Intressimäärad Euroopas ja USA-s jätkavad langemist, mis võiks tähendada positiivseid uudiseid kapitalimahukatele ärimudelitele. Samuti on ootus, et kõrge inflatsiooni aastad on möödas ja ootus globaalsele majanduskasvule on pigem rahulik. Viimane võiks jääda 3,2% kanti ehk kergelt paremaks kui pandeemiaeelne keskmine.

Lõppev börsiaasta oli globaalsetele turgudele rekordiline

III sambasse koguvate Eesti elanike arvu ja fondide mahu tempokas kasv viimastel aastatel peegeldab pensioniteadlikkuse tõusu. Kokku on III samba pensionikontosid, kuhu on vähemalt ühekordne investeering tehtud, avatud pea 173 000. III sambasse säästetud varade kogumaht küündib ligi 870 miljoni euroni.

Kui 2023. aastal tõusis III samba fondide kogumaht 42%, siis tänavune tulemus on mullust ületamas. Sellel aastal on III sambasse investeeritud varade maht kasvanud juba 41% võrra, kuid paljud III sambasse kogujad maksimeerivad sissemaksed vahetult enne aasta lõppu.

LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul näitab III samba populaarsuse kasv Eesti inimeste suurenevat huvi enda tulevikukindluse vastu. “Järjepidevad sissemaksed III sambasse on üks nutikamaid viise majandusliku turvatunde kasvatamiseks pikema perioodi vältel. Ühtlasi on hea mõte alustada investeerimist maksusoodustusega võimalustest ja riik tagastab III samba sissemaksetelt investorile tulumaksu,” ütles Vallistu. Ta rõhutas, et alates 2025. aastast rakendub III sambasse tehtud sissemaksetele tulumaksu tõusu tõttu senisest kõrgem maksusoodustus. “Seega tasub kogumise jätkamine või alustamine III sambas veelgi enam ära, sest edaspidi saab iga III sambasse investeeritud euro pealt 0,22 eurot tuludeklaratsiooniga tagasi,” märkis Vallistu.

Eestis on pensionid madalad ja iga tulevikuks säästetud euro on oluline, et vältida vaesusriski langemist vanaduspõlves. Seetõttu võiks Vallistu sõnul kogumine III pensionisambasse kui olulist maksuvõitu pakkuvasse lahendusse muutuda veelgi populaarsemaks. Uute III samba kontode arv kasvab keskmiselt 8-10% aastas, kuid fondide mahud märksa kiiremini. Sellest võib järeldada, et need, kellel on III sammas juba olemas, on leidnud võimalusi sissemaksete suurendamiseks. “Hiljutisest LHV uuringust selgus, et järgmise 6 kuu jooksul plaanib III sambasse investeerida iga kolmas Eesti inimene. Selleks, et maksuvõidust juba tänavu osa saada ja III sambasse tehtud sissemaksetelt paari kuu pärast tulumaks tagasi saada, tuleks veel enne aasta lõppu III sambasse raha paigutada,” ütles Vallistu. Ta märkis, et ühekordsete suuremate sissemaksete kõrval on üks kindel ja turvaline viis pensioniks kogumiseks III samba automatiseeritud püsimaksed.

**Selleks, et 2024. aasta III samba sissemaksetelt tulumaksutagastust saada, tuleb maksed teha hiljemalt 27. detsembril kella 15.59ks.**

Tänavu suvel Kantar Emori poolt LHV tellimusel läbiviidud uuringule vastanutest pidas 25% III sammast tõhusaimaks viisiks pensionivaesuse vältimiseks. Seejuures eristus selgelt vanuserühm 18-34, kus selliselt arvas 71% uuringus osalenutest.

LHV Varahalduse III pensionisammastes on osakuomanikke veidi üle 35 000, naisi ja mehi võrdselt 50%. Ka püsikogujate seas on naiste ja meeste osakaal sarnane, vastavalt 47% ja 53%.

III sambasse püsimakseid tegevatest LHV klientidest ligi 60% kuuluvad vanusevahemikku 26-45 aastat ja kõige suuremaid sissemakseid teevad inimesed vanuses 46-50 aastat. Keskmine püsimakse summa LHV III sambasse koguvate inimeste puhul on ligi 100 eurot kuus.

Investeerimine III sambasse on üha populaarsem

2024\. aasta kolmanda kvartali märksõnadeks aktsiaturgudel olid FEDi järsk intressimäärade langetus ja arenevatel turgudel Hiina majandust stimuleerivad rahapoliitilised meetmed. LHV Kasvukonto kasutajatel oli kolmandas kvartalis võimalik neist arengutest kasu lõigata mitme fondi kaudu, kuid üllatuslikult osutusid kvartali jooksul tehtud ostudest populaarseks hoopis üksikaktsiad. Artiklis vaatame lähemalt peale, mis Kasvukontos kolmandas kvartalis toimus ning milliseid valikuid investorid veel tegid.

**Kasvukonto portfellide raskuskese on üha rohkem kaldu USA suurfirmade poole**

2024\. aasta kolmanda kvartali seisuga on olemasolevatest positsioonidest endiselt enim investeeritud USA suurimaid ettevõtteid katvasse fondi **SXR8**, mille varade mahtude osakaal suurenes kvartaliga 0,8 protsendipunkti võrra veerandini ja jõudis sellega kõrgeimale tasemele alates 2019. aasta neljandast kvartalist. Aastataguse III kvartaliga võrreldes on SXR8 osatähtsus suurenenud 1,1 protsendipunkti võrra, osaliselt tingituna fondiosaku väärtuse 37% tõusust.

Ajaloolise keskmisena on **SXR8** osakaal püsinud kõikidest teistest fondidest oluliselt suurem ehk 26% juures, millelt vähenemine võib tuleneda osaliselt sellest, et viimastel aastatel on Kasvukonto valikusse lisandunud palju uusi instrumente (sh üksikaktsiad ja krüptovarad), võimaldades kasutajatel valida laiema valiku väärtpaberite vahel ning vähendades seeläbi portfelli sõltuvust ühest kindlast instrumendist.

Kasvukonto kasutajate teine suurim investeering on peamiselt USA tehnoloogiaettevõtteid järgiv **EXXT**, kus paikneb kolmanda kvartali seisuga 13% kogu Kasvukonto varadest, püsides võrrelduna II kvartaliga samal tasemel, kuid olles aastataguse III kvartaliga võrreldes vähenenud 0,1 protsendipunkti võrra.

Maailma ettevõtetesse investeeriv **VWRL**-i osakaal suurenes kvartalivõrdluses 0,2pp võrra ning aastatagusega võrreldes on fondil 0,1% suurem osakaal. Järgnesid dividendimaksjad (**ISPA**) ja Bitcoini hinda järgiv **COINXBE**, millest kummagi puhul püsis osakaal kvartaalses võrdluses stabiilsena vastavalt 3,3% ja 3,2% peal.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_63ea26b38b.png)

**Üksikaktsiad on Kasvukontos kogumas populaarsust**

Kolmandas kvartalis tehtud uutest ostudest osutus populaarseimaks USA suurfirmasid koondav **SXR8**, kuid fondivalikute kõrval on tähelepanuväärne see, et top 10 uue ostu sekka sattusid ka mitmed üksikaktsiad: **Nvidia**, **Berkshire Hathaway** ning **Alphabet**. Olgugi, et populaarsemate fondide kõrval oli nende osatähtsus III kvartalis tehtud koguostudest üsna väike ja ulatus kolme peale kokku 6%ni, ei ole nõnda palju üksikaktsiaid top ostude sekka Kasvukontos kunagi varem sattunud.

Rõõm on näha, et Kasvukonto kasutajad on ära kasutanud võimaluse soetada jupikaupa aktsiaid, mis tervikuna ostes võivad maksta sadu dollareid. Nimetatud kolme aktsia lisamiseks oma investeerimiskonto portfelli pidanuks välja käima minimaalselt kokku ligi 750 dollarit, kuid Kasvukonto kaudu on võimalik omandada osalus neis kolmes ettevõttes kasvõi mõne euro eest.

Aktiivselt osteti III kvartalis ka USA tehnoloogiaettevõtteid koondavat fondi **EXXT**, kuid esile võiks tõsta ka dividendimaksjad **SPYD** ja **ISPA**. Hoolimata taastuvenergia sektori allakäigust börsidel, mahtusid 2%-ga populaarsemate valikute hulka ka puhta energia tootjad (**INRG**).

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_4ebeba7383.png)

Kasvukonto valikus olevate fondide mediaantootluseks kujunes teises kvartalis 3,0% ning positiivse tootluse saavutas 35 fondi 44st. Kvartali suurimaks võitjaks osutus Hiina ettevõtetesse investeeriv **XCHA**, mis saavutas 16% tootluse, samas üle 10%-lise tootluse saavutas veel ka USA dividendimaksjaid koondav **SPYD**. Järgnesid globaalselt kinnisvarafirmadesse investeeriv **SPYJ**, e-spordi ettevõtteid koondav **ESP0** ning Austraalia ja Aasia suurettevõtetesse investeeriv **SXR1**.  Seevastu kehvemini läks ether'i turuhinna liikumist järgival fondil **COINETHE**, mis kukkus 26% ning enam kui 3% miinusega lõpetasid kvartali ka elektriautode tootjad **ECAR** ja Skandinaavia ettevõtetest koosnev **CN1**.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_e5ecf8bf14.png)

Kasvukonto valikus olevatest üksikaktsiatest osutus edukaimaks **Paypal** 34% kallinemisega, millele ei jäänud palju alla **Tesla** 32% tootlusega ja logistikafirma **DSV** 30% tõusuga. Lisaks viimasele oli Fortum ainuke, mis Euroopa aktsiatest kolmandas kvartalis positiivse tootluse saavutas, samas kui langusega lõpetanud 12st aktsiast oli Euroopa aktsiaid 5. Kõige rohkem kukkus aga ravimite arendaja **Moderna** (-44%), millest järgmine, **Intel**, loovutas 24%. **Nvidia**, **Berkshire Hathaway** ja **Alphabeti**, mida kolmandas kvartalis rohkelt osteti, tootluseks kujunes vastavalt -1,7%, +13,1% ja -9,0%.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_d0b6e1a3d3.png)

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14 ning ülejäänud 30 fondi reinvesteerivad dividendid automaatselt. Väljamaksepõhiselt pakuvad kõrgeimat aastatootlust dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriv **LQDA** ning sajasse stabiilselt dividende maksvasse arenenud riikide ettevõtetesse investeeriv **ISPA**. Kuigi mõlema puhul ulatub jooksva 12-kuu dividenditootlus 4,9%ni, siis viimase puhul on dividendimaksed aastaga 11% võrra langenud, **LQDA** samal ajal aga on 7% võrra väljamakseid suurendanud. Kolmeaastased dividendi kasvud on mõlema fondi puhul korralikud, ehkki kõige kiiremini kasvatab pikaajaliselt dividendimakseid USA tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv **EXXT**. Samas on selle jooksev dividenditootlus kõige madalam, 0,3%.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_2bf34a64cf.png)

2024\. aasta kolmandas kvartalis suurenes LHV Kasvukonto kasutajate ostumahtude osakaal 65% peale ehk eelnenud 2 kvartali kõrgeimale tasemele, kuid jääb märkimisväärselt alla ajaloolisele 74% keskmisele.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_efba915aa7.png)

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate arv ületab nüüdseks juba 63 tuhandet.

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga III kvartalis 2024?

2024\. aasta teine kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2024. aasta teises kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 149 eurot ja tänase seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 6995 eurot.

Esimese kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-i-kvartali-tulemused-1).

Eksperimendis osalejad on 2024. aasta teise kvartali seisuga järjepidevalt investeerinud juba üle nelja aasta ning positiivne on see, et hoolimata vahepeal aset leidnud turukõikumistest on enamik investoritest oma portfelliga plussis ehk nende portfelli koguväärtus ületab enda investeeritud raha. Seitsme osaleja puhul ületab nelja aastaga turgudelt teenitud raha juba ühe kuu Eesti keskmist netopalka, samas kui ühe osaleja mõõdukas miinuses olev portfell peegeldab ilmekalt ka investeerimise riske, millega peab igaüks arvestama.

![tabel1.PNG](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tabel1_8dd4efee3b.PNG)
_Allikas: LHV_

Portfellide arengut ajas vaadates püsis see kuni 2023. aastani osalejate lõikes üsna sarnane, kuid alates aasta teisest poolest on lahknevused muutunud märgatavalt suuremaks. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab portfelli väärtust mõjutama valitud fondide käekäik, peegeldades liitintressi võlu. 

![tae2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tae2_4c9bdb5bd3.png)
_Allikas: LHV_

**Marko Oolo**

Investeerimisklubi asutaja Marko Oolo investeeris USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet ([EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT)) koondavasse fondi, mis saavutas 2024. aasta teises kvartalis tugeva 10% tootluse ning on alates eksperimendi algusest kallinenud enam kui 2x. Fond viis Marko Oolo eksperimenti juhtima alates 2023. aasta teisest kvartalist ning on alates sellest ajast edestanud teisi osalejaid igal kvartalil. Investori portfelli koguväärtus ulatub 2024. aasta teise kvartali seisuga enam kui 10 tuhande euroni.

**Rahapuu blogi (Tauri Alas)**

Rahapuu blogi pidava Tauri Alase valikuteks olid maailma ettevõtted 75% ([VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)), USA tehnoloogiaettevõtted 21% ([EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT)), Bitcoin 2% ([COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE)) ja Venemaa ettevõtted 2% ([DBXV](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=DBXV)) ulatuses. Kuna kõikide Venemaa väärtpaberitega kauplemine peatati alates 2022. aasta märtsi algusest ning 2023. aasta I kvartalis fond likvideeriti, siis on antud fondi osakud ka portfellist eemaldatud. DBXV fondiosakute ostuks arvetatud 2% on alates 2022. aasta märtsi algusest siiski jaotatud proportsionaalselt ülejäänud valikute vahel. Kokkuvõttes lõpetas Tauri alas teise kvartali korraliku, 10 tuhande euro piirist veidi allapoole jääva portfelliga.

**Kristi Saare**

Kristi portfell koosneb 60% ulatuses USA suurettevõtetest ([SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8)), 30% ulatuses dividendimaksjatest ([ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA)) ja 10% ulatuses e-spordist ([ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESPO)). Kvartali jooksul kallines Kristi põhiinvesteering 6%, ehkki suures osas Euroopa ettevõtteid koondav ISPA pidi leppima 3% tõusuga. Siiski tõi viimane kvartal Kristile ka 14 eurot dividende, mis tähendab, et teise kvartali lõpuks on investor kogunud fondist nelja aasta jooksul raha kontole pea 200 eurot. E-spordi ettevõtted kallinesid teises kvartalis 10%.

**Jaak Roosaare**

Jaak valis oma portfelli ühe laiapõhjalise fondi - maailma ettevõtted ([VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)). Teise kvartali lõpuks ulatus portfelli koguväärtus 9188 euroni, mis tähendab kokkuvõttes 31% tootlust võrreldes enda investeeritud 6548 euroga. VWRL-i fondiosakuid on investorile nelja aastaga kogunenud 75 ning selle ajaga on ta ainuüksi dividendidena teeninud 294 eurot, millest 54 eurot 2024. aasta teises kvartalis.

**Taavi Pertman**

Taavi investeerib 80% ulatuses maailma ettevõtetesse ([VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)), 10% veekäitlusesse ([IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O)), 5% automatiseerimisse ([RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT)) ja 5% küberturvalisusesse ([ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY)) ning suurendas kvartaliga portfelli 702 euro võrra. Valitud fondidest saavutas teises kvartalis parima tootluse VWRL (+4%), kuid plusspoolel lõpetas ka IH2O (+2%). Küberturvalisuse valdkonna (ISPY) ja automatiseerimisega seotud ettevõtted (RBOT) teises kvartalis nõnda populaarsed ei olnud, kuna kumbki fond odavnes 1% võrra.

**Jekaterina Tint**

8755 euro suuruse portfelliga teise kvartali lõpetanud Jekaterina investeerib maailma ettevõtetesse 65% ([VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)), Aasiasse 25% ([AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI)) ja automatiseerimisse 10% ([RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT)) ulatuses. Kui varasemates kvartalites on Aasia ettevõtted investori portfelli väärtuse arengule pigem pidurdavana mõjunud, siis pakkus fondi 7% tõus teises kvartalis mõnevõrra üllatust. Maailma ettevõtted kallinesid 4% ja automatiseerimisse investeerivad ettevõtted odavnesid sedapuhku 1% võrra.

**Märten Kress**

Märteni portfell koosneb 60% ulatuses maailma ettevõtetest ([VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)) ning ülejäänud osa moodustavad USA väiksed ettevõtted ([XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2)). Kahe fondi tootluseks kujunes teises kvartalis vastavalt 4% ja -1%, mille tulemusena kerkis portfell kvartali jooksul 544 euro võrra. Eksperimendi algusest arvestatuna on mõlemal fondil üsna hästi läinud, kuna XRS2 on kallinenud 34% ja VWRL 47%. Viimasele aga lisanduvad juurde ka väljamakstavad dividendid, mis kogutootlust veelgi suurendavad.

**Rahakratt**

Rahakratt investeerib nii Aasia arenevatele turgudele ([AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI)) kui ka puhta energia tootjatesse ([INRG](https://www.lhv.ee/auth/login.cfm?goto=%2Fportfolio%2Ftrade1.cfm%3Fvi%3D0%26i_shortname%3DINRG)) kummassegi 30% ning ülejäänu jaguneb võrdselt tervishoiuinnovaatorite ([HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL)) ja tehnoloogiaettevõtete ([EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT)) vahel. Investor suurendas teises kvartalis oma portfelli kokku 714 euro võrra, millele suurima panuse andsid Aasia ettevõtted ja tehnoloogiafirmad.

**Investor Toomas**

100% ulatuses Hiina ettevõtteid koondavasse fondi [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA) investeeriva Äripäeva väljamõeldud tegelase Investor Toomase portfell kosus teises kvartalis 8% võrra, ehkki jääb 857 euro ulatuses endiselt alla enda investeeritud rahale.

**Osalejate portfellide väärtuste muutused teises kvartalis on välja toodud alloleval graafikul.**

![tae3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tae3_099b2bfc76.png)
_Allikas: LHV_

Kasvukonto eksperimendi II kvartali tulemused

2024\. aasta teine kvartal möödus nii USA kui paljude teiste aktsiaturgude jaoks tugevalt, sealjuures oli eriti edukas tehnoloogiasektor, mille eri tööstustesse investeerivaid fonde on LHV Kasvukonto valikus mitmeid. Artiklis vaatame lähemalt peale, mis Kasvukontos teises kvartalis toimus ning milliseid valikuid investorid tegid.  

2024\. aasta teise kvartali seisuga on olemasolevatest positsioonidest endiselt enim investeeritud USA suurimaid ettevõtteid katvasse fondi **SXR8**, mille varade mahtude osakaal suurenes kvartaliga 1,3 protsendipunkti võrra peaaegu veerandini (24,2%) ja jõudis sellega kõrgeimale tasemele alates 2020. aasta esimesest kvartalist. Aastataguse I kvartaliga võrreldes on selle osatähtsus suurenenud koguni 3 protsendipunkti võrra, osaliselt tingituna fondiosaku väärtuse 15% tõusust.

Ajaloolise keskmisena on **SXR8** osakaal püsinud kõikidest teistest fondidest oluliselt kõrgem ehk 26% juures, millelt vähenemine võib tuleneda osaliselt sellest, et viimastel aastatel on Kasvukonto valikusse lisandunud palju uusi instrumente (sh üksikaktsiad ja krüptovarad), võimaldades kasutajatel valida laiema valiku väärtpaberite vahel ning vähendades seeläbi portfelli sõltuvust ühest kindlast instrumendist.

Kasvukonto kasutajate teine suurim investeering on peamiselt USA tehnoloogiaettevõtteid järgiv **EXXT**, kus paikneb teise kvartali seisuga 13% kogu Kasvukonto varadest, suurenedes kvartaliga 0,4 protsendipunkti ja aastaga 2,3 protsendipunkti võrra.

Maailma ettevõtetesse investeeriv **VWRL**-i osakaal püsis kvartalivõrdluses üldjoontes stabiilsena, ehkki aastatagusega võrreldes on fondil 0,6% suurem osakaal. Järgnesid Euroopa suurettevõtted (**EXSA**) ja dividendimaksjad (**ISPA**) ning neist kummagi puhul vähenes osatähtsus marginaalselt 3,3% peale.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_af226aa0c1.png)

Uus raha investeeriti teises kvartalis suuresti vastavalt fondide populaarsusele, eesotsas **SXR8**-ga, mida soetati koguni 32% ulatuses kõikidest kvartali jooksul tehtud ostudest. USA tehnoloogiasektorit järgivasse fondi **EXXT** investeeriti teises kvartalis 15% ulatuses, millele järgnesid maailma ettevõtteid koondav **VWRL** (+9%) ning dividendimaksjad **ISPA** (+4%).

Märkimisväärne on see, et aktsiafondide kõrval on LHV Kasvukonto kasutajate üheks lemmikfondiks püsivalt ka Bitcoini hinda järgiv **COINXBE**, mis teises kvartalis kogus uusi investeeringuid 2,5% ulatuses. Muudest populaarsematest fondidest osteti aktiivsemalt ka puhta energia tootjaid **INRG** (+2,6%) ja Euroopa suurettevõtteid **EXSA** (3,2%). Kuigi kümnest suurimas mahus investeeringuid saanud fondist koguni kolm moodustasid dividendimaksjad (**ISPA**, **SPYD**, **SPYW**), võiks Kasvukonto teisest kvartalist siiski välja tuua USA suurettevõtted ja tehnoloogiafirmad, sest kunagi varem Kasvukonto ajaloos ei ole need fondid nii suures osakaalus investeeringuid kvartali jooksul juurde saanud. Kokku moodustasid 10 suurima ostumahuga väärtpaberit teises kvartalis 77% kogu kvartali jooksul investeeritud rahast, võrreldes 61%-ga aasta varem.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_bd467770ae.png)

Kasvukonto valikus olevate fondide mediaantootluseks kujunes teises kvartalis 0,2% ning positiivse tootluse saavutas 25 fondi 45st. Kvartali suurimaks võitjaks osutus üllatuslikult füüsilisse hõbedasse investeriv **XAD6**, mis saavutas 18% tootluse. Järgnesid India ettevõtteid koondav **CI2** ja peamiselt tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv **EXXT**, mis kerkisid teises kvartalis vastavalt 10% ja 9%. Kehvemini läks seevastu krüptorahadesse investeerivadel fondidel: **COINXBE** langes 15% ja **COINETHE** alanes 5%. Nende vahele jäid luksuskaupade tootjad **GLUX** 8% langusega ja Ladina-Ameerika ettevõtteid koondav **ALAT** 12% kaotusega.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_94eacb19ed.png)

Üksikaktsiate puhul osutusid teises kvartalis võitjateks peamiselt tehnoloogiaga ja/või tehisintellektiga seotud ettevõtted: **Nvidia** kerkis 38%, **Apple** tõusis 25% ja **Tesla** lisas 18%.Hästi läks ka Soome energiaettevõttel Fortumil, mis sai kirja 20% tootluse. Nõrkust näitasid aga finantssektori aktsiad, kuna nii **Visa**, **Paypal** kui **Wise** kaotasid 6-26%. Kõige kehvemini läks aga **Inteli** aktsial, mis pidi leppima 30% kukkumisega.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_96ab155352.png)

Kasvukonto valikus olevast 45-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14 ning ülejäänud 31 fondi reinvesteerivad dividendid automaatselt. Väljamakstavatest fondidest pakub kõrgeimat aastatootlust **ISPA**, mis koondab endas 100 stabiilselt dividende maksvat arenenud riikide ettevõtet, sh Shell, GlaxoSmithKline, Ford, Fortum jne. Fondi jooksva 12-kuu dividenditootlus ulatub 5,3%ni ning väljamakseid tehakse neli korda aastas. Kuigi aastaga on ISPA oma väljamakseid vähendanud 2,6%, siis kolme aasta peale kokku on kasv 12%. Kõige kiiremini on dividende kasvatanud madalaimat hetketootlust pakkuv fond, tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv **EXXT**, ehkki sel puhul on enamik osa tootlusest tulnud fondiosaku väärtuse kasvust. Võlakirjadesse investeerivatest fondidest pakub **LQDA** 4,9% dividenditootlust (kasv aastaga 14%) ja **CRPH** 3,3% suurust väljamaksetootlust (kasv aastaga 13%).

![kkkkkkkkkk.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kkkkkkkkkk_2bd9468e35.jpg)

2024\. aasta teises kvartalis kujunes LHV Kasvukonto kasutajate ostumahtude osakaaluks 64%, jäädes kvartaalses võrdluses samale ehk madalaimale tasemele alates 2019. aastast, mil me Kasvukonto kokkuvõtteid koostama hakkasime. Ühtlasi jääb see märkimisväärselt alla ajaloolisele 74% keskmisele, potentsiaalselt peegeldades Kasvukonto kasutajate ettevaatlikkust aktsiaturgude suhtes.  

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_1a7989dc83.png)

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate arv ületab nüüdseks juba 62 tuhandet.

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga II kvartalis 2024?

Alates eilsest on LHV klientidel võimalus osta-müüa kiiresti kasvava plokiahela Solana ning Web 3.0 potentsiaaliga Polkadoti *tokeneid*, viies kogu LHV kaudu saadaolevate krüptorahade arvu 15ni. Jättes välja *stablecoinid*, katab LHV krüptorahade valik nende kahe lisandumise järgselt ära suurema osa *top* 10 suurima turuväärtusega krüptoinstrumentidest, sh Bitcoin, Ethereum, Cardano, Solana, Polkadot ja Polygon.


**Solana (SOL)**


2017\. aastal loodud Solanale pani aluse 5G tehnoloogiat arendavas ettevõttes Qualcommis ligi 16 aastat töötanud Anatoly Yakovenko. Algusaastal kandis projekt nime „Loom“, sarnanedes ühele teisele, Ethereumil põhinevale projektile „Loom Network“, mistõttu eristumiseks tuli välja mõelda uus nimi. Plokiahela süsteemi praegune nimi sai alguse Loomi asutajaliikmete huvist surfi vastu – nende lemmikpaigaks oli Solana Beach.


Solana eripäraks võrreldes teiste plokiahela projektidega on selle Proof-of-History (PoH) hübriidkonsensusmudel, mis ühtlasi kasutab ära ka Proof-of-Stake’i (PoS) kiiret sünkroonimisvõimekust. Ehkki mõlemad süsteemid on üsna sarnased, peetakse Proof-of-Historyt oluliselt skaleeritavamaks ja koostöövõimelisemaks teiste plokiahaletega. Ühtlasi on selle tehingutasud peaaegu nullilähedased võimaldab tehinguid kiiremini läbi viia.


Maksimaalselt suudab Solana töödelda ühes sekundis ligi 65 tuhat tehingud, millest igaüks viiakse lõpule 0,4 sekundiga (tehingu alustamisest tehingu kinnitamiseni kuluv aeg). Seetõttu näitab Solana hästi, milleks plokiahela tehnoloogia üldse võimeline on, seades lati üsna kõrgele ka konkurentide jaoks.


Proof-of-History miinuspoolena võiks välja tuua asjaolu, et sellele on võimalik peale ehitada arvuliselt vähem rakenduse. Kui rakenduste arv kasvab liiga suureks, võib see hakata võrku üle koormama, põhjustades ummikuid ning halvimal juhul võrgukatkestusi. Praeguse seisuga on Solanale ehitatud veidi vähem kui 400 detsentraliseeritud rakendust, võrreldes näiteks Ethereumi 3 tuhandega.


Kuna hetkel on enamike krüptoprojektide üks suurimaid väljakutseid skaleeritavuse parandamine ja tehingute läbiviimise kiirendamine, toob Proof-of-History konsensusmehhanismi kasutamine Solanale selles osas selge eelise.


Nagu mainitud, tehingute kiirusele, soodsale hinnale ja mahule panustamine on Solanale toonud ka mõningaid murekohti, millest olulisemaks on aktiivsest võrguliiklusest ja ummikutest tulenev suur võrgukatkestuste arv. Katkestused on Solanat kummitanud juba alates selle asutamisest alates ning ainuüksi 2022. aasta jooksul tabas Solana võrku 12 katkestust.


Neist laiaulatuslikum leidis aset 1. juunil, mil Solana võrk oli rivist väljas 4 tundi ja 10 minutit, põhjustades SOL *coinile* ühe päevaga enam kui 12%lise hinnalanguse. Võrgukatkestusi võib Solana puhul vaadata ka positiivse poole pealt, näidates, et kasutajate aktiivsus võrgustikus on suur ja nõudlus kiirele ja odavale plokiahela süsteemile püsib.


CoinSharesi avaldatava iganädalase raporti kohaselt on institutsionaalsed investorid nii jaanuari viimasel nädalal kui ka kuu kokkuvõttes olnud Solana suhtes ostupoolel, mida ei saa öelda kõikide krüptovarade kohta. Kui jaanuari kokkuvõttes ulatusid tehingute netomahud Solana puhul 2,4 miljoni dollarini, siis ainuüksi kuu viimane nädal moodustas sellest 1,1 miljonit ehk pea poole.


Nii nagu krüptovarad üldiselt, on ka Solana äärmiselt suure hinnavolatiilsusega, tehes 2021. aasta juuli keskpaigast lühikese aja jooksul novembri alguseks läbi ligi 10-kordse tõusu, kuid kaotades seejärel 2022. aasta lõpuks 96% oma väärtusest. Viimase 12 kuu tipust põhjani langus ei ole sellest kaugel, ulatudes 93%ni. 2023. aasta jaanuaris tehtud ligi 130%line tõus annab lootust, et viimase suurema languse põhi jäi möödunud aasta lõppu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e437c255b2.jpeg)
**Polkadot (DOT)**


Ehkki Polkadoti *whitepaper* avaldati juba 2016. aastal, loodi Polkadoti rahastamist ja uurimist teostav ühing Web3 Foundation 2017. aastal, ühtlasi müüdi sel ajal esimene Polkadoti token. Projekti asutajaliikmeid on kokku kolm, kellest olulisemana võiks välja tuua Dr. Gavin Woodi kui ühe Ethereumi kaasasutaja ja nutilepingute loomist toetava Solidity algataja.


Polkadot on üks vähestest plokiahelavõrkudest, mis võimaldab peaahelale (*Relay Chain*) juurde luua erinevaid väiksemaid omavahel seotud alamahelaid (*Parachain*), muutes Polkadoti hästi skaleeritavaks ja hoides ära potentsiaalseid *hard forke* – muudatusi plokiahela tehnoloogias, mille negatiivne mõju seisneb varasemate tehingute kehtetuks muutumises ja tokeni hinnavolatiilsuse suurenemises turul. Seetõttu vaadeldakse Polkadoti pigem plokiahela detsentraliseeritud ökosüsteemina kui ühe eraldiseisva plokiahela võrguna.


Praeguseks on Polkadoti arendamise üle võtnud Parity Technologies, mille puhul lisaks varasemale Web3 Foundationile ulatub investoritelt kaasatud rahaline summa kokku ligi 200 miljonit dollarit. See teeb Polkadotist ühe kõige paremini rahastatud plokiahelaprojekti ajaloos. Hoolimata sellest, et Polkadoti projekti kallal on töötatud juba aastaid, on see projekt võrreldes näiteks Bitcoini ja Ethereumiga veel üsnagi noor, mistõttu on tal veel palju tõestada.


Igaljuhul on Polkadot krüptoentusiastide seas suurt tähelepanu äratanud – kui veel 2020. aastal kirjutati Polkadoti plokiahelas 600 tuhat koodirida, siis nüüd ületab see 2 miljonit.


Alloleval joonis kirjeldab Polkadoti võrgustruktuuri, mille kõige olulisem komponent, releeahel, ühendab erinevaid plokiahelaid ja tagab turvalisuse.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_61305d5bce.jpeg)
Võrrelduna Solanaga on Polakdot käimasoleval langusturul oma hinda hoidnud mõnevõrra paremini, kukkudes 81% võrra, kuid on sellest hoolimata oluliselt suurema riskiga kui näiteks Bitcoin, mis on samal ajal 49% võrra langenud. Võrdluseks, aktsiaindeks S&P 500 kaupleb vaid 7% allpool oma eelmise aasta tippu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_50de0a910e.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Krüptorahad Solana ja Polkadot nüüd LHV valikus

Krüptomaailma aluseks on plokiahel, näiteks Bitcoin või Ethereum, ehk lihtsas keeles tabel andmetega, kus on kirjas kõik tehingud, mis antud platvormil on tehtud. Näiteks hoiab Bitcoini andmebaas infot selle kohta, mis kontol on kui palju Bitcoine ning Ethereumi plokiahel infot selle kohta, et millisele kontole kuulub konkreetne virtuaalne kunstiteos (nn NFT ehk *non-fungible token*).


Tehingute sooritamiseks on üldjuhul vajalik tasuda teenustasu. Selle jaoks on igas plokiahelas loodud oma virtuaalne rahaühik, nt ether on Ethereumi platvormi valuuta, teise nimega krüptovara. Mida rohkem tehinguid ühes plokiahelas toimub, seda rohkem nõudlust antud krüptovara järgi on, mis omakorda tekitab sellele varale käega katsutava nõudluse ja väärtuse.


Tihtipeale räägitakse krüptovaradest kui revolutsioonist digitaalses majanduses. Mis väärtust võiksid krüptovarad päriselt pakkuda, millal see revolutsioon võiks juhtuda ning mida tähendaks see krüptovarade väärtusele?


**Mis probleemi krüptovarad üldse lahendavad?** 


Plokiahelate põhiline eesmärk on luua andmebaase, mis toimivad ilma keskse andmete haldajata. Teisisõnu on tegemist avaliku andmebaasiga, kus usaldus andmete vastu luuakse läbi keeruliste salastatud koodide ehk krüptograafia, mida on raske ja kulukas rikkuda. Seega loob detsentraliseeritud plokiahel usalduse kahe osapoole vahel (näiteks finantstehingu läbiviimiseks) ilma, et nende vahel oleks konkreetne kolmas osapool, näiteks pank, kes usaldust tagaks.


Huvitaval kombel hakati plokiahela esimesi lahendusi, tuntuim neist Bitcoin, käsitlema just maksevahendina, mida on võimalik kasutada ilma traditsioonilist finantssüsteemi kasutamata. Arvestades seda, et plokiahela makseteenused pole vähemalt lääneriikides erilist edu saavutanud (VISA kaardisüsteem töötleb päevas ca 500 miljonit tehingut versus 1 miljon tehingut Ethereumi süsteemis ning antud vahe on viimastel aastatel pigem suurenenud kui vähenenud), siis võime eeldada, et vähemalt lääne ühiskonnas ei ole tegelikult laiaulatuslikku probleemi finantssüsteemi usaldusväärsuse osas. See tähendab, et plokiahela kasutamine makseteenuste jaoks ei pruugi olla parim viis selle tehnoloogia kasutamiseks.


**Plokiahela roll digitaalses maailmas**


Arvestades seda, et füüsilises lääne maailmas on usaldusprobleemid lahendatud just läbi kesksete vahemeeste, nt riik või tuntud brändid, kes edukalt usaldust loovad, siis suurimat potentsiaali plokiahelates nähakse just virtuaalses maailmas, kus antud vahemehed on veel loomata. Futuristid prognoosivad, et inimesed hakkavad lähikümnendil elama osaliselt virtuaalreaalsuses, nn *metaverse’*i*s*, kus nad õpivad, käivad sõpradega kontserdil, shoppavad e-poes (näiteks ostavad enda virtuaalsele karakterile Gucci disainerriideid, nagu saab teha juba täna näiteks Sandbox platvormil), mängivad, teevad finantstehinguid, ehitavad endale kodu jne ning seda kõike virtuaalses keskkonnas.


See virtuaalne maailm võiks olla just see keskkond, kus avalikud plokiahelad võiksid mängida kriitilist rolli digitaalse maailma infrastruktuurina. Eeldades, et mainitud virtuaalreaalsus ehitatakse selliselt, et üks ettevõtte ei oma tervet *metaverse*’i (nt Meta, endise nimega Facebook, töötab just enda privaatse virtuaalmaailma kallal), siis on hädavajalik luua sõltumatu mehhanism virtuaalse omandi (Gucci riided, virtuaalne kinnisvara, virtuaalne indentiteet) hoidmiseks ning tuvastamiseks. Ethereumi plokiahel ning NFT lahendused oleksid juba praegu võimelised edukalt sellist keskset rolli täitma, ehk tekitama usaldusväärse sideme konkreetse virtuaalse eseme ning selle omaniku vahel.


**Uude maailma**


Selleks on vaja aga ära oodata omajagu tehnoloogilist innovatsiooni, et prognoositud virtuaalmaailm oleks tõesti inimese jaoks ligilähedaselt sama nauditav ja reaalne kui füüsiline maailm, kuid usun, et lõpuks me sinna ka jõuame. See oleks ka potentsiaalne hetk, kus krüptovarade majanduslik väärtus, mis on hetkel langenud „vaid“ 1 triljoni dollari juurde, saaks ennast reaalselt tõestada. See tähendaks, et praegune väga spekulatiivne varaklass saaks endale tugeva majandusliku vundamendi.


Tsentraalne roll „uue ajastu“ majanduses  võiks tähendada ka kõrget turuväärtust krüptovaradele, kes võitlevad endale välja kriitilise rolli uue virtuaalmaailma toimimisel. Otseloomulikult võib plokiahela tehnoloogia minna lendu ka enne *metaverse*’i saabumist, näiteks tehnoloogilise abivahendina pankadevaheliseks suhtluseks, kuid praegusel hetkel tundub krüptovarade laiatarbeline kasutus olevat veel aastate kaugusel.


Kokkuvõttes võib öelda, et plokiahela tehnoloogial on selge potentsiaal muutuda hädavajalikuks, kuid lähiaastatel see tõenäoliselt veel ei realiseeru. Ette võib tulla veel dramaatilisi langusperioode, kus kaob usk tehnoloogia väärtusesse ning seejärel jälle kasvuperioode, kus oodatud „uus maailm“ hakkab jälle tunduma käegakatsutav. Krüptovara investorina tasub olla vägagi kannatlik, kuna lahtisi küsimusi on veel palju: virtuaalmaailma tehnoloogiline küpsus, krüptovarade omavaheline konkurents, regulatiivsed muutused ja palju muud.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Milles võiks peituda krüptovarade tõeline väärtus?

LHV tõi klientidele krüptokauplemise võimaluse eelmise aasta lõpus, mis tähendab, et LHV kaudu krüptovarade ostmine-müümine on nüüdseks võimalik olnud juba rohkem kui aasta. Kui teenuse avanedes kasvas krüptolepinguga klientide arv ainuüksi mõne nädalaga 2 tuhandeni, siis praeguseks läheneb see juba 11 tuhandele. Rohkem kui viiekordne kasv klientide arvus näitab, et üha enam kliente huvituvad plokiahela tehnoloogia arengust ja sellega seotud instrumentidesse panustamisest. Samas on näha ka seda, et krüptovaradele iseloomulikku hinnavolatiilsust kasutatakse ära aktiivselt kauplemiseks.


LHV pakutavate krüptoinstrumentide valik on aastaga oluliselt laienenud, ulatudes praeguseks 13ni. Hiljuti lisandus LHV internetipanka võimalus kasutada krütoinstrumentide ostmisel-müümisel ka limiithinnaga orderit. Limiithinnaga ostuorderit kasutatakse juhul, kui tahad turuhinnast madalamat soetushinda ning see täidetakse kas piirhinnaga või alla selle; müügiorderi puhul peab limiithind aga asuma turuhinnast ülevalpool. Peagi on limiithinna orderitüüp lisandumas ka mobiiliäppi.


Vaadates, millised krüptovarad on LHV klientide puhul kõige populaarsemad, korreleerub üldine pilt üsna hästi krüptovarade järjestusega turuväärtuse järgi. Detsembri alguse seisuga moodustavad ainuüksi Bitcoin ja Ethereum pea kolm neljandikku kõikide positsioonide turuväärtusest, jättes väiksemad ja riskantsemad krüptoinstrumendid tahapoole.


Kuna krüptoturg on viimasel aastal oluliselt langenud, on LHV klientide poolt omatud krüptovarade turuväärtus koos sellega kukkunud. Detsembri alguse seisuga oli kasutajatel krüptovarasid kokku ligi 18 miljoni euro eest, mida on pea 2,4x rohkem võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga. Turuväärtuste kasv ei ole olnud nii kiire kui klientide arvu tõusust eeldada võiks, kuna krüptoturg on viimasel aastal märkimisväärselt kukkunud. Kui oletuslikult kaupleks krüptoturg praegu eelmise aasta lõpu tasemel, ulatuks LHV kasutajate krüptopositsioonide turuväärtus praegu kokku 55 miljoni euroni, mis oleks 7x suurem kui eelmise aasta lõpu tegelik väärtus.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_fdae03e5bf.jpeg)
Bitcoin ja Ethereum edestavad väiksemaid krüptovarasid selgelt ka ostu- ja müügimahtude summa osas, mis LHV klientide poolt viimase aasta jooksul tehtud on. Sealjuures ületavad ostumahud pea kõikide krüptovarade puhul müügimahte olulisel määral ning on Bitcoini ja Ethereumi puhul kahekordse vahega. Seda erinevust võib seletada sellega, et enamik kliente investeerivad krüptovaradesse pikaajalise vaatega, kogudes neid portfelli järk-järgult juurde ja tehes vähem müügitehinguid. Seevastu väiksemaid krüptovarasid, mille puhul on ostu- ja müügimahtude erinevus väiksem, kasutatakse rohkem kauplemiseks, mida toetab ka nende suurem hinnavolatiilsus.


Ehkki LHV võimaldab krüptoinstrumente osta-müüa madalate tehingutasudega kasvõi paarikümne euro eest, on kasutajate keskmise tehingu suurus oluliselt kõrgem, ületades Bitcoini ja Ethereumi puhul koguni tuhandet eurot. Tehingu mediaansuurus on siiski palju väiksem. Sageli akumuleeritakse konkreetset krüptovara tasapisi väiksemate summade eest, kuid väljavaadete muutudes sulgetakse kogu positsioon ühe tehinguga.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9a33dd4f78.jpeg)
Kuigi krüptoturg ei ole sel aastal osta-hoia tüüpi investori sõber olnud, on see aktiivsemale kauplejatele oma volatiilsusega pakkunud huvitavaid võimalusi. LHV pakutavate krüptovarade lõikes on nii kauplejad kui ka investorid iga instrumendi puhul keskmiselt kahjumis, ehkki aktiivsemad kasutajad on suutnud oma riske paremini hallata, piirates kahjumi suurust. Osta-hoia investorid on siinkohal määratletud kui kasutajad, kes on teinud vähemalt ühe ostutehingu ja ei ole teinud müügitehinguid. Kaupleja eelduseks on klient, kes on teinud vähemalt 5 ostu- ja 5 müügitehingut. Nende kahe tüübi keskmised kahjumid ulatuvad vastavalt 50%ni ja 7%ni (teenustasusid arvesse võtmata).



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_5fe2bb2584.jpeg)
Detsembrikuu alguse seisuga ulatub kõikide kasutajate poolt tehtud tehingute keskmine kahjum 599 euroni ning mediaanarvestuses on tehingu kahjum 54 eurot. Vastavad vääringud protsentuaalselt on aga −36% ja −34%. Sealjuures on mõnevõrra üllatav, et kukkuval krüptoturul on LHV enam kui 10 tuhandest krüptolepinguga kliendist kasumlikke kasutajaid detsembrikuu alguse seisuga ligi 11%, kelle tehingute keskmine kasum kõikide tehingute peale ulatub 7%ni. Enam kui 10%lise tootlusega kasutajaid on 273, moodustades 3% kasutajate koguarvust.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_7daf8be916.jpeg)
Hoides fookust kasumlikel kasutajatel ja vaadates millised krüptovarad neile edu on toonud, kerkivad esile just suurema hinnakõikumisega ja turuväärtuselt väiksemad instrumendid, eesotsas Polygoniga. Ehkki võiks arvata, et alates aasta algusest kõige vähem langenud krüptoinstrument on pakkunud kõige paremat eeldust kasumi teenimiseks, ei saa üldist pilti vaadates selles osas tootlusega paralleele tõmmata. Kui Polygoni väärtus on alates aasta algusest kukkunud ligi 69%, siis paremini hinda hoidnud Litecoinist on suudetud välja pigistada keskmiselt vaid 6% tootlust.


Kuigi krüptoinstrumendid on varaklassina üsnagi uus nähtus, tehakse nendega LHV kaudu tehinguid igas vanuses ning ei ole sugugi mitte vaid nooremate pärusmaa. Vanusegruppide lõikes on kogunisti 34% tehingute kogumahust tehtud 26-35 aastaste klientide poolt, kuid palju väiksem ei ole tehinguaktiivsus ka 36-45 aastaste seas.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_8ddf44abdc.jpeg)
Soolises arvestuses on krüptolepinguga klientidest 73% mehed ning ühtlasi on meeskasutajad ka agaramad suuremate summadega tehinguid tegema – tehingute maht ja arv ulatuvad meeste puhul vastavalt 86% ja 80%ni koguväärtusest, näidates ühtlasi ka seda, et naiste puhul on keskmise tehingu suurus väiksem kui meeste puhul. Populaarseim vanusegrupp sarnaselt meestele on naistegi puhul 26-35, kus tehinguid on tehtud 4,5 miljoni euro eest ja moodustab 61% naiste tehtud tehingute kogumahust.


Kuigi paljud kasutajad eelistavad krüptoinstrumente kasutada ka kauplemiseks, on enamik kliente siiski passiivsema lähenemisega. 65% klientidest on teinud kokku 0-5 ostutehingut, 15% klientidest 6-10 ostutehingut ning viiendiku klientide puhul ulatub ostutehingute koguarv rohkem kui 10ni. Sealjuures rohkem kui pooled klientidest ei ole müügitehinguid üldse teinud, kolmandik on teinud 0-5 ning ülejäänud 10% jaguneb võrdselt 6-10 ja vähemalt 10 müügitehingut teinud klientide vahel.


Kuigi enamik kasutajaid on krüptoinstrumentidesse investeerimisel pikaajalise vaatega, ei aita väiksema osakaaluga aktiivsete kauplejate parem tulemus üldpildi paranemisele kuigi palju kaasa. Siiski on rõõm näha, et tuhatkond LHV krüptolepinguga kasutajat on negatiivse sentimendiga krüptoturul suutnud kasumisse jääda, samas kui osta-hoia investorite puhul on lõplike järelduste tegemiseks üks aasta lühike aeg, eriti krüptomaastikul, kus järsud ja ulatuslikud languslained on tavapärane nähtus. Langusperiood on võimaldanud kasutajatel krüptovarasid soodsama hinnaga juurde osta, tuues allapoole keskmist soetusmaksumust ning selle kasutegur väljendub loodetavasti pikema aja jooksul.


Detsembri keskpaiga seisuga on alates 2022. aasta algusest 200 suurimat krüptovara koondav CMC 200 indeks alanenud 67%, võrrelduna S&P 500 18% languse ja Balti turu koondindeksi 13% kahanemisega.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_919ae7d343.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




LHV klientide tegus aasta krüptomaastikul

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Värskelt USA presidendiks valitud Donald Trump on päevakorda toonud mõisted "tariifid, migratsioon ja maailmavallutamine". Millele tasuks tähelepanu pöörata ja mis võib oodata ees investoreid? Juttu tuleb ka USA ja Euroopat tabanud pankrottidelainest, andmekeskuste suurinvesteeringutest USA-sse ja fondijuhtide möödunud börsiaasta tulemustest. 

Lisaks [hõikame](https://docs.google.com/forms/d/1ulikIkDr_xZS9eX1rh_fyGAHJxpdo5MSwDJAl8cRRnc/viewform) välja ka ennustusmängu.

Saada oma ennustused hiljemalt 14.01.2025 kell 9.00-ks (hiljem tulnud vastuseid enam arvesse ei võeta) ja osaled Investor Toomase konverentsipileti loosimisel, mis viiakse läbi 15.01 Turutegijate podcastis. Konverents toimub 18.01.2025 Kultuurikatlas. 

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. 

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Saadet saad kuulata järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/08012025-nadal-turgudel-mis-hakkab-trumpi-valitsemisaastal-aktsiaturgudel-juhtuma)
[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/ee/podcast/08-01-2025-n%C3%A4dal-turgudel-mis-hakkab-trumpi-valitsemisaastal/id1633302172?i=1000683175529)
[Spotify](https://open.spotify.com/episode/3z7HhuL6TbCEv96ZsAmdUG)

Nädal turgudel: mis hakkab Trumpi valitsemisaastal aktsiaturgudel juhtuma?

Käes on aasta viimane Turutegijate episood. Vaatame tagasi lõppenud aastale - mis toimus majanduses, mis finantsturgudel. Kuidas võiks seda aastat meenutama jääda ja mida kaasa võtta? Mida võiks tuua peagi algav 2025. aasta? Kohtumiseni juba uuel aastal! Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja investeerimisteenuste juht Sander Pikkel.

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Saadet saad kuulata järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/19122024-nadal-turgudel-votame-loppeva-aasta-majanduse-ja-turgude-vaatest-kokku)\
[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/ee/podcast/19-12-2024-n%C3%A4dal-turgudel-v%C3%B5tame-l%C3%B5ppeva-aasta-majanduse/id1633302172?i=1000680971916)\
[Spotify](https://open.spotify.com/episode/3dVJ316OcDeMnrxfy9Z7vq)

Nädal turgudel: võtame lõppeva aasta majanduse ja turgude vaatest kokku

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond XL	3.02%	6.12%	7.20%
LHV Pensionifond L	2.00%	6.17%	6.50%
LHV Pensionifond M	0.93%	5.09%	4.34%
LHV Pensionifond S	0.57%	4.01%	2.37%
LHV Pensionifond XS	0.24%	3.15%	1.87%
LHV Pensionifond Indeks	1.56%	6.89%	7.36%
LHV Pensionifond Roheline	3.08%	-9.95%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	2.97%	4.75%	6.06%
LHV Pensionifond Indeks III	1.55%	6.88%	8.59%
LHV Pensionifond Roheline III	2.46%	-10.44%

Uudised

LHV Euro Võlakirjade Fondi veebiseminar

Nädal turgudel: kas prognoose tasub üldse teha ja kuulata?

LHV majandusprognoos 2025. aastaks

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Raamatukogu