Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

Sekordses saates tulekul:
- S&P 500 ja Nasdaq uued rekordid ning kulla tootlus
- USA Föderaalreservi kolmapäevaõhtuse intressikärpe ootuses
- Prantsusmaa majandushädad
- Larry Ellison & Oracle
- Klarna IPO
- Vastused kahele kuulajaküsimusele

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/17092025-nadal-turgudel-kas-rekordilainel-usa-bors-on-intressikarped-sisse-arvestanud)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/18w4eouIsxuU0WyytGKTP1?si=7f51b09a2b7e4b2f)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/17-09-2025-n%C3%A4dal-turgudel-kas-rekordilainel-usa-b%C3%B6rs/id1338711071?i=1000727189114)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/18w4eouIsxuU0WyytGKTP1?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Sekordses saates tulekul:
- S&P 500 ja Nasdaq uued rekordid ning kulla tootlus
- USA Föderaalreservi kolmapäevaõhtuse intressikärpe ootuses
- Prantsusmaa majandushädad
- Larry Ellison & Oracle
- Klarna IPO
- Vastused kahele kuulajaküsimusele

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee


Nädal turgudel: Kas rekordilainel USA börs on intressikärped sisse arvestanud?

Alates tänasest kuni 26. septembrini 2025 on võimalik märkida **Endoveri sidusettevõtte Volta SKAI 2-aastaseid tagatud võlakirju**. Võlakirjaprogrammi kogumaht on **kuni 30 miljonit eurot**, millest hetkel kaasatava **esimese seeria maht on kuni 8 miljonit eurot**. Pakkumise eesmärk on rahastada Põhja-Tallinna Volta kvartalisse kavandatud kõrghoone rajamist.

Võlakirjade **intressimäär on 10% aastas, intressi makstakse kvartaalselt** ning võlakirjade lunastustähtaeg on 2 aastat. Võlakirjad on** tagatud esimese järgu hüpoteegiga Volta SKAI kinnistule (Krulli 10, Tallinn)**. Volta Skai OÜ kavatseb esitada taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks ning viia võlakirjad **Nasdaq Tallinn alternatiivturule First North** hiljemalt 6 kuu jooksul pärast emiteerimist.

**Prospektierandiga pakkumine**

Erinevalt tavapärastest jaeinvestoritele suunatud emissioonidest on Volta SKAI pakkumise minimaalne investeering **100 000 eurot**. Selline struktuur vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2017/1129 („Prospektimäärus“) erandile, mistõttu **prospekti antud pakkumise raames ei koostata**. Pakkumise aluseks on investorpresentatsioon, võlakirjade üldtingimused ning lõplikud tingimused, samuti tagatise ja tagatisagendiga seotud lepingud, mis on investoritele kättesaadavad **Endoveri investorveebis**: [https://investor.endover.ee/](https://investor.endover.ee/).

**Võlakirjade tingimused**

- **Intressimäär:** 10% aastas
- **Intressimaksed:** kord kvartalis
- **Tähtaeg:** 2 aastat
- **Tagatis:** Esimese järgu hüpoteek Krulli tn 10 kinnistule 
- **Programmi kogumaht:** kuni 30 miljonit eurot 
- **Esimese seeria maht:** kuni 8 miljonit eurot
- **Miinimuminvesteering:** 100 000 eurot (100 võlakirja)
- **Kauplemine:** plaanitakse viia Nasdaq Tallinn First North alternatiivturule 6 kuu jooksul pärast esmaemissiooni
- **Emissiooni peakorraldaja:** AS LHV Pank
- **Juriidiline nõustaja:** Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
- **Tagatisagent:** Hedman Partners & CO OÜ

**Esimese seeria pakkumise ajakava**

- **17. september 2025 kell 10.00** – võlakirjapakkumise algus
- **26. september 2025 kell 16.00** – võlakirjapakkumise lõpp
- **29. september 2025** – tulemuste avalikustamine
- **1. oktoober 2025** – väärtuspäev

**Volta SKAI arenduse tutvustus**

Volta SKAI arendus koosneb kahest 12-korruselisest tornmajast ja parkimismajast Põhja-Tallinna Volta kvartalis. Võlakirjaemissioonist kaasatav kapital suunatakse üksnes esimese torni ehituseks ja olemasolevate laenud refinantseerimiseks. Esimese torni projekti koguinvesteering on ligikaudu **35,2 miljonit eurot** ning prognoositav müügitulu ulatub **57,2 miljoni euroni**.

Kahest tornist koosnev koguarendus hõlmab kokku ligikaudu **11 000 m² müüdavat pinda**, millest umbes 75% moodustab elamispind ja ülejäänud 25% äripind. Kavandatud on 109 korterit ja SKAI Villad, lisaks 184 parkimiskohta. Korterite juurde kuuluvad rõdud või terrassid ning hoonetes rajatakse mitmekorruseline parkimismaja ja ühiskasutatav katuseterrass.

Ehitusluba on väljastatud 2025. aastal ja hetkel toimuvad projekteerimistööd koostöös Infragate Eestiga. Ehituse algus on planeeritud 2025. aasta lõppu ning valmimine 2027. aasta teise kvartalisse. Müüki alustatakse eelmüügi vormis enne ehituse algust, kus ostjatelt kogutakse tavapäraselt 15–20% sissemakse.

Volta kvartal, kus projekt asub, on viimastel aastatel olnud Tallinna populaarseim uus arenduspiirkond – Citify andmetel #1 nii müügimahu kui ka käibe poolest aastatel 2023 ja 2024. Piirkond paikneb Kalamaja ja Noblessneri kõrval ning on välja kujunemas Põhja-Tallinna oluliseks elamis- ja ärikeskkonnaks. 

![volta_sisu.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/volta_sisu_3eb8c5c7cb.jpg)
_Ülevaade Volta kvartalist_

**Endoverist**

Endover on enam kui 25-aastase kogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, kes on arendanud üle 70 hoone ja kokku enam kui 368 000 m² elu- ja äripindu. Viimastel aastatel on ettevõte edukalt kasutanud kapitaliturupõhist rahastust, korraldades mitu üle märgitud emissiooni kogumahus ligi 40 miljonit eurot.

**Finantskovenandid**

Emissiooniga kaasnevad investorite kaitseks järgmised peamised kovenandid:
- Laenu ja projekti kogumaksumuse suhe (LTC) ei tohi ületada 80%.
- Emitent peab alati hoidma vaba raha vähemalt järgmise intressimakse ulatuses.
- Ei tohi võtta täiendavaid laene ega anda uusi tagatisi.
- Dividendide ja muude omanikutulude väljamakseid ei tehta.
- Vara võib võõrandada ainult projekti tingimuste kohaselt (peamiselt korterite müük).
- Kõik seotud osapoolte laenud on allutatud.
- Lubatud on ainult turutingimustel tehtavad tehingud seotud osapooltega.
- Kontrolli muutused pole lubatud.
- Projektil peab olema piisav kindlustuskaitse.
- Igal aastal tuleb teha sõltumatu kinnisvarahindamine.

**Varajane lunastus**

Endoveril on õigus võlakirju ennetähtaegselt tagasi osta järgmistel tingimustel:
1.	**Esimesed 6 kuud** pärast esmast emiteerimist – tagasiost hinnaga **102% nimiväärtusest**, millele lisandub kogunenud intress.
2.	**7–14 kuu jooksul** – tagasiost hinnaga **101% nimiväärtusest**, millele lisandub kogunenud intress.
3.	**15–24 kuu jooksul** – tagasiost hinnaga **100% nimiväärtusest**, millele lisandub kogunenud intress.

**Märkimiskorralduste esitamine**

Võlakirjade märkimiseks on vaja Balti väärtpaberikontot. LHV Pangas on [Balti väärtpaberikonto avamine tasuta](https://www.lhv.ee/registration/mod_account_evk.cfm?l3=et). Märkimiskorraldust on võimalik esitada läbi internetipanga. Selleks pead valima "Raha kasvatamine" → "[Väärtpaberite märkimine](https://www.lhv.ee/portfolio/offer.cfm?i_offer_id=359)". [Tutvu videoõpetusega](https://www.youtube.com/shorts/FatsByyJxXU), kuidas võlakirju märkida. 

Endoveri sidusettevõte Volta SKAI pakub 10% intressiga tagatud võlakirju Volta kvartalisse kõrghoone rajamiseks. Alates tänasest kuni 26. septembrini 2025 on võimalik märkida Endoveri sidusettevõtte Volta SKAI 2-aastaseid tagatud võlakirju. Võlakirjaprogrammi kogumaht on kuni 30 miljonit eurot

Endoveri sidusettevõte Volta SKAI pakub 10% intressiga tagatud võlakirju

Esimeses ingliskeelses LHV _podcast_’i episoodis jagab Alejandro Jimenez, kes töötas pea 20 aastat JPMorganis, mõtteid USA aktsiaturust ja selle tulevikust, investeerimisest ning 2008. aasta finantskriisist. Saate viis läbi LHV investorkogukonna juht Nelli Janson.

Kuula episoodi järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/alejandro-jimenez-jpmorgani-taustast-usa-aktsiaturust-ja-2008-finantskriisist-lhv-podcast-10-2025)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/152RivsWSAYIle9lS70BYo?si=a6ea147cbaad416c)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/alejandro-jimenez-jpmorgani-taustast-usa-aktsiaturust/id1338711071?i=1000726504061)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/152RivsWSAYIle9lS70BYo?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Esimeses ingliskeelses LHV podcast’i episoodis jagab Alejandro Jimenez, kes töötas pea 20 aastat JPMorganis, mõtteid USA aktsiaturust ja selle tulevikust, investeerimisest ning 2008. aasta finantskriisist. Saate viis läbi LHV investorkogukonna juht Nelli Janson.

Alejandro Jimenez JPMorgani taustast, USA aktsiaturust ja 2008. aasta finantskriisist

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond Julge

LHV Pensionifond Ettevõtlik

LHV Pensionifond Tasakaalukas

LHV Pensionifond Rahulik

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III


      INTERVJUU | Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo: lähinädalatel on oodata häid uudiseid
    

Sõjaohtu trotsiv ABB tegi Eestisse hiigelinvesteeringu


                Intressikärbe pani USA börsiindeksid erisuunaliselt liikuma
            

Luman: säästetud tulumaks läheks kohe tarbimisse

USA keskpank kärpis intresse ja vihjab veel kahele kärpele

ANALÜÜS ⟩ Riigieelarve fookus saab olema kaitsekuludel ja tulumaksu muudatustel

Eesti kehtestab täieliku impordikeelu LNG-le Venemaalt


                Föderaalreserv langetas intressimäärasid esmakordselt sel aastal
            

Ekspordi kukkumine viis Kanada intressid allapoole


      Kevadel ametist tagandatud Air Balticu juht asub vedama uut lennufirmat
    

Eleving Group reports unaudited interim condensed consolidated financial statements for the period ended 30 June 2025

Notice on Convocation of extraordinary General Meeting of Shareholders of NEO Finance, AB 

Liven AS - Tallinnas, Lasnamäel asuva uue arenduskinnistu soetus

Exchange announcement on the results of domestic GMTN notes primary placement competitive auction

AS Citadele banka successfully places EUR 300 million bond issue in international markets

MEELDETULETUS: AS PN Project võlakirjade avaliku pakkumise teade

REMINDER: Public offering of AS PN Project bonds

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.08.2025

TextMagic AS aktsionäride otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Investeeringute maksustamine eraisikule 2025

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

BÖRSIKRAHH 2025

TextMagic (MAGIC)

NVDA - end of story?

Soovitage häid aktsiaid.

LHV Group (LHV1T)

Volta Skai tagatud võlakirjade börsiväline avalik pakkumine

Everaus

Börsipäev 17. september

Arco Vara (ARC1T)

Neste

Börsipäev 16. september

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

Lightyear

Baltika (BLT1T)

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

Börsipäev 15. september

Energia salvestus - The Next Big Thing

Tehisintelligents ja robotid.

Cleveroni aktsiate ost/müük/oksjon

Börsipäev 12. september

Bolt börsile

Tuule võlakirjad (Tuul Mobility OÜ)

Börsipäev 11. september

Ignitis group (IGN1L)

Enefit Green (EGR1T)

Börsipäev 10. september

Coop Pank (CPA1T)

Artea bankas (ROE1L) / Siauliu Bankas (SAB1L)

Börsipäev 9. september

Avaroni Võlakirjafond – Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad

Isamaa 0.0

Donald Trump 2024

Päevakaja

Erakond &ldquo;Eesti 200&rdquo; &amp; Co.

Erakond "Eesti 200" & Co.

Hariduspoliitika Eestis - head ja vead

Tehisintellekt

Euroopa Liit

Liiklusseadus

Märsilohistajate sektor Eestis 

Armetu Eesti kaubandus

Tallinn

Arutelu Eesti majandusest

Maksud Eestis ja mujal maailmas

UHHUU-tüüpi rabataastajad

Reformierakond

Tehnika/IT-sektori kurilka

Totalitaarne Eesti

Täis peaga

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Kuidas kaitsta Eestit?

LHV foorumid paremaks

JAHE! Coca-cola diil paavstiga

sport!

Vasakpoolsed

Ukraina

Liberaalid

&hellip; süüdistada Iisraeli või palestiinlasi?

... süüdistada Iisraeli või palestiinlasi?

Eesti energeetika

Parempoolsed

Foorumi õpetus

**Alates tänasest kuni 19. septembrini** on võimalik märkida Eesti ühe vanima kinnisvaraettevõtte **Arco Vara 3-aastaseid tagamata võlakirju.** Emissiooni baasmaht on **10 miljonit eurot**, võimalusega suurendada kuni **15 miljoni euroni**. Võlakirjad noteeritakse **Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjanimekirjas** eeldatavalt alates **25. septembrist 2025**, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul pärast emissiooni kuupäeva.

Arco Vara AS („Emitent“) viib läbi oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise, andes Eesti jaeinvestoritele võimaluse investeerida Arco Vara võlakirjadesse. Pakutavate võlakirjade aastane **fikseeritud intressimäär on 8.8%** ja **intressimaksed toimuvad kord kvartalis**. Ühe võlakirja nimiväärtus on **100 eurot** ning võlakirjade lõplik lunastuspäev on **24. september 2028**. Emitendil on õigus võlakirjad tagasi osta tervikuna või osaliselt ennetähtaegselt juba alates 24. septembrist 2027, tasudes investorile tagasi võlakirjade põhisumma koos viimase intressiperioodi jooksul kogunenud intressiga. 

**Ettevõttest**

Arco Vara on kinnisvarakontsern, mis asutati Eestis 1992. aastal. Alates 2007. aastast on Arco Vara aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsil, pakkudes investoritele võimalust osa saada ettevõtte arengust ja kasvust. 

Arco Vara arendab terviklikke elukeskkondi, millest tuntuimad on Kodulahe kvartal Tallinnas, uusim Arcojärve elupiirkond Harku järve ääres ja Botanica Lozen Bulgaarias. Arco Vara teatas hiljuti plaanist Bulgaaria portfell maha müüa ja saadud raha suunata Eesti arendusprojektidesse.

**Emissiooni eesmärk**

Võlakirjaemissiooni eesmärk on rahastada Arco Vara kõige uuema Tallinna kesklinnas asuva **Lutheri kvartali arendusprojekti**, mis on ettevõtte seni suurim kinnisvaraprojekt koguinvesteeringuga ligikaudu **205 miljonit eurot**. Kvartal kujuneb kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks ajaloolisel tööstusalal, kus rajatakse kodud, kontori- ja kaubanduspinnad ning toidutänav. Kavandatud on ka park ning ajalooliste tööstushoonete säilitamine ja seostamine rajatava kaasaegse linnaruumiga.

Projekti rahastamiseks on lisaks võlakirjadele juba kaasatud üle **17 miljoni euro omakapitali** 2025. aasta juunis toimunud suunatud aktsiaemissiooniga, milles osalesid ettevõtte suuraktsionärid ja partnerid.

Rohkem infot Arco Vara tegemiste kohta leiad meie eelmisest artiklist [„Arco Vara plaanib võlakirjaemissiooni, et arendada ajaloolist Lutheri kvartalit“](https://fp.lhv.ee/uudised/arco-vara-plaanib-volakirjaemissiooni-et-arendada-ajaloolist-lutheri-kvartalit).

**Pakkumise ajakava**

- **Pakkumisperioodi algus:** 10. september 2025 kell 10:00
- **Pakkumisperioodi lõpp:** 19.september 2025 kell 16:00	
- **Pakkumise tulemuste avalikustamine:** hiljemalt 22. september 2025
- **Pakkumise arveldamine:** 24. september 2025 või sellele lähedane kuupäev
- **Võlakirjade esimene kauplemispäev:** 25. september 2025 või sellele lähedane kuupäev

**Võlakirja vahendite kasutamine**

Arco Vara plaanib suunata võlakirjaemissioonist laekuva tulu eelkõige järgmisteks eesmärkideks:
1.	**Äritegevuslikeks eesmärkideks**, sealhulgas **investeeringuteks Lutheri kvartali arendusse**;
2.	Olemasolevate võlakohustuste refinantseerimine ligikaudu 3 miljoni euro ulatuses.

**Finantskovenandid**

Võlakirjaperioodi jooksul kehtivad Arco Varale järgmised olulised finantskovenandid, mida kontrollitakse kord kvartalis:
- **Omakapitali osakaal kogu bilansimahust ≥ 35%.**
- **≥ 75% otsene või kaudne osalus kõigis projektiettevõtetes (SPV-des).**
- **Kinnisvara ei müüda ega võõrandata alla turuhinna.**

Emitendil on kohustus avaldada Nasdaq Tallinna börsi vahendusel regulaarselt:
- **kvartaalsed auditeerimata vahearuanded, ning**
- **iga-aastased auditeeritud majandusaasta aruanded.**

**Ennetähtaegne lunastamine**

Arco Varal on õigus võlakirjad ennetähtaegselt lunastada alates hetkest, kui lõpptähtajani on jäänud 12 kuud. Lunastamine võib toimuda osaliselt või tervikuna, alati koos kogunenud, kuid seni maksmata intressidega. Investoreid teavitatakse sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette.

**Prospekti ja võlakirjade tingimuste kättesaadavus**

Prospekt ja võlakirjatingimused on avalikustatud ning elektroonilises vormis kättesaadavad Arco Vara veebilehel aadressil [https://arcovara.com/investorile/](https://arcovara.com/investorile/) ja Finantsinspektsiooni veebilehel aadressil [https://www.fi.ee](https://www.fi.ee).

**Märkimiskorralduste esitamine**

Võlakirjade märkimiseks on vaja Balti väärtpaberikontot. LHV Pangas on [Balti väärtpaberikonto avamine tasuta](https://www.lhv.ee/registration/mod_account_evk.cfm?l3=et). Märkimiskorraldust on võimalik esitada läbi internetipanga. Selleks pead valima "Raha kasvatamine" → "[Väärtpaberite märkimine](https://www.lhv.ee/portfolio/offer.cfm?i_offer_id=359)". [Tutvu videoõpetusega](https://www.youtube.com/shorts/FatsByyJxXU), kuidas võlakirju märkida.

Arco Vara pakub 8.8% intressiga võlakirju

2\. septembrist kannavad LHV II samba pensionifondid uusi nimesid. Otsuse taustast, LHV aktiivselt juhitud fondide investeerimisstrateegiast ja laiemalt Eesti pensionifondide maastikul toimuvast jagas sissevaadet **LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu**.

**Kuidas sündis otsus anda LHV II samba fondidele uued nimed?**

Elus ei sünni suured otsused üldiselt üleöö. Teadmine sellest, et eelmised II samba fondinimed ei anna nende sisu kõige täpsemini edasi oli kuklas pikalt. Kunagi võisid Eesti pensionifondid investeerida üksnes kahte varaklassi - aktsiatesse ja võlakirjadesse. Nii peegeldaski pensionifond XS kõige väiksemat aktsiariski ja XL suurimat.

Nüüd on võimalused oluliselt laiemad ja LHV aktiivselt juhitud fondid nende suurimad kasutajad Eesti pensionifondide maastikul. Tänaseks on meil 4 selgelt eristuva strateegiaga aktiivselt juhitud fondi ja lisaks indeksifond.

II sambasse kogumine ja sellega seotud otsuste langetamine peab olema võimalikult arusaadav. Uuendusega soovime pakkuda Eesti inimestele vara kasvatamisel senisest suuremat kindlustunnet, läbipaistvust ja võimalust langetada teadlikum valik.

Usume, et uued nimed - Julge, Ettevõtlik, Tasakaalukas ja Rahulik - aitavad paremini selgitada erinevate fondide sisu ning strateegiat. Nendega on lihtne samastuda. Tahame pakkuda kliendile kindlustunnet, et tema pensionivaraga toimetatakse just talle sobivalt.

**Sinu vastusest jäi kõlama läbipaistvuse mõiste. Milles seisneb selle olulisus?**

See on küsimus austusest klientide suhtes. Igal inimesel peab olema võimalus teha maksimaalselt teadlik valik ja loodan, et uued fondinimed aitavad uudishimu tekitamisele kaasa. Soovime, et inimene päriselt süveneks, milline fond aitab tema tulevikukindluse kasvu toetada talle kõige meelepärasemal viisil. Soovime, et klient leiaks meie veebist ja laiemast kommunikatsioonist piisaval määral infot, et teha läbimõeldud ning pikaajaline parim otsus. Loomulikult mõistame, et kõigil on korraga sada teemat peas ja mõtisklused pensionipõlvest pole sageli neist esimeste hulgas. LHV eesmärk on, et inimesed ei peaks enda II samba tervise pärast muretsema ja saaksid keskenduda sellele, mis elus päriselt silma särama paneb. II sammas on jätkuvalt üks tõhusamaid võimalusi enda tulevikukindluse kasvatamiseks.

**Turuüleselt on paljud II samba fondid elutsüklifondid. LHV aktiivselt juhitud fondid kannavad seevastu nimesid Julge, Ettevõtlik, Tasakaalukas ja Rahulik. Seega ujus LHV taas vastuvoolu. Miks?**

Usume, et iga inimene teab ise kõige paremini, kuidas ta enda pensioniraha investeerida soovib. Küll tahame pakkuda kliendile teadliku ja meelerahu pakkuva otsuse tegemiseks kergesti mõistatavat sissevaadet erinevatesse fondidesse. Inimesele meelepärane investeerimisstrateegia ei sõltu tema vanusest.

Usume, et LHV kliendid on isemõtlejad. Julged avastajad, kellele meeldib käia oma rada ja teha teekonnal tarku otsuseid. Seetõttu on meil väga keeruline samastuda elutsüklifondidega, mis ütlevad inimestele üheselt ette, milline on neile parim valik. Meile ei meeldi automaatsete valikutega kaasnev alatoon nagu ei suudaks inimene ise mõelda. Sisuliselt ütleb elutsüklifond seda, et mõtleme sinu eest, loodetavasti oleme teinud hea valiku ja nüüd lihtsalt usalda oma raha meile.

Finantstarkuse edendamine on tugevalt LHV vereringes. Piltlikult öeldes ei usu me inimese asetamisse mingisse konkreetsesse raami, et talle siis öelda - palun, see on see, kuhu sina peaksid kuuluma. Meile tähendab investeerimine vabadust ja inimese enda valikut. Tahame avada aktiivse juhtimise ja erinevate varaklasside põnevat maailma. Loodame, et II samba fondi nimede muutmisega saavad inimesed neile juba peale vaadates paremini aru, millise strateegia ja omadussõnaga just tema investorina kõige paremini suhestub. Kui huvi on tekitatud, siis vaatab klient tõenäoliselt juba ka pisut lähemalt, kuhu konkreetne fond investeerib ja teeb selle põhjal endale sobivaid valikuid.

**LHV aktiivselt juhitud fondide investeerimisstrateegiad on üsna erinevad. Mida te laiapõhjalise fondivalikuga taotlete?**

Neli erinäolist ja varaklasside mõttes laiapõhjalist aktiivselt juhitud fondi tagab, et iga inimene võiks meie juurest leida selle, mis tema olemusega kõige paremini haakub. Samuti jätkame indeksifondi pakkumisega.

Aktsiaturgudele - eelkõige läbi laiapõhjaliste indeksite - oskab raha investeerida iga fondivalitseja. LHV pakub enda aktiivse fondijuhtimisega hoopis midagi muud ja usume siiralt, et meie lähenemine toob investorile pikaajaliselt parema tootluse. Pensionivara hajutatus erinevate varaklasside vahel - alustades kullast ning lõpetades erakapitali ja kinnisvaraga - tagab, et inimese tulevikukindlus pole üksnes aktsiaturgude lükata ning tõmmata.

Tahame pakkuda alternatiivi. Midagi eristuvat klassikalisest indeksifondi lahendusest, mida oskavad selle lihtsuse tõttu kõik pakkuda. LHV lähenemist pensionivarade investeerimisele on keeruline kopeerida, sest vajab pikaajalist kogemust. Meie aktiivselt juhitud fondid on suutnud suhteliselt hästi igas majandustsüklis klientide vara väärtust kasvatada.

**Miks on LHV strateegiat keeruline kopeerida?**

Otsusega investeerida meie klientide pensioniraha teisiti on LHV võtnud ühtlasi vastu otsuse, et võtame väga selge rahalise ja ajalise pühendumise panustada Eesti suurimasse investeerimistiimi.

Jälgime pidevalt turudünaamikat erinevate varaklasside lõikes ja otsime investeeringuid, mis pakuvad meie II samba klientidele potentsiaalselt kõrget tootlust üle pika perioodi. Haldame investeeringuid igapäevaselt. Aktiivne juhtimine on väga selge strateegiline otsus ja tugevate portfellide ehitamine on ressursimahukas. Näiteks hakkasime investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse tegema 15 aastat tagasi ja jõudsime soovitud osakaaluni LHV pensionifondide varades 2021. aastaks. On tohutu töö leida järjepidevalt investeeringuid, mida sa päriselt mõistad, millel on piisavalt kõrge tootluse ootus ning kuhu sa päriselt julged Eesti pensionikogujate raha paigutada. See nõuab väga põhjalikku taustatööd. Aktiivne juhtimine eeldab valdkonna ekspertidest koosnevat tiimi, varasemat pikaajalist kogemust ja strateegilist valmisolekut panustada tohutult aega. LHV eristub selles küsimuses teistest turuosalistest täielikult.

**Millist väärtust aktiivne juhtimine investorile loob?**

Lähtume LHV-s põhimõttest, et kui inimene on valinud enda tulevikukindluse kasvatamiseks aktiivse juhtimise, peame fondivalitsejana looma talle lisandväärtust. Seda pole võimalik saada indeksfondidest ega fondidest, mis investeerivad täpselt nagu indeksfondid, kuid pakendavad seda aktiivse juhtimisena. Minu sõnum on lihtne - täiesti objektiivselt on kliendile kõige halvem valik mõni konkureeriv fond, mis võtab aktiivse juhtimise tasu, aga liigub identselt indeksfondidega. Tegelikult on see kliendi suhtes äärmiselt alatu.

Kui inimene mõtleb aktiivsele juhtimisele, peab ta hästi selgelt aru saama, mille eest ta maksab. LHV puhul on see lihtne. Ütleme väga avatult, et aktsiaturud on meile küll olulised, aga suurem osa meie klientide varadest on investeeritud teistesse varaklassidesse, mis ei liigu alati aktsiaturgudega samasuunaliselt või samas tempos ja võivad lähtuda hoopis teisest loogikast. Jah, neisse investeerimine on mõnevõrra kallim, aga see on paraku oluliselt parema hajutatuse hind. Me ei taha sõltuda nii tugevalt üksnes aktsiaturgudel toimuvast. Seejuures on meie tootluse ootus kõikide varaklasside puhul pikas perspektiivis kõrgem kui aktsiaturgudel. Näiteks ei investeeri LHV pensionifondid kinnisvarasse, mille tootluse ootus on pikas perspektiivis väiksem kui 8%. Või erakapitali, mille tootluse ootus on alla 12%. Kokkuvõttes tahame vähendada sõltuvust aktsiaturgudest tegemata kompromisse pikaajalises tootluses.

**Tõid sisse investeerimisega kaasnevad kulud. Miks on LHV teenustasud võrreldes mõne teise turuosalisega kõrgemad?**

Alustada tuleb selgitamisest, millest teenustasud koosnevad. Esiteks valitsemistasust, mille saavad endale fondivalitsejad otse ja millest tuleb katta kõik kulud alustades personalist lõpetades üüriga. Selles vaates on LHV hind täiesti turu keskmine ja eriti aktiivselt juhitud fondide kontekstis.

Teine komponent on jooksvad tasud, mis teevad LHV fondid pisut kallimaks ja on meie suurim tasukomponent. LHV strateegia on Eesti pensionifondide turul unikaalne ja sellega kaasnevad paratamatult ka mõnevõrra kõrgemad väljaminekud. Näiteks kinnisvara ostes tuleb katta tehingutasud ja võlakirjadesse investeerides lepingutasud. Kui investeerime era- või riskikapitalifondidesse, kes omakorda teevad rahapaigutusi Eesti kõige kiiremini kasvavatesse ettevõtetesse või vingematesse iduettevõtetesse, tahavad nemadki omakorda tasu saada. On arusaadav, et keegi siin maailmas ei tööta tasuta ega peagi. Teisisõnu on meie investeeringutega kaasnevad tehingutasud tulenevalt laiast varaklasside spektrist võrreldes konkurentidega hoopis teises kohas.

Kokkuvõttes kaasneb meie suurim tasukomponent ehk jooksvad tasud lihtsalt sellega, kuidas investeerime. Ainus põhjus, miks oleme mõnele Lightyeari, Bolti või Veriffi investeerivale Eesti riskikapitalifondile nõus tasu maksma on eeldus, et üle pikema perioodi suudame tänu neile rahapaigutustele tuua enda klientidele kõrgema tootluse. Jah, loomulikult see teeb meid teenustasude mõttes kriitikale avatumaks, aga meie fookus on suunatud klientidele raha teenimisele. Oleme enda strateegias kindlad ja usume, et teenime need tasud oma II sammast LHV-s koguvatele inimestele korralikult tagasi. Ühtegi teist põhjust nende investeeringute tegemiseks meil pole, sest fondivalitseja ei saa endale sellest sentigi.

**Tundub, et inimeste riskiisu on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kuidas LHV sellele otsa vaatab?**

Selge on, et riske võtmata tootlust ei teeni. Ühtlasi on teada, et potentsiaalne risk ja tootlus käivad üldiselt käsikäes. Tõsi, seegi pilt on märksa rikkalikum. Investeerimise ABC ütleb, et kui panna ühele pildile - ja see on kõikide lihtsustuste juures väga ohtlik - võlakirjad ning aktsiad saab öelda, et võlakiri on turvaline ja aktsia riskantne. Võlakirja oodatav tootlus madalam ja aktsial kõrgem. Ometi on tegelik elu palju huvitavam. LHV ütleb, et võttes aktsiad ja pannes sinna kompotti juurde veel kõrgema riskiga era- ja riskikapitali, kohalikud võlakirjad ja kinnisvara, siis ei tule teha järeleandmisi tootluses, aga risk lühiajalisteks kõikumisteks on oluliselt madalam.

Meie aktiivne juhtimine kummutab tegelikult sama skaalat, et madal risk võrdub madal tootlus ja vastupidi. Näeme, et meie strateegiaga on võimalik saavutada võit-võit olukord, kus me ei tee järeleandmisi tootluses, aga toome läbi hajutatuse varaklasside lõikes riski alla.

Kui räägime näiteks kohalikest võlakirjadest, kinnisvarast või erakapitalifondidest, siis nad meeldivad meile põhjusel, et oleme siin võimelised ise riske aktiivselt haldama ja juhtima. Näiteks räägime kohalike ettevõtetega ühiselt läbi võlakirja tingimused, tagatised, tagasimakse graafikud, intressid jms. Meile tundub, et suudame tootluses järeleandmisi tegemata hallata riske palju paremini, kui toome investeeringud endale koju lähemale ja reaalselt suudame mingis mõttes mõjutada oma tegevusega seda, kuidas konkreetne ettevõte juhitud on. Mis seal salata, see meeldib meile väga.

Samuti on kinnisvaraga, kuhu teeme otseinvesteeringuid, et omada täielikku kontrolli. Oleme ise enda õnne sepad. Saame ise tegeleda üürnike otsimisega, rääkida läbi üüri tingimusi ja samuti süüdistada ainult iseennast, kui kõik ei lähe ootuspäraselt. Meile meeldib käed küljes lähenemine. Keerulistes olukordades ei tõsta me käsi taeva poole ja ütle kurva häälega, et kahju küll, vaid saame probleemidele näpu peale panna ja öelda, et kehvasti läks just ühel või teisel põhjusel. Ühtlasi tähendab see, et saame ise aktiivselt asju muuta ja olukorda lahendada.

Vahur Vallistu: “LHV lähenemist pensionivarade investeerimisele on keeruline kopeerida”

Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.

**Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära**

President Trump šokeeris 2. aprilli nn vabastamispäeva kõnes kogu maailma oma plaaniga maksustada USA-sse imporditavat kaupa kõrgete tollimaksudega. Ta teatas, et soovib kehtestada USA peaaegu 60 väliskaubanduspartnerile minimaalse 10% tollimaksu. Iga konkreetse riigi tollimaks aga hakkaks sõltuma sellest, kui suur on USA väliskaubanduse puudujääk antud riigiga. Uued tollimäärad pidid hakkama kehtima 9. aprillil, kuid USA lükkas seda tähtaega edasi, et anda oma kaubanduspartneritele aega läbirääkimisteks.

8\. mail sõlmisidki USA ja Suurbritannia niinimetatud majandusliku õitsengu kokkuleppe, millega fikseeriti Suurbritannia kaupade tollimaksu määr minimaalse 10%-ni. Seejärel nõustus 23. juulil Jaapan 15% tollimaksuga ning 27. juulil leppisid USA ja Euroopa Liit kokku, et Euroopas toodetud kaupu maksustatakse USA piiril samuti 15%-ga.

Võib jääda mulje, et peamiste väliskaubanduspartneritega on nüüd saavutatud rahu ja stabiilsus loob hea pinnase rahvusvahelise kaubanduse arenguks. Kuid väliskaubanduse eksperdid osutavad, et need kokkulepped ei ole ühiselt koostatud ning lepingupooltel on täpsemate tingimuste suhtes suured erimeelsused: see, kuidas asjad välja paistavad, oli president Trumpile olulisem kui sisu.

Lisaks eksisteerib president Trumpi puhul reaalne risk, et ta võib igal hetkel mõne uue eesmärgi saavutamiseks varasemast kokkuleppest taganeda. Ei ole jõudu, mis sunniks maailma majanduslikult ja militaarselt kõige võimsama riigi presidenti oma sõnadest ja lubadustest kinni pidama.

**Ulatuslikud eelarvepuudujäägid toidavad inflatsiooni**

Teine märkimisväärne probleem maailmamajanduses on soovitust kiirema tarbijahindade kasvu püsimine. Nii Euroopas kui ka USA-s on hinnakasv tunduvalt aeglustunud, ent võlakirjaturud peegeldavad investorite kahtlust, kas probleem on ikka lõplikult lahendatud.

![Riigivõlakirjade tulusused.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Riigivolakirjade_tulusused_d7b0d8d203.png)
_Joonis 1. Jaapani, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia 30-aastaste riigivõlakirjade tulusus. Allikas: Société Générale_

Kuigi keskpangad on üleöö intressimäärasid alandanud, on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad olnud pärast järsku langust 2023. aasta lõpus taas pidevas tõusutrendis.

Peaaegu kõikjal maailmas soovitust kangekaelselt kiiremana püsivat hinnakasvu seletab ennekõike valitsuste suutmatus saada riigi tulud ja kulud pikaajaliselt kontrolli alla sedasi, et riigivõlg ei kasvaks tempokamalt kui kogu majandus.

USA Kongressi eelarvekomisjon (Congressional Budget Office, CBO) ennustab, et 2025. aasta defitsiidiks kujuneb 1,9 triljonit USA dollarit, mis moodustaks 6,2% USA sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta jooksul peab USA valitsus refinantseerima umbes 9,2 triljoni dollari väärtuses varasemalt võetud riigivõlga. Samuti tuleb leida uusi investoreid, kes sooviksid investeerida 1,9 triljonit dollarit USA riigi võlakirjadesse ning igal järgmisel aastal veel rohkem.

![USA võlakoorem.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_volakoorem_27aa9b09ab.png)
_Joonis 2. USA riigivõla osakaalu prognoositav muutus SKP-s pärast seda, kui kiideti heaks Donald Trumpi nn üks suur ilus eelarveseadus. Allikas: USA Kongressi eelarvekomisjon._

Praegu on USA riigivõlg umbes 100% USA sisemajanduse koguproduktist. Kui aga samal kursil jätkata, jõuab see suhtarv 2034. aastaks 129%-ni.

Ehkki valijad ootasid president Trumpilt riigi rahanduse kordategemist, muudab tema nn üks suur ilus eelarveseadus (ingl One Big Beautiful Bill Act, OBBBA) olukorra pigem halvemaks. Tuleb tõdeda, et maailmas pole vist peale Argentiina väga palju rohkem valitsusi, kes ohverdaksid tasakaalustatud riigieelarve eest poliitilist kapitali sõltumata sellest, kas nad defineerivad ennast parem- või vasakpoolseks.

Ameerika Ühendriigid on küll suurima majandusega riik, kuid samas ka maailma suurim võlgnik. Kuna seal on olnud kapitali tootlus parem kui mujal maailmas ja USA dollar on põhiline reservvaluuta, on kapital voolanud just Ameerika Ühendriikidesse.

Teisest küljest näitab USA suur ja kasvav laenukoormus seda, et ameeriklased tarbivad rohkem, kui teenivad, ning jätkavad üle oma võimete elamist seni, kuni välismaalased seda rahastavad. Sellega kaasneb aga risk, et kui võlakoormus kasvab, siis kasvavad ka riskid ja nendega koos intressimäärad. Selle kõrval on õhus küsimus, kes on maailmas suutelised ameeriklaste järjest paisuvat võlga rahastama ja mis saab siis, kui välismaalased tahavad oma raha kätte saada.

![USA välisinvesteeringud.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_vaelisinvesteeringud_018a0996f8.png)
_Joonis 3. Välisinvesteeringute osakaal USA varades. Allikas: Apollo Global Management._

2025\. aasta jooksul on majandusteadlaste ootused USA majanduskeskkonna suhtes pidevalt halvenenud. Seda pole muutnud asjaolu, et president Trumpi eelarveseaduse soodne mõju peaks avalduma kohe ja negatiivne mõju jääma tulevikku.

![usa gdp.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/usa_gdp_7b39a5ce40.png)
_Joonis 4. Bloombergi küsitletud analüütikute konsensuse prognoos USA 2025. a SKP-le (tumeroheline) ja alusinflatsioonile (heleroheline). Allikas: Apollo._

Ameerika Ühendriikide kui maailma võimsaima majandusega innovatsioonikants saab põhjendatult väga palju tähelepanu, kuna ookeani taga toimuv mõjutab kogu maailma majanduse arengut. Tänu sellele tähelepanule on USA varade hinnatase teisalt palju kõrgem kui mujal maailmas. Kõrged hinnad tähendavad mõistagi suuremaid riske ja kapitalivood võivad ühel päeval pöörduda teisesuunaliseks.

Vaatamata sellele, et USA dollar on tänavu nõrgenenud, on LHV pensionifondid dollari riski suhtes endiselt ettevaatlikud, otsides investeeringuid pigem Euroopast.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Inflatsiooniootused tõstavad taas pead


**Luminor müüb kaheldavaid võtteid kasutades oma kliendile pea identset toodet neli korda kallima hinnaga.***

Euroopa Finantsinspektsiooni (_European Securities and Markets Authority_, edaspidi ESMA) ütleb kapi-indekseerimise kohta:
*_Closet indexing can be defined as a practice whereby asset managers claim to manage their funds in an active manner while in fact tracking or remaining close to a benchmark index. As ESMA has previously highlighted, closet indexing is a major investor protection concern in its own right, as it involves misrepresenting information to investors._

Kapi-indeksifondiks nimetatakse fonde, mis näiliselt on aktiivselt juhitud, aga tegelikult on väga sarnased passiivsetele indeksifondidele. Probleem ESMA jaoks on, et klientidelt võetakse sedasi märgatavalt kõrgemaid tasusid. Luminori näol suisa neli korda kõrgemaid.

Kui võrrelda Luminor 16-50 pensionifondi Luminor Indeks pensionifondiga, siis ESMA punased jooned nn “kapi-indeksi” tuvastamiseks on Luminori puhul päris tugevalt “punases”.

![esma closet index.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/esma_closet_index_28b0136d89.png)

**Ülaltoodud näitajate põhjal lahterdub Luminor 16-50 pensionifond selgelt kapi-indeksiks.**

Kui võrrelda Luminor Indeks pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi, siis nende osakute väärtused liiguvad pea identses rütmis. Statistiline näitaja R² (R-ruut), mis kirjeldab, kui palju „aktiivse“ fondi liikumisest on kirjeldatav indeksifondi liikumisega, on 0,94, millest võib järeldada, et fond tegutseb autopiloodil ning fondijuhi peamine ülesanne ning panus fondi tulemusse on kasseerida fondist haldustasu.

Isegi kui vaadata eriti suurte turukõikumistega perioode nagu 2022. ja 2025. aasta, siis ei ole võimalik nende kahe fondi tootluste graafikuid vaadates kuidagi tuvastada, et fondijuht oleks teinud aktiivseid investeerimisotsuseid. 

![tootlusgraafik1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tootlusgraafik1_efefc89f19.png)

![tootlusgraafik2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tootlusgraafik2_b775dcf5a5.png)

Kui võrrelda Luminor Indeks pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi aktsiafondide portfelle, siis niinimetatud „aktiivse“ pensionifondi aktsiafondide portfellis on lisaks kattuvatele investeeringutele mõned täiendavad investeeringud, mille kohta võib tõdeda, et need erinevad pigem nime kui sisu poolest.

Tõe huvides tuleb tunnistada, et Luminor 16-50 pensionifondi portfellis on ka 0,71% Balti riikide kinnisvarafonde ning 0,42% erakapitalifonde. Kuna need varaklassid ei kuulu ühegi indeksi kooseisu, siis on iseenesestmõistetav, et Luminori Indeks pensionifond neisse ei investeeri.

Kuid kas see 1,13% suurune alternatiivsete investeeringute portfell õigustab fakti, et Luminor Indeks pensionifondi haldustasu on 0,22% ning Luminor 15-60 pensionifondi haldustasu 0,91%? Sisuliselt kahe aasta haldustasude erinevus on suurem kui kogu investeering alternatiivsetesse varaklassidesse! Kas see ei ole investorite eksitamine? 

**LUMINOR 16-50**

![Luminor16-50 1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor16_50_1_ed40b8b429.png)

![Luminor 16-50 2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor_16_50_2_e776534eec.png)

**LUMINOR INDEKSFOND**

![Luminor indeksfond.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor_indeksfond_8f846634a4.png)

**Õppetunnid Skandinaaviast**

Viimastel aastatel on Skandinaavias tähelepanu pälvinud juhtumid, kus kohalikud regulaatorid on asunud fondivalitsejate turgu korrastama. See tähendab, et vahele on võetud fondivalitsejad, kes on oma klientidele müünud passiivseid indeksifonde aktiivsete fondide pähe ja võtnud kordi kõrgemaid tasusid.

Rootsi finantsjärelvalve alustas aastaid tagasi Swedbank Roburi fondide vastu uurimist, mille tulemusena otsustasid 3000 Swedbank Roburi fondiomanikku esitada Roburi vastu ühishagi kohtule. Swedbank ise küll trahvi ei saanud, kuid oli sunnitud oma fondid ümber korraldama.
Sarnane kaasus oli ka Norras, kus Norra finantsjärelvalve süüdistas kohalikku DNB-d, kes müüs aktiivsete fondide pähe passiivseid fonde, mille peale DNB oma fondide tasud allapoole korrigeeris.

**Kokkuvõtteks**

Luminori investeerimisstrateegia sisu on võtta seadusega lubatud maksimaalset haldustasu minimaliseerides seejuures investeerimisega seotud kulusid. Aktiivset investeerimist teeseldes eksitab Luminor teadlikult ja küüniliselt nii kliente kui ka regulaatorit.

**Tutvu lähemalt**

- Luminor 16-50 “aktiivselt” juhitud fond: https://www.pensionikeskus.ee/files/raport/NPK75/est_NPK75_raport_20250630.pdf
- Luminor Indeks: https://www.pensionikeskus.ee/files/raport/NIK100/est_NIK100_raport_20250630.pdf
- Graafikud: https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/

Skandinaavia “kapi-indeksite” kaasuste lingid:
-	https://tilburglawreview.com/articles/10.5334/tilr.141 (Closet Index Funds and Retail Investor Protection – A Scandinavian Perspective)
-	https://www.ft.com/content/0aba6a9c-7bb9-11e4-a695-00144feabdc0 (The future is bleak for closet trackers Regulators and investors are taking action against ‘falsely active’ funds)
-	https://www.simmons-simmons.com/publications/ck0b0haf8nsak0b85w6h1eyxh/08-index-hugging-is-this-the-next-line-of-investor-claims

Kapi-indekseerimine on klientide eksitamine

Valmistudes üle-eelmisel nädalavahetusel toimunud Investeerimisfestivaliks, mõtlesin tagasi oma kümnele aastale LHV börsimaaklerite toas. Selle aja jooksul olen kõrvalt näinud, kuidas Eesti väikeinvestorid teevad oma esimesi samme, õpivad, eksivad ja saavutavad edu. Nüüd on sobiv aeg need kogemused kokku võtta ja laiemalt jagada.

Isiklikku raha olen investeerinud juba 17 aastat ning selle jooksul näinud nii tõuse kui langusi. Just see annabki kindluse, et tänased tähelepanekud võiksid pakkuda väärtust ka teistele.

**Õppides vigadest: Finnair ja hajutamise tähtsus**

Investeerimisfestivali paneel algas Äripäeva ajakirjaniku Jana Saarkoppeli küsimusest, mis on minu isiklik suurim investeerimisviga. Pärast koroonakriisi oli soomlaste lennufirma Finnair raha kaasamas, et rasked ajad üle elada. Kuivõrd eeldasin, et tervishoiukriis on ajutine ja lennud taastuvad peagi, siis otsustasin ka uute aktsiate märkimise kaudu ettevõtte rasketest aegadest üle aidata. Algus oli isegi paljulubav, ning mõnda aega see investeerimistees ka töötas. Paraku Venemaa õhuruumi sulgemine pärast Ukraina sõja algust ja seetõttu pikenenud marsruudid, ning tihenenud konkurents Aasia suunalistel reisidel on Finnairi marginaale korralikult survestanud. See on kajastunud aktsiahinna languses, ning hoian positsiooni edasi üle 90% miinusega. Tänu riskide hajutamisele portfelli tasandil, oli kaotus portfelli kogumahtu arvestades siiski väike.

Eesti investorite käitumist vaadates võiks öelda, et suurim viga on, kui tehakse esimene tehing ära ja jäädakse seejärel pudrumägesid ootama. Eriti heaks näiteks sellest on olnud erinevad kohalikud IPO-d, mis on jäänud paljudele ainsaks kogemuseks börsidel. Parema tulemuse tagaks hoopis ostude ajas hajutamise strateegia (inglise keeles dollar-cost-averaging). Nii saadakse osa hindade langusest, mil sama raha eest saab osta rohkem väärtpaberid kui ka tõusudest. See strateegia ei taga kasumit, aga väldib riski kogu raha turu tipus investeerida. Täna on igale investorile kättesaadavad lahendused, kus sellist märkamatut jõukuste kasvatamist saab teha kasvõi paari euro kaupa – seda nii Balti börsidel kui ka hajutatud indeksifondidesse investeerides.

Korralik investeerimisbuum Eestis sai hoo sisse viis aastat tagasi kui maailmas valitses koroonakriis. Piiratud võimalused oma vaba aja sisustamiseks ja raha kulutamiseks tekitasid hoopis positiivse efekti, kui otsiti võimalusi oma raha teenima panemiseks. See viis investeerimise nii Eestis kui ka maailmas massidesse. Järgnes ka pensionireform, mis andis eestlastele võimalusele oma II samba raha kasutusse võtta. Nii tegid ilmselt selle kümnendi parima tootluse need, kes oskasid enne raha vabaks andmist osta Balti börsidelt ettevõtteid, kuhu oodati just uute investorite maandumist ja väärtpaberid just neil päevil neile maha müüa. Suurimad käibed ja mitmete aktsiate hinnatipud Balti börsidel tehtigi täpselt 3. ja 6. septembril 2021, kui pensionisammastest väljunute raha kontodele jõudis. Sellest ajast on Tallinna börsi põhinimekirjas positiivset tootlust näidanud ainult Merko Ehituse aktsia.

Pensionirahaga on halvimad tehingud teinud Eesti valitsused ja seda olenemata erakondlikust koosseisust. Nad oskavad paraku täpselt turu põhjas II pensionisamba maksed peatada ja teevad sellega karuteene kõigile II sambas raha koguvatele investoritele. Kui Jana Saarkoppel paneeli juhtides küsis, et millist Eesti investorite käitumist ma kõige rohkem muuta sooviks, siis ma tõin välja, et kõige suurema mõjuga soovitus saabki olla valitsustele – ära peata II samba pensionifondi makseid! Nii on võimalik mõjutada poole miljoni eestlase varanduslikku heaolu positiivses suunas.

**Nutikas investor otsib turult eeliseid**

Jack D. Schwager on mitmes oma raamatus intervjueerinud börsidel kauplemisega elatist teenivaid professionaalne. Üks minu jaoks läbiv teema vastustest on olnud see, et iga kord kui nad tehingusse lähevad, küsivad nad endalt, et kes on see investor, kes neilt pärast selle positsiooni ära ostab. Investorid, kes tabasid ära millistesse väärtpaberitesse võiks laekuv pensioniraha jõuda, kasutasid just seda tarkusetera praktikas. 

Olen täheldanud, et Balti börsidel tegutsevad professionaalsed investorid oskavad väga hästi ette näha üldist suundumist ja väikeinvestorite meelsust pikemas plaanis. Kiirelt tegutsedes on nad näiteks reageerinud Olympic Entertainment Groupi ja Enefit Greeni ülevõtupakkumistest laekuvale rahale, ning vahetult pärast pakkumisteadete avalikustamist juba ostnud neid aktsiad, kuhu arvavad, et pakkumises osalevad investorid oma raha edaspidi paigutavad. Enamasti on neil õigus olnud ja kiire tegutsemine andnud portfelli tootlusele täiendava tõuke.

Suurema portfelliga investorid on ära kasutanud ka arbitraaži võimalusi. Hiljutisest näiteks Enefit Greeni ülevõtupakkumine, kus börsil kauplesid aktsiad mõnevõrra odavamalt kui oli ülevõtupakkumise hind. Sellega seoses võeti muidugi väike risk, et pakkumine võib ka ebaõnnestuda, sest Eesti Energia oli jätnud prospekti võimaluse pakkumisest loobuda kui soovitud arvu aktsiaid kokku ei saada. Võttes riski, et pakkumine siiski õnnestub, tekkis võimalus lühikese ajaga saada paariprotsendiline tootlus. Tundub vähe? Aga kui arvestada, et seda tehti mõne nädalase perioodi jooksul, siis annualiseerituna oli võimalus juba 30–60% tootlust teenida. Sarnane võimalus tekkis ka LHV võlakirjadega paar aastat tagasi, kus uues emissioonis osalemiseks müüdi eelmised võlakirjad tasemetele, kus umbes kuise horisondiga oli võimalus teenida ca 26% annualiseeritud tootlust. Halvim, mis oleks saanud juhtuda oleks olnud see, et LHV ei kutsu vanu võlakirju tagasi, kuid ka sel juhul oli neid võimalik osta alla nominaalhinnaga ehk teenida tavapärasele intressimaksele lisa. Siit ka tarkusetera kõigile investoritele – kui kodutöö korralikult ära teha, siis on ka Balti börsil võimalik lühiajaliselt huvitavaid ja kasumlikke tehinguid teha.

Eesti investor on ka seni näidanud end heast küljest ja pole börsilanguste ajal paanikamüüke teinud. Pigem on olnud käitumine just vastupidine – iga suurem börsilangus toob uusi investoreid juurde ja nad kasutavad võimalust väärtpabereid odavamalt osta. Loodan, et selline käitumine jätkub ka edaspidi, sest võrreldes näiteks Rootsiga on investeerimisvara omavate eestlaste arv väike ja võimaldaks mitmekordset kasvu.

Kuigi üksikud kasumlikud tehingud on ägedad, siis loodan, et Investeerimisfestivali paneelist jäi kõlama soovitus raha järjepidevalt investeerida. Kui portfell ja teadmistepagas aja jooksul paisuvad, siis tekib alati võimalusi ka lühiajaliselt põnevaid tehinguid teha.

Sander Pikkel
LHV investeerimisteenuste juht

_Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas 24.07.2025_

Väikeinvestorite vead ja võidumustrid

2025\. aasta teine kvartal kujunes Kasvukonto investorite jaoks märgatavalt elavamaks perioodiks, nii tootluste kui ka investeerimisaktiivsuse mõttes. Kui eelnevatel kvartalitel domineeris ettevaatlikkus ja osaline positsioonide vähendamine, siis kevad tõi kaasa positiivse pöörde. Turuosalised liikusid taas jõulisemalt ostupoolele ning hinnaliikumised olid paljudes varaklassides selgelt tõusutrendis. Tugevaid tulemusi näitasid nii tehnoloogiasektor kui ka krüptovarad, millele lisandusid stabiilsed tootlused mitmetes suuremates indeksfondides. Ostuaktiivsuse tõus 72% tasemele viitab, et mitmed investorid kasutasid varasemate kuude madalamat turutaset uute positsioonide kasvatamiseks, toetudes tugevatele majandustulemustele ja ootustele rahapoliitika pehmenemise osas.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_91bab03c34.png)
*Allikas: LHV*

2025\. aasta teises kvartalis pöördus Kasvukonto investorite seas taas tõusule huvi USA suurimate ettevõtete vastu. Fondi **SXR8** osakaal portfellides kasvas võrreldes eelneva kvartaliga 23,2% pealt 26,1%-le, jõudes taas lähedale 2024. aasta lõpus nähtud kõrgtasemetele. Kuigi absoluutne tipp jäi seekord ületamata, on usaldus USA suurfirmade vastu püsinud tugevana juba mitu kvartalit järjest. See kinnitab, et vaatamata majanduskasvu aeglustumise märkidele ja intressimäärade püsimisele, nähakse USA turu suurfirmaaktsiaid jätkuvalt kui vastupidavaid ja usaldusväärseid investeeringuid.

**EXXT** osakaal kasvas kvartaliga 11,2%-lt 13,1%-le, jõudes taas 2024. aasta lõpu taseme lähedale, mil fondi osakaal oli kõrgeim. **VWRL** suurendas samuti oma osakaalu, kerkides 9,4%-lt 10,3%-le. Mõlema fondi mahu kasv peegeldab nende jätkuvalt tugevat positsiooni Kasvukonto kasutajate seas ning kinnitab laiapõhjaliste ja tehnoloogiakesksete strateegiate populaarsust.

Võrreldes eelneva kvartaliga suurendas positsiooni **COINXBE**, mis järgib Bitcoini hinnaliikumist. Fondi osakaal kasvas 3,6%-lt 4,5%-le, jätkates krüptosektorile iseloomulikku volatiilset liikumist. Kvartali jooksul toimunud Bitcoini hinnatõus ning kasumiootused spekulatiivsemates segmentides tõid selle varaklassi taas rohkemate investorite fookusesse.

Mõõdukat kasvu näitas ka huvi dividendistrateegiaga fondide vastu. **ISPA** osakaal tõusis kvartalis 3,5%-ni, **SPYD** kerkis 2,9%-ni ja **SPYW** 2,5%-ni. Kõigi kolme fondi positsioon püsib stabiilsena, viidates jätkuvale nõudlusele rahavoogu pakkuvate investeeringute järele.

Huvi alternatiivsete ja hajutust lisavate varade vastu püsis ka teises kvartalis. Füüsilist kulda järgiva ETF-i **XAD5** osakaal ulatus teises kvartalis 3,2%-ni, säilitades oma koha stabiilse väärtuse hoidjana portfellides. Fondi püsiv kohalolek viitab sellele, et kulda nähakse jätkuvalt kaitsevarana ebakindlamates turuoludes. LHV Maailma Aktsiad fondi **LHVWORLD** valis kvartalis 2,1% investoritest, mis viitab väiksema, kuid järjekindla kasutajaskonna eelistusele kodumaise ja laiapõhjalise investeerimisvõimaluse suhtes.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_71fdfd8cc5.png)
*Allikas: LHV*

ETF-ide tootlused kujunesid 2025. aasta teises kvartalis valdavalt positiivseks. Mediaantootlus oli +2,3% ja keskmine tootlus +2,9%, peegeldades turuolukorra üldist paranemist võrreldes eelmise perioodiga. 

Kvartali tugevaimat tootlust näitasid krüptovarade hinnaliikumisi järgivad fondid ja kõrgema riskiprofiiliga temaatilised ETF-id. Kõige silmatorkavamad liikumised toimusid Ethereumi hinda järgivas fondis **COINETHE**, mis tõusis kvartaliga +26% ja Bitcoini hinda järgivas fondis **COINXBE** (+18%). Mõlemad fondid taastusid märgatavalt pärast järsku langust esimeses kvartalis, mil COINETHE kaotas koguni 55% oma väärtusest.

Neile järgnesid tugevate tulemustega **LQDA** (+22%), **ESPO** (+16%) ja **ISPY** (+12%). Tõusu vedasid ka temaatilised valdkonnad nagu robootika (RBOT +9%) ja tehnoloogia (EXXT +8%), samas kui laiapõhjalised indeksifondid, näiteks SXR8 ja VWRL, liikusid stabiilses tempos +2% juures. Kvartali nõrgemasse otsa jäid **XDWH** (-12%), **XRS2** (-11%) ja **SPYD** (-8%), mis lõpetasid perioodi selges miinuses.

Kokkuvõttes kujunes kvartal sektorite lõikes hajusaks, kus silmapaistvamad tulemused koondusid pigem volatiilsematesse varaklassidesse. Seda mõjutas eelkõige investorite suurenenud valmisolek võtta riski lootuses, et intressimäärade langetamine on lähenemas. Samuti tõid mitmed tugeva languse läbi teinud fondid kaasa kasumivõtuvõimalusi, mis tõstis nende populaarsust ja andis hinnatõusule hoo sisse.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_2eb39f39b0.png)
*Allikas: Bloomberg*

Ka üksikaktsiate puhul oli teine kvartal selgelt positiivsem. Kui esimene kvartal kujunes aktsiainvestoritele raskeks, siis teises kvartalis toimus selge pööre paremuse suunas. Mediaanarvestuses tõusis tootlus -2,5% pealt +9,9% peale ning keskmine tootlus -1,0%-lt +9,5%-le, mis märgib väga tugevat taastumist. 

Kõige enam toetas kvartali üldpilti tehnoloogiasektor, kus mitmed suuremad nimed näitasid kahe- ja kolmekohalisi tõusuprotsenteeesotsas tehisintellekti laineharjal sõitva **Nvidiaga** (+46%), mis jätkab kasvu tänu AI-kiipide globaalsele nõudlusele. Tugevalt järgnesid **Netflix** (+44%) oma uue reklaamimudeli eduga ning **Microsoft** (+33%), kes jätkab domineerimist pilve- ja AI-sektoris. Väga head tootlust näitasid ka **Meta** (+28%), **Tesla** (+23%) ja **General Electric** (+23%), kus viimase tulemusi toetas jätkuv keskendumine tööstussegmentidele ja äritegevuse ümberstruktureerimine.

Kindlalt rohelises olid ka finantssektori liidrid, sh **JPMorgan** (+18%), **IBM** (+19%) ja **PayPal** (+14%), samuti e-kaubanduse titaan **Amazon** (+15%). Google'i emafirma **Alphabet** (+14%) ja logistikahiid **DSV** (+14%) toetasid samuti tootluste üldpilti. Ka **Wise**, **Swedbank** ja **Fortum** liikusid ülespoole, kuigi vaoshoitumas tempos.

Negatiivse poole pealt paistsid silma energia- ja tarbimisettevõtted, kus langust vedasid **ExxonMobil** (-9,4%) ja **Shell** (-9,6%), keda survestas naftahinna kõikumine ja kasvav konkurents taastuvenergia vallas. Langusesse jäid ka **McDonald's** (-6,5%), **Apple** (-7,6%), ja **Pfizer**, kelle positsiooni raputas nõrgem ravimimüük. Negatiivselt mõjus kvartal ka Warren Buffetti investeerimisfirmale **Berkshire Hathaway**, mille B-klassi aktsia langes -8,8%. Erinevalt esimesest kvartalist oli seekord tõusjate osakaal selgelt ülekaalus, mis toetas tugevat üldist tootlust.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_4b3fd17c59.png)
*Allikas: Bloomberg*

Kasvukonto valikus olevatest fondidest teeb regulaarseid rahalisi väljamakseid jätkuvalt 14. Ülejäänud jätkavad dividendide automaatse reinvesteerimisega. Kõrgeima dividenditootlusega fondiks kvartali lõpu seisuga oli **LQDA**, mis pakub 5,2% aastatootlust, kuid mille dividendimaksete kasv viimase aasta lõikes on jäänud kergelt negatiivseks (--0,5%). Varasem liider **ISPA** hoiab teist positsiooni 4,7% tootlusega, kuid samuti näitab see fond jätkuvat aastapõhist langust (--3,8%), viidates muutlikule väljamaksepoliitikale hoolimata pikaajalisest positiivsest trendist (+2,7% kolme aasta lõikes).

Selget kasvu näitasid Euroopa kõrge ja kasvava dividendiga ettevõtteid koondavad fondid. **SPYW** on viimase aasta jooksul suurendanud oma dividendimakseid 27,3% võrra, olles seega kõige kiiremini kasvava väljamaksestrateegiaga fond. Kolme aasta kasv (+16,6%) on samuti tugev ning tootlus ise püsib 3,6% juures. Sarnaselt paistab silma ka **VAL**, mille dividenditootlus on 3,5% ning aastane kasv ulatub +16,9%ni. 

USA dividendifondide hulgas hoiab stabiilsust **SPYD**, mille tootlus on 2,2%. Märgatavamalt nõrgenenud on Dow Jones Global Real Estate ETF (**SPYJ**), mille tootlus on 3,3%, kuid kasv on nullilähedane ja jääb teiste valikute varju. Energia ja taristusektori fondid nagu **INFR** ja **CRPH** näitasid kvartalis mõõdukat dividenditootlust vastavalt 2,3% ja 3,8%, samas kui nende dividendide kasv jäi stabiilselt positiivseks.

Kvartali nõrgemateks jäid fondid, millel on ajalooliselt madalam või kõikuvam dividendipoliitika. **IH2O**, mis koondab vee-ettevõtteid, näitas vaid 1,2% tootlust ning jätkas kolme aasta lõikes tugevas languses (--10,3%). **EXXT**, mis esindab tehnoloogiahiiglasi, pakkus kvartalis 0,3% tootlust, kuid eristus seejuures tugeva aastase kasvuga (+12,5%). Mõlema fondi puhul on dividendide stabiilsus olnud pigem muutlik ning väljamaksete tasemed jäävad turu keskmisest madalamaks.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_cdfc341456.png)
*Allikas: Bloomberg*

Kui esimese kvartali ostude osakaal langes 58,9% tasemele, mis oli madalaim vähemalt alates 2019. aastast, siis pärast järjepidevat langust pöördus ostuaktiivsus 2025. aasta teises kvartalis taas selgelt tõusule. Kasvukonto kasutajate tehingutest moodustasid ostud 71,6%, mis tähistab tugevaimat kvartalilist kasvu alates 2023. aasta sügisest ning katkestab enam kui aasta kestnud allakäigutrendi. Ajaloolise keskmise (~73%) lähedane ostuaktiivsus viitab sellele, et ettevaatlik hoiak on ajutiselt taandumas. Kui 2024. aasta keskmine ostude osakaal oli vaid 63%, siis 2025 II kvartalis on taas jõutud tasemele, mida viimati nähti 2022. aasta lõpus.
Ostuaktiivsuse taastumine võib viidata kasvanud usaldusele turu suhtes, eriti olukorras, kus makromajanduslikud ootused on stabiliseerumas ning paljude suurfirmade tulemused on osutunud ootuspärasest paremateks. Samuti on võimalik, et märtsi languse järel kasutati soodsamaid sisenemishindu ning suurendati valikuliselt positsioone juba tuttavates varades.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_23ea9c4c1a.png)
*Allikas: LHV*

_Anneli Lukašova on LHV investeerimisteenuste praktikant_




Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga II kvartalis 2025?

2025\. aasta teine kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis. Eksperiment algas 2020 alguses.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks.\
Esimese kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-i-kvartali-tulemused-2).

Kasvukonto eksperimendis püsib 2025 teise kvartali seisuga esikohal Marko Oolo, kelle portfell on koos enda investeeritud rahaga suurenenud juba 4 636 euro võrra, ulatudes 13 192 euroni. Kui esimese kvartali lõpus oli tema portfelli väärtus pisut alla 12 000 euro, siis teises kvartalis jätkus mõõdukas, ent stabiilne tõus.

Tegelikult kasvas kvartali jooksul kõikide osalejate portfellide väärtus, peegeldades turu taastumist pärast esimeses kvartalis toimunud langust. Suuri hüppeid ei toimunud, kuid valdav osa osalejatest teenis tootlust 3--5% vahemikus.

Pikemas vaates püsib enamik investoreid investeeritud summaga võrreldes jätkuvalt plussis, ulatudes juuni lõpu seisuga keskmiselt 23%ni. Suurim kogutootlus kuulub Marko Oolole, kuid tema kannul liiguvad üsna ühtlases tempos Kristi Saare ja Tauri Alas.

![Picture1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture1_eed0a0b044.png)

Portfellide liikumisi vaadates vedasid 2025. aasta teises kvartalis kasvu eeskätt USA suurfirmade aktsiad, mida Kasvukonto portfellides esindab enim iShares Nasdaq 100 UCITS ETF ([EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253Dexxt)). Kui esimeses kvartalis tegi [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) tugeva languse, siis teises kvartalis oli see üks taastumise mootoritest, aidates kaasa eelkõige nende portfellide kasvule, kus fondi osakaal on märkimisväärne. Näiteks on Marko Oolo paigutanud kogu oma portfelli [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) fondi, Tauri Alas 21% ja Rahakratt 20% ulatuses.

Lisaks [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)-ile näitasid stabiilset tõusu ka dividendifookusega fondid, eesotsas [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)-ga, kuhu Kristi Saare on paigutanud 30% oma portfellist. See aitas Saarel saavutada kvartalis 4,3% suuruse tootluse. Samasugust lähenemist kasutavad ka mitmed teised osalejad, kelle portfellid näitasid sarnast, 3--5% vahemikku jäävat kasvu.

Eraldi tasub esile tõsta portfellide hajutatust. Mõnes portfellis leidub ka arenevate turgude ja Aasia suunalisi fonde, nagu [XCHA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXCHA), mille mõju kvartalitulemustele jäi seekord pigem neutraalseks. Investeeringute hajutatus tagas teises kvartalis olukorra, kus 8 portfelli 9st lõpetasid plussis.

![Picture3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture3_5ef8c15e91.png)
![Picture4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture4_2d23e724fe.png)

_Aleks Ferschel on LHV investeerimisteenuste praktikant_


Kasvukonto eksperimendi II kvartali tulemused

2025\. aasta esimene kvartal kujunes investorite jaoks vaoshoituks nii tootluste kui ka ostuaktiivsuse mõttes. Kuigi uue raha liikumises suuri muutusi ei toimunud ja jätkuvalt eelistati USA suurfirmasid, tehnoloogiaettevõtteid ja globaalseid indeksfonde, oli tootlustes märgata langusi, eriti tehnoloogia- ja krüptosektoris. Samal ajal kogusid populaarsust ka stabiilsemad varad nagu kuld ja dividendifondid, viidates ettevaatlikumale hoiakule turul.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_498940c7d5.png)
_Allikas: LHV_

Investorite eelistustes 2025. aasta alguses olulisi muutusi ei toimunud -- domineerivaks jäi USA 500 suurimat ettevõtet koondav fond **SXR8**, kuhu suunati kvartalis koguni 27% uuest rahast, peegeldades jätkuvat usaldust USA suurfirmade suhtes, hoolimata tehnoloogiasektori hiljutistest korrektsioonidest.

Tehnoloogiaettevõtteid esindav **EXXT** sai endiselt tugeva toetuse, kogudes 13% sissemaksetest ning globaalne indeksifond **VWRL** oli kolmas eelistus 9% osakaaluga.

Euroopa suurettevõtetele (**EXSA**) ja dividendistrateegiaga fondidele (**ISPA**, **SPYD**, **SPYW**) suunati kokkuvõttes mõõdukas osa rahast -- vastavalt 4,3%, 3,2%, 2,8% ja 2,1%. Huvitaval kombel paistis jätkuvalt silma ka Bitcoin'i hindade liikumist järgiva **COINXBE** fondi populaarsus, mille osakaal ulatus 2,3%ni -- vaatamata tugevale hinnalangusele samal ajal.

Lisaks võib täheldada kasvavat huvi kulla vastu, sest füüsilise kulla hinda jälgiv ETF **XAD5** püsib portfellides kindlalt sees, haarates 2,0% uutest sissemaksetest. LHV Maailma Aktsiad fondi (**LHVWORLD**) valis väiksem, aga stabiilne investorite hulk, mille osakaal oli 1,7%.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_06dbde2c75.png)
_Allikas: LHV_

Esimene kvartal kujunes ETF-ide tootluste poolest üsna nõrgaks -- fondide mediaantootlus oli -2,5% ja keskmine tootlus -2,8%. Neljanda kvartali kiirest tõusust paistsid eriti tugevalt tagasi kukkuvat krüptovarasid esindavad fondid: **COINETHE** langes koguni -55% ja **COINXBE** -16%, lõpetades kvartali kehvimatena. Negatiivselt mõjutasid keskmist tootlust ka muud langustrendis fondid nagu väike-ettevõtteid koondav **XRS2** (-14%), tehnoloogiahiiglased **EXXT** (-14%) elektriautode fond **ECAR** (-13%).

Kvartali parimateks tõusjateks osutusid seevastu füüsilisse kulda investeeriv **XAD5**, mis tegi kvartali jooksul mitu uut tippu, ja eurotsooni väärtusettevõtted (**VAL** +14%). Ka mitmed laiapõhjalisemad ETFid, nagu **EXS1**, **VZLE** ja **SPYW**, näitasid soliidset 10--12% tootlust. Kokkuvõttes peegeldas kvartal üsna suurt hajuvust -- samas kui mõned sektorid suutsid jätkata kasvu, tõi krüptoturgude järsk korrektsioon märgatava surve kogu fondivaliku keskmisele tootlusele.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_9ab5ed3731.png)
_Allikas: Bloomberg_

Ka üksikaktsiatele kujunes esimene kvartal keeruliseks: Kasvukonto aktsiate mediaantootlus oli -2,5% ja keskmine tootlus -1,0%. Kuigi võitjaid oli vaid ühe võrra vähem kui neljandas kvartalis (15 vs 16), kiskus suuremate languste poole peamiselt kvartali lõpus teravalt korrektsiooni teinud tehnoloogiasektor.

Kõige paremini esines USA telekomigigant **AT&T** (+25%), millele järgnesid **General Electric** (+19%) ja Warren Buffetti investeerimisfirma **Berkshire Hathaway B**-aktsiad (+18%). Stabiilset kasvu näitasid ka mitmed vanema majanduse ettevõtted nagu **Coca-Cola** (+15%), **ExxonMobil** (+12%) ja **McDonald's** (+8%).

Tehnoloogiaaktsiatest oli silmapaistvalt negatiivses valguses **Tesla**, mis langes lausa -38% -- see oli eriti järsk muutus võrreldes eelmise kvartali tugeva +60% tõusuga. Samuti näitasid tugevat tagasiminekut **Moderna** (-28%), **PayPal** (-24%), **Nvidia** (-21%) ja **Alphabet** (-19%).

Erinevalt eelmisest kvartalist ei suutnud Wise oma edu jätkata, kaotades esimeses kvartalis 9% väärtusest. Siiski jäi aktsia hind võrreldes poole aasta taguse ajaga märkimisväärselt kõrgemale, kuna eelmises kvartalis tõusis see üle 50%. Euroopa aktsiatest paistis stabiilsusega silma **Fortum** (+12%), samas kui Equinori (**EQNR**) aktsia muutus oli marginaalne ning **DSV** langes selgelt, kaotades 14% väärtusest. Kokkuvõttes oli kvartal tugevalt vastandlik, kus stabiilsed „vana majanduse" aktsiad pakkusid kaitset, samal ajal kui tehnoloogia ja kasvuaktsiad korrigeerusid tugevalt alla.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_e269333367.png)
_Allikas: Bloomberg_

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14, ülejäänud 30 fondi jätkavad dividendide automaatse reinvesteerimisega. 2025. aasta I kvartali seisuga pakub kõrgeimat väljatootlust endiselt iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF (**ISPA**), mille dividenditootlus on kerkinud 5,3% tasemele. Samas on selle fondi viimase aasta dividendikasv jäänud jätkuvalt negatiivseks (-11,1%), kuigi kolme aasta lõikes on kasv siiski soliidne (+10,5%).

USA dividendifookusega fondidest pakub dividendiaristokraate koondav **SPYD** 4,7% tootlust, kuid dividendide kasv on viimasel aastal olnud pigem tagasihoidlik (+5,3%). Euroopa aristokraatidesse investeeriv **SPYW** näitab tugevamat kasvu: aastane dividendikasv on 27,3% ja kolme aasta lõikes lausa 16,6%, samas kui tootlus jääb 3,9% juurde.

Ka kinnisvarasektorit kattev Dow Jones Global Real Estate UCITS ETF (**SPYJ**) pakub stabiilset 3,0% dividenditootlust ning mõõdukat kasvu. Tabeli esiotsaga võrreldes võrreldes jäävad need numbrid tagasihoidlikumaks, kuid selle fondi puhul on dividendide korrapärasus ja hajutatus sageli prioriteetsem.

Lisaks tehnoloogiaettevõtetele tulid kõige nõrgemad dividendiandmed tulid seekord vee-ettevõtteid koondavalt **IH2O**-lt, mille dividenditootlus oli vaid 1,1% ning kolme aasta dividendikasv jätkuvalt negatiivne (-14,9%), näidates, et mitte kõik stabiilseteks peetavad sektorid ei suuda dividende hoida.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_e56780d5a0.png)
_Allikas: Bloomberg_

2025\. aasta esimeses kvartalis moodustasid LHV Kasvukonto kasutajate tehingutest ostud 59%, mis kordab eelmise kvartali madalaimat taset vähemalt alates 2019. aastast. Arvestades, et ajalooline keskmine ostumahtude osakaal on olnud ligikaudu 73%, viitab see jätkuvale ettevaatlikkusele investorite seas. 2024. aasta keskmine ostuaktiivsus oli 63%, mistõttu näib suundumus olevat jätkuvalt allapoole. Taoline käitumine peegeldab tõenäoliselt kasvavat ebakindlust turgudel, kus paljud investorid on eelistanud positsioone pigem vähendada või jäänud ootavale seisukohale.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_e9aa860884.png)
_Allikas: LHV_

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate arv ulatub peaaegu 68 tuhandeni. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga I kvartalis 2025?

Polygon teatas 2023. aastal plaanist minna üle seniselt MATIC-tokenilt uuele POL-tokenile, mis on loodud võrgu tulevase kasvu ja arenguvõimaluste toetamiseks. Tegemist on osa Polygoni võrgu arendusplaanist, mis toob kaasa tehnilisi täiendusi ja nimevahetuse, kuid investorite varade väärtus jääb muutumatuks.

LHV toetab seda üleminekut automaatselt oma partnerplatvormi kaudu – kõik olemasolevad MATIC-tokenid konverteeritakse POL-tokeniteks suhtega 1:1.

Olulised kuupäevad ja muudatused:
- **14. august 2025** – peatatakse kauplemine MATIC-tokeniga
- **september 2025** – toimub MATIC → POL automaatne konverteerimine
-  Kõik MATIC-tokenid muudetakse automaatselt POL-tokeniteks suhtega 1:1. Pärast migratsiooni kajastuvad investorite kontodel samas koguses POL-tokenid.
- **september 2025** – avatakse kauplemine POL-tokeniga

**MATIC → POL migration on the Polygon network**

Polygon is transitioning from the current MATIC token to the new POL token, designed to support the network’s future growth. The change is part of Polygon’s development plan and brings technical upgrades and a name change. The value of investors’ assets will remain unchanged.

LHV will carry out the migration automatically through its partner platform – all existing MATIC tokens will be converted to POL tokens at a 1:1 ratio.

Key dates:
- **14.08.2025** – trading with MATIC token suspended
- **September 2025** – automatic conversion MATIC → POL (1:1 ratio)
- **September 2025** – trading with POL token starts

**Переход MATIC → POL в сети Polygon**

Polygon переходит с текущего токена MATIC на новый токен POL, созданный для поддержки будущего роста сети. Изменение является частью плана развития Polygon и включает технические улучшения и смену названия. Стоимость активов инвесторов останется без изменений.

LHV выполнит переход автоматически через свою партнёрскую платформу – все токены MATIC будут конвертированы в токены POL в соотношении 1:1.

Важные даты:
- **14.08.2025** – приостановка торгов токеном MATIC
- **Сентябрь 2025** – автоматическая конвертация MATIC → POL (соотношение 1:1)
- **Сентябрь 2025** – начало торгов токеном POL

Krüpto: MATIC → POL üleminek

Alates eilsest on LHV klientidel võimalus osta-müüa kiiresti kasvava plokiahela Solana ning Web 3.0 potentsiaaliga Polkadoti *tokeneid*, viies kogu LHV kaudu saadaolevate krüptorahade arvu 15ni. Jättes välja *stablecoinid*, katab LHV krüptorahade valik nende kahe lisandumise järgselt ära suurema osa *top* 10 suurima turuväärtusega krüptoinstrumentidest, sh Bitcoin, Ethereum, Cardano, Solana, Polkadot ja Polygon.


**Solana (SOL)**


2017\. aastal loodud Solanale pani aluse 5G tehnoloogiat arendavas ettevõttes Qualcommis ligi 16 aastat töötanud Anatoly Yakovenko. Algusaastal kandis projekt nime „Loom“, sarnanedes ühele teisele, Ethereumil põhinevale projektile „Loom Network“, mistõttu eristumiseks tuli välja mõelda uus nimi. Plokiahela süsteemi praegune nimi sai alguse Loomi asutajaliikmete huvist surfi vastu – nende lemmikpaigaks oli Solana Beach.


Solana eripäraks võrreldes teiste plokiahela projektidega on selle Proof-of-History (PoH) hübriidkonsensusmudel, mis ühtlasi kasutab ära ka Proof-of-Stake’i (PoS) kiiret sünkroonimisvõimekust. Ehkki mõlemad süsteemid on üsna sarnased, peetakse Proof-of-Historyt oluliselt skaleeritavamaks ja koostöövõimelisemaks teiste plokiahaletega. Ühtlasi on selle tehingutasud peaaegu nullilähedased võimaldab tehinguid kiiremini läbi viia.


Maksimaalselt suudab Solana töödelda ühes sekundis ligi 65 tuhat tehingud, millest igaüks viiakse lõpule 0,4 sekundiga (tehingu alustamisest tehingu kinnitamiseni kuluv aeg). Seetõttu näitab Solana hästi, milleks plokiahela tehnoloogia üldse võimeline on, seades lati üsna kõrgele ka konkurentide jaoks.


Proof-of-History miinuspoolena võiks välja tuua asjaolu, et sellele on võimalik peale ehitada arvuliselt vähem rakenduse. Kui rakenduste arv kasvab liiga suureks, võib see hakata võrku üle koormama, põhjustades ummikuid ning halvimal juhul võrgukatkestusi. Praeguse seisuga on Solanale ehitatud veidi vähem kui 400 detsentraliseeritud rakendust, võrreldes näiteks Ethereumi 3 tuhandega.


Kuna hetkel on enamike krüptoprojektide üks suurimaid väljakutseid skaleeritavuse parandamine ja tehingute läbiviimise kiirendamine, toob Proof-of-History konsensusmehhanismi kasutamine Solanale selles osas selge eelise.


Nagu mainitud, tehingute kiirusele, soodsale hinnale ja mahule panustamine on Solanale toonud ka mõningaid murekohti, millest olulisemaks on aktiivsest võrguliiklusest ja ummikutest tulenev suur võrgukatkestuste arv. Katkestused on Solanat kummitanud juba alates selle asutamisest alates ning ainuüksi 2022. aasta jooksul tabas Solana võrku 12 katkestust.


Neist laiaulatuslikum leidis aset 1. juunil, mil Solana võrk oli rivist väljas 4 tundi ja 10 minutit, põhjustades SOL *coinile* ühe päevaga enam kui 12%lise hinnalanguse. Võrgukatkestusi võib Solana puhul vaadata ka positiivse poole pealt, näidates, et kasutajate aktiivsus võrgustikus on suur ja nõudlus kiirele ja odavale plokiahela süsteemile püsib.


CoinSharesi avaldatava iganädalase raporti kohaselt on institutsionaalsed investorid nii jaanuari viimasel nädalal kui ka kuu kokkuvõttes olnud Solana suhtes ostupoolel, mida ei saa öelda kõikide krüptovarade kohta. Kui jaanuari kokkuvõttes ulatusid tehingute netomahud Solana puhul 2,4 miljoni dollarini, siis ainuüksi kuu viimane nädal moodustas sellest 1,1 miljonit ehk pea poole.


Nii nagu krüptovarad üldiselt, on ka Solana äärmiselt suure hinnavolatiilsusega, tehes 2021. aasta juuli keskpaigast lühikese aja jooksul novembri alguseks läbi ligi 10-kordse tõusu, kuid kaotades seejärel 2022. aasta lõpuks 96% oma väärtusest. Viimase 12 kuu tipust põhjani langus ei ole sellest kaugel, ulatudes 93%ni. 2023. aasta jaanuaris tehtud ligi 130%line tõus annab lootust, et viimase suurema languse põhi jäi möödunud aasta lõppu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e437c255b2.jpeg)
**Polkadot (DOT)**


Ehkki Polkadoti *whitepaper* avaldati juba 2016. aastal, loodi Polkadoti rahastamist ja uurimist teostav ühing Web3 Foundation 2017. aastal, ühtlasi müüdi sel ajal esimene Polkadoti token. Projekti asutajaliikmeid on kokku kolm, kellest olulisemana võiks välja tuua Dr. Gavin Woodi kui ühe Ethereumi kaasasutaja ja nutilepingute loomist toetava Solidity algataja.


Polkadot on üks vähestest plokiahelavõrkudest, mis võimaldab peaahelale (*Relay Chain*) juurde luua erinevaid väiksemaid omavahel seotud alamahelaid (*Parachain*), muutes Polkadoti hästi skaleeritavaks ja hoides ära potentsiaalseid *hard forke* – muudatusi plokiahela tehnoloogias, mille negatiivne mõju seisneb varasemate tehingute kehtetuks muutumises ja tokeni hinnavolatiilsuse suurenemises turul. Seetõttu vaadeldakse Polkadoti pigem plokiahela detsentraliseeritud ökosüsteemina kui ühe eraldiseisva plokiahela võrguna.


Praeguseks on Polkadoti arendamise üle võtnud Parity Technologies, mille puhul lisaks varasemale Web3 Foundationile ulatub investoritelt kaasatud rahaline summa kokku ligi 200 miljonit dollarit. See teeb Polkadotist ühe kõige paremini rahastatud plokiahelaprojekti ajaloos. Hoolimata sellest, et Polkadoti projekti kallal on töötatud juba aastaid, on see projekt võrreldes näiteks Bitcoini ja Ethereumiga veel üsnagi noor, mistõttu on tal veel palju tõestada.


Igaljuhul on Polkadot krüptoentusiastide seas suurt tähelepanu äratanud – kui veel 2020. aastal kirjutati Polkadoti plokiahelas 600 tuhat koodirida, siis nüüd ületab see 2 miljonit.


Alloleval joonis kirjeldab Polkadoti võrgustruktuuri, mille kõige olulisem komponent, releeahel, ühendab erinevaid plokiahelaid ja tagab turvalisuse.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_61305d5bce.jpeg)
Võrrelduna Solanaga on Polakdot käimasoleval langusturul oma hinda hoidnud mõnevõrra paremini, kukkudes 81% võrra, kuid on sellest hoolimata oluliselt suurema riskiga kui näiteks Bitcoin, mis on samal ajal 49% võrra langenud. Võrdluseks, aktsiaindeks S&P 500 kaupleb vaid 7% allpool oma eelmise aasta tippu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_50de0a910e.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Krüptorahad Solana ja Polkadot nüüd LHV valikus

Krüptomaailma aluseks on plokiahel, näiteks Bitcoin või Ethereum, ehk lihtsas keeles tabel andmetega, kus on kirjas kõik tehingud, mis antud platvormil on tehtud. Näiteks hoiab Bitcoini andmebaas infot selle kohta, mis kontol on kui palju Bitcoine ning Ethereumi plokiahel infot selle kohta, et millisele kontole kuulub konkreetne virtuaalne kunstiteos (nn NFT ehk *non-fungible token*).


Tehingute sooritamiseks on üldjuhul vajalik tasuda teenustasu. Selle jaoks on igas plokiahelas loodud oma virtuaalne rahaühik, nt ether on Ethereumi platvormi valuuta, teise nimega krüptovara. Mida rohkem tehinguid ühes plokiahelas toimub, seda rohkem nõudlust antud krüptovara järgi on, mis omakorda tekitab sellele varale käega katsutava nõudluse ja väärtuse.


Tihtipeale räägitakse krüptovaradest kui revolutsioonist digitaalses majanduses. Mis väärtust võiksid krüptovarad päriselt pakkuda, millal see revolutsioon võiks juhtuda ning mida tähendaks see krüptovarade väärtusele?


**Mis probleemi krüptovarad üldse lahendavad?** 


Plokiahelate põhiline eesmärk on luua andmebaase, mis toimivad ilma keskse andmete haldajata. Teisisõnu on tegemist avaliku andmebaasiga, kus usaldus andmete vastu luuakse läbi keeruliste salastatud koodide ehk krüptograafia, mida on raske ja kulukas rikkuda. Seega loob detsentraliseeritud plokiahel usalduse kahe osapoole vahel (näiteks finantstehingu läbiviimiseks) ilma, et nende vahel oleks konkreetne kolmas osapool, näiteks pank, kes usaldust tagaks.


Huvitaval kombel hakati plokiahela esimesi lahendusi, tuntuim neist Bitcoin, käsitlema just maksevahendina, mida on võimalik kasutada ilma traditsioonilist finantssüsteemi kasutamata. Arvestades seda, et plokiahela makseteenused pole vähemalt lääneriikides erilist edu saavutanud (VISA kaardisüsteem töötleb päevas ca 500 miljonit tehingut versus 1 miljon tehingut Ethereumi süsteemis ning antud vahe on viimastel aastatel pigem suurenenud kui vähenenud), siis võime eeldada, et vähemalt lääne ühiskonnas ei ole tegelikult laiaulatuslikku probleemi finantssüsteemi usaldusväärsuse osas. See tähendab, et plokiahela kasutamine makseteenuste jaoks ei pruugi olla parim viis selle tehnoloogia kasutamiseks.


**Plokiahela roll digitaalses maailmas**


Arvestades seda, et füüsilises lääne maailmas on usaldusprobleemid lahendatud just läbi kesksete vahemeeste, nt riik või tuntud brändid, kes edukalt usaldust loovad, siis suurimat potentsiaali plokiahelates nähakse just virtuaalses maailmas, kus antud vahemehed on veel loomata. Futuristid prognoosivad, et inimesed hakkavad lähikümnendil elama osaliselt virtuaalreaalsuses, nn *metaverse’*i*s*, kus nad õpivad, käivad sõpradega kontserdil, shoppavad e-poes (näiteks ostavad enda virtuaalsele karakterile Gucci disainerriideid, nagu saab teha juba täna näiteks Sandbox platvormil), mängivad, teevad finantstehinguid, ehitavad endale kodu jne ning seda kõike virtuaalses keskkonnas.


See virtuaalne maailm võiks olla just see keskkond, kus avalikud plokiahelad võiksid mängida kriitilist rolli digitaalse maailma infrastruktuurina. Eeldades, et mainitud virtuaalreaalsus ehitatakse selliselt, et üks ettevõtte ei oma tervet *metaverse*’i (nt Meta, endise nimega Facebook, töötab just enda privaatse virtuaalmaailma kallal), siis on hädavajalik luua sõltumatu mehhanism virtuaalse omandi (Gucci riided, virtuaalne kinnisvara, virtuaalne indentiteet) hoidmiseks ning tuvastamiseks. Ethereumi plokiahel ning NFT lahendused oleksid juba praegu võimelised edukalt sellist keskset rolli täitma, ehk tekitama usaldusväärse sideme konkreetse virtuaalse eseme ning selle omaniku vahel.


**Uude maailma**


Selleks on vaja aga ära oodata omajagu tehnoloogilist innovatsiooni, et prognoositud virtuaalmaailm oleks tõesti inimese jaoks ligilähedaselt sama nauditav ja reaalne kui füüsiline maailm, kuid usun, et lõpuks me sinna ka jõuame. See oleks ka potentsiaalne hetk, kus krüptovarade majanduslik väärtus, mis on hetkel langenud „vaid“ 1 triljoni dollari juurde, saaks ennast reaalselt tõestada. See tähendaks, et praegune väga spekulatiivne varaklass saaks endale tugeva majandusliku vundamendi.


Tsentraalne roll „uue ajastu“ majanduses  võiks tähendada ka kõrget turuväärtust krüptovaradele, kes võitlevad endale välja kriitilise rolli uue virtuaalmaailma toimimisel. Otseloomulikult võib plokiahela tehnoloogia minna lendu ka enne *metaverse*’i saabumist, näiteks tehnoloogilise abivahendina pankadevaheliseks suhtluseks, kuid praegusel hetkel tundub krüptovarade laiatarbeline kasutus olevat veel aastate kaugusel.


Kokkuvõttes võib öelda, et plokiahela tehnoloogial on selge potentsiaal muutuda hädavajalikuks, kuid lähiaastatel see tõenäoliselt veel ei realiseeru. Ette võib tulla veel dramaatilisi langusperioode, kus kaob usk tehnoloogia väärtusesse ning seejärel jälle kasvuperioode, kus oodatud „uus maailm“ hakkab jälle tunduma käegakatsutav. Krüptovara investorina tasub olla vägagi kannatlik, kuna lahtisi küsimusi on veel palju: virtuaalmaailma tehnoloogiline küpsus, krüptovarade omavaheline konkurents, regulatiivsed muutused ja palju muud.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Milles võiks peituda krüptovarade tõeline väärtus?

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Selles episoodis võtame luubi alla järgmised teemad:
- USA töötururaport viitab sellele, et intressikärpeid tuleb enne aasta lõppu juurde
- Tesla motivatsioonipakett teeks Muskist triljonäri?
- Raketid USA börsil
- Euroopa majandusime – Iirimaa

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/10092025-nadal-turgudel-intressikarped-tesla-plaan-ja-euroopa-uus-majandustaht)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/7LYxbPuZ0PKr3tNKacUw4o?si=abc3926e373c48e1)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/10-09-2025-n%C3%A4dal-turgudel-intressik%C3%A4rped-tesla-plaan/id1338711071?i=1000725853210)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/7LYxbPuZ0PKr3tNKacUw4o?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: intressikärped, Tesla plaan ja Euroopa uus majandustäht

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Julge	11.92%	9.46%	7.55%
LHV Pensionifond Ettevõtlik	8.84%	8.09%	6.97%
LHV Pensionifond Tasakaalukas	6.78%	6.88%	5.44%
LHV Pensionifond Rahulik	3.58%	5.41%	2.55%
LHV Pensionifond Indeks	5.58%	11.64%	10.45%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	10.82%	8.64%	6.24%
LHV Pensionifond Indeks III	5.55%	11.61%	10.69%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	11.07%	7.39%	4.63%
LHV Euro Bond Fund	1.79%

Uudised

Nädal turgudel: Kas rekordilainel USA börs on intressikärped sisse arvestanud?

Endoveri sidusettevõte Volta SKAI pakub 10% intressiga tagatud võlakirju

Alejandro Jimenez JPMorgani taustast, USA aktsiaturust ja 2008. aasta finantskriisist

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Raamatukogu