Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

Kaks viimast aastat suurte tehnoloogiaettevõtete tuules üles kihutanud USA aktsiaturg on alates veebruari keskpaigast seisnud silmitsi järsu langusega. Entusiasm, mis valitses Donald Trumpi presidendiks saamise eel, on vahetunud teadmatuse ja hirmuga uute imporditollide ja eelarvekärbete ees. Kuna USA aktsiate osakaal üleilmsest aktsiaturust moodustab 66%, siis mõjutab see üsna tugevalt sarnase jaotusega tehtud investeerimisportfelle.    

Kui Trumpi eelmise ametiaja jooksul said investorid börsidel nautida võrdlemisi rahulikku sõitu ülesmäge (koroonapandeemia kukkumist arvestamata), sest toona esialgselt välja kuulutatud tariifid kujunesid lõpuks pehmemaks ja ei põhjustanud suurt raputust inimeste ja ettevõtete kindlustundes, siis Trumpi teine ametiaeg on alanud märksa tormilisemalt. 

Trump ja USA rahandusminister Scott Bessent on mõlemad öelnud, et laiahaardeliste imporditariifide ning valitsuse kulutuste kärpimise tõttu läheb kõigil mõneks ajaks raskeks. Sellega on saadetud signaal, et kui eelmisel ametiajal oli Trumpi jaoks aktsiaturu käekäik väga oluline, siis nüüd vähemalt sõnades ei lähe see enam uuele administratsioonile korda. 

Sestap on investoritel kadunud varasem julgus minna suuremate languste järel USA aktsiaid ostma, sest enam ei nähta Trumpi ähvardusi läbirääkimiste taktikana, mida lõpuks täiel määral ei realiseerita. Ja kuna puudub teadmine, kui ulatuslikuks tollitariifid osutuvad, pole ka enam ettekujutust, milline saab agressiivse kaubanduspoliitika mõju olema Ühendriikide majandusele. Näiteks Atlanta FEDi mudel, mis alles veebruari keskel prognoosis USA majandusele esimeses kvartalis 2% kasvu, näitas aprilli alguses jooksvat konjunktuuri arvesse võttes juba 3,7% langust. 

Hirm majandussurutise ees on tugevama müügisurve alla pannud eeskätt kõrgete kasvuootustega firmad ja sektorid. Nii langesid suuremate tehnoloogiaettevõtete aktsiad esimeses kvartalis keskmiselt 15% (Nvidia –22%, Tesla –32%, Amazon –14%, Apple –9%, Alphabet –18%, Microsoft –10%, Meta –4%), avaldades tugevat mõju kogu USA aktsiaturule, mis S&P 500 indeksi näol langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Kuna euro tegi samal ajal dollari suhtes lisaks arvestatava tõusu, siis oli euroala investori jaoks USA aktsiaturu esimese kvartali tegelik tootlus –8,7%. 

**LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III laiem hajutatus vähendas USA survet**

Erinevalt teistest Eesti turul tegutsevate fondivalitsejate pensioni indeksifondidest ja ka nende kõrge aktsiariskiga aktiivselt juhitud fondidest on LHV pensionifondid Indeks ja Indeks III hajutanud oma investeeringud laiemalt (63% arenenud turgudele ja 37% arenevatele turgudele), mistõttu jääb USA aktsiate osakaal portfellis väiksemaks ja mõju kogu portfelli tootlusele ka pisemaks. 

LHV II samba pensionifondi Indeks ja III samba fondi Indeks III esimese kvartali tootlus oli –4,1%. See langus oli väiksem nii teiste fondivalitsejate indeksifondide kui ka kõrgema riskiga aktiivselt juhitud fondide omast, mis paigutavad oma vara suurema osakaaluga Ameerika Ühendriikidesse.

Allolevast tabelist on näha täpsemalt, milline on USA aktsiate osakaal kõrgema riskiga pensionifondides. USA aktsiate kõrgete osakaalude puhul tasub tähele panna, et see tähendab ka suurt avatust dollarile, mis võib euro suhtes ebasoodsas suunas liikudes tingida täiendavat negatiivset tootlust.

![tabel640.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tabel640_69ef721da4.png)

**Mis saab Ühendriikidest edasi?**

Trump on püstitanud väga keerulise tasakaalustamise ülesande. Esiteks tõstetakse ulatuslikult tariife praktiliselt kõikidele kaubanduspartneritele, mis tähendab USA tarbijate jaoks kõrgemaid hindasid ajal, mil inflatsioon on olnud juba mõnda aega üks peamisi mureallikaid. Kuna tarbimine moodustab üle kahe kolmandiku USA majandusest, hakkab tarbijate ebakindlus edasi lükatud ostude näol üsna kiiresti majanduses välja paistma. 

Lisaks sellele on USA majandus pikalt olnud sõltuvuses valitsuse heldekäelisest eelarvest (viimasel kahel aastal on eelarvepuudujääk ulatunud üle 6% aastas). Trump soovib eelarvedefitsiiti ligi triljoni dollari ehk ligikaudu poole võrra vähendada, millega võetakse majandusest täiendavalt dollareid ära.  

Selleks, et tarbijad tuleksid kallinevate kaupade ja teenustega toime, plaanib Trump langetada makse ja tagamaks kapitali kiiremat voolamist vajalikesse sektoritesse ning kulubaasi alandamist, tahab administratsioon ka regulatsioone vähendada.  

Kas need sammud aitavad netos USA majandusel vältida langust, ei oska täna ilmselt keegi kindlalt öelda. Positiivsest küljest võib Trump üsna kiiresti ka oma otsustest taganeda, kui seis majanduses väga hapuks läheb, kuid selline edasi-tagasi pendeldamine kindlustunnet majanduse osas tõenäoliselt endisele tasemele ei taasta. 

**Raha otsib võimalusi mujal**

Ajal, mil Ühendriikides üritatakse eelarvepuudujäägi vähendamisega muuta 121%-ni SKPst kasvanud võlakoormat jätkusuutlikumaks, leiab maailmast riike ja piirkondi, kus fiskaalpoliitika on vastupidiselt majandust stimuleeriv. Hiina näiteks üritab võrdlemisi ebakindlas üleilmses keskkonnas saavutada tänavu ambitsioonikat SKP 5% kasvueesmärki, milleks tõsteti valitsuse oodatav eelarvedefitsiit ligikaudu 4%-ni sisemajanduse kogutoodangust – see on kõrgeim alates 1994. aastast. 

Riskivaradele valitsuse suurem kulutamine ja lõdvem rahapoliitika meeldib, millest johtuvalt läks ka Hiina aktsiaturul esimeses kvartalis üsna hästi: MSCI Hiina indeks kerkis kolme kuuga eurodes mõõdetuna 10%, aidates tervel arenevate riikide indeksil piirduda samal perioodil –2% kaotusega. Arenevad turud moodustavad LHV pensionifondidest Indeks ja Indeks III 37%.

Samuti on alates aasta algusest raha voolanud Euroopasse, kus Saksamaa uus valitsus muudab aastakümneid hoitud fiskaalselt konservatiivset joont ning kavatseb järgneva 12 aasta jooksul suunata taristu uuendamisse 500 miljardit (ligikaudu 12% 2024. aasta SKP-st) ning investeerida kaitsetööstusesse teist sama palju. Saksamaal kulutamise ruumi on, sest riigi võlakoorem ulatub 62%-ni sisemajanduse kogutoodangust.  

Saksamaa massiivne stiimulpakett võib omakorda positiivselt mõjuda ka teistele Euroopa riikidele, kes ise kavatsevad järgnevatel aastatel täiendavalt kaitsekulutuste läbi majandusse raha suunata. 

Kuna Euroopa aktsiad on vireleva majanduse ja tehnoloogiasektori väiksema osakaalu tõttu jäänud Ühendriikidele varasematel aastatel alla ning kapital on siinsetelt finantsurgudelt aastaid kokku sadades miljardites eurodes välja voolanud, siis on muutunud perspektiiv pannud investorid Euroopat hoopis teise pilguga vaatama. MSCI Euroopa indeks kerkis aasta esimese kolme kuuga eurodes mõõdetuna 5%.  

Isegi pärast esimese kvartali tõusu kauplevad Euroopa ettevõtete aktsiad keskmiselt 15 korda selle aasta oodatavat kasumit ning Hiina börsifirmade omad 12 korda (arenevate riikide aktsiaturud tervikuna 13 korda), mis on majanduskasvu turgutamise väljavaadet arvestades soodsad hinnatasemed ja võivad aidata pehmendada USA aktsiate mõju portfellile tervikuna, kui müügisurve peaks sealsel turul jätkuma. USA 500 suurimat ettevõtet kauplevad isegi pärast langust keskmiselt 21-kordset käesoleva aasta oodatavat kasumit, mis ajalooliselt on jätkuvalt kallivõitu, eriti aga siis, kui kõrgemad imporditariifid peaksid USA tarbijatele püsivama löögi andma. 

Tutvu lähemalt [LHV pensionifondiga Indeks ](https://www.lhv.ee/et/pension/ii/fond/indeks)ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 [kalendriaasta keskmiste tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-geomeetrilised-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.12.2024-31.03.2025. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2024-31.03.2025) tootlus on +6,63%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2024-31.03.2025) tootlus on +6,52%._

_LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Kaks viimast aastat suurte tehnoloogiaettevõtete tuules üles kihutanud USA aktsiaturg on alates veebruari keskpaigast seisnud silmitsi järsu langusega. Entusiasm, mis valitses Donald Trumpi presidendiks saamise eel, on vahetunud teadmatuse ja hirmuga uute imporditollide ja eelarvekärbete ees.   

USA aktsiaturg heidab riskivaradele varju

Esimesel kevadkuul ostsid LHV kliendid kõige agaramalt Euroopa kaitsetööstuse aktsiaid ja USA tehnoloogiahiiglaseid. Müügipoolel domineerisid aga eestlastele tuttavamad ettevõtted, sh Wise ning Baltikumi pangad koos veel mõnede kodumaiste ettevõtetega, nagu Tallinna börsil

Mis aktsiaid ostsid ja müüsid LHV kliendid märtsis?

Reedel, 4. aprillil kell 15:00 lõpeb Eesti juhtiva taristuehituse ja korrashoiuettevõtte Verston Eesti OÜ emaettevõtte Verston Group OÜ poolt pakutavate 11% allutatud võlakirjade märkimine. Tegemist on börsivälise pakkumisega, mille miinimuminvesteering on 100 000 eurot. Märkimine on avatud LHV internetipangas nendele klientidele, kes on eelnevalt täitnud [asjakohasuse hindamise küsimustiku](https://www.lhv.ee/ibank/investment/appropriateness).

**Mida peaksid investorid teadma?**
1. Verston Group OÜ (emitent) plaanib väljastada kuni 6 miljoni euro ulatuses tagamata allutatud võlakirju nelja-aastase tähtajaga, lunastuskuupäevaga 9. aprill 2029. Võlakirjade väljalaskekuupäev on 9. aprill 2025 ning fikseeritud aastane intressimäär on 11%, mida makstakse investoritele kaks korda aastas – 9. aprillil ja 9. oktoobril. Esimene intressimakse toimub 9. oktoobril 2025.
2. Tegemist on börsivälise emissiooniga ning Verston ei plaani võlakirju noteerida ega viia kauplemisele. Seetõttu peavad investorid arvestama madalama likviidsuse, hinnastamise läbipaistmatuse ja järelturu puudumise riskiga. Võlakirjade müük järelturul võib investoritele olla keeruline.
3. Oluline erisus võrreldes jaeinvestoritele suunatud tavapäraste emissioonidega on kõrge miinimuminvesteering – 100 000 eurot. Sarnaselt institutsionaalsetele investoritele suunatud emissioonidele, kus miinimuminvesteeringuks on tavaliselt 100 000 eurot, tugineb ka Verstoni allutatud võlakirjade pakkumine prospektierandile. See tähendab, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2017/1129 („Prospektimäärus“) ei ole Verston kohustatud koostama avalikku pakkumise prospekti. Pakkumise aluseks on investorpresentatsioon, võlakirjade üldtingimused ning lõplikud tingimused, mis on kättesaadavad Verstoni investorveebis: [https://verstongroup.com/investor](https://verstongroup.com/investor)
4. Investorid peaksid olema teadlikud, et nii võlakirjade intressimaksed kui ka nominaalväärtuse lunastamine on allutatud seeniorlaenuandja nõuete ees. Intressimaksete ja lunastuse eelduseks on, et Verston Eesti OÜ laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) on vähemalt 1,2. Kui see tingimus ei ole täidetud, lükatakse intressimaksed edasi ning kogunenud intressid kapitaliseeritakse. Emitent tasub need koos seni kogunenud ja maksmata jäänud intressidega, kui finantskovenant on taas täidetud.
5. Emitendil on õigus võlakirjad ennetähtaegselt lunastada alates kahe aasta möödumisest emissioonikuupäevast, makstes investoritele 102% nimiväärtusest koos seni kogunenud ja maksmata intressidega; alates kolmandast aastast 101% nimiväärtusest koos kogunenud ja maksmata intressidega; ning kuus kuud enne lõpptähtaega 100% nimiväärtusest koos kogunenud ja maksmata intressidega.

**Verston on Eesti taristuehitussektori liider**

Verston Eesti OÜ on Eesti suurim taristuehituse ja korrashoiu ettevõte. 2024. aastal teenis ettevõte 75,4 miljoni euro suuruse käibe juures 1,6 miljonit eurot puhaskasumit. Ettevõtte ärikasum enne kulumit, intresse ja makse (EBITDA) oli 8,9 miljonit eurot ehk 11,8% kogukäibest. 2024. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte bilansimaht 73,2 miljonit eurot, millest omakapital moodustas 16 miljonit eurot (22%). Pangalaenude maht (ilma rendikohustusteta) langes 8,6 miljoni euroni, tuues netovõla/EBITDA suhtarvu tasemele 1,0, mis viitab mõõdukale finantsvõimendusele. 
Ettevõtte tegevus hõlmab teetaristu ehitust ja korrashoidu, asfaldi paigaldust, pindamist ning tee-ehitusmaterjalide tootmist. Verstonile kuulub 36 karjääri ja ulatuslik masinapark, mis tagavad sõltumatu ja kvaliteetse teenuse. Eesti suurima teehooldajana hoiab Verston korras kokku 6514 kilomeetrit riigiteid, mis moodustab 39% Eesti riigile kuuluvatest maanteedest.

Verston on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi kasvada aastaks 2034 ühe miljardi euro suuruse aastakäibega jätkusuutliku ja multimodaalse taristuehituse ja korrashoiu eestvedajaks Euroopas. Selle strateegilise sihi täitmiseks valmistub Verston rahvusvaheliseks laienemiseks. 2024. aastal liitus Verston Groupi juhatusega Jüri Tamm – rahvusvahelise taristusektori taustaga kogenud ärijuht. Tamm hakkab koos senise tegevjuhi Veiko Veskimäega täitma Verston Groupi kaastegevjuhi ehk co-CEO rolli.

Ettevõtte juhtkond prognoosib 2025. aastaks 114 miljoni euro suurust käivet, mida toetavad suured lepingud ja tugev tellimuste portfell. 

**Olulised taristuprojektid**

Verston on viimastel aastatel ellu viinud mitmeid Eesti jaoks märgilisi infrastruktuuri projekte:
- Reidi tee (Tallinnas) – 1,93 km pikkune rannatee, mis parandas liiklust Tallinna sadama ja Pirita vahel ning tõi mereäärsesse linnaruumile täiesti uue kvaliteedi (33 mln €).
- Pärnu–Uulu 2+2 maantee – üks tihedama liiklusega Via Baltica teelõike Pärnust Riia suunal . Projekt hõlmas silla, eritasandiliste ristmike ja jalakäijate tunnelite rajamist (35 mln €).
- Sopi-Tootsi tuulepark – Baltikumi suurim tuuleenergia arendus, mille raames Verston ehitas 30 km teid ja vundamendialused 38 tuulikule  (80 mln €).
- Rail Baltica põhitrassi ehitus Eestis – Verston on allkirjastanud neli ehituslepingut kogumahus 270 miljonit eurot (koos partneriga). Tööde periood on kavandatud aastatele 2024–2028.

Verstonis usutakse rohelistesse tehnoloogiatesse, samuti tehisintellekti võidukäiku ning autonoomsetesse lahendustesse. Need saavad olema ka põhilised lähtekohad olemasolevate põhivaldkondade edasi arendamisel ja uute innovaatiliste toodete turule toomisel.

Ettevõtte lähiaastate fookuses on konkurentsivõime tugevdamine: efektiivsuse tõstmine, investeeringud põhitegevustesse ja innovatsiooni, keskkonnajalajälje vähendamine, juhtimiskvaliteedi ja digitööriistade järjepidev arendamine. Pikaajaline strateegiline eesmärk on kasvada kasumlikult ja keskkonnasäästlikult.

Võlakirjaemissioonist kaasatavat kapitali plaanib Verston kasutada puhvrite suurendamiseks, mis on vajalikud suuremahuliste taristuprojektide, sealhulgas Rail Baltica põhitrassi ehituse, edukaks elluviimiseks. Ettevõtte kinnitusel on kapitali plaanis suunata ka digitaalsete lahenduste ja tehnoloogiate arendamisse, kasumlikkuse tõstmisse ja rahvusvahelise laienemise ettevalmistamisse. Emissioon on osa Verstoni pikaajalisest kasvustrateegiast, pakkudes võimalust mitmekesistada rahastamisallikaid lisaks tavapärasele pangalaenule ning laiendada ettevõtte investoribaasi.

Reedel, 4. aprillil kell 15:00 lõpeb Eesti juhtiva taristuehituse ja korrashoiuettevõtte Verston Eesti OÜ emaettevõtte Verston Group OÜ poolt pakutavate 11% allutatud võlakirjade märkimine. Tegemist on börsivälise pakkumisega, mille miinimuminvesteering on 100 000 eurot.

Verstoni allutatud võlakirjade pakkumine

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond XL

LHV Pensionifond L

LHV Pensionifond M

LHV Pensionifond S

LHV Pensionifond XS

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Roheline

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III

LHV Pensionifond Roheline III


      Odavamat elektrit niipea juurde ei saa. Uute tuuleparkide valmimisse tuleb pikem paus
    

Trump jõustas kaitsetollid 10-protsendise baastariifiga kogu maailmale


                USA lajatas tollitariifidega kõigile kaubanduspartnereile
            

Euroametnikega võitlevatel ettevõtjatel tikub nutt peale

Trump lubab «Ameerika kuldajastut»: 6 triljonit investeeringuid ja tootmine USA pinnale


      Trump teatas 20-protsendisest tollimaksust Euroopa Liidule
    


                USA aktsiaturud kosusid tollitariifide ootuses
            

Trump teatas lõplikud tollimaksud: «Kui nemad teevad seda meile, teeme meie seda neile»

Suur Toidutänav jõuab sel aastal kaheteistkümnesse linna

Vene autotööstus on raugemas: Lada müük kukkus kolmandiku, KAMAZi kasum sulas pea olematuks

The Ordinary General Shareholders' Meeting of Pieno žvaigždės is convened

On AS "MADARA Cosmetics" Additional Share Trading on the Alternative market Nasdaq Baltic First North

Ex-dividend Date

Changes in AS Citadele banka  Supervisory Board

Listing of UAB Kvartalas additional bonds on Nasdaq Baltic regulated market  

Exchange announcement on the results of domestic GMTN notes primary placement competitive auction

SUTNTIB AB “Tewox” publishes its NAV for March 2025

Vanagas Asset Management Public Bond Issue presentation to investors 

Vanagas Asset Management võlakirjade emissiooni tutvustav presentatsioon investoritele 

Investeeringute maksustamine eraisikule 2025

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Veebiseminaril tutvustame uut LHV pensioni investeerimiskontot (PIK), selle võimalusi ning piiranguid. Vastame küsimustele miks ja kuidas pensioni investeerimine enda kätte võtta.
Seminari viib läbi LHV pensionitoodete tootejuht Helene Lillemägi

Kuidas pensioni investeerimine enda kätte võtta?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Tallink Grupp (TAL1T)

Neste

TSLA - Tesla Motors

Tallinna Sadam (TSM1T)

AS Storent Holding võlakirjad

Kuld

Enefit Green (EGR1T)

Ignitis group (IGN1L)

Börsipäev 2. aprill

LHV Group (LHV1T)

Võlakirjad

Saunum Group AS (SAUNA)

BÖRSIKRAHH 2025

Börsipäev 1. aprill

Tuule võlakirjad (Tuul Mobility OÜ)

Soovitage häid aktsiaid.

Robus Group AS (ROBUS)

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

Muudatused analüütikute hinnangutes

Börsipäev 31. märts

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida&hellip;

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida...

Börsipäev 28. märts

Google Finance vs. Yahoo Finance

Hepsor (HPR1T)

TKM Grupp (TKM1T)

Siauliu Bankas (SAB1L)

Börsipäev 27. märts

Börsipäev 26. märts

Cleveroni aktsiate ost/müük/oksjon

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

Donald Trump 2024

Rohepesu

Kristen Michali valitsus - head ja vead

Päevakaja

Tehnika/IT-sektori kurilka

Eesti energeetika

Paremäärmuslased

LHV foorumid paremaks

Tallinn

Riigihanked ja hankijad

Kuidas kaitsta Eestit?

Euroopa Liit

Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?

&hellip; süüdistada Iisraeli või palestiinlasi?

... süüdistada Iisraeli või palestiinlasi?

EKRE arutelu

Autonumbrid, rehvid ja kuld

Pensionifondid - milleks kära?

Disko pole oluline, punk on põhiline

Soovitage filme ja seriaale

Kõige hullumeelsemad vandenõuteooriad

Tartu

Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Ukraina

Beibendussektor Eestis

Omniva - autotäis ülbust ja saamatust

Arutelu Eesti majandusest

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

JAHE! Coca-cola diil paavstiga

Tulude deklareerimine 2025

Foorumi õpetus

Trumpi ja Zelenskõi kohtumist vaadates tundus nagu oleks sattunud bipolaarsesse paralleeluniversumisse: ühel hetkel visatakse nalja ja juba järgmisel tabab Zelenskit süüdistuste laviin. Eks nii saab paralleeli tõmmata ka majanduslikesse tagajärgedesse. Aina keerulisem on USA käike prognoosida ja nende tõsiseltvõetavust hinnata. Üks on aga kindel: geo- ja kaubanduspoliitika on kahjustada saanud ning seeläbi ka ettevõtete kindlus. 

Reedel nähtu põhjal ei saa veel USA abi jätkuvuse osas põhjapanevaid järeldusi teha. Enamik nõupidamisest toimus ja toimub edaspidi suletud kabinetiuste taga. Samas juba on tööle hakanud USA taktika survestamaks Euroopa veel rohkem panustama nii Ukraina abistamisesse kui ka üldiselt NATO kaitsekuludesse (USA kannab ca 66% NATO kuludest).

Samas on Euroopa Liit koos Euroopas geograafiliselt olevate teiste riikidega on sõja algusest saati Ukrainasse osutanud suurema summa eest abi kui USA. Kieli Instituudi andmetel  on Euroopast liikunud sinna kokku ligikaudu 132 miljardi euro ulatuses abi ning USAst 114 miljardit eurot. Tõsi, eelmisel aastal ületas USA abi Euroopat ca 3 miljardiga (2024a USA abi 46,1 miljardit eurot ning Euroopa 43,4 miljardit eurot). Kuid lisaks otsesele abile on Euroopa riigid kandnud 134 miljardit eurot Ukraina sõjapõgenikega seotud kulusid, mida USAl ei ole. Kusjuures SKPga võrreldes on suurim Ukraina toetaja olnud hoopis Eesti oma 2,2%ga SKPst (kokku 0,76 miljardit). 

**Raha leidmine on väljakutse**

Kui tõesti peaks juhtuma, et USA abi Ukrainale väheneb, oleks see suur löök, kuna USA senisele panusele võrdväärset summast maast ei leia. Kust aga vajadusel selline raha võtta on väljakutse. Jah, Euroopa riigid võivad küll panust suurendada, kuid see tähendaks, et Euroopa peaks aastas panustama umbes kaks korda sama palju kui enne. Summaarselt tähendaks see 40 miljardi asemel 80 miljardit. See on väga suur summa, kuid näiteks Euroopa mõttekoja Bruegeli arvates majanduse kogumahte arvestades isegi tehtav. Suuremaks probleemiks on aga leida need riigid, kes seda nii teha saaksid kui ka tahaksid. Näiteks Saksamaal oleks ruumi sõjalisi kulutusi suurendada (hetkel alla 2% SKPst), kuid pole seda seni teinud. Ungari aga protestib kindlalt Ukraina täiendava abistamise vastu.

Loomulikult suunaks see ka Euroopa riikide majandusi. Suuremad Ukraina abistamise- ning kaitsekulud tähendavad lisaraha vajadust, mis paneb valitsused surve alla teiste kulutuse kokkuhoidmiseks. Räägitakse ka EL eelarvereeglite lõdvendamisest ning ühtse laenu võtmisest, kuid tulem oleks pikas plaanis siiski sarnane: intressikulud kasvaksid ning teiste valdkondade jaoks jääb selle arvelt vähem kulutada. Balti riikide ja Eesti majandus seejuures ei erine – lisaraha kaitsesse tähendab kulude kokkuhoidu mujalt või siis suuremaid intressikulusid. Ning koos võlakoormusega tõuseb ka fiskaalrisk ehk riigi võime kulusid katta.

Kui mingi majandusharu tekkinud olukorrast võidab, siis on selleks kaitsetööstus, kuhu ilmselt nii siin kui sealpool piiri suuremad summad liikuma hakkavad. Korraga suure hulga raha liigutamine kaitsetööstusesse võib samas tõsta kaitsetööstusega seotud materjalide ja teenuste hindu. Ettevaatlik peaks olema ka teiste valdkondadega tasakaalu leidmises. Esimesed reaktsioonid on juba Euroopa börsidel kaitsetööstusaktsiate kasvus näha. Üleüldiselt võib lähiajal ilmselt näha suuremat volatiilsust nii aktisaturgudel kui ka näiteks toormeturgudel.
Lõplikud otsused tehakse siiski diplomaatilise laua taga ja siin otsustab paljugi see, kui strateegiliselt oskab Euroopa läbi rääkida ja oma huve kaitsta. Ega kotlette panda ka külma panni peale, ikka tulise panni peale. Hetkel me ei tea ka seda, millised on USA tegevused ja läbirääkimised Venemaa suunal. Kuid mitmes väljaütlemises on Trump vihjanud soovile pääseda ligi Venemaa maavaradele, mis tähendaks vähemalt osade Venemaa sanktsioonide lõppu USA poolt. Mis puutub USA ähvardustesse Euroopat tollitariifidega kostitata, siis ilmselt pannakse sama laua taga paika nii kaubanduspoliitika kui ka julgeolekupoliitika. Mis puutub Hiinasse, siis nemad on ilmselt toa nurga taha pugenud, ootamaks märguannet, kas ja millal veel rohkem oma kaupa Euroopasse suunama peaks.

Trumpi ja Zelenskõi kohtumine läbi makroanalüütiku silmade

Me pole mentaalselt ega praktiliselt valmis võimalikeks muutusteks, mis kaasnevad maailmapildi teisenemisega, kirjutab LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur.

Ametisse määramisele eelnenud kuulamisel Senati välispoliitika komitees ütles USA riigisekretäri kandidaat Marco Rubio muu hulgas järgmist. «Pärast pika külma sõja võitmist jõudsime kahepoolsele konsensusele... et oleme jõudnud ajaloo lõppu; et kõigist maailma rahvastest peaks nüüd saama demokraatliku lääne juhitud kogukonna liikmed; et rahvuslikke huve teeninud välispoliitika võiks nüüd asendada liberaalset maailmakorda teeniva välispoliitikaga; et kogu inimkond on nüüd määratud riiklikku suveräänsust ja rahvuslikku identiteeti hülgama ning saama maailmakodanikeks... Nüüd teame, et see oli ohtlik pettekujutelm... See kujutelm ei ole nüüd lihtsalt vananenud – on see relv, mida kasutatakse meie vastu.»

Ülaltoodut tuleks tõsisemalt võtta kui mistahes teist seal kõlanud väidet, sest just sellele tõdemusele hakkavad suurimal määral põhinema eelolevatel aastatel maailma- ja majanduspoliitikas aset leidvad muudatused.

Peame öeldusse suhtuma tõsisemalt kui enamik riike. Esiteks pole me sellisteks muutusteks üldse valmis, kuivõrd me pole möödunud aastakümnete jooksul lubanud endale isegi esitada küsimusi senise liberaalse maailmakorra püsimise võimalikkuse kohta. Me pole mentaalselt ega praktiliselt valmis võimalikeks muutusteks.

Teiseks peame arvestama, et liberaalses maailmas toimetades ja võimalike muudatustega mitte arvestades läks meil kuni finantskriisini majanduslikus mõttes vägagi hästi. Tundus, et olime osanud valida enamikust saatusekaaslastest parema arengutee ja teinud targalt, kui olime võimalikult paljudel asjadel lasknud oma rada minna. See polnud üksnes tunne – seda kinnitasid meie enda elujärje tuntava paranemise kõrval ka võrdlusandmed teiste maadega

**Tagasi möödunud kümnendi lõpus**

Aga nüüd, kui oleme inimese kohta tuleva sisetoodangu reaalväärtuse taseme poolest tagasi seal, kus olime möödunud kümnendi lõpus, see on kuskil 2018. ja 2020. aasta vahel, on oluline aru saada, et meie peamine probleem pole siiski inimese kohta tuleva sisetoodangu taseme alanemine, vaid hilinemine mitmete globaaltrendide ja riigisiseste sotsiaalmajanduslike protsesside ja seoste tajumisel.

Et midagi ära teha, peame nagu Rubio alustama tõdemusest, et meie kujutelm maailmast ja ühiskonnast ning võimalikust arenguteest oli lihtsustatud, osaliselt isegi ekslik ning et me oleme seetõttu langetanud ka selliseid otsuseid, mis pole meile kasulikud.

Kuigi tagantjärele tark olla on alati lihtsam, pole see õigustuseks, et ka heas tahtes tehtud, kuid ebaratsionaalsed otsused peaksid jääma selliseks, nagu nad on, isegi siis, kui meil tuleb neid muutes oma lemmikeelarvamustest loobuda.

Tuleb tõdeda, selliseid, või vajalikke, kuid langetamata jäänud otsuseid on meil möödunud kolmekümne viie aastaga kogunenud päris palju ja pea kõigis eluvaldkondades.

Tänaseks on vist kõigile selgeks saanud, et meie ettekujutus energia varustuskindlusest ja taastuvenergia konkurentsivõimest oli ekslik. Elektrist on ju kasu ainult siis, kui seda on võimalik kasutada siis, kui teda vajad, mistõttu kohustus täielikult rahuldada oma elektrivajadus juhuslikest taastuvatest allikatest, peamiselt tuulest ja päikesest toodetud elektriga isegi enne Euroopa Liidu poolt kehtestatud tähtaega, on lihtsalt avantüristlik. Elekter ei ole ju kartul, mille sügisel salve viid ja talv läbi vastavalt vajadusele tarvitad ja mistõttu energeetilise varustuskindluse rajamine peamiselt juhuslikule tuule- ja päikeseenergiale tuginedes nõuab ülivõimsaid tasakaalustus- ja salvestusvahendeid ning spetsiaalseid turutingimusi nende rajamiseks. Meil paraku neid seadmeid ei ole ega ole ka tingimusi sinna erainvesteeringute tulekuks.

**Maailm, mida enam pole**

Kuid kui varustuskindluse küsimuses oleme isevarustamises jõudnud igati õigele arusaamisele, oleme oma energeetikakavades ikkagi jäänud maailma, mida enam ei ole. Ometi on selge, et maailmas oma positsioone kaotavale Euroopale ei ole jõukohane ajada USAst kuigivõrd erinevat majanduspoliitikat ei energeetikas ega ka kaubanduses, sest siis nõrgendab ta seeläbi veelgi enam oma positsioone.

USA otsus hakata jälle vabamalt fossiilseid kütuseid kasutama («drill, baby, drill») ja oma maksebilanssi tasakaalustama, hakkab vältimatult juba lähiajal Euroopa majanduspoliitikat mõjutama. Seetõttu tuleks meil energeetikasse investeerimisel kasuks mitte ainult energia hinna täielikum arvutamine, vaid ka see, kui me otsuste langetamisel hakkaks mõtlema ka Eesti maksebilansi jooksevkonto ja enda kontrolli all olevate ressursside kasutamise peale.

Kuid ülaltoodule vaatamata on energeetikaga seotud küsimused suhteliselt lihtsad: vajalikud teadmised ja kogemus on ju maailmas olemas ning meil on vaja neile juurde lisada vaid oma analüüsivõime ja tahe midagi ära teha.

Hoopis keerulisem on olukord maksude ja eelarveliste kulutuste kasvuga. Tuleb aru saada, et siin ei ole probleem niivõrd maksudes ja kulutustes, kuivõrd demograafias ja avaliku raha kasutamise efektiivsuses.

Häda on ju selles, et vaatamata rahvastikuprobleemide otsustamisprotsessist tagaplaanile tõrjumisega, pole see suutnud muuta olematuks fakti, et mullu sündis Eesti Vabariigis esimest korda alla kümne tuhande lapse, neist umbes kolmveerand eesti soost, ega ka seda, et üle 65 aasta vanuste osatähtsus rahvastikus kasvab jõudsalt.

**Üle kahe korra vähem lapsi**

Lapsi sünnib meil nüüd üle kahe korra vähem kui taasiseseisvumise ajal. Ning isegi selle väikese arvu juures peame meeles pidama seda, et meil on praegu sünnitamiseas naisi veel suhtelisest palju. On ju vähestest üheksakümnendatel sündinud naistest esimese lapse saamise keskmise vanuseni (28–29 aastat) jõudnud vaid seitsme-kaheksa aastakäigu naised. Seda, mida tähendab meie rahvusele viimase kolmekümne viie aasta keskmiselt 1,6 last naise kohta, näeme sündide arvus täies ulatuses alles sajandi keskpaiku. Just niisama hakkame me ka pikkamööda ja alles sajandi teisel poolel tajuma seda, mida tähendab meie rahvaarvule ja rahvusele see, et möödunud aastal sündis üksnes üheksa ja pool tuhat last.

Peame arvestama ka sellega, et kuna viimase 35 aasta jooksul on meil tüdrukuid sündinud 25 kuni 30 protsenti vähem, ei saa me loota rahvaarvu loomulikule suurenemisele ka siis, kui meil hakkaks edaspidi aastas sündima naise kohta 2,1 last, sest noori naisi on selleks liiga vähe ja juurde me neid tagantjärele enam ei saa, mistõttu pole rahvaarvu praegusel tasemel stabiliseerumine võimalik ka siis, kui laste arv kasvab 2,1 tasemele.

Kuigi me ei oska täna öelda isegi seda, kas lähiaastatel taastub naise kohta sündivate laste arv endisele, keskmiselt 1,6 lapse tasemele või jääbki mulluse 1,3 juurde, pole siiski raske arvutada, et esimesel juhul sünnib 2023. aastal sündinud 4,8 tüdrukule 7,7 või 6,2 last, ehk kolm-neli korda vähem kui 35 aastat tagasi.

Paraku on ka 8000 ülemäära optimistlik, sest nagu näitavad hiljutised uuringud, ei pruugi majanduse loodetav taastumine meid iibe küsimuses kuigivõrd aidata. On selgunud, et arenenud maades ei vähenda laste arvu niivõrd haridustaseme kasv nagu varem, pigem on nüüd vastupidi. Praeguste ebastabiilsete inimsuhete juures suudavad just haritud naised saada ja üles kasvatada soovitud arvu lapsi. Tugevalt jäävad oma lapsesaamise soovide täitmisel hätta just madalama haridustasemega, vähemkindlustatud naised, kuivõrd nad on aru saanud, et neil pole laste kasvatamisel liiga tihti võimalik loota mitte kellelegi või millelegi peale iseenda. Probleemiks pole seega niivõrd SKT tase, vaid muutunud väärtusteadvuses, kus vastutustundele on jäänud üpris tagasihoidlik koht.

**Kõigi reeglite kohaselt**

Tundub, et oleme olnud justkui põllumehed, kes on oma põldu kõigi agrotehnika reeglite kohaselt harinud – see tähendab kastnud ja väetanud –, kuid ära unustanud, et ka heades tingimustes kasvab kõige paremini umbrohi. Seda ka siis, kui seda ei külvata.

Kuivõrd inimeste tõekspidamiste ja käitumise mõjutamine on igal juhul pikaajaline ja keeruline ettevõtmine, tuleb meil seni vastutustunde kasvatamisel minnalastu, loomulikult siis, kui tahame rahvusena püsima jääda, vähemalt esialgu rahas kinni maksta.

Majanduslikus vaates on aga täiesti vastutustundetu, et me pole sellises demograafilises olukorras selgelt välja öelnud, et täna tööle asunud inimestel pole enam võimalik jooksva finantseerimise süsteemist, ehk esimesest sambast, eluks hädavajalikku pensionit saada. On ju samal ajal, kui sündimus on meil juba kolmandik sajandit püsinud tugevalt allpool rahvastiku püsimiseks vajalikku taset, üle 65-aastaste arv viimase 25 aastaga kasvanud 190 000-lt 283 000-le.

Seejuures peame lisaks enda demograafilisele olukorrale arvestama, et kogu Euroopa on meiega enamvähem samasuguses seisus, kuid meie ei ole oma elutingimuste ja keeleruumi poolest kvalifitseeritud võõrtööjõule kuigi ihaldusväärne sihtkoht.

Samas pole meie olukord üldsegi lootusetu ja meil on oma praeguse, suhteliselt nigela konkurentsipositsiooni parandamiseks võimalik nii mõndagi päris lihtsalt teha. Eelkõige peaksime kiirkorras kaotama need keelud või ülearu ranged tingimused, mis otseselt takistavad majanduse arengut. Neid jätkub.

Äsja võisime Maalehest lugeda, et Eesti on millegipärast kanakasvatuseks lubatud aluspindade – põhu, turba, saepuru ja muldpõrand, seast välja jätnud «available ground surfice», milleks võiks olla ka kodumuru. See näide ei ole eriline majandusprobleem, kuid seda enam väljendab see meil valitsevat suhtumist.

**Pole kasuks**

Tänaseks on selgeks saanud ka, et otsus lubada mingist suvaliselt määratud ajast üksnes A energiaklassi hoonete ehitamist pole kasuks ei keskkonnale, inimestele ega ka majandusele, vaid pigem vastupidi, suunab meid maailma ressursse ja oma raha ebaefektiivselt kasutama. Kahtlust tekitab ka terves Tallinnas maa-alustes parklates parkimise tagamise kohustus.

Paraku on selliste konkreetsete ja selge mõjuga regulatsioonide kõrval ka selliseid, mille mõju ja sisu on raske hoomata.

Me oleme aastakümneid olnud uhked oma uute kaubanduskeskuste ja uute kaubanduskettide tuleku üle. Meil on jaekaubanduspindu juba nii palju, et Euroopas polevat kuskil ühe inimese kohta nii palju kaubanduspinda kui Tallinnas ka tunduvalt suurema käibe korral. Samas oleme kaubanduspindade juurdekasvu nautimise kõrval unistanud ka sellest, et kaubanduspindade kasvuga kaasnev konkurentsi tugevnemine hakkab hindu allapoole suruma. Paraku pole seda juhtunud.

Me pole me aru saanud, et meie jaekaubanduses ei konkureerita niivõrd hindade kui kohaloleku pärast ning et sellistes konkurentsitingimustes on ülemääraste pindade teke täiesti loomulik, kui seda kuidagi ei takistata. Kopenhaagenis näiteks takistavad ülemääraste pindade teket linnaplaneerijad, kes hoolitsevad selle eest, et kaubanduspinnad tekiksid linnas hajutatult ja lähtuvalt viieteist minuti linna põhimõttest. Igale kindlaks määratud parameetritega uuele kaubanduspinnale korraldatakse loomulikult kõigile avatud konkurss. Meie oleme aga endale tekitanud keskkonna, kus kaubanduspindade suurust planeerib ekskavaator ning koos sellega ka mittevajalikke kulusid ja kõrgemaid hindu.

Me pole aru saanud isegi sellisest lihtsast asjast, et lisaks kaubanduspindade ülemäärasusele põhjustab meil täiendavat hinnatõusu ka pikem kaupluste lahtioleku aeg võrreldes enamiku Euroopa maadega. Kahjuks pole me arvestanud, et kui seal on optimaalse tööaja otsimise töö juba ammu ära teinud ametiühingud, ei saa ükski kauplus praegustes konkurentsitingimuste lahtioleku aegu üksi lühendada, kuigi kõik teavad väga hästi, et pikk lahtioleku aeg suurendab kulusid, kuid mõjutab suhteliselt vähe käivet.

Lõppkokkuvõttes pole aga selliselt kõrgenenud hinnatase üldsegi kaubanduse, vaid meie konkurentsivõime ja institutsioonilise suutmatuse probleem.

Samasugune olukord kui jaekaubanduses on ka meie asustuspoliitikas. Meile meeldib elada hajusalt ja me elamegi. Kuid sellele vaatamata oleks tark endalt küsida, kui palju selline luksus maksab ja kes selle kinni tegelikult maksab, mida me oma majanduslikus konkurentsivõimes sellisest asustuse tõttu suurenenud infrastruktuuri rajamise ja korrashoiu kulude tõttu kaotame ja mis sellise valiku tõttu meil tegemata jääb. Tasuks mõelda ka sellele, mida võivad meie järeltulijad vähem kui saja aasta pärast arvata, kui tajuvad, millise hulga viljakasvatuseks sobivat maad on nende vanemad alles hiljuti asfaldi ja betooni alla matnud.

Kuid veel keerulisem on märgata seda kulu, mida läheb tarbijale ja ettevõtjale maksma meie soov panganduse riske Euroopa keskmiselt rohkem maandada.

Paraku on riskide hindamine kunst, mida keegi täiesti ei valda. Kuid see-eest on võimalik välja arvutada, mida läheb meie ettevõtjale ja kodumajapidamisele maksma meie pankadele kehtestatud kahe kuni kolme protsendipunkti võrra suurem kapitalinõue. Ettevõtjate laen kallineb seeläbi umbes 50 ja kodumajapidamistel 25 baaspunkti.

Eurodes tähendab see peredele kodulaenu tasumisel ümmarguselt lisanduvat kolmeteistkümnendat makset aastas, ettevõttele aga laenu iga miljoni euro kohta kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat lisakulu aastas. Lisaks veel raha pakkumise vähenemist ja selle mõju majandusele.

Kuivõrd sellist poolikult lahendatud või lahendamata probleemide rida võib jätkata mitmete lahendamist ootavate küsimustega hariduses ja tervishoius, tuleb tõdeda, et meie kõikide probleemide lahendamisele on raskuskese meie institutsioonides. Ja mitte niivõrd inimeste arvus, vaid selles, mida nad teevad. Eesti vajab riigireformi.

_Arvamus ilmus esmakordselt Postimehes 25.01.2025_

Eesti vajab riigireformi

2024\. aasta oli finantsturgudel üle ootuste hea ja arenenud riikide aktsiaturgude liikumist kajastav indeks MSCI World kerkis 19,2%. Selle tulemuse taga on USA aktsiate erakorraliselt võimas kallinemine. Kuna selle suurriigi ettevõtete osakaal on Maailma indeksis ligi 74%, on mõistetav, miks läks üleilmsetel aktsiaturgude indeksil nii hästi.

USA suurimaid ettevõtteid koondava S&P 500 indeksi väärtus kasvas läinud aastal dollarites mõõdetuna 23%. Sellest indeksist moodustavad kolmandiku seitsme tehnoloogiaettevõtte (ingl. magnificent seven) aktsiad, mille turuväärtus tõusis 20–177%. 

Investorite optimismi ja riskiisu ilmestab lisaks krüptovarade hinnatõus: Bitcoini väärtus kerkis 2024. aastal lausa 93 714 dollarini ehk 120%.

![Andres1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Andres1_e97b56f00d.png)
_Joonis 1. Eri varaklasside tootlus dollarites 2024. aastal_

Väljaspool Ameerika Ühendriike pakkusid aktsiaturud samuti korralikku tootlust. MSCI Europe’i aktsiaindeks tõusis eurodes mõõdetuna 5,8% (dollaritesse arvutades ainult 2,4%), kuid jäi siiski suurelt alla USA aktsiaturgudele.

![andres2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/andres2_52b06847b2.png)
_Joonis 2. MSCI Europe’i aktsiaindeksi tootluse erinevus ilma Suurbritanniata võrreldes MSCI USA aktsiaindeksi tootlusega protsendipunktides_

**Mõistatuslikud intressimäärad**

Ehkki massimeediat jälgides jääb mulje, et intressimäärad on kõikjal maailmas langustrendis, on tegelikkus mõnevõrra komplitseeritum. 

2024\. aasta juunis alandas Euroopa Keskpank üle pika aja taas intressimäärasid, kuna inflatsioonitempo oli olnud juba mõnda aega langustrendis ja euroala majanduskasv vajas turgutamist. Seejuures on siiski veel liiga vara tõdeda, et inflatsioonitont on lõplikult seljatatud. Nimelt kerkivad hinnad euroalal endiselt kiiremini, kui keskpank sooviks näha, ja aasta lõpus inflatsioonitempo isegi veidi kiirenes. 

Kui vaadata pikaajaliste võlakirjade tootlust, mis on rahvusvahelistele ettevõtetele pikaajaliste investeeringute tegemise seisukohalt olulisemad kui euribori hetketase, siis need mullu ei alanenud. Saksamaa valitsuse kümneaastaste võlakirjade intressimäär oli aasta lõpus 2,4% juures, st samal tasemel kus aasta alguses. 

Ameerika Ühendriikides on inflatsioonitempo samuti alates 2022. aasta suvest aeglustunud, kuid püsib ikkagi kangekaelselt kõrgel tasemel, sest valitsuse kulud on täielikult kontrolli alt väljunud. USA keskpank alandas 2024. aasta septembris üle pika aja lühiajalisi intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra. Sellele järgnesid 0,25-protsendipunktised alandamised novembris ja detsembris. Pikaajaliste võlakirjade intressimäärad tõusid aga aastaga 3,95%-lt 4,58%-ni. 

**USA majanduskasvu hinnates võiks vaadata ka valitsuse eelarvedefitsiiti**

Murran pead, miks räägitakse USA majanduskeskkonna tugevusest, kui mõõduka majanduskasvu taga on sealse valitsuse enneolematult suured kulud. Nii nagu nominaalset majanduskasvu korrigeeritakse inflatsiooniga, et näha, mis on reaalne majanduskasv, tuleks ka majanduskeskkonna hindamisel arvesse võtta valitsuse eelarvedefitsiiti. Laenatud raha kulutades on kerge näidata end tegelikkusest edukama ja rikkamana.

Kui valitsus võtab 100 dollarit laenu ja kulutab selle, siis kasvavad erasektori tulud (ettevõtete kasumid ja inimeste palgad) veidi lihtsustatult arvutatuna 100 dollari võrra.

USA ettevõtete kasumid on praegu võrreldes kogu majanduse mahuga väga kõrgel tasemel. Samuti on ettevõtete kasumimarginaalid erakordselt suured ja kasumikordajad (P/E-suhtarvud) peaaegu rekordtasemel.

![andres3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/andres3_bdd9152c0f.png)
_Joonis 3. Ameerika Ühendriikide ettevõtete keskmised valuatsiooninäitajad ja nende ajalooline võrreldavus_

**Vara hindade kasv toetab investorite optimismi ja majandust**

Ka 2023. aasta oli pakkunud USA aktsiaturgudel väga suurt tootlust ja 2024. aasta alguses lootsid üksnes vähesed sama võimsa edu kordumist. Viimase kahe aastaga kallines S&P 500 indeks üle 50%, mis on USA aktsiaturgude kõigi aegade suuruselt teine protsentuaalne kasv. Kõige suurem kahe aasta aktsiahindade kasv oli üheksakümnendate lõpus enne dot.com-i mulli lõhkemist. 

![andres4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/andres4_fa82708126.png)
_Joonis 4. S&P 500 indeksi tootlused 1928–2024_

Kui traditsiooniliselt on majanduskeskkond see, mis mõjutab ettevõtete väärtust, siis pärast 2008. aasta finantskriisi suutsid keskpangad ja valitsused pöörata lõdva rahandus- ja fiskaalpoliitikaga selle seose tagurpidi. 

Nüüd on nn jõukuse efekt (ingl wealth effect) see, mis mõjutab majandust ja mitte vastupidi: kui aktsiahinnad lähevad üles, siis tarbijad avavad rahakotirauad ning ka majandus kasvab. Selle eeldus on muidugi asjaolu, et lõtv rahandus- ja fiskaalpoliitika jäävad kestma. 

Ka aktsiaturgudel on saanud hinnast fundamentaalnäitaja. Kasumi ja käibe kasv on muutunud investorite jaoks vähem oluliseks kui aktsiahinna trend. Kui kaua selline äraspidine sõltuvus kestab, on raske ennustada, ent protsessid, mis ei saa kesta igavesti, peatuvad ühel hetkel. 

Pensionifondide ülesanne on hoida ja kasvatada klientide vara pika aja vältel. Pensioni II samba edukust saab hinnata võrdluses pensioni I sambaga. Seega on pensionifondide mõõdupuuks pikemaajalises plaanis sisuliselt nominaalne palgakasv. 

Meie LHV-s usume, et pensionifondide eesmärk ei peaks olema mitte igal ajal riski maksimeerimine, vaid hoopis riski ja tootluse vahekorra kalibreerimine, võttes arvesse majanduskeskkonda ja turuolukorda. Meie hinnangul on fondijuhtide ülesanne – kui fondi üldse juhitakse – hinnata iga investeeringu riski ja oodatavat tulusust ning vältida maaniate ja paanikatega kaasaminekut.

Peadpööritav tõus USA aktsiaturgudel

2024\. aasta neljas kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2024. aasta neljandas kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 150 eurot ja tänase seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 7912 eurot.

Kolmanda kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-iii-kvartali-tulemused-2).

Kasvukonto eksperimendis püsib neljanda kvartali seisuga pika edumaaga esikohal Marko Oolo, kelle portfell on koos enda investeeritud rahaga suurenenud enam kui 5 tuhande euro võrra pea 13 tuhande euroni, millest 2 tuhat eurot tuli neljandas kvartalis. Arvestades portfelli mahu suurenemisse ka enda investeeritud raha, mis IV kvartalis oli 449, siis suutsid portfelli kasvatada kõik osalejad, kusjuures keskmine muutus oli 1109 eurot ehk 14%. Kui aga vaadata lähemalt, kuidas osalejate investeeringutel neljandas kvartalis tegelikult läks, mitte arvestades enda investeeritud raha, siis ei olnud pilt palju kehvem. Marginaalse langusega lõpetas kvartali Rahakratt (-26 eurot), samas kui positiivse reaaltootlusega osalejate portfell suurenes puhtalt investeeringute arvelt keskmiselt koguni 742 euro ulatuses. Seega oli neljandas kvartalis investeeringutel portfelli väärtuse muutusele suurem mõju kui enda lisatud rahal, mistõttu võib neljanda kvartali lugeda eksperimendis osalejatele igati edukaks.

![tabel1.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tabel1_cf4d8633c2.jpg)

Portfellide liikumisi ajas vaadates on **Marko Oolo** hoolimata tehnoloogiasektori võnkumistest esikohal püsinud juba alates 2023. aasta suvest ning kindlustanud endale riskantse investeeringuga pika edumaa. Ülejäänud osalejate portfellid on tihedamas korrelatsioonis, mistõttu nende väärtuste muutusi on silmaga keerulisem eristada.

Enne neljandat kvartalit pikalt viimasel kohal olnud Äripäeva väljamõeldud tegelase, **Investor Toomase**, portfellis tegi Hiina ettevõtetesse investeeriv XCHA oktoobris mõne päevaga järsu hüppe ülespoole, kuid langes pärast seda mõnevõrra. Tagasilangusest hoolimata aitas see Investor Toomasel jõuda portfelliga plussi, jäädes kvartali kahel viimasel kuul võistlema eelviimasel kohal oleva **Rahakratiga**, kes investeerib tehnoloogiafondi EXXT 20% ulatuses, kuid portfellist leidub ka Aasia arenevaid ettevõtteid ([AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI)), puhta energia tootjaid ([INRG](https://www.lhv.ee/auth/login.cfm?goto=%2Fportfolio%2Ftrade1.cfm%3Fvi%3D0%26i_shortname%3DINRG)) ning tervishoiuinnovaatoreid ([HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL)).

Neljandas kvartalis suuremat tõusu näidanud fondidest tõusis Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) 61%. Krüptoraha riski otsustas 2020. aasta alguses võtta vaid **Tauri Alas**, kuid sedagi vaid 2% ulatuses portfellist, mistõttu see portfelli liikumisele suurt mõju ei ole avaldanud. Kuid siiski on vastava positsiooni turuväärtus kasvanud portfellis ligi viie aastaga 2,4 euro pealt muljetavaldava 627 euro peale.

![tabel2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tabel2_69098e36d9.png)

![tabel3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tabel3_922603749e.png)

Kasvukonto eksperimendi IV kvartali tulemused

2024\. aasta viimasel kolmel kuul Kasvukonto kasutajad aktsiaturgude peale pettumust tundma ei pidanud ning võisid oma investeeringutega üldjoontes rahule jääda. Artiklis vaatame lähemalt peale, mis Kasvukontos neljandas kvartalis toimus ning milliseid valikuid investorid tegid.

**Üha suuremad lootused USA suurfirmade peal**

Endiselt on olemasolevatest positsioonidest enim investeeritud kõige madalama haldustasuga USA 500 suurimat ettevõtet katvasse fondi **SXR8**, kuhu on paigutatud 27% olemasolevast rahast. Kuigi varasemalt on fondi osakaal ulatunud kogunisti 37%-le, siis uute fondide ja üksikaktsiate ning ka krüptovarade lisandumisega viimastel aastatel on investorid oma portfelli laiemalt hajutama hakanud. Jätkuvalt püsib teisel kohal tehnoloogiasektorit kattev **EXXT**, kus on ligi 13% kogu investeeringutest. Kolmandal kohal on 10%-ga ülemaailmselt investeeriv indeksfond **VWRL** ning neljandale kohale platseerus Bitcoini hinda järgiv **COINXBE**, mille osakaal tõusis rekordilise 5%-ni.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_cf30165cee.png)

**Asuti ostma kulda**

Vaadates investorite uue raha eelistusi, siis on eelneva kvartali baasil näha, et traditsiooniliste aktsiafondide kõrval on portfellidesse aktiivsemalt lisama hakatud kulla hinda järgivat fondi **XAD5**. Mitte üllatuslikult läks aga suurem osa uuest rahast S&P 500 indeksit järgivasse fondi **SXR8**, ligi 30% ulatuses. Tehnoloogiasektorit järgivasse fondi **EXXT** läheb ligikaudu 13% ning maailma ettevõtetesse **VWRL** ligi 9% uuest rahast. Jätkuvalt on populaarsed ka dividendimaksjad - **ISPA** saab 3,4% rahast, **SPYD** 2,6% ning **SPYW** 2,0%. Hea on näha, et esmakordselt on esikümnes stabiilselt oma koha leidnud ka Bitcoin, mida järgiv COINXBE sai IV kvartalis 2,4% uuest rahast.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_994bb852f8.png)

Tootlusest rääkides kujunes 2024. aasta viimane kvartal küllaltki positiivseks -- kõikide fondide peale kokku oli mediaantootlus 2,1% ja keskmine tootlus 3,9%, mida vedasid krüptovarasid esindavad fondid **COINXBE** ja **COINETHE**. Järgnesid tehnoloogifookusega ETFid: e-spordi ettevõtted (**ESP0** +19%), digipöörde ettevõtted (**DGTL** +14%), USA tehnoloogiahiiglased (**EXXT** +14%) ja küberturvalisuse ettevõtted (**ISPY** +14%). Keskmist tootlust vedasid aga alla puhta energia tootjad (**INRG** -10%), kuid pea sama suure langusega lõpetasid kvartali ka Ladina-Ameerika suurimaid ettevõtteid koondav **ALAT** ja sarnaselt kolmandale kvartalile ka Skandinaavia ettevõtteid koondav **CN1**.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_e8d9245b02.png)

Kuigi Kasvukonto valikus olevate üksikaktsiate mediaantootlus oli neljandas kvartalis vaid 1,4%, ulatus keskmine tootlus muljetavaldavama 4,9%ni. Ülespoole kergitas seda eelkõige **Tesla**, mis saavutas detsembris oma uue rekordi, ja eestlastele lemmik **Wise**, mis neljandas kvartalis ületas oma IPO hinna ja jõudis detsembris tagasi oma viimase, 2021. aastal nähtud tipu lähedale. Kaotajaid oli neljandas kvartalis kokku 29st aktsiast 13, millest enim langes **Modarna** ligi 41%, **Intel** 16% ning **Coca Cola** 14%. Euroopa aktsiatele peale Wise'i möödus kvartal väiksemate liikumistega, kui tootlused jäid vahemikku +11% kuni -12%.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_d5699b4fd0.png)

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14 ning ülejäänud 30 fondi reinvesteerivad dividendid automaatselt. Neljanda kvartali seisuga pakub kõrgeimat väljatootlust 100 stabiilselt dividende maksvasse ettevõttesse investeeriv **ISPA**, ulatudes 4,9%ni kuid palju maha ei jää ka ettevõtete võlakirju koondav **LQDA** (4,8%). Samas, kui esimese puhul on viimase aasta dividendikasv jäänud negatiivseks, siis võlakirjafondi puhul on see suurenenud pea 6% ja kolme aasta lõikes kogunisti 17%. Kõige kiiremini on kolme aasta jooksul dividende kasvatanud peamiselt tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv **EXXT** (+31%), kuid selle dividenditootlus on vaid 0,3%, mis on ka Kasvukonto fondide madalaim. Muude dividendifookusega ETF-ide, nagu **SPYW** ja **SPYD** dividenditootlused jäävad vastavalt 3,5% ja 1,9% juurde, ehkki viimane on olnud hädas väljamaksete suurendamisega viimastel aastatel.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_9fdcc3f117.png)

2024\. aasta neljandas kvartalis vähenes LHV Kasvukonto kasutajate ostumahtude osakaal 60% peale, mis on madalaim alates andmete kogumise hetkest 2019. aastal. Kui viimase kuue aasta jooksul on ostude osakaal olnud kvartaalselt 73%, siis 2024. aasta keskmine oli nelja kvartali peale 63%, näidates potentsiaalselt, et Kasvukonto investorid võivad olla aktsiaturgude suhtes pessimistlikuks muutunud, seda enam et silmnähtav osa rahast paigutati neljandas kvartalis kulla hinda järgivasse fondi.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_e3de7b82cb.png)

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate arv ületab nüüdseks juba 66 tuhandet. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga IV kvartalis 2024?

2024\. aasta kolmanda kvartali märksõnadeks aktsiaturgudel olid FEDi järsk intressimäärade langetus ja arenevatel turgudel Hiina majandust stimuleerivad rahapoliitilised meetmed. LHV Kasvukonto kasutajatel oli kolmandas kvartalis võimalik neist arengutest kasu lõigata mitme fondi kaudu, kuid üllatuslikult osutusid kvartali jooksul tehtud ostudest populaarseks hoopis üksikaktsiad. Artiklis vaatame lähemalt peale, mis Kasvukontos kolmandas kvartalis toimus ning milliseid valikuid investorid veel tegid.

**Kasvukonto portfellide raskuskese on üha rohkem kaldu USA suurfirmade poole**

2024\. aasta kolmanda kvartali seisuga on olemasolevatest positsioonidest endiselt enim investeeritud USA suurimaid ettevõtteid katvasse fondi **SXR8**, mille varade mahtude osakaal suurenes kvartaliga 0,8 protsendipunkti võrra veerandini ja jõudis sellega kõrgeimale tasemele alates 2019. aasta neljandast kvartalist. Aastataguse III kvartaliga võrreldes on SXR8 osatähtsus suurenenud 1,1 protsendipunkti võrra, osaliselt tingituna fondiosaku väärtuse 37% tõusust.

Ajaloolise keskmisena on **SXR8** osakaal püsinud kõikidest teistest fondidest oluliselt suurem ehk 26% juures, millelt vähenemine võib tuleneda osaliselt sellest, et viimastel aastatel on Kasvukonto valikusse lisandunud palju uusi instrumente (sh üksikaktsiad ja krüptovarad), võimaldades kasutajatel valida laiema valiku väärtpaberite vahel ning vähendades seeläbi portfelli sõltuvust ühest kindlast instrumendist.

Kasvukonto kasutajate teine suurim investeering on peamiselt USA tehnoloogiaettevõtteid järgiv **EXXT**, kus paikneb kolmanda kvartali seisuga 13% kogu Kasvukonto varadest, püsides võrrelduna II kvartaliga samal tasemel, kuid olles aastataguse III kvartaliga võrreldes vähenenud 0,1 protsendipunkti võrra.

Maailma ettevõtetesse investeeriv **VWRL**-i osakaal suurenes kvartalivõrdluses 0,2pp võrra ning aastatagusega võrreldes on fondil 0,1% suurem osakaal. Järgnesid dividendimaksjad (**ISPA**) ja Bitcoini hinda järgiv **COINXBE**, millest kummagi puhul püsis osakaal kvartaalses võrdluses stabiilsena vastavalt 3,3% ja 3,2% peal.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_63ea26b38b.png)

**Üksikaktsiad on Kasvukontos kogumas populaarsust**

Kolmandas kvartalis tehtud uutest ostudest osutus populaarseimaks USA suurfirmasid koondav **SXR8**, kuid fondivalikute kõrval on tähelepanuväärne see, et top 10 uue ostu sekka sattusid ka mitmed üksikaktsiad: **Nvidia**, **Berkshire Hathaway** ning **Alphabet**. Olgugi, et populaarsemate fondide kõrval oli nende osatähtsus III kvartalis tehtud koguostudest üsna väike ja ulatus kolme peale kokku 6%ni, ei ole nõnda palju üksikaktsiaid top ostude sekka Kasvukontos kunagi varem sattunud.

Rõõm on näha, et Kasvukonto kasutajad on ära kasutanud võimaluse soetada jupikaupa aktsiaid, mis tervikuna ostes võivad maksta sadu dollareid. Nimetatud kolme aktsia lisamiseks oma investeerimiskonto portfelli pidanuks välja käima minimaalselt kokku ligi 750 dollarit, kuid Kasvukonto kaudu on võimalik omandada osalus neis kolmes ettevõttes kasvõi mõne euro eest.

Aktiivselt osteti III kvartalis ka USA tehnoloogiaettevõtteid koondavat fondi **EXXT**, kuid esile võiks tõsta ka dividendimaksjad **SPYD** ja **ISPA**. Hoolimata taastuvenergia sektori allakäigust börsidel, mahtusid 2%-ga populaarsemate valikute hulka ka puhta energia tootjad (**INRG**).

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_4ebeba7383.png)

Kasvukonto valikus olevate fondide mediaantootluseks kujunes teises kvartalis 3,0% ning positiivse tootluse saavutas 35 fondi 44st. Kvartali suurimaks võitjaks osutus Hiina ettevõtetesse investeeriv **XCHA**, mis saavutas 16% tootluse, samas üle 10%-lise tootluse saavutas veel ka USA dividendimaksjaid koondav **SPYD**. Järgnesid globaalselt kinnisvarafirmadesse investeeriv **SPYJ**, e-spordi ettevõtteid koondav **ESP0** ning Austraalia ja Aasia suurettevõtetesse investeeriv **SXR1**.  Seevastu kehvemini läks ether'i turuhinna liikumist järgival fondil **COINETHE**, mis kukkus 26% ning enam kui 3% miinusega lõpetasid kvartali ka elektriautode tootjad **ECAR** ja Skandinaavia ettevõtetest koosnev **CN1**.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_e5ecf8bf14.png)

Kasvukonto valikus olevatest üksikaktsiatest osutus edukaimaks **Paypal** 34% kallinemisega, millele ei jäänud palju alla **Tesla** 32% tootlusega ja logistikafirma **DSV** 30% tõusuga. Lisaks viimasele oli Fortum ainuke, mis Euroopa aktsiatest kolmandas kvartalis positiivse tootluse saavutas, samas kui langusega lõpetanud 12st aktsiast oli Euroopa aktsiaid 5. Kõige rohkem kukkus aga ravimite arendaja **Moderna** (-44%), millest järgmine, **Intel**, loovutas 24%. **Nvidia**, **Berkshire Hathaway** ja **Alphabeti**, mida kolmandas kvartalis rohkelt osteti, tootluseks kujunes vastavalt -1,7%, +13,1% ja -9,0%.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_d0b6e1a3d3.png)

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14 ning ülejäänud 30 fondi reinvesteerivad dividendid automaatselt. Väljamaksepõhiselt pakuvad kõrgeimat aastatootlust dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriv **LQDA** ning sajasse stabiilselt dividende maksvasse arenenud riikide ettevõtetesse investeeriv **ISPA**. Kuigi mõlema puhul ulatub jooksva 12-kuu dividenditootlus 4,9%ni, siis viimase puhul on dividendimaksed aastaga 11% võrra langenud, **LQDA** samal ajal aga on 7% võrra väljamakseid suurendanud. Kolmeaastased dividendi kasvud on mõlema fondi puhul korralikud, ehkki kõige kiiremini kasvatab pikaajaliselt dividendimakseid USA tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv **EXXT**. Samas on selle jooksev dividenditootlus kõige madalam, 0,3%.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_2bf34a64cf.png)

2024\. aasta kolmandas kvartalis suurenes LHV Kasvukonto kasutajate ostumahtude osakaal 65% peale ehk eelnenud 2 kvartali kõrgeimale tasemele, kuid jääb märkimisväärselt alla ajaloolisele 74% keskmisele.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_efba915aa7.png)

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate arv ületab nüüdseks juba 63 tuhandet.

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga III kvartalis 2024?

Alates eilsest on LHV klientidel võimalus osta-müüa kiiresti kasvava plokiahela Solana ning Web 3.0 potentsiaaliga Polkadoti *tokeneid*, viies kogu LHV kaudu saadaolevate krüptorahade arvu 15ni. Jättes välja *stablecoinid*, katab LHV krüptorahade valik nende kahe lisandumise järgselt ära suurema osa *top* 10 suurima turuväärtusega krüptoinstrumentidest, sh Bitcoin, Ethereum, Cardano, Solana, Polkadot ja Polygon.


**Solana (SOL)**


2017\. aastal loodud Solanale pani aluse 5G tehnoloogiat arendavas ettevõttes Qualcommis ligi 16 aastat töötanud Anatoly Yakovenko. Algusaastal kandis projekt nime „Loom“, sarnanedes ühele teisele, Ethereumil põhinevale projektile „Loom Network“, mistõttu eristumiseks tuli välja mõelda uus nimi. Plokiahela süsteemi praegune nimi sai alguse Loomi asutajaliikmete huvist surfi vastu – nende lemmikpaigaks oli Solana Beach.


Solana eripäraks võrreldes teiste plokiahela projektidega on selle Proof-of-History (PoH) hübriidkonsensusmudel, mis ühtlasi kasutab ära ka Proof-of-Stake’i (PoS) kiiret sünkroonimisvõimekust. Ehkki mõlemad süsteemid on üsna sarnased, peetakse Proof-of-Historyt oluliselt skaleeritavamaks ja koostöövõimelisemaks teiste plokiahaletega. Ühtlasi on selle tehingutasud peaaegu nullilähedased võimaldab tehinguid kiiremini läbi viia.


Maksimaalselt suudab Solana töödelda ühes sekundis ligi 65 tuhat tehingud, millest igaüks viiakse lõpule 0,4 sekundiga (tehingu alustamisest tehingu kinnitamiseni kuluv aeg). Seetõttu näitab Solana hästi, milleks plokiahela tehnoloogia üldse võimeline on, seades lati üsna kõrgele ka konkurentide jaoks.


Proof-of-History miinuspoolena võiks välja tuua asjaolu, et sellele on võimalik peale ehitada arvuliselt vähem rakenduse. Kui rakenduste arv kasvab liiga suureks, võib see hakata võrku üle koormama, põhjustades ummikuid ning halvimal juhul võrgukatkestusi. Praeguse seisuga on Solanale ehitatud veidi vähem kui 400 detsentraliseeritud rakendust, võrreldes näiteks Ethereumi 3 tuhandega.


Kuna hetkel on enamike krüptoprojektide üks suurimaid väljakutseid skaleeritavuse parandamine ja tehingute läbiviimise kiirendamine, toob Proof-of-History konsensusmehhanismi kasutamine Solanale selles osas selge eelise.


Nagu mainitud, tehingute kiirusele, soodsale hinnale ja mahule panustamine on Solanale toonud ka mõningaid murekohti, millest olulisemaks on aktiivsest võrguliiklusest ja ummikutest tulenev suur võrgukatkestuste arv. Katkestused on Solanat kummitanud juba alates selle asutamisest alates ning ainuüksi 2022. aasta jooksul tabas Solana võrku 12 katkestust.


Neist laiaulatuslikum leidis aset 1. juunil, mil Solana võrk oli rivist väljas 4 tundi ja 10 minutit, põhjustades SOL *coinile* ühe päevaga enam kui 12%lise hinnalanguse. Võrgukatkestusi võib Solana puhul vaadata ka positiivse poole pealt, näidates, et kasutajate aktiivsus võrgustikus on suur ja nõudlus kiirele ja odavale plokiahela süsteemile püsib.


CoinSharesi avaldatava iganädalase raporti kohaselt on institutsionaalsed investorid nii jaanuari viimasel nädalal kui ka kuu kokkuvõttes olnud Solana suhtes ostupoolel, mida ei saa öelda kõikide krüptovarade kohta. Kui jaanuari kokkuvõttes ulatusid tehingute netomahud Solana puhul 2,4 miljoni dollarini, siis ainuüksi kuu viimane nädal moodustas sellest 1,1 miljonit ehk pea poole.


Nii nagu krüptovarad üldiselt, on ka Solana äärmiselt suure hinnavolatiilsusega, tehes 2021. aasta juuli keskpaigast lühikese aja jooksul novembri alguseks läbi ligi 10-kordse tõusu, kuid kaotades seejärel 2022. aasta lõpuks 96% oma väärtusest. Viimase 12 kuu tipust põhjani langus ei ole sellest kaugel, ulatudes 93%ni. 2023. aasta jaanuaris tehtud ligi 130%line tõus annab lootust, et viimase suurema languse põhi jäi möödunud aasta lõppu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e437c255b2.jpeg)
**Polkadot (DOT)**


Ehkki Polkadoti *whitepaper* avaldati juba 2016. aastal, loodi Polkadoti rahastamist ja uurimist teostav ühing Web3 Foundation 2017. aastal, ühtlasi müüdi sel ajal esimene Polkadoti token. Projekti asutajaliikmeid on kokku kolm, kellest olulisemana võiks välja tuua Dr. Gavin Woodi kui ühe Ethereumi kaasasutaja ja nutilepingute loomist toetava Solidity algataja.


Polkadot on üks vähestest plokiahelavõrkudest, mis võimaldab peaahelale (*Relay Chain*) juurde luua erinevaid väiksemaid omavahel seotud alamahelaid (*Parachain*), muutes Polkadoti hästi skaleeritavaks ja hoides ära potentsiaalseid *hard forke* – muudatusi plokiahela tehnoloogias, mille negatiivne mõju seisneb varasemate tehingute kehtetuks muutumises ja tokeni hinnavolatiilsuse suurenemises turul. Seetõttu vaadeldakse Polkadoti pigem plokiahela detsentraliseeritud ökosüsteemina kui ühe eraldiseisva plokiahela võrguna.


Praeguseks on Polkadoti arendamise üle võtnud Parity Technologies, mille puhul lisaks varasemale Web3 Foundationile ulatub investoritelt kaasatud rahaline summa kokku ligi 200 miljonit dollarit. See teeb Polkadotist ühe kõige paremini rahastatud plokiahelaprojekti ajaloos. Hoolimata sellest, et Polkadoti projekti kallal on töötatud juba aastaid, on see projekt võrreldes näiteks Bitcoini ja Ethereumiga veel üsnagi noor, mistõttu on tal veel palju tõestada.


Igaljuhul on Polkadot krüptoentusiastide seas suurt tähelepanu äratanud – kui veel 2020. aastal kirjutati Polkadoti plokiahelas 600 tuhat koodirida, siis nüüd ületab see 2 miljonit.


Alloleval joonis kirjeldab Polkadoti võrgustruktuuri, mille kõige olulisem komponent, releeahel, ühendab erinevaid plokiahelaid ja tagab turvalisuse.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_61305d5bce.jpeg)
Võrrelduna Solanaga on Polakdot käimasoleval langusturul oma hinda hoidnud mõnevõrra paremini, kukkudes 81% võrra, kuid on sellest hoolimata oluliselt suurema riskiga kui näiteks Bitcoin, mis on samal ajal 49% võrra langenud. Võrdluseks, aktsiaindeks S&P 500 kaupleb vaid 7% allpool oma eelmise aasta tippu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_50de0a910e.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Krüptorahad Solana ja Polkadot nüüd LHV valikus

Krüptomaailma aluseks on plokiahel, näiteks Bitcoin või Ethereum, ehk lihtsas keeles tabel andmetega, kus on kirjas kõik tehingud, mis antud platvormil on tehtud. Näiteks hoiab Bitcoini andmebaas infot selle kohta, mis kontol on kui palju Bitcoine ning Ethereumi plokiahel infot selle kohta, et millisele kontole kuulub konkreetne virtuaalne kunstiteos (nn NFT ehk *non-fungible token*).


Tehingute sooritamiseks on üldjuhul vajalik tasuda teenustasu. Selle jaoks on igas plokiahelas loodud oma virtuaalne rahaühik, nt ether on Ethereumi platvormi valuuta, teise nimega krüptovara. Mida rohkem tehinguid ühes plokiahelas toimub, seda rohkem nõudlust antud krüptovara järgi on, mis omakorda tekitab sellele varale käega katsutava nõudluse ja väärtuse.


Tihtipeale räägitakse krüptovaradest kui revolutsioonist digitaalses majanduses. Mis väärtust võiksid krüptovarad päriselt pakkuda, millal see revolutsioon võiks juhtuda ning mida tähendaks see krüptovarade väärtusele?


**Mis probleemi krüptovarad üldse lahendavad?** 


Plokiahelate põhiline eesmärk on luua andmebaase, mis toimivad ilma keskse andmete haldajata. Teisisõnu on tegemist avaliku andmebaasiga, kus usaldus andmete vastu luuakse läbi keeruliste salastatud koodide ehk krüptograafia, mida on raske ja kulukas rikkuda. Seega loob detsentraliseeritud plokiahel usalduse kahe osapoole vahel (näiteks finantstehingu läbiviimiseks) ilma, et nende vahel oleks konkreetne kolmas osapool, näiteks pank, kes usaldust tagaks.


Huvitaval kombel hakati plokiahela esimesi lahendusi, tuntuim neist Bitcoin, käsitlema just maksevahendina, mida on võimalik kasutada ilma traditsioonilist finantssüsteemi kasutamata. Arvestades seda, et plokiahela makseteenused pole vähemalt lääneriikides erilist edu saavutanud (VISA kaardisüsteem töötleb päevas ca 500 miljonit tehingut versus 1 miljon tehingut Ethereumi süsteemis ning antud vahe on viimastel aastatel pigem suurenenud kui vähenenud), siis võime eeldada, et vähemalt lääne ühiskonnas ei ole tegelikult laiaulatuslikku probleemi finantssüsteemi usaldusväärsuse osas. See tähendab, et plokiahela kasutamine makseteenuste jaoks ei pruugi olla parim viis selle tehnoloogia kasutamiseks.


**Plokiahela roll digitaalses maailmas**


Arvestades seda, et füüsilises lääne maailmas on usaldusprobleemid lahendatud just läbi kesksete vahemeeste, nt riik või tuntud brändid, kes edukalt usaldust loovad, siis suurimat potentsiaali plokiahelates nähakse just virtuaalses maailmas, kus antud vahemehed on veel loomata. Futuristid prognoosivad, et inimesed hakkavad lähikümnendil elama osaliselt virtuaalreaalsuses, nn *metaverse’*i*s*, kus nad õpivad, käivad sõpradega kontserdil, shoppavad e-poes (näiteks ostavad enda virtuaalsele karakterile Gucci disainerriideid, nagu saab teha juba täna näiteks Sandbox platvormil), mängivad, teevad finantstehinguid, ehitavad endale kodu jne ning seda kõike virtuaalses keskkonnas.


See virtuaalne maailm võiks olla just see keskkond, kus avalikud plokiahelad võiksid mängida kriitilist rolli digitaalse maailma infrastruktuurina. Eeldades, et mainitud virtuaalreaalsus ehitatakse selliselt, et üks ettevõtte ei oma tervet *metaverse*’i (nt Meta, endise nimega Facebook, töötab just enda privaatse virtuaalmaailma kallal), siis on hädavajalik luua sõltumatu mehhanism virtuaalse omandi (Gucci riided, virtuaalne kinnisvara, virtuaalne indentiteet) hoidmiseks ning tuvastamiseks. Ethereumi plokiahel ning NFT lahendused oleksid juba praegu võimelised edukalt sellist keskset rolli täitma, ehk tekitama usaldusväärse sideme konkreetse virtuaalse eseme ning selle omaniku vahel.


**Uude maailma**


Selleks on vaja aga ära oodata omajagu tehnoloogilist innovatsiooni, et prognoositud virtuaalmaailm oleks tõesti inimese jaoks ligilähedaselt sama nauditav ja reaalne kui füüsiline maailm, kuid usun, et lõpuks me sinna ka jõuame. See oleks ka potentsiaalne hetk, kus krüptovarade majanduslik väärtus, mis on hetkel langenud „vaid“ 1 triljoni dollari juurde, saaks ennast reaalselt tõestada. See tähendaks, et praegune väga spekulatiivne varaklass saaks endale tugeva majandusliku vundamendi.


Tsentraalne roll „uue ajastu“ majanduses  võiks tähendada ka kõrget turuväärtust krüptovaradele, kes võitlevad endale välja kriitilise rolli uue virtuaalmaailma toimimisel. Otseloomulikult võib plokiahela tehnoloogia minna lendu ka enne *metaverse*’i saabumist, näiteks tehnoloogilise abivahendina pankadevaheliseks suhtluseks, kuid praegusel hetkel tundub krüptovarade laiatarbeline kasutus olevat veel aastate kaugusel.


Kokkuvõttes võib öelda, et plokiahela tehnoloogial on selge potentsiaal muutuda hädavajalikuks, kuid lähiaastatel see tõenäoliselt veel ei realiseeru. Ette võib tulla veel dramaatilisi langusperioode, kus kaob usk tehnoloogia väärtusesse ning seejärel jälle kasvuperioode, kus oodatud „uus maailm“ hakkab jälle tunduma käegakatsutav. Krüptovara investorina tasub olla vägagi kannatlik, kuna lahtisi küsimusi on veel palju: virtuaalmaailma tehnoloogiline küpsus, krüptovarade omavaheline konkurents, regulatiivsed muutused ja palju muud.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Milles võiks peituda krüptovarade tõeline väärtus?

LHV tõi klientidele krüptokauplemise võimaluse eelmise aasta lõpus, mis tähendab, et LHV kaudu krüptovarade ostmine-müümine on nüüdseks võimalik olnud juba rohkem kui aasta. Kui teenuse avanedes kasvas krüptolepinguga klientide arv ainuüksi mõne nädalaga 2 tuhandeni, siis praeguseks läheneb see juba 11 tuhandele. Rohkem kui viiekordne kasv klientide arvus näitab, et üha enam kliente huvituvad plokiahela tehnoloogia arengust ja sellega seotud instrumentidesse panustamisest. Samas on näha ka seda, et krüptovaradele iseloomulikku hinnavolatiilsust kasutatakse ära aktiivselt kauplemiseks.


LHV pakutavate krüptoinstrumentide valik on aastaga oluliselt laienenud, ulatudes praeguseks 13ni. Hiljuti lisandus LHV internetipanka võimalus kasutada krütoinstrumentide ostmisel-müümisel ka limiithinnaga orderit. Limiithinnaga ostuorderit kasutatakse juhul, kui tahad turuhinnast madalamat soetushinda ning see täidetakse kas piirhinnaga või alla selle; müügiorderi puhul peab limiithind aga asuma turuhinnast ülevalpool. Peagi on limiithinna orderitüüp lisandumas ka mobiiliäppi.


Vaadates, millised krüptovarad on LHV klientide puhul kõige populaarsemad, korreleerub üldine pilt üsna hästi krüptovarade järjestusega turuväärtuse järgi. Detsembri alguse seisuga moodustavad ainuüksi Bitcoin ja Ethereum pea kolm neljandikku kõikide positsioonide turuväärtusest, jättes väiksemad ja riskantsemad krüptoinstrumendid tahapoole.


Kuna krüptoturg on viimasel aastal oluliselt langenud, on LHV klientide poolt omatud krüptovarade turuväärtus koos sellega kukkunud. Detsembri alguse seisuga oli kasutajatel krüptovarasid kokku ligi 18 miljoni euro eest, mida on pea 2,4x rohkem võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga. Turuväärtuste kasv ei ole olnud nii kiire kui klientide arvu tõusust eeldada võiks, kuna krüptoturg on viimasel aastal märkimisväärselt kukkunud. Kui oletuslikult kaupleks krüptoturg praegu eelmise aasta lõpu tasemel, ulatuks LHV kasutajate krüptopositsioonide turuväärtus praegu kokku 55 miljoni euroni, mis oleks 7x suurem kui eelmise aasta lõpu tegelik väärtus.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_fdae03e5bf.jpeg)
Bitcoin ja Ethereum edestavad väiksemaid krüptovarasid selgelt ka ostu- ja müügimahtude summa osas, mis LHV klientide poolt viimase aasta jooksul tehtud on. Sealjuures ületavad ostumahud pea kõikide krüptovarade puhul müügimahte olulisel määral ning on Bitcoini ja Ethereumi puhul kahekordse vahega. Seda erinevust võib seletada sellega, et enamik kliente investeerivad krüptovaradesse pikaajalise vaatega, kogudes neid portfelli järk-järgult juurde ja tehes vähem müügitehinguid. Seevastu väiksemaid krüptovarasid, mille puhul on ostu- ja müügimahtude erinevus väiksem, kasutatakse rohkem kauplemiseks, mida toetab ka nende suurem hinnavolatiilsus.


Ehkki LHV võimaldab krüptoinstrumente osta-müüa madalate tehingutasudega kasvõi paarikümne euro eest, on kasutajate keskmise tehingu suurus oluliselt kõrgem, ületades Bitcoini ja Ethereumi puhul koguni tuhandet eurot. Tehingu mediaansuurus on siiski palju väiksem. Sageli akumuleeritakse konkreetset krüptovara tasapisi väiksemate summade eest, kuid väljavaadete muutudes sulgetakse kogu positsioon ühe tehinguga.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9a33dd4f78.jpeg)
Kuigi krüptoturg ei ole sel aastal osta-hoia tüüpi investori sõber olnud, on see aktiivsemale kauplejatele oma volatiilsusega pakkunud huvitavaid võimalusi. LHV pakutavate krüptovarade lõikes on nii kauplejad kui ka investorid iga instrumendi puhul keskmiselt kahjumis, ehkki aktiivsemad kasutajad on suutnud oma riske paremini hallata, piirates kahjumi suurust. Osta-hoia investorid on siinkohal määratletud kui kasutajad, kes on teinud vähemalt ühe ostutehingu ja ei ole teinud müügitehinguid. Kaupleja eelduseks on klient, kes on teinud vähemalt 5 ostu- ja 5 müügitehingut. Nende kahe tüübi keskmised kahjumid ulatuvad vastavalt 50%ni ja 7%ni (teenustasusid arvesse võtmata).



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_5fe2bb2584.jpeg)
Detsembrikuu alguse seisuga ulatub kõikide kasutajate poolt tehtud tehingute keskmine kahjum 599 euroni ning mediaanarvestuses on tehingu kahjum 54 eurot. Vastavad vääringud protsentuaalselt on aga −36% ja −34%. Sealjuures on mõnevõrra üllatav, et kukkuval krüptoturul on LHV enam kui 10 tuhandest krüptolepinguga kliendist kasumlikke kasutajaid detsembrikuu alguse seisuga ligi 11%, kelle tehingute keskmine kasum kõikide tehingute peale ulatub 7%ni. Enam kui 10%lise tootlusega kasutajaid on 273, moodustades 3% kasutajate koguarvust.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_7daf8be916.jpeg)
Hoides fookust kasumlikel kasutajatel ja vaadates millised krüptovarad neile edu on toonud, kerkivad esile just suurema hinnakõikumisega ja turuväärtuselt väiksemad instrumendid, eesotsas Polygoniga. Ehkki võiks arvata, et alates aasta algusest kõige vähem langenud krüptoinstrument on pakkunud kõige paremat eeldust kasumi teenimiseks, ei saa üldist pilti vaadates selles osas tootlusega paralleele tõmmata. Kui Polygoni väärtus on alates aasta algusest kukkunud ligi 69%, siis paremini hinda hoidnud Litecoinist on suudetud välja pigistada keskmiselt vaid 6% tootlust.


Kuigi krüptoinstrumendid on varaklassina üsnagi uus nähtus, tehakse nendega LHV kaudu tehinguid igas vanuses ning ei ole sugugi mitte vaid nooremate pärusmaa. Vanusegruppide lõikes on kogunisti 34% tehingute kogumahust tehtud 26-35 aastaste klientide poolt, kuid palju väiksem ei ole tehinguaktiivsus ka 36-45 aastaste seas.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_8ddf44abdc.jpeg)
Soolises arvestuses on krüptolepinguga klientidest 73% mehed ning ühtlasi on meeskasutajad ka agaramad suuremate summadega tehinguid tegema – tehingute maht ja arv ulatuvad meeste puhul vastavalt 86% ja 80%ni koguväärtusest, näidates ühtlasi ka seda, et naiste puhul on keskmise tehingu suurus väiksem kui meeste puhul. Populaarseim vanusegrupp sarnaselt meestele on naistegi puhul 26-35, kus tehinguid on tehtud 4,5 miljoni euro eest ja moodustab 61% naiste tehtud tehingute kogumahust.


Kuigi paljud kasutajad eelistavad krüptoinstrumente kasutada ka kauplemiseks, on enamik kliente siiski passiivsema lähenemisega. 65% klientidest on teinud kokku 0-5 ostutehingut, 15% klientidest 6-10 ostutehingut ning viiendiku klientide puhul ulatub ostutehingute koguarv rohkem kui 10ni. Sealjuures rohkem kui pooled klientidest ei ole müügitehinguid üldse teinud, kolmandik on teinud 0-5 ning ülejäänud 10% jaguneb võrdselt 6-10 ja vähemalt 10 müügitehingut teinud klientide vahel.


Kuigi enamik kasutajaid on krüptoinstrumentidesse investeerimisel pikaajalise vaatega, ei aita väiksema osakaaluga aktiivsete kauplejate parem tulemus üldpildi paranemisele kuigi palju kaasa. Siiski on rõõm näha, et tuhatkond LHV krüptolepinguga kasutajat on negatiivse sentimendiga krüptoturul suutnud kasumisse jääda, samas kui osta-hoia investorite puhul on lõplike järelduste tegemiseks üks aasta lühike aeg, eriti krüptomaastikul, kus järsud ja ulatuslikud languslained on tavapärane nähtus. Langusperiood on võimaldanud kasutajatel krüptovarasid soodsama hinnaga juurde osta, tuues allapoole keskmist soetusmaksumust ning selle kasutegur väljendub loodetavasti pikema aja jooksul.


Detsembri keskpaiga seisuga on alates 2022. aasta algusest 200 suurimat krüptovara koondav CMC 200 indeks alanenud 67%, võrrelduna S&P 500 18% languse ja Balti turu koondindeksi 13% kahanemisega.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_919ae7d343.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




LHV klientide tegus aasta krüptomaastikul

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Seekordses saates on teemasid erinevatest maailma otstest. Juttu tuleb järgmistel teemadel: 
Käime läbi Eesti Panga värske majandusprognoosi
Austraalia majanduslangus sai läbi, kuid tunneli lõpus paistab kriis?
Indoneesias hakkab tasuta lõunaid saama, kuid ruupia kukub
Trump astus tollimaksudega sammu tagasi - turud rallivad
FED ei kärpinud intresse ja langetas USA majanduskasvu prognoosi
Kas Floridas läheb käiku lapstööjõud?
Tesla probleemidel pole otsa ega äärt.
Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. 

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Saadet saad kuulata järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/26032025-nadal-turgudel-tesla-probleemidel-pole-otsa-ega-aart-aga-turud-rallivad-ikka)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/26-03-2025-n%C3%A4dal-turgudel-tesla-probleemidel-pole-otsa/id1633302172?i=1000700921131)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/4OuDZcYOcGXTe9uKnGC89D)

Nädal turgudel: Tesla probleemidel pole otsa ega äärt, aga turud rallivad ikka.

Nädal tõi taaskord teemasid seinast seina, aga seekordses saates on neist peamised:
Kuidas on miinimumpalgad Euroopas liikunud ning kuidasl läheb on Eestil?
Viimased uudised Euroopast - UK majandus langes, kuid Saksamaa ootab rahastiimulit.
Hiina uus plaan tarbimise ja sündimuse ergutamiseks.
Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Saadet saad kuulata järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/19032025-nadal-turgudel-raha-pogeneb-usa-borsilt-euroopasse)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/19-03-2025-n%C3%A4dal-turgudel-raha-p%C3%B5geneb-usa-b%C3%B6rsilt/id1633302172?i=1000699998810)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/3Mj5A4EMKoFaXy5lr529D9)

Nädal turgudel: raha põgeneb USA börsilt Euroopasse

Nädal möödas ja maailm on taas teist nägu kui veel 7 päeva tagasi. Käime üle olulisemad majandust ja aktsiaturge puudutavad teemad:

- Valitsus lagunes, mis nüüd edasi saab?
- Eesti kaupade eksport kasvas
- Mis saab Euroopa Keskpanga intressidest edaspidi?
- Trump: "tollimaksud on, tollimakse ei ole".
- Kaubandussõda kogub hoogu: EL plaanib USA tollimaksudele vastata
- Äärmuslik hirm viis USA ja krüptobörsid tumepunasesse
- Kas USA majandus võib sellel aastal siiski langeda?
- Tesla müüginumbrid aina kahanevad

Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Saadet saad kuulata järgnevatest kanalitest:

[Soundcloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/12032025-nadal-turgudel-valitsus-kaubandussuhted-tesla-muuginumbrid-koik-lagunevad)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/ee/podcast/12-03-2025-n%C3%A4dal-turgudel-valitsus-kaubandussuhted/id1633302172?i=1000698901965)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/0ygWjv62L5IyQ2K8EDEEwc)

Nädal turgudel: valitsus, kaubandussuhted, Tesla müüginumbrid - kõik lagunevad

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond XL	4.83%	5.87%	8.59%
LHV Pensionifond L	4.03%	5.54%	7.68%
LHV Pensionifond M	3.10%	5.20%	5.30%
LHV Pensionifond S	2.11%	4.61%	2.97%
LHV Pensionifond XS	1.55%	3.78%	2.40%
LHV Pensionifond Indeks	-2.96%	5.85%	13.20%
LHV Pensionifond Roheline	-4.41%	-11.93%	4.53%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	4.19%	4.45%	7.57%
LHV Pensionifond Indeks III	-3.01%	5.81%	13.97%
LHV Pensionifond Roheline III	-4.36%	-12.23%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	6.76%	0.74%	9.53%
LHV Euro Bond Fund	0.13%

Uudised

USA aktsiaturg heidab riskivaradele varju

Mis aktsiaid ostsid ja müüsid LHV kliendid märtsis?

Verstoni allutatud võlakirjade pakkumine

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Investeeringute maksustamine eraisikule 2025

Raamatukogu