Šiaulių Bankas is the largest Lithuanian capital bank, a steadily and consistently growing financial partner, paying special attention to business financing and consumer financing solutions. Šiaulių Bankas serves its clients in 56 client service units in 37 cities and towns throughout Lithuania. The Bank was established in 1992. Šiaulių Bankas Group includes subsidiaries, which operate in the fields of leasing, renovation, life insurance and real estate.

Šiaulių bankas

Estonian-owned Coop Pank is one of the five universal banks operating in Estonia. It uses the synergy generated between retail trade and banking and brings everyday banking services closer to where people live. The bank’s mission is to boost Estonian companies and help people make their dreams come true in every corner of Estonia – in the countryside as well as in the cities. Coop Pank has 15 branches and 28 banking points throughout Estonia. Coop Pank has been implementing a growth strategy since it entered the market in 2017 and increased its operating volumes by ca 30% per year. Coop Pank employs over 230 people and has over 58,300 everyday banking clients. The strategic shareholder of the bank is the locally-owned retail chain Coop Estonia, which has a sales network of 330 stores and approximately 600,000 loyal customers.

Coop Pank

Infortar

EfTEN Real Estate Fund AS is a public closed alternative investment fund established in 2015. The fund invests in cash flow generating commercial properties in Baltic states. Its investment strategy is value added and opportunistic. Fund is mainly targeted to retail investors.

EfTEN Real Estate Fund AS is the parent company of the consolidation group. The fund has eightteen subsidiaries (SPVs), through which the fund owns real estate investments in Estonia, Latvia and Lithuania.

EfTEN Real Estate Fund

Apranga

Enefit Green is one of the leading diversified renewable energy producers in the Baltic sea area. The Company owns 22 wind farms, 38 solar power plants, 4 cogeneration plants, a pellet plant and a hydroelectric plant located in Estonia, Latvia, Lithuania and Poland. As of 30 June 2021, the Group had a total installed electricity production capacity of 456.4 MW and a total installed heat production capacity of 81.2 MW. During 2020, the Company produced 1350 GWh of electricity and 543 GWh of heat.

Enefit Green

Novaturas is the largest tour operator in the Baltic region, with a strong market position built over time since 1999. Company’s advantages include a strong position in a developing market, well-recognised brand, high customer loyalty and very good relations with tourism agencies and service providers, thanks to which Novaturas can provide its clients with a diverse and attractively priced offering. 



Novaturas

Harju Elekter is an international industrial group with over 50 years of experience, whose main area of activity is the development and production of electric and automation solutions. The customers of Harju Elekter are mostly large electricity distribution network, infrastructure, industrial and maritime companies in the Nordic countries. An increasingly more significant share of the technical solutions of Harju Elekter is aimed at the renewable energy sector by offering complete packages of solar power stations, electric car charging equipment and other related solutions. The main activities are supported by the contemporary company producing sheet metal details and products. Harju Elekter has extensive experience in developing and managing industrial real estate, offering both commercial and industrial space solutions for energy-efficient buildings. Harju Elekter deals with real estate in Estonia, Finland and Lithuania, with ambition to expand into Sweden.The Group’s 10 companies in Estonia, Finland, Sweden, and Lithuania employ 800 specialist. Harju Elekter is strongly focused on export and business outside Estonia, where almost 90% of the Group’s products are marketed. The shares of AS Harju Elekter have been listed on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange since 1997.

Harju Elekter Group

AS Merko Ehitus on Balti regiooni juhtiv ehituskontsern, mis pakub ehitus- ja kinnisvaraarenduse terviklahendusi Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Pakume laias ulatuses ehitusteenuseid koos projekteerimisega (sh mudelprojekteerimine) kõikides peamistes valdkondades: hoonete ehitus (hotellid, kaubandus- ja logistikakeskused, büroo- ja tootmishooned), insenerrajatiste ehitus (viaduktid, sadamad, alajaamad, elektri- ja välisvõrgud, veemajandusseadmed), teedeehitus ja betoonitööd.

Merko Ehitus

Tallinna Sadamale kuulub Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate kompleks, mida läbib aastas üle 10 miljoni reisija ja 20 miljoni tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifuntsionaalse jäämurdjaga „Botnica“ jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev ühisettevõte AS Green Marine.

Tallinna Sadam

Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ning reoveeteenuseid üle 470 000 inimesele Tallinnas ning mitmes ümbruskaudses omavalitsuses. Ettevõte kasutab vee kogumiseks 1800 km2 suurust pinnaveehaarde süsteemi ning opereerib varasid, mis on vajalikud vee puhastamiseks, tarbijateni toimetamiseks, reovee ja sadevee kogumiseks ning puhastamiseks.

Tallinna Vesi

AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja ro-ro kaubaveo teenuseid Läänemerel. Meile kuulub kokku 14 laeva - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Pakume oma teenuseid kaubamärkide „Tallink“ ja „Silja Line“ all kokku seitsmel laevaliinil Eesti ja Soome, Soome ja Rootsi, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel ning peamistel liinidel hoiame juhtivat turupositsiooni. Lisaks reisi- ja kaubaveole opereerime ka kolme hotelli Tallinnas ja ühte Riias.

Tallink Grupp

TKM Grupp is the largest trading group in Estonia, whose history dates back to 1960, when Tallinna Kaubamaja was opened. Over the decades, one department store has grown into a large group, where more than 700,000 loyal customers make more than 48 million purchases a year and which employs more than 4,700 people.\n\nThe largest company of TKM Group is the supermarket and hypermarket chain Selver with 70 stores across Estonia, which holds the second position in its market segment. In addition to Kaubamaja and Selver, the Delice food stores and I.L.U. beauty shops are part of the Group, also the Group owns two shopping centres - Tartu Kaubamaja centre and Viimsi Centre. TKM Grupp is an importer of KIAs in the Baltics with an independent dealer network, which additionally deals with the retail sale of passenger cars in two showrooms in Tallinn, two showrooms in Riga and one in Vilnius. In addition to KIAs, there are several other car brands, such as Peugeot, Škoda and Cadillac. In addition to trade, the Group includes Viking Security, a company offering security services, and Kulinaaria OÜ, the largest ready-to-eat kitchen in the Baltics. The group's real estate company owns 30 commercial buildings across Estonia.\n\nSince 1996, TKM Group's shares have been listed on the main list of the Tallinn Stock Exchange. In 2016, the group was awarded the Nasdaq Baltic Market awards in the categories of the largest share price increaser of 10 years and the most reliable company (2nd place). The group has been awarded the title of Estonia's most competitive retail company eight times - in 2006 and 2012 - 2018. In 2017, TKM Grupp was chosen as the best listed company in the ranking of Baltic stock exchange companies compiled by research company CE Services. The company has over 23,000 investors.

TKM Grupp

Nordecon kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Hoonete valdkonnas ollakse tegevad äri-, tööstus- ja avalike hoonete ning elamute ehitamisel. Rajatiste valdkonnas keskendutakse teedeehitusele ja -hooldusele, insenerehitusele (sh vesiehitus), keskkonnaehitusele ning vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitusele. Lisaks kuulub Kontserni betoneerimistöödele spetsialiseerunud ettevõte. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Nordecon kontsern annab tööd ligi 700 inimesele.

Nordecon

Eleving Group

Tallinki kolmanda kvartalli reisijate arv vähenes aastaga 3 protsenti  
 Küsitlus: kinnisvaraeksperdid on aastaga muutunud optimistlikumaks  
 Riik lõpetab 2026. aastast töötutoetuse maksmise


**Tallinki kolmanda kvartalli reisijate arv vähenes aastaga 3 protsenti**


Tallink Grupp vedas 2024. aasta septembris kokku 404 143 reisijat, mis on eelmise aasta septembriga võrreldes 0,7 protsenti rohkem, kolmandas kvartalis vedas ettevõte ühtekokku aga 1 715 496 reisijat, mis on 3,4 protsenti vähem kui 2023. aasta samas kvartalis. Ettevõtte laevadega veetud kaubaühikute arv vähenes septembrikuus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 10,2 protsenti 23 178 ühikule ning ka reisijate sõidukite arv vähenes aasta varasemaga võrreldes 3,5 protsenti. Kokku veeti septembris 59 455 reisijate sõidukit, teatas ettevõte. Kolmandas kvartalis veetud kaubaühikute arv vähenes 11,7 protsenti 66 865 ühikule, veetud reisijate sõidukite arv 8,3 protsenti 250 810 sõidukile.


**Küsitlus: kinnisvaraeksperdid on aastaga muutunud optimistlikumaks**


1Partner Kinnisvara poolt 142 kinnisvara valdkonna eksperdi seas läbi viidud küsitluse järgi on kinnisvaraekspertide hinnangud Tallinna korteriturule viimase aasta jooksul muutunud optimistlikumaks ja usaldus nii korterite müügi- kui üürituru stabiilsuse suhtes on kasvanud. Kui aasta tagasi prognoosis üürikorterite kuni kümneprotsendilist hinnalangust ligi kolmandik ekspertidest, siis sel aastal on nende osakaal langenud alla veerandi. "Ligi pooled usuvad, et üürihinnad püsivad lähema poole aasta jooksul stabiilsed. Möödunud aasta ebakindlus on taandumas ja tulevikuvaade on muutunud helgemaks," kommenteeris 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter. Tema sõnul ei ole aasta eest kardetud üldisemat languslainet turul toimunud.


**Riik lõpetab 2026. aastast töötutoetuse maksmise**


Riik plaanib lõpetada alates 2026. aastast töötutoetuse maksmise ning edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse neljapäeval valitsuse istungil arutusele tuleva eelnõu järgi ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta. Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 8 kuud.



LHV hommiku-uudised: 3. oktoober

Uuring: Baltimaade ühinemiste ja ülevõtmiste turg on püsib aktiivne  
 Apranga septembri käive kasvas aastaga 7,4 protsenti  
 Läti kavandab laialdast aktsiisitõusu


**Uuring: Baltimaade ühinemiste ja ülevõtmiste turg on püsib aktiivne**


Baltimaade ühinemiste ja ülevõtmiste turg on vaatamata viimaste aastate majanduslikule ja geopoliitilisele turbulentsile jätkuvalt aktiivne, eriti Leedus, kinnitab värskelt ilmunud “Baltic Private M&A Deal Points Study 2024” uuring. Tehinguaktiivsuselt kerkis juhtpositsioonile energia- ja kommunaalteenuste sektor, moodustades kõigist tehingutest 23 protsenti, millele järgnevad tehnoloogiasektor 12 protsendiga ning ehitus- ja kinnisvara sektor 10 protsendiga. Enamlevinud Balti M&A tehingu väärtus langes tagasi 1-10 miljoni euro vahemikku, samuti jätkus megatehingute ehk üle 100 miljoni euro suurus mahuga tehigute osakaalu langustrend kaheksalt protsendilt 2020. aastal viiele 2022. aastal ja kolmele 2024. aastal.


**Apranga septembri käive kasvas aastaga 7,4 protsenti**


Leedu rõivamüüja Apranga septembri jaekäive kasvas aastavõrdluses 7,4 protsenti 28,5 miljoni euroni. Aasta esimese üheksa kuu arvestuses ulatus jaekäive 251,4 miljoni euroni, mis on 8,7 protsenti rohkem 2023. aasta sama aja tulemusest. Leedus kasvas käive aastaga 7,1 protsenti 148,6 miljoni euroni, Lätis 16,5 protsenti 64,9 miljoni euroni ja Eestis 3,2 protsenti 37,8 miljoni euroni, teatas ettevõte börsile. Üheksa kuu jooksul avas kett viis uut kauplust, renoveeris 11 ja sulges neli. Apranga kett koosneb kokku 170 kauplusest, millest 102 asuvad Leedus, 44 Lätis ja 24 Eestis. Kaupluste kogupind on kokku 91 500 ruutmeetrit, 1,7 protsendi võrra suurem kui möödunud aasta septembris.


**Läti kavandab laialdast aktsiisitõusu**


Järgmisel aastal on Lätis kavas tõsta kütuse, karastus- ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ning alates 2027. aastast ka tubakatoodete aktsiisi, näevad ette rahandusministeeriumi kooskõlastamisele esitatud aktsiisiseaduse muudatused. Ministeerium märkis, et maksumäärade ümbervaatamine on vajalik tööjõumaksust saadava tulu vähenemise osaliseks korvamiseks ja eelarve tulu suurendamiseks tingimustes, kus välis- ja sisejulgeoleku ning muude oluliste meetmete tagamiseks on vaja raha. Kavandatavate muudatuste tulemusena laekub riigieelarvesse 2025. aastal 42,87 miljonit eurot.


 



LHV hommiku-uudised: 2. oktoober

Esmaspäevast saab märkida Elevingi aktsiaid  
 Eluaseme hinnaindeks tõusis võrreldes esimese kvartaliga 2,8 protsenti  
 Eesti sadamate augustikuu kaubamaht kasvas aastaga pea 7 protsenti


**Esmaspäevast saab märkida Elevingi aktsiaid**


Tänasest saab Eleving Groupi aktsiate avaliku pakkumise raames ettevõtte aktsiaid märkida; pakkumine suletakse 8. oktoobril. Avalikult pakutakse investoritele kuni 24 500 000 aktsiat. Jaeinvestorid saavad esitada oma märkimiskorraldused hinnaga 1,85 eurot ühe aktsia kohta. Aktsia lõplik hind ei ületa jaeinvestoritele pakutavat hinda 1,85 eurot aktsia kohta, teatas Nasdaq. Pakkumises võivad osaleda kõik Nasdaq Riga liikmed, kellel on juurdepääs Genium INET kauplemissüsteemile, esitades korraldusi enda või oma klientide nimel.


**Eluaseme hinnaindeks tõusis võrreldes esimese kvartaliga 2,8 protsenti**


Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,7 protsenti ning võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 2,8 protsenti. Statistikaameti juhtivanalüütik Egne Säinast ütles, et korterite hinnad tõusid võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 2,9 protsenti ja majade hinnad 2,4 protsenti. „Korterite hinnad kasvasid võrreldes esimese kvartaliga Tallinnas 2,3 protsenti, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,4 protsenti ning ülejäänud Eestis 4,6 protsenti,“ lisas Säinast.


**Eesti sadamate augustikuu kaubamaht kasvas aastaga pea 7 protsenti**


Eesti sadamate kaubamaht kasvas augustis aastavõrdluses 6,6 protsenti ligi 1,7 miljoni tonnini; juulis oli tõus 0,4 protsenti, juunis kaubamaht aga langes 19,2 protsendi võrra. Kaupade lastimine ehk kauba peale laadimine kasvas möödunud kuul aastavõrdluses 26,2 protsenti pea 1,1 miljoni tonnini, lossimine ehk kauba laevalt maha laadimine langes aga 14,5 protsendi võrra 676 700 tonnile, selgus statistikaameti andmetest. Eesti sadamate kaudu on kaheksa kuuga käideldud kokku ligi 14,8 miljonit tonni kaupa, seejuures on lastitud 9,1 miljonit tonni ning lossitud pisut üle 5,7 miljoni tonni kaupa.



LHV hommiku-uudised: 23. september

LHV uuendatud finantsplaan prognoosib kõrgemaid tulusid  
 Saunum kaotas esimesel poolaastal käivet ja vähendas kahjumit  
 Elmo Rent kukkus esimese poolaasta lõpuks 610 000 euroga kahjumisse


**LHV uuendatud finantsplaan prognoosib kõrgemaid tulusid**


Kuivõrd AS-i LHV Group finantstulemused on prognoositust kiirema laenuportfelli kasvu ja kõrgemate intressitasemete tõttu veebruaris avalikustatud finantsplaani edestamas, avaldab ettevõte uuendatud 2024. aasta finantsplaani. Veebruaris avaldatud finantsplaaniga võrreldes on uues finantsplaanis prognoositud 2024. aasta lõpuks 13 protsenti kõrgemaid tulusid, viis protsenti suuremaid kulusid ja 25 protsenti kõrgemat puhaskasumit. Intressitulude suurem kasv tuleneb varasemas finantsplaanis prognoositust kaheksa protsenti suuremast laenuportfellist ja kõrgematest intressimääradest. Teenustasutulu mõjutab samas finantsvahendajate valdkonna tulu aeglasem kasv.


**Saunum kaotas esimesel poolaastal käivet ja vähendas kahjumit**


Saunum Group teenis tänavu esimesel poolaastal 1,6 miljoni eurose müügitulu juures 467 500 eurot kahjumit, 2023. aasta samal ajal oli enam kui 1,9 miljoni eurose käibe juures kahjumiks 501 800 eurot. Ettevõtte juhtkond nentis börsiteates, et Euroopas on saunatoodete müük olnud sellel aastal oodatust väiksem. Paljud senised suuremad partnerid on pidanud oma tegevust ümber kujundama, sest Saksamaa turu jahtumine mõjutab suurelt ka naabruses olevaid riike. Senisest enam tuleb ettevõtte hinnangul keskenduda Skandinaavia turgudele, sest sealsed turud on vaikselt elavnemas ja ehitussektor taas jõudu kogumas.


**Elmo Rent kukkus esimese poolaasta lõpuks 610 000 euroga kahjumisse**


Elmo Rent lõpetas tänavu esimese poolaasta konsolideeritud kahjumiga 610 400 eurot, aasta varem oldi veel 264 500 euroga kasumis. Kahjumi peamisteks põhjusteks oli ettevõtte teatel lühirendi teenuse peatamine, mille tulemusel vähenesid renditulud, ning autopargi müük, kus sõidukid müüdi prognoositust madalamate hindadega. Kuue kuu müügitulu kukkus 394 700 eurolt 113 900 eurole. Grupi varad vähenesid poolaasta lõpuks 3 miljonio euroni, võrreldes 2023. aasta sama perioodi 4,9 miljoni euroga. Peamiseks põhjuseks oli autopargi müük.


 



LHV hommiku-uudised: 1. oktoober

Kaks aastat kukkunud jaekaubandusettevõtete müük kahanes ka augustis  
 Virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv on hoogsalt kahanenud  
 Saunum Group AS-i käive augustis oli 168 000 eurot


**Kaks aastat kukkunud jaekaubandusettevõtete müük kahanes ka augustis**


Augustis vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta võrdluses neli protsenti, kusjuures see näitaja on statistikaameti andmetel langenud juba kaks aastat järjest. Müügimahu vähenemist mõjutasid augustis enim tööstuskaupade ja toidukaupade kauplused. Selle aasta juuliga võrreldes vähenes augustis jaekaubandusettevõtete müügimaht ühe protsendi jagu. Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta augustis 889 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht neli protsenti.


**Virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv on hoogsalt kahanenud**


Kui juunis 2021 omas Eestis virtuaalvääringu teenuse pakkuja litsentsi 641 teenusepakkujat siis praeguseks on teenusepakkujate arv vähenenud 45 teenuseosutajani. „See tähendab ühest küljest olulist riskide vähenemist, kuid töö selles valdkonnas on pooleli," rääkis Rahapesu Andmebüroo (RAB) asejuht Laura Aus. Tema sõnul on alates selle aasta algusest RAB-ile esitatav aruandlus oluliseks sisendiks järelevalve teostamisel, et mõista, kas ja milliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskidega kokku puutume.


**Saunum Group AS-i käive augustis oli 168 000 eurot**


Saunum Group AS-i, Saunum Saunas OÜ ja Saunum Sauna Team OÜ konsolideeritud augusti müügikäive keriste, sauna lisaseadmete ja saunaehituse müügist oli 168 000 eurot. Keriste ja sauna lisaseadmete müük moodustas 99 000 eurot ja saunamajade müük 69 000 eurot. Saunum Group AS-i 2024. aasta augusti EBITDA oli -93 000 eurot.



LHV hommiku-uudised: 30. september

LHV Group teenis kuuga üle 12 miljoni euro puhaskasumit  
 Delfingroup maksab teise kvartali eest ligi 920 000 eurot dividende  
 EfTEN viis lõpule Tähesaju kaubanduspargi kinnistu müügi


**LHV Group teenis kuuga üle 12 miljoni euro puhaskasumit**


LHV Group teenis augustis 12,2 miljoni euro puhaskasumit, kusjuures kasumis olid kõik grupi tütarettevõtted, teatas ettevõte börsile. Augustis jätkus LHV poolt plaanitust hoogsam laenude andmine, mis mõjutas positiivselt ettevõtte kasuminumbrit. AS-i LHV Group konsolideeritud laenuportfell kasvas kuuga 87 miljoni euro võrra. Hoiused kasvasid konsolideeritult 254 miljoni euro võrra. LHV juhitud fondide maht kasvas augustis 4 miljoni euro võrra. Finantsvahendajatega seotud makseid tehti kuuga 6,1 miljonit.


**Delfingroup maksab teise kvartali eest ligi 920 000 eurot dividende**


Läti finantsettevõte Delfingroupi aktsionärid otsustasid 16. septembril toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul, et ettevõte maksab 2024. aasta teise kvartali eest dividendidena välja 916 000 eurot ehk 0,0202 eurot aktsia kohta. Teise kvartali dividendide ex-päev on 27. september. Dividend makstakse välja 1. oktoobril, teatas ettevõte. "Kokku on alates ettevõtte 2021. aasta IPO-st tehtud 15 dividendimakset, millest aktsionärid saavad sel perioodil üle 12 miljoni euro ehk 0,2692 eurot aktsia kohta," märkis Delfingroupi juhatuse esimees Didzis Ādmīdiņš pressiteates.


**EfTEN viis lõpule Tähesaju kaubanduspargi kinnistu müügi**


EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõte EfTEN Tähesaju tee OÜ viis lõpule tehingu, millega müüs aktsiaseltsile Kinnisvara Info Tallinnas Lasnamäel Tähesaju kaubanduspargis aadressil Tähesaju 5 asuva kinnistu. Võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud omandi üleandmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused on täidetud, sealhulgas on kinnistu valdus aktsiaseltsile Kinnisvara Info üle antud. EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja EfTEN Tähesaju OÜ müüs kinnistu hinnaga 4 675 000 eurot ehk seitse protsenti alla bilansilise väärtuse.



LHV hommiku-uudised: 17. september

EfTEN-i osaku puhasväärtus kuuga märgatavalt ei muutunud  
 Leedu ökonomist: enim hakkavad kannatama tuhanded väikeettevõtjad  
 12 protsendil töötajatest on korraga rohkem kui üks töökoht


**EfTEN-i osaku puhasväärtus kuuga märgatavalt ei muutunud**


EfTEN United Property Fundi osaku puhasväärtus (NAV) oli augusti lõpus 10,66 eurot, kasvades kuuga 0,1 protsenti. NAV-i tavapärasest mõnevõrra väiksem tõus oli seotud investeeringuga börsil noteeritud fondi EfTEN Real Estate Fund AS, mille aktsia sulgus Tallinna väärtpaberiturul augustis 0,8 protsendi võrra madalamal tasemel kui kuu tagasi ning usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 ühekordsete kuludega seoses UNA kaubanduspargi tehinguga Leedus.


**Leedu ökonomist: enim hakkavad kannatama tuhanded väikeettevõtjad**


Eesti ettevõtjate asutatud ja Eestis ning Leedus tegutseva Finora Panga ökonomisti Vaidotas Šumskise sõnul viitab Eesti Panga värske majandusprognoos, et valitsuse maksupoliitika paneb kõige raskemasse seisu väikeettevõtjad, kes annavad ühtlasi tööd enamikule Eesti tööinimestest. Šumskise sõnul on selgelt kõige suurem Eesti majandust mõjutav tegur praegu valitsuse maksu- ja kärpepoliitika. “Jätkuv Venemaa sõda Ukrainas ning Saksamaa ja Hiina vähenev nõudlus mängivad samuti rolli, ent kasvav maksukoorem avaldab tavalisele Eesti ettevõtjale märksa rängemat mõju kui makromajanduslikud trendid. Kui suurfirmadel on puhvreid nii raha kui tööaja näol, et uute kohustustega hakkama saada, siis paljud väikeettevõtjad satuvad ilmselt finantsraskustesse,” hindas ökonomist.


**12 protsendil töötajatest on korraga rohkem kui üks töökoht**


Statistikaamet andmetel on 12 protsendil töötajatest on korraga rohkem kui üks töökoht. Rohkem kui üks töökoht on kõige sagedamini meditsiinivaldkonna töötajatel. Tõenäolisemalt töötavad mitmel kohal naised ja 40-ndates eluaastates töötajad. Mitmel kohal töötavate inimeste osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud samal tasemel. Rohkem kui üks töökoht on kõige sagedamini meditsiinivaldkonna töötajatel: kiirabitehnikutel ja arstidel ning ka näiteks psühholoogidel, logopeedidel ja füsioterapeutidel. Eriarstide ja kiirabitehnikute seas töötab mitmel kohal ligi 60 protsenti inimestest.


 



LHV hommiku-uudised: 25. september

Eesti Pank: Eesti majandus on aeglaselt taastumas  
 Maa-amet: kinnisvaratehinguid on taas juurde tulema hakanud  
 EfTEN küsib aktsionäridelt mandaati 30 miljoni euro kaasamiseks


**Eesti Pank: Eesti majandus on aeglaselt taastumas**


Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt – selle aasta keskmisena majandus veidi kahaneb, kuid kasvab järgmisel aastal ligi 2 protsenti ja 2026. aastal 3 protsenti. Hinnakasv jääb sel ja kahel järgmisel aastal vahemikku 3,5–4 protsenti, sest lühiajaliselt kiirendavad maksutõusud hinnatõusu. Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid see on oluline, sest korras riigirahandus loob pikaajalisele majanduskasvule parema aluse, teatas keskpank. Eesti majandus on prognoosi järgi võtnud suuna taastumisele. Mitu seni raskustes olnud valdkonda on näidanud paranemise märke, sealhulgas nii mõneski töötleva tööstuse harus toodangumaht enam ei kahane ning on juba hakanud kasvama.


**Maa-amet: kinnisvaratehinguid on taas juurde tulema hakanud**


Maa-ameti andmetel tehti augustis kinnisvaraturul 3411 ostu-müügitehingut, mida on üheksa protsenti vähem kui eelmisel aastal, kuid neli protsenti rohkem võrreldes eelmise kuuga. Tehingute koguväärtus oli 392 miljonit eurot, mis on seitse protsenti rohkem kui eelmine kuu ning viis protsenti enam kui eelmise aasta augustis. Eluruumina müüdud korteriomanditega tehti 1911 tehingut, hoonestatud maadega 658 tehingut ning hoonestamata maadega 634 tehingut. Kõikide liikide lõikes toimus langus võrdluses eelmise aastaga. Korterite tehingute arv vähenes kaks protsenti, hoonestatud maa tehingud üheksa protsenti ja hoonestamata maa tehingud 26 protsenti.


**EfTEN küsib aktsionäridelt mandaati 30 miljoni euro kaasamiseks**


EfTEN Real Estate Fund AS kutsub 16. oktoobriks kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, et küsida muuhulgas mandaati aktsiapkapitali suurendamiseks 30 miljoni euro suuruses mahus. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 16. oktoobril kell 14 koosoleku toimumiskohas. Registreerimine lõppeb kell 15. EfTEN palub aktsionäridel võimalusel saabuda aegsasti, arvestades koosolekul osalejate registreerimisele kuluvat aega. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist ehk 9. oktoobril fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.


 



LHV hommiku-uudised: 24. september

Madis Müller: Eesti majandus taastub madalseisust aeglaselt  
 1Partner: uute korterite turg elavneb  
 Börs võtab Baltic Horizon Fundi täiendavad osakud kauplemisele reedel


**Madis Müller: Eesti majandus taastub madalseisust aeglaselt**


Ettevõtjatel tuleb nii nagu mullugi oma äriplaane koostades arvestada väljavaatega, et Eesti majanduse taastumine toimub aeglaselt ja kiiret tagasipõrget oodata ei ole, rääkis Eesti Panga president Madis Müller majanduskonverentsil Äriplaan 2025. Järk-järgult on Eesti majandus Mülleri sõnul siiski madalseisust üle saamas. Positiivsete märkide hulka kuulub Eesti eksportivate ettevõtete poolt oodatav piiriüleste tellimuste kasv ning mitmete seni raskustes olnud harude toodangumahu pöördumine kasvule. Samuti on viimase kahe aastaga taastunud Eesti inimeste ostujõud. Tuge annab majandusele ka keskpanga intressimäärade langus – juunist alates on Euroopa Keskpank intressimäärasid kärpinud kahel korral.


**1Partner: uute korterite turg elavneb**


1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on uute korterite müügiturul tunda elavnemist, nii päringute kui ka tehingute arv on sel aastal kasvanud. "Kuigi uute korterite müük Tallinnas on võrreldes tippaastatega endiselt tagasihoidlikum, on käesoleva aasta esimene pool toonud kaasa teatava aktiivsuse tõusu võrreldes eelmise aastaga," märkis Vahter. Uusarenduste müügi madalpunkt jäi tema sõnul 2022. aasta lõppu ja 2023. aasta algusesse. "Kogu eelmise aasta jooksul müüdi Tallinnas alla tuhande uue korteri, kuid tänavu võib see maht ületatud saada juba paar kuud varem," lisas ta.


**Börs võtab Baltic Horizon Fundi täiendavad osakud kauplemisele reedel**


Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 18. septembri otsusele noteeritakse ja võetakse Northern Horizon Capital AS-i valitsetava fondi Baltic Horizon Fundi täiendavalt emiteeritud 23 927 085 osakut kauplemisele börsi fondinimekirjas. Baltic Horizon Fundi täiendavate osakute esimeseks kauplemispäevaks on eeldatavasti reede, 20. september, teatas Nasdaq Tallinn. Seega kaubeldakse alates 20. septembrist või sellele lähedasest kuupäevast kokku 143 562 514 Baltic Horizon Fundi osakuga.


 



LHV hommiku-uudised: 19. september

Pangajuhid: kasumi maksustamine on majandusele kõige vähem pärssiv  
 Harmoneeritud tarbijahinnad tõusid augustis 3,4 protsenti  
 Leedu keskpank tõstis tänavust majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendile


**Pangajuhid: kasumi maksustamine on majandusele kõige vähem pärssiv**


Ettevõtete kasumite maksustamine on parem kui bilansimahu või omakapitali maksustamine, rääkisid pangajuhid Postimehele. «Ma ei tea ühtegi ettevõtjat, kellele maksutõus meeldiks ja see on normaalne,» ütles LHV Groupi juht Madis Toomsalu. «Et muudatuste keskkonnas otsitakse erinevaid lahendusi on hea. Ma isegi kiidaks seda demokraatliku protsessi. Kes päriselt tahtsid sõna, said seda. Halbadest laual olnud valikutest oli see vähim halb.» «Maksustaks pigem seda, mis on pärast väärtusloomet kätte jäänud, mitte väärtusloome jaoks ettevõtetele vajalike sisendeid maksustada," ütles Toomsalu.


**Harmoneeritud tarbijahinnad tõusid augustis 3,4 protsenti**


Harmoneeritud tarbijahinnad tõusid augustis 2023. aasta sama kuuga võrreldes 3,4 protsenti. Võrreldes juuliga kasvas tarbijahindade harmoniseeritud indeks (THHI) 0,4 protsenti, selgus statistikaameti andmetest. Aastavõrdluses tõusid möödunud kuul enim, 10,5 protsenti, sidesegmendi hinnad. Järgnesid 7,4 protsendiga hariduse ja lasteasutuste hinnad, 6,9 protsendiga tervishoiuga seotud hinnad, 6 protsendiga alkoholi ja tubakatoodete tarbijahinnad, 5,9 protsendiga vaba ajaga seotud hinnad ning 3,7 protsendiga väljaspool kodu söömise ja majutuse hinnad.


**Leedu keskpank tõstis tänavust majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendile**


Leedu keskpank tõstis tänavust majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendile. Juunis prognoosis Leedu Pank, et sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab 1,9 protsenti. Keskpanga prognoosi kohaselt kasvab Leedu SKT 2025. aastal 3,1 protsenti ja 2026. aastal 3,3 protsenti. Leedu Pank prognoosib selle aasta inflatsiooniks 1,0 protsenti.  2025. aastal ulatub see 2,5 protsendini ja 2026. aastal 2,6 protsendini. Leedu eksport kasvab tänavu 1,2 protsenti, järgmisel kahel aastal vastavalt 3,1 ja 3,8 protsenti.


 



LHV hommiku-uudised: 18. september

Uuring: eestlaste säästva tarbimise tase on Euroopa keskmisest madalam  
 Krüptoraha liit: rahapesu tõkestamise seadus lubab sektoril areneda  
 Kaubandus-tööstuskoda: terase vähesus on suur probleem


**Uuring: eestlaste säästva tarbimise tase on Euroopa keskmisest madalam**


Intrumi iga-aastase uuringu kohaselt teevad enam kui pooled ehk 52 protsenti Euroopa tarbijatest sisseoste säästvalt ja ostaksid vaid keskkonnasõbralikult ettevõttelt; Eestis on see näitaja aga 35 protsenti, Leedus 45 protsenti ja Lätis 34 protsenti. Vähem kui pooled ehk 45 protsenti eestlastest tunnistavad, et nende huvi jätkusuutlikkuse vastu on motiveerinud neid kulutusi piirama, mis on märkimisväärne langus võrreldes 57 protsendiga aasta varem. Sellise languse üheks peamiseks põhjuseks on Intrumi hinnangul kasvav inflatsioon, mis sunnib inimesi tegema soodsamaid, kuid vähem jätkusuutlikke valikuid. Kuna keskkonnasõbralikud tooted on sageli kallimad, siis 64 protsenti eestlastest ei saa endale lubada nii säästvat elu, kui tahaksid, võrreldes 58 protsendiga eurooplaste seas keskmiselt.


**Krüptoraha liit: rahapesu tõkestamise seadus lubab sektoril areneda**


Veebruari lõpus võttis riigikogu vastu rahapesu tõkestamise seaduse muutmise seaduse, mis koostöös rahandusministeeriumi ametnike ja rahanduskomisjoni liikmetega õnnestus Eesti Krüptoraha Liidu hinnangul muuta selliseks, et see võimaldaks krüptotehnoloogia sektoril edasi areneda. Sellegipoolest tuleb liidu vaates jälgida, kuidas seaduseid praktikas rakendada saab ning kas paberil ilusatena tundunud nõudmistele on kaasaegsemaid lahendusi. "Oleme krüptotehnoloogia ja virtuaalvääringuettevõtjatega ettevaatlikult rahul sellega, et Eesti kõrgtehnoloogilise krüptokogukonna ja poliitikakujundajate vaheline dialoog on muutunud võrdsemaks, ausamaks ja sisulisemaks ning et vaatamata kiirustamisele – eelnõu koostamisel jäi kiireloomulisusega põhjendamise tõttu koostamata väljatöötamiskavatsuga seonduvalt ka mõjuanalüüsid – jõudsime lõpuks kompromissideni, millega ilmselt keegi lõpunis ja selle rahul pole, aga mis võimaldavad õigusselgust ja samal ajal jätkata innovaatilise sektori kiiret arengut," kommenteeris liidu tegevjuht Raido Saar pressiteates.


**Kaubandus-tööstuskoda: terase vähesus on suur probleem**


Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikanõuniku Reet Tederi sõnul on tööstussektorile suureks probleemiks terase kui tooraine vähesus ja seniste Venemaa ja Valgevene tarneahelate katkemine. "Terasega on probleeme, seda nii meie, Eesti ettevõtel, kui mujal Euroopa Liidus," märkis Teder lisades, et Euroopa Komisjonil on probleemid aga hoopis teised. "Euroopa Komisjon soovib, et EL-is säiliks terasetootmine kui tööstusharu. Ohuna näeb komisjon aga Hiina ristsubsideerimist. Sedakorda Indoneesias. Selle vastuabinõuna kehtestas komisjon 16. märtsil subsiidiumivastase tollimaksu Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordile," selgitas koja poliitikanõunik. Indiale kehtestati 7,5 protsendi, Indoneesiale aga 21 protsendi suurune subsiidiumivastane tollimaks, seda lisaks 2021. aasta novembris kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule, mis on India puhul 13,9–35,3 protsenti ja Indoneesia puhul 10,2–20,2 protsenti.



LHV hommiku-uudised: 23. märts

Infortar laieneb trükivaldkonnas  
 Tallink Duty Free püsib maailma reisikaubanduse tippude hulgas  
 Eesti Panga juht: tundub, et kiire hinnatõus on möödanikuks saamas


**Infortar laieneb trükivaldkonnas**


Investeerimisettevõte Infortar plaanib soetada lisaks olemasolevatele trükikodadele Printon ja Vaba Maa ka Tallinna Raamatutrükikoja. Trükikodade liitumistehing eeldab konkurentsiameti nõusolekut, teatas Infortar. "Tallinna Raamatutrükikoda on üks tuntumaid tegijaid omas valdkonnas. Täna on töötlevas ja eksportivas tööstuses parem toimetada koos ning konsolideerumine on üldine trend, mis aitab nii kodu- kui ka välisturgudel oma positsioone kindlustada," kommenteeris Infortari tegevjuhi asetäitja Priit Tamme pressiteates.


**Tallink Duty Free püsib maailma reisikaubanduse tippude hulgas**


Hiljuti avaldatud iga-aastane mainekas Moodie Davitt raport asetab Tallink Duty Free maailma reisikaubanduse operaatorite 2023. aasta võrdluses TOP20 reisikaupleja sekka, kus pardakaubanduse müügikäibe poolest positsioneerub ettevõte globaalses edetabelis kõrgele 20. kohale. Märkimisväärselt on Tallink Grupp teiste mainekasse edetabelisse kuuluvate reisikauplejate pingereas ainuke laevaoperaator ja üksiti Euroopas tegutsev ettevõte. Kõrge koht maailma reisikaubanduse TOP20-s on tunnustus, mis kinnitab Tallink Duty Free pühendumust pakkuda reisijatele erakordseid ostuelamusi Läänemere piirkonnas, ühtlasi tõstab esile ettevõtte ainulaadset positsiooni reisikaubanduse globaalsel turul laevaoperaatorina.


**Eesti Panga juht: tundub, et kiire hinnatõus on möödanikuks saamas**


Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller kirjutab oma värskes kommentaaris, et hinnatõusu hoog euroalal on raugemas ja järjest enam süveneb veendumus, et viimase paari aasta kiire hinnatõus on möödanikuks saamas. "See võimaldas Euroopa Keskpanga nõukogul teha neljapäeval intressimäärade langetuse otsuse," ütles Müller. "Intressilangetus pakub majandusele üldisemat tuge ja see toetab rohkem riike, mille majandus on intressimäärade muutuste suhtes tundlikum. Sellesse gruppi kuulub ka Eesti. Seda eelkõige põhjusel, et Eestis on intressimäär laenulepingutes valdavas osas seotud keskpanga otsustest mõjutatud lühiajaliste euribori intressimääradega."



LHV hommiku-uudised: 16. september

Uuring: inimeste eeldused pensioni suuruse osas on reaalsusest kaugel  
 Iga neljas eestlane on pidanud toimetulemiseks laenu võtma  
 Enefit Green tootis aastases võrdluses kolmandiku võrra enam elektrit


**Uuring: inimeste eeldused pensioni suuruse osas on reaalsusest kaugel**


Suur osa Eesti inimestest arvavad, et pension moodustab varasemast sissetulekust palju suurema osa, kui see tegelikult on, selgus värskest uuringust. LHV tellimusel juunis valminud Kantar Emori uuring näitas, et teise sambasse kogujatest 49 protsendi hinnangul jääb keskmine Eesti pension vahemikku 41-60 protsenti varasemast sissetulekust ning 16 protsenti usub, et pensionile jäädes saab 61-80 protsenti varasemast sissetulekust. Tegelikult saab Eestis pensionile jääv inimene keskmiselt vaid 34 protsenti oma viimasest palgast, Euroopa Liidus on sama näitaja 68 protsenti.


**Iga neljas eestlane on pidanud toimetulemiseks laenu võtma**


Igapäevaste kulutuste tasumiseks on viimase aasta jooksul pidanud laenu võtma 24 protsenti Eesti inimestest, aasta tagasi oli sama näitaja vaid 19 protsenti, selgus Norstati poolt GS Core tellimusel augustis läbi viidud uuringust. Uuringu kohaselt tunneb 84 protsenti vastanutest, et nende ostujõud on viimase aasta jooksul vähenenud, ja enam kui poole kinnitavad, et on hakanud oma kulutusi hoolikamalt jälgima. “Nende inimeste osakaal, kes on pidanud viimase aasta jooksul paljustki loobuma, on aastaga kasvanud enam kui kümnendiku võrra ning ulatub nüüd 28 protsendini kõigist vastanutest,” selgitas võlgade menetlemisega tegeleva ettevõtte GS Core juht Sofia Kirsimaa.


**Enefit Green tootis aastases võrdluses kolmandiku võrra enam elektrit**


Enefit Green tootis augustis 106,7 GWh elektrit, mida on 29,1 protsendi võrra enam kui augustis 2023. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued,  nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuule- ja päikesepargid Leedus, Soomes, Poolas ja Eestis, mille toodang moodustas ligi 40 protsenti Enefit Greeni kogu elektritoodangust. Augusti keskmine tuulekiirus oli portfelliüleselt 5,5 m/s, mis ületas eeldatud taset +0,2 m/s võrra. Oodatust +0,5 m/s võrra parem keskmine tuulekiirus mõõdeti Soomes Tolpanvaara pargis. Paremad tuuleolud mõjutasid tuuleparkide toodangut +6,8 GWh võrra võrreldes ootustega.



LHV hommiku-uudised: 12. september

Saunum Groupi käive aprillis oli 370 000 eurot  
 Eesti sadamate aprilli kaubamaht langes aastaga pisut  
 Statistikaamet: Eesti ettevõtete innovaatilisus väheneb


**Saunum Groupi käive aprillis oli 370 000 eurot**


Saunum Group AS, Saunum Saunas OÜ ja Saunum Sauna Team OÜ konsolideeritud aprilli müügikäive keriste, sauna lisaseadmete ja saunaehituse müügist ulatus 370 000 euroni, teatas ettevõte börsile. Keriste ja sauna lisaseadmete müük oli 226 000 eurot, saunamajade müük 144 000 eurot. Saunum Group AS-i konsolideeritud aprilli EBITDA oli -38 000 eurot.


**Eesti sadamate aprilli kaubamaht langes aastaga pisut**


Eesti sadamate kaubamaht langes tänavu aprillis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1,3 protsenti 2,1 miljonile tonnile. Kaupade lastimine ehk kauba peale laadimine langes möödunud kuul aastaga 3,3 protsenti ligi 1,3 miljonile tonnile, lossimine ehk kauba laevalt maha laadimine kasvas aga 2,3 protsenti 784 100 tonnini, selgus statistikaameti andmetest. Eesti sadamate kaudu on aasta esimese nelja kuuga käideldud kokku ligi 7,8 miljonit tonni kaupa, seejuures on lastitud pea 5 miljonit tonni ning lossitud pisut alla 2,8 miljoni tonni kaupa.


**Statistikaamet: Eesti ettevõtete innovaatilisus väheneb**


Statistikaameti andmetel tegeleb innovatsiooniga 53 protsenti Eesti ettevõtetest, kusjuures 2020.–2022. aasta innovatsiooniuuringu tulemustel on innovaatilisus kahanenud 11 protsendipunkti võrra. Ettevõtete innovatsiooniuuringut viiakse läbi iga kahe aasta järel. Sellega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises, teatas amet.



LHV hommiku-uudised: 22. mai

Eesti riigi võlakirjade pakkumine märgiti neljakordselt üle   
 Coop Pank teenis augustis 2,8 miljonit eurot puhaskasumit  
 Hotellides peatunud turistide arv kasvas aastaga viis protsenti


**Eesti riigi võlakirjade pakkumine märgiti neljakordselt üle** 


Eesti riigi võlakirjade pakkumise kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni ehk pakkumine märgiti enam kui neljakordselt üle, samas kõik Eesti jaeinvestorid saavad võlakirju soovitud mahus. Eesti jaeinvestoritele jagatakse 100 protsenti, Eesti kutselistele investoritele keskmiselt 26 protsenti, rahvusvahelistele keskmiselt 13 protsenti märgitud mahust. LHV investeerimispanganduse juht Mihkel Torim sõnas, et tegemist oli Eesti viimaste aastate ühe suurema emissiooniga. „Eesti riigi võlakirjade atraktiivset hinnastust kinnitab emissiooni tugev ülemärkimine, riigi jaoks tavapärasest madalam võlakirja nimiväärtus võimaldas ka kõrgemat kaasatust – see tõi 3350 väikeinvestorit, kes soetas võlakirju kuni 1000 euro väärtuses,“ rääkis Torim.


**Coop Pank teenis augustis 2,8 miljonit eurot puhaskasumit**


Coop Pank teenis augustis 2,8 miljonit eurot puhaskasumit. Panga klientide arv kasvas augustis 1800 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kahanes 2200 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 199 500-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 87 900-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 14 protsenti. Panga klientide hoiuste maht kasvas augustis 34 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,83 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kasvasid 5 miljoni euro võrra ja eraklientide hoiused kasvasid 3 miljoni euro võrra. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kasvas 26 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 7 protsenti.


**Hotellides peatunud turistide arv kasvas aastaga viis protsenti**


Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juulis majutusettevõtetes 507 600 turisti, keda on viis protsenti enam kui aasta varem samas kuus. Välisturistide arv kasvas juulis 13 protsenti, samas kui siseturistide arv kahanes kaks protsenti. Kõige rohkem saabus turiste Soomest ja Lätist, aga enim kasvas Saksamaa turistide arv. Ööpäev maksis juulis majutusettevõttes keskmiselt 49 eurot inimese kohta. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa lausus, et kuigi juulis turistide arv võrreldes eelmise aastaga kasvas, ei ole nõudlus kobarkriisidele eelneva ajaga võrreldes veel taastunud, jäädes 2019. aasta juuli tasemele kolme protsendiga alla.


 



LHV hommiku-uudised: 11. september

Teises kvartalis kasvas teenuste eksport ja import mõlemad 3 protsenti  
 EfTEN kergitas veidi üüritulu  
 Balti suurimad kinnisvarafirmad loovad ühise hindamisteenuse


**Teises kvartalis kasvas teenuste eksport ja import mõlemad 3 protsenti**


Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2024. aasta teises kvartalis teenuste eksport ja import mõlemad kolm protsenti. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,1 miljardi ning imporditi 2,3 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilanss oli 802 miljoni euroga ülejäägis. See on 39 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets rõhutas, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset ja tasast kasvu ning teenuste eksport ületas importi enamikus teenuse liikides.


**EfTEN kergitas veidi üüritulu**


EfTEN Real Estate Fund AS teenis augustis 2 577 000 eurot konsolideeritud üüritulu, mis on juuliga võrreldes 4000 eurot rohkem. Fondi konsolideeritud EBITDA oli augustis 2 165 000 eurot, mis on 54 000 eurot vähem kui kuu varem. Konsolideeritud EBITDA vähenes seoses provisjoniga, mille fond tegi seoses Tähesaju Hortese kinnistu müügiga. Augustis laekus fondi tütarettevõttele seoses nimetatud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisega 200 000 eurot ettemaksu. Tähesaju Hortese kinnistu müügi asjaõigusleping plaanitakse sõlmida septembri keskel.


**Balti suurimad kinnisvarafirmad loovad ühise hindamisteenuse**


Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa sõlmis Läti ja Leedu juhtivate kinnisvarafirmadega Latio ja Inreal koostöölepingu, mille kohaselt hakatakse edaspidi omavahel turuinfot jagama ning Balti-üleseid kinnisvaraprojekte ühiselt hindama. Uus Maa 30 kutselisest hindajast koosneva hindamisvaldkonna juhi Argo Pillessoni sõnul on nii suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel kui vahest ka eraisikutest investoritel vaja naaberriikide kinnisvaraturgudest strateegilist ülevaadet või konkreetset hindamisteenust, aga seni on olnud pakutava teenuse kvaliteet riikide lõikes kõikuv.



LHV hommiku-uudised: 10. september

Eamets: väliskaubanduse näitajate paranemine on statistiline efekt  
 Moody’s hindas Eesti kõrget A1 krediidireitingut  
 Eesti veondusfirmadega sõitis II kvartalis üle 51,8 miljoni reisija


**Eamets: väliskaubanduse näitajate paranemine on statistiline efekt**


Esmaspäeval statistikaameti avaldatud väliskaubanduse numbritest võib pealiskaudse lugemise juures välja lugeda, et olukord on paremaks läinud, kuid pigem on tegemist statistilise efektiga, märkis Bigbanki peaökonomis Raul Eamets. "Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on eksport kasvanud 5 protsenti ja import 1 protsent. Kui aga näitajatesse korraks sisse vaadata, siis on näha, et eelmise aasta juuli oli viimase kahe ja poole aasta kõige kehvem kuu, ehk baastase, millega me ennast võrdleme, oli väga madal," selgitas Eamets.


**Moody’s hindas Eesti kõrget A1 krediidireitingut**


Reitinguagentuur Moody’s vaatas üle ja hindas Eesti kõrget A1 krediidireitingut, reitingu väljavaade on stabiilne. „Rahvusvahelised instutsioonid hindavad Eesti krediidivõimekust jätkuvalt kõrgelt, see on tunnustus meie riigile ja tunnistus investoritele sellest, et Eestile raha laenamine on turvaline ja hea investeering,“ sõnas riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees. Eesti A1 reitingut toetab väga tugev riigirahandus ja tugevad institutsioonid. Eesti tugevuseks on proaktiivne poliitikakujundus ja mõistlik eelarvepoliitika.


**Eesti veondusfirmadega sõitis II kvartalis üle 51,8 miljoni reisija**


Tänavu teises kvartalis vedasid Eesti veondusettevõtted veidi üle 51,8 miljoni inimese, ligi 18 100 reisija võrra enam kui mullu samal ajal. Sellest maismaatranspordiga liiguti ligi 49,6 miljonit korda, 0,2 protsenti vähem kui aasta tagasi. Maismaatranspordi sõitjatekäive langes teises kvartalis kokku 9,4 protsendi võrra 735 miljonile sõitjakilomeetrile, selgub statistikaameti andmetest. Meretranspordiga sõideti veidi üle 1,8 miljoni korra, 0,6 protsenti vähem kui 2023. aasta samal ajal. Siseveetransporti kasutas kvartali jooksul 13 200 sõitjat, seda oli aastatagusest 14,8 protsenti rohkem.



LHV hommiku-uudised: 9. september

Tarbijahinnaindeks jätkas augustis tõusulainel  
 AMTEL: augustis uute sõiduautode müük langes  
 Parvlaevaliine jääb järgmisel seitsmel aastal teenindama TS Laevad


**Tarbijahinnaindeks jätkas augustis tõusulainel**


Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4 protsenti ning võrreldes 2023. aasta augustiga 3,2 protsenti - mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 1,4 protsenti ja teenused koguni 6,3 protsenti kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid augustis tarbijahinnaindeksit 2023. aasta augustiga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide ning mitmesuguste kaupade ja teenustega seotud hinnamuutused. „Sealjuures on hügieenitarbed kallinenud 7,1 protsenti ning ilu- ja hügieeniteenused 13,2 protsenti,“ lisas Trasanov.


**AMTEL: augustis uute sõiduautode müük langes**


Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) teatel tegi Eesti uute sõiduautode turg augustis väikese languse, aga on tänavu püsinud kuude lõikes suhteliselt stabiilne. Augustis müüdi Eestis 1681 uut sõiduautot, mis jäi eelmise aasta augustikuu tulemusele alla 4,9 protsenti. Kokku on tänavu kaheksa kuuga andnud Eesti automüüjad klientidele üle 13 702 uut sõiduautot ehk 12,8 protsenti vähem kui möödunud aasta sama perioodi vältel.


**Parvlaevaliine jääb järgmisel seitsmel aastal teenindama TS Laevad**


Regionaalminister Piret Hartman sai neljapäeval valitsuselt rohelise tule sõlmida TS Laevadega leping Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaliinide teenindamiseks järgmisel seitsmel aastal, üthlasi toob uus leping lisateenused ja keskkonnasõbralikuma laeva. Suursaarte parvlaevaliinidele vedaja leidmiseks korraldatud rahvusvahelisele hankele tuli ainus pakkumine liinide praeguselt teenindajalt TS Laevadelt, kellega sõlmitakse sõitjateveo avaliku teenindamise leping perioodiks 2026. aasta 1. oktoobrist kuni 2033. aasta 30. septembrini.



LHV hommiku-uudised: 6. september

Majandus langes teises kvartalis ühe protsendi jagu  
 Ekspert: maksutõusud võivad kinnisvaraturu taastumise edasi lükata  
 EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus veidi tõusis


**Majandus langes teises kvartalis ühe protsendi jagu**


Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ühe protsendi jagu; jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõi välja, et erinevalt sellele eelnenud kvartalitest näitas majandus teises kvartalis mitmeid paranemise märke. „Suurimatest tegevusaladest oli majandusele sel perioodil tugev negatiivne mõju vaid kaubandusel ja ehitusel. Töötleva tööstuse panus jäi eelmise ja tänavuse aasta teises kvartalis samaks ning oli nullilähedane,“ lisas Müürsepp.


**Ekspert: maksutõusud võivad kinnisvaraturu taastumise edasi lükata**


Eesti suurima kinnisvarafirma Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul oodati nii kinnisvarasektoris kui majanduses üldiselt taastumist tänavu aasta teises pooles, kuid valitsuse poliitika võib selle edasi lükata. Igor Habali sõnul kõnnib Eesti majanduse taastumine õhkõrnal jääl ning ebakindlus tuleviku osas pärsib ka kinnisvaraturu kiiremat taastumist. “Juuli ja august on toonud turule rõõmsamaid uudiseid, kuid üldine meeleolu nii äri- kui erakinnisvara osas on, et valitsuse kärped ja maksutõusud lükkavad majanduskasvu edasi. Mingit paanikat pole, aga sisuliselt rikkusid viimased uudised turgudel niiöelda tuju ära,“ kommenteeris Habal.


**EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus veidi tõusis**


EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli juuli lõpus 10,65 eurot, kasvades kuuga 0,2 protsenti. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiatesse kajastada selle puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund'i NAV 10,75 eurot, kasvades kuuga 0,4 protsenti. Fondi Uus-Järveküla elurajooni arendusinvesteeringus sõlmiti kolmanda etapi ehitusleping, mis hõlmab 17 ridamaja boksi ehitamist. Etapi ehitustööd on planeeritud valmima 2025. aasta suvel ning tööde ehitushinnaks kujuneb ilma käibemaksuta ligikaudu 1500 eurot müüdava ruutmeetri kohta.



LHV hommiku-uudised: 30. august

EfTEN Real Estate Fund AS plaanib uute aktsiate avalikku emiteerimist  
 Vabade ametikohtade arv on hoogsalt vähenenud  
 LHV kliendid saavad Eesti riigi võlakirjadega kaubelda soodsamalt  
 Eesti tööstuse tootjahinnad püsisid juulis paigal


**EfTEN Real Estate Fund AS plaanib uute aktsiate avalikku emiteerimist**


EfTEN Real Estate Fund AS-i juhatus esitles nõukogule ettepanekut uute aktsiate emiteerimiseks, mille eesmärk on uute kavandatavate investeeringute finantseerimine. Emissiooni esialgseks mahuks on planeeritud 10 protsenti fondi praegusest omakapitalist ehk ligikaudu 20 miljonit eurot, mida võidakse ülemärkimise korral suurendada kuni 15 protsendini fondi omakapitali mahust ehk ligikaudu kuni 30 miljoni euroni. Fond kaalub uute aktsiate emiteerimist hinnaga, mis vastab fondi aktsia 60 päeva aritmeetilisele keskmisele sulgemishinnale Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul.


**Vabade ametikohtade arv on hoogsalt vähenenud**


Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9908 vaba ametikohta, mida on umbes 11 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist üle 6000 inimese. „Teises kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 609 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens.


**LHV kliendid saavad Eesti riigi võlakirjadega kaubelda soodsamalt**


Käimas on Eesti riigi võlakirjade avalik pakkumine, mille raames saavad võlakirju märkida ja osta kõik Eesti inimesed ning ettevõtted - LHV kliendid saavad peale võlakirjade börsil noteerimist nendega kaubelda tavapärasest soodsamalt. Kui tavapärane teenustasu Balti võlakirjadele on 0,2 protsenti + 6 eurot, siis Eesti Vabariigi võlakirjadele rakendub börsil kauplemisel teenustasu 0,1 protsenti tehingu väärtusest, minimaalselt üjs euro tehingu kohta. Riigi võlakirjadega on võimalik börsil kaubelda alates 17. septembrist. LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni sõnul on riigi võlakirjade märkijate jaoks üheks oluliseks argumendiks just hilisem võimalus nendega soovi korral ka börsil kaubelda.


**Eesti tööstuse tootjahinnad püsisid juulis paigal**


Eesti koduturule suunatud tööstustoodangu tootjahinnad püsisid Eurostati metoodika järgi arvestatuna juulis juunikuisel tasemel, samas nii EL-is kui euroalal oli kasv 0,8 protsenti. Aastases võrdluses langesid hinnad Eestis 0,7 protsenti, samas kui euroalal langesid hinnad aastaga 2,1 protsenti ja EL-is tervikuna 1,9 protsenti, teatas Eurostat. Tootegruppide lõikes vaadelduna tõusid euroalal tootjahinnad kuuga energiasektoris 2,8 protsenti ning püsisid kapitalitoodete puhul muutumatuna. Vahekaupade, kestvate ja mitte-kestvate tarbekaupade hinnad langesid 0,1 protsenti. Tööstustoodangu hinnad energiasektorit arvestamata langesid seega 0,1 protsenti.



LHV hommiku-uudised: 5. september

Tallinki reisijate arv on languses  
 Apranga augusti käive kasvas aastaga 5,9 protsenti  
 Tallinna korteri ruutmeetri hind augustis tõusis


**Tallinki reisijate arv on languses**


Tallink Grupp vedas 2024. aasta augustis 562 451 reisijat, mida on 2,4 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta augustis. Veetud kaubaveoühikute maht vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,5 protsenti ning oli 21 953 ühikut. Veetud reisijate sõidukite maht vähenes 8,1 protsendi võrra 79 791 ühikuni. Liinide lõikes suurenes reisijate arv üksnes Eesti-Rootsi liinil (aastaga +33%), tulenevalt Victoria I lisandumisest liinile, samas kui kaubaveos näitas elavnemist ainult Soome-Rootsi liin (aastaga +9,5%). Sõiduautode puhul oli kõige edukam Eesti-Rootsi liin, kus mahud kasvasid aastaga 19,4%.


**Apranga augusti käive kasvas aastaga 5,9 protsenti**


Leedu rõivamüüja Apranga augustikuu jaekäive kasvas aastavõrdluses 5,9 protsenti 31,1 miljoni euroni. Aasta esimese kaheksa kuu arvestuses ulatus jaekäive 222,9 miljoni euroni, mis on 8 protsenti rohkem 2023. aasta sama aja tulemusest. Leedus kasvas käive aastaga 6,8 protsenti, Lätis 17,9 protsenti ja Eestis 4,1 protsenti, teatas ettevõte börsile. Apranga kett koosneb kokku 169 kauplusest, millest 101 asuvad Leedus, 44 Lätis ja 24 Eestis. Kaupluste kogupind on kokku 91 300 ruutmeetrit, 3,2 protsendi võrra suurem kui möödunud aasta augustis.


**Tallinna korteri ruutmeetri hind augustis tõusis**


Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis augustis aastavõrdluses ligi 4,1 protsenti 3076,18 euroni, juuliga võrreldes oli tõus 4,7 protsenti. Ruutmeetri mediaanhind tõusis aastaga 5 protsenti 2923,42 euroni, kuuvõrdluses oli hinnatõus 6,3 protsenti, selgus maa-ameti statistikast. Kokku tehti Tallinnas möödunud kuul korteritega 718 tehingut, mille kogusumma oli 121,9 miljonit eurot. Kuu varem oli 692 tehingu kogusumma 114,3 miljonit eurot, 2023. aasta augustis tehti pealinnas korteritega 680 tehingut kogusummas 107,9 miljonit eurot.



LHV hommiku-uudised: 3. september

Tänasest saab märkida DelfinGroupi võlakirju  
 Modera pakub 11-protsendise intressiga võlakirju  
 Keskpank: investeeringute tase näitab usku majanduse taastumisse


**Tänasest saab märkida DelfinGroupi võlakirju**


Läti finantsettevõte DelfinGroup pakub esmaspäevast kuni 16. septembrini kestva avaliku pakkumise käigus Baltimaade investoritele 10-protsendilise aastatootluse ja igakuise intressi väljamaksega võlakirju. "DelfinGroupil on täna üle 9500 aktsionäri ja 500 võlakirjaomaniku, kes on aastate jooksul näidanud üles usaldust meie ettevõtte vastu. Tegemist on ettevõtte esimese avaliku emissiooniga, mis võimaldab seekord soetada meie võlakirju kõigil huvilistel. Emissioon eristub ka selle poolest, et maksame investoritele intressi igakuiselt, pakkudes sellega stabiilset ja prognoositavat sissetulekut,“ kommenteeris DelfinGroupi juhatuse esimees Didzis Ādmīdiņš.


**Modera pakub 11-protsendise intressiga võlakirju**


Esmaspäevast kuni 9. septembrini saab märkida automüügi tarkvara ettevõtte Modera võlakirju - pakkumise maht on kokku 1,2 miljonit eurot. Pakkumisele tuleb kuni 2400 Modera võlakirja aastase intressimääraga 11 protsenti. Võlakirjade pakkumishind on 500 eurot ühe võlakirja kohta ja lunastustähtaeg 3 aastat. Fikseeritud intressi väljamakseid teostatakse neli korda aastas. Juhul, kui huvi pakkumise vastu on suur ja investorite nõudlus ületab pakutavat võlakirjade esialgset kavandatavat mahtu, on emitendil õigus suurendada pakutavat võlakirjade mahtu kuni 3000 võlakirjani. Modera taotleb võlakirjade kauplemisele võtmist Nasdaq alternatiivturul First North.


**Keskpank: investeeringute tase näitab usku majanduse taastumisse**


Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on investeeringud Eestis majanduslangusele vaatamata püsinud küllaltki suured, mis osutab sellele, et ettevõtted usuvad majanduse taastumisse ja tulevasse kasvu. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kahanes statistikaameti hinnangul teises kvartalis aastavõrdluses 1 protsendi võrra ja jäi kvartalivõrdluses esimese kvartaliga samale tasemele. Selline areng on Oja sõnul üldjoontes viimati avaldatud Eesti Panga prognoosiga kooskõlas. Viimase aasta jooksul koostatud prognoosid on oodanud majanduse kasvurajale naasmist käesoleva aasta teises pooles.



LHV hommiku-uudised: 2. september

Teises kvartalis vähenes ehitusmaht neli protsenti  
 Rahandusministeeriumi prognoos: majandus pöördub kasvule aasta lõpus  
 Kindlustused said juulis 52 miljonit kahjukindlustuspreemiaid


**Teises kvartalis vähenes ehitusmaht neli protsenti**


Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku neli protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil; kohalikul ehitusturul vähenes maht kolm protsenti. Eesti ehitusettevõtted ehitasid kokku 994 miljoni euro eest, sellest hooneid 602 miljoni ja rajatisi 392 miljoni euro eest. Mulluse teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid ligi kümnendiku võrra vähem, rajatisi nagu teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud ja muud sellist aga kaks protsenti rohkem.


**Rahandusministeeriumi prognoos: majandus pöördub kasvule aasta lõpus**


Rahandusministeeriumi suvise majandus- ja rahandusprognoosi järgi pöördub majandus kasvule 2024. aasta lõpus, samas eelarvepuudujäägi hoidmine ka edaspidi 3 protsendi piirides nõuab täiendavaid meetmeid. Ministeeriumi prognoos sisaldab alusstsenaariumit ja koalitsioonileppe katteallikatega stsenaariumit, mille meetmed täpsustuvad 2025. aasta riigieelarve koostamise käigus, ning on vältimatult vajalikud riigi eelarve tasakaalu poole liikumiseks ja Euroopa Liidu (EL) nõuetega vastavusse viimiseks, teatas ministeerium. Alusstsenaariumi kohaselt pöördub majandus 2024. aasta lõpus kasvule tänu eksporditurgude taastumisele, eratarbimise tõusule ning investeeringute elavnemisele.


**Kindlustused said juulis 52 miljonit kahjukindlustuspreemiaid**


Kindlustusfirmad said tänavu juulis kahjukindlustuspreemiaid kokku ligi 52 miljonit eurot, 6,5 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kindlustusnõuete väljamakseid tegid kindlustusfirmad eelmisel kuul 26,6 miljoni euro ulatuses, mida oli aasta varasemaga võrreldes 15,4 protsendi võrra enam, selgus statistikaameti andmetest. Elukindlustuspreemiaid said kindlustusfirmad möödunud kuul 6,5 miljonit eurot, mida oli 3,8 protsendi võrra vähem kui aasta varem.



LHV hommiku-uudised: 28. august

Enefit Green teise kvartali kasum kasvas 3,9 miljoni euroni  
 Eesti Energia puhaskasum teises kvartalis ulatus 109 miljoni euroni  
 Eleving Group näitas kiiret kasvu ja rekordilist kasumlikkust


**Enefit Green teise kvartali kasum kasvas 3,9 miljoni euroni**


Enefit Green grupi teise kvartali äritulud langesid aastavõrdluses 7 protsenti, ärikulud 12 protsenti ja kulumieelne kasum (EBITDA) 2 protsenti 19,3 miljonile eurole, samas kvartali puhaskasum kasvas 2,8 miljoni euro võrra 3,9 miljoni euroni. Enefit Greeni juhatuse esimehe kohusetäitja Andres Maasing tõi välja, et ettevõttel on hetkel käimas ehitustegevus mitmes pargis, sealhulgas kolmes suures tuulepargis Eestis ja Leedus, mille koguvõimsus on 422 megavatti. "Lõppenud kvartali investeeringud ületasid kümnendikku kogu käimasolevast investeeringute programmist. Kõigi käimasolevate ehituste lõpuleviimiseks vajalik investeeringute maht on ligi 250 miljonit eurot," nentis ta börsiteates.


**Eesti Energia puhaskasum teises kvartalis ulatus 109 miljoni euroni**


Eesti Energia kontserni müügitulu ulatus teises kvartalis 415 miljoni euroni ning normaliseeritud puhaskasum 109 miljoni euroni, mida on mullusest üle kahe korra enam. Kontserni taastuvelektri toodang kasvas möödunud aastaga võrreldes 38 protsenti ning taastuvelektri osakaal kogu kontserni elektritoodangust ulatus 59 protsendini. Ettevõte investeeris teises kvartalis 212 miljonit eurot, mida on 17 protsendi võrra rohkem kui mullu. 130 miljonit sellest moodustasid kontserni tütarettevõtte Enefit Greeni investeeringud taastuvenergia arendamisse.


**Eleving Group näitas kiiret kasvu ja rekordilist kasumlikkust**


Balti börsile tulekut kaaluv ja Baltimaade peakontoritega ülemaailmne finantstehnoloogia-ettevõte Eleving Group näitas teises kvartalis tugevaid majandustulemusi, kui korrigeeritud EBITDA ulatus 43,7 miljoni euroni ning puhaskasum kerkis 14,9 miljoni euroni ehk 32 protsenti võrreldes aastatagusega. Grupi tegevus jätkus mitmekesise portfelli ja tasakaalustatud tuluvoogudega kõikides peamistes ärisegmentides, müügitulu jõudis 106 miljoni euroni, kasvades üle 20 protsendi võrreldes eelmise aastaga. Traditsioonilised liising- ja tagasirenditooted andsid tuludesse 36,3 miljonit eurot, paindlikud liising- ja tellimuspõhised tooted 23,4 miljonit eurot ning tarbimissegmendi tulud ulatusid 46,3 miljoni euroni.



LHV hommiku-uudised: 1. august

Eesti Pank: inimeste ostujõud teises kvartalis paranes  
 Juulis suurenes nii ettevõtetele kui ka majapidamistele laenamine  
 Tööstusettevõtete kindlustunne augustis tõusis  
 Kaubandussektori kindlustunne augustis langes  
 Tarbijate kindlustunne augustis langes


**Eesti Pank: inimeste ostujõud teises kvartalis paranes**


Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar nentis, et nõrga majanduskeskkonna ja kahanenud hinnakasvu taustal jätkus teises kvartalis palgakasvu aeglustumine, kuid reaalpalk siiski suurenes ehk inimeste ostujõud paranes. "Teises kvartalis oli tööpuudus aastatagusega võrreldes ligikaudu protsendipunkti võrra kõrgem, kuid suurem oli ka tööhõive. See sai võimalikuks tänu inimeste rekordkõrgele aktiivsusele tööturul. Suurema hõive taga oli täiel määral ettevõtlusega tegelevate inimeste arvu suurenemine, samas kui palgatöötajaid jäi vähemaks," selgitas ökonomist pressiteates.


**Juulis suurenes nii ettevõtetele kui ka majapidamistele laenamine**


Juulis suurenes nii Eesti ettevõtetele kui ka majapidamistele väljastatud laenude maht, selgub Eesti Panga statistikateatest. Pankade bilansimaht oli juulis 42,8 miljardit eurot. Maht kasvas eelmise kuuga võrreldes 0,5 protsenti ehk 213 miljoni euro võrra. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas maht 8,5 protsenti ehk 3,4 miljardi euro võrra. Hoiuste maht pankades oli juulis 30,9 miljardit eurot. Võrreldes eelmise kuuga suurenes hoiuste maht 419 miljoni euro võrra ja eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas see 2,7 miljardi euro võrra. Hoiustest 7,7 miljardit eurot moodustasid residentidest majapidamiste ja ettevõtete tähtajalised hoiused, mille aastakasv oli 57 protsenti.


**Tööstusettevõtete kindlustunne augustis tõusis**


Konjunktuuriinstituudi andmeil kerkis tööstusettevõtete kindlustunne augustis juulikuu -15 punktilt -10 punktini, aasta varem oli näitaja aga -19 punkti. Ootus toodangu mahule järgneva kolme kuu jooksul tõusis juuli -5 punktilt 6 punktini, mullu augustis oli näitaja -3 punkti. Hinnang praegustele varudele tõusis augustis kahe punkti võrra -1 punktini, aasta varem oli näitaja 3 punkti. Hinnang praegusele nõudlusele tõusis sel kuul juuli -43 punktilt -38 punktini, eelmise aasta samal kuul oli näit -50 punkti.


**Kaubandussektori kindlustunne augustis langes**


Kaubandussektori kindlustunne langes augustis juuliga võrreldes -14 punktilt -20 punktile, aasta varem oli indikaatori näit -6 punkti. Viimase kolme kuu müügi näitaja püsis kuuvõrdluses -20 punktil, mullu augustis oli see 14 punkti. Kaubandusettevõtete hinnangud kaubavarudele tõusid kuuvõrdluses kolm punkti 18 punktini. Aasta tagasi oli näitaja 21 punkti. Kaubandussektori prognoos järgmise kolme kuu müügile kukkus -6 punktilt -21 punktile, mullu samal ajal oli näitaja -10 punkti.


**Tarbijate kindlustunne augustis langes**


Tarbijate kindlustunne langes augustis kuu varasemaga võrreldes kaheksa punkti võrra -36 punktile, aasta varem oli indikaatori näit -30 punkti. Hinnang riigi majanduslikule olukorrale järgneva 12 kuu jooksul langes 13 punkti võrra -55 punktile, aasta varem oli näitaja -46 punkti. Tarbijate hinnang perekonna majanduslikule olukorrale järgneva 12 kuu jooksul langes juulikuu -22 punktilt -33 punktile, möödunud aasta augustis oli näitaja -24 punkti. Säästmise tõenäosuse hinnang järgmise 12 kuu jooksul langes kuuvõrdluses kahe punkti võrra -19 punktile, aasta tagasi oli indikaatori näit -11 punkti.



LHV hommiku-uudised: 27. august

Tallinna Vee II kvartal ei pakkunud tegevusmahtude osas olulisi üllatusi, kuid müüdud vee- ja kanalisatsiooniteenuste mahud kasvasid meie arvutuste kohaselt ligikaudu 1% ja sademevee teenused andsid kasvule lisaks 0,5 miljoni euro suuruse panuse. Ehitusteenuste 0,5 miljoni euro suurune tulude langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga nullis siiski märkimisväärse osa põhiteenuste mahu kasvust, mistõttu jäid kontserni kogutulud 2%-ga alla meie oodatud 15,8 miljoni euro suurusele tulule.



[TVE1T - Tulemuste ülevaade II kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75534_79f1a95fdd.pdf)


Tallinna Vesi (Neutraalne): Tulemuste ülevaade II kv 2024

Tallink Grupp teenis 2024. aasta II kvartalis 210,1 miljoni euro suuruse müügitulu, vähenedes aastaga 8,5% ja üldjoontes olles kooskõlas meie 208,5 miljoni euro suuruse ootusega. Raporteeritud 46,6 miljoni euro suurune EBITDA vähenes aastaga 32,0% ja jäi allapoole meie 53,4 miljoni euro suurust ootust, kuna müüdud kaupade ja teenuste kulud olid 17 miljoni euro võrra suuremad kui me ootasime. Sel põhjusel osutus ka 6,1 miljoni euro suurune puhaskasum nõrgemaks kui meie 9,3 miljoni euro suurune ootus, vähenedes aastaga 82% ning olles tingitud prahitud laevade väiksemast arvust ja dividendidega seonduvast 9,2 miljoni euro suurusest tulumaksust.



[TAL1T - Tulemuste ülevaade II kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75409_39001c2668.pdf)


Tallink Grupp (Osta): Tulemuste ülevaade II kv 24

Oma II kvartali eelvaates ootasime Harju Elektrilt kasumimarginaalide paranemist veidi langeva (-5%) müügi juures, kuna eeldasime, et 2023. aasta II kvartali rekordmüüki on liiga keeruline korrata ja et tarneahela probleemide leevenemine võimaldab marginaalide paranemist. Kuid selle asemel kordas Harju Elekter 54 miljoni euro suurust käivet. Meie arusaamade kohaselt vähenes mahuline müük tõepoolest veidi, kuid osa lepinguid asendati kõrgema marginaaliga lepingutega, mis võimaldas müüki samal tasemel hoida eurodes arvestatuna.



[HAE1T - Tulemuste ülevaade II kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75397_7350514ce2.pdf)


Harju Elekter Group (Osta): tulemuste ülevaade II kv 2024

TKM Grupi 2024. aasta II kvartali tulemused peegeldasid jätkuvalt pikaajalist jaekaubanduse langust - kontserni müügitulu vähenes 2,3% ja ulatus 237,3 miljoni euroni, näidates esimest korda langust alates 2020. aasta II kvartalist ning jäädes alla meie 245,9 miljoni euro suurusele prognoosile. Me ootasime veidi suuremat panust autokaubanduse segmendist, samas kui oodatust kiiremas tempos langesid nii supermarketite kui kaubamajade segmendid.


 


Kasumiridadel näitas kontsern samuti oodatust kehvemaid tulemusi: EBITDA kahanes 7,9% ja oli 23,3 miljonit eurot (ootasime 25,3 miljonit eurot ja puhaskasum langes 22,9% 9,9 miljoni euro peale (ootasime 12,4 miljonit eurot), kuna majanduslanguse tõttu tehti aktiivsemalt sooduskampaaniaid. Positiivne on see, et tänu teenuste müügile säilis brutomarginaal eelmise aasta sama perioodi tasemel ja vastas üldjoontes meie ootusele (27,9% vs oodatud 27,8%).



[TKM1T - Tulemuste ülevaade II kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75288_f441362e69.pdf)


TKM Grupp (Neutraalne): Tulemuste ülevaade II kv 24

Upgrade to Buy ([eesti keeles](/pro/files/20091201%5FApranga%20Q3%20kommentaar%2Epdf) / [in English](/pro/files/ACF5B43%2Epdf))


Apranga (Buy) upgrade

**Tasakaalustatud investeeringute portfell**


1997.a. asutatud Infortar AS on üks Eesti suurimaid investeerimisühinguid varade kogumahuga ligi 1,4 miljardit eurot. Kontsern on Soome-Balti regiooni üks juhtivaid energiaettevõtteid ligi 26% suuruse turuosaga. Samuti omab Infortar 46,76% suurust turuosa Tallink’is ning haldab peamiselt hotellidest ja büroohoonetest koosnevat kinnisvarainvesteeringute portfelli.


 


**Potentsiaalne tulu energia hindade kõikumisest**


2022 aasta, kui turutõrgete tõttu maagaasi hinnad rekordiliselt tõusid, oli Infortar’i jaoks väga kasumlik periood. Meie prognoosi järgi jääb Euroopa maagaasi turg tulevaste aastate jooksul stabiilseks koos hindadega veidi üle 30 euro MWh taseme. Suuremad hinnakõikumised võivad Infortar’i Energeetika segmendi kasumlikkust olulisel määral kasvatada. Teisest küljest mõjutab võimalik nafta hinna kõikumine märgatavalt Infortar’i Laevanduse segmendi kulubaasi.


 


**Stabiilne dividendide potentsiaal**


Meie prognoosi kohaselt jääb Infortar’i Energeetika segmendi capex järgnevatel aastatel 25 miljoni euro ligidale. Vastavalt tulude eeldustele toodab Energeetika segment järgnevatel aastatel Kontserni jaoks soliidset positiivset rahavoogu. Samuti saab Infortar olla kindel Tallink’ist saadavatele dividendidele. Kontserni Kinnisvara segmendi investeeringute vajadus moodustab vaid osa tulevaste perioodide rahavoogudest. Meie hinnangul on Infortar’il hea potentsiaal kujuneda Tallinna börsil stabiilseks dividendi ettevõtteks.


 



**Koos dividendidega me ootame ligi 10% suurust tootlust**


Me alustame Infortar’i aktsia katmist hinnasihiga 41,5 eurot\*. Lähtudes aktsia hetkehinnast, kujuneb aktsionäride järgmise 12 kuu potentsiaalseks tootluseks 9,5%. Sellest lähtuvalt anname me aktsiale soovituse ’Neutraalne’.


  
*\*Alates 15.07.2024 me määrame aktsiale õiglase väärtuse vahemiku asemel hinnasihi.*



[Katmisega alustamine - Infortar](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75275_f33ff4f031.pdf)


Infortar (neutraalne): Katmisega alustamine

17. juunil esitas Eesti investeerimisühing Infortar Finantsinspektsioonile Balti aktsiaturu kontekstis olulise tähtsusega taotluse, mille raames taotletakse heakskiitu Tallink Grupi aktsiate vabatahtlikuks omandamiseks. Ülevõtupakkumisel on potentsiaal märkimisväärselt muuta Tallink Grupi omanike struktuuri, kuna sellega võib Infortar omandada kõik Tallinki käibel olevad aktsiad, mida ta praegu ei oma.



[Börsiteate kommentaar - Infortar Infortar kavandab Tallinki aktsiate vabatahtlikku ülevõtmispakkumist](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75005_61bb8fb351.pdf)

[Börsiteate kommentaar - Infortar Infortar kavandab Tallinki aktsiate vabatahtlikku ülevõtmispakkumist](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75005_daa77c3c5f.pdf)

[Börsiteate kommentaar - Infortar Infortar kavandab Tallinki aktsiate vabatahtlikku ülevõtmispakkumist](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75005_c94e436494.pdf)


Infortari vabatahtlik ülevõtupakkumine loob investorile võimalusi

Tallinna Sadama 10. mail teatatud esimese kvartali tulemused näitasid 1,7% suurust tulude langust 27,9 miljoni euroni, samas kui suurenenud kulude tõttu vähenes EBITDA kiiremas tempos ja ulatus 12,7 miljoni euroni (−6,3% võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga).


 


Pärast esimese kvartali tulemuste avalikustamist otsustasime uuendada oma hindamist Tallinna Sadama kohta ja muutsime „ülevaatamisel“ soovituse „neutraalne“ soovituseks, õiglase väärtuse vahemikuga 1,05 – 1,15 eurot aktsia kohta.



[Tallinna Sadam (neutraalne) - Tulemuste ülevaade I kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/75000_e7465b029b.pdf)


Tallinna Sadam (neutraalne): Tulemuste ülevaade I kv 24

Tallinna Vee puhaskasum vähenes esimeses kvartalis intressikulude suurenemise tõttu 15%, hoolimata EBITDA 4%-lisest paranemisest. Kuna kontserni põhipiirkondade teenustasud jäid I kvartalis samaks, oli 2%-line tulude paranemine suures osas tingitud suuremast müügimahust.



[TVE1T - Tulemuste ülevaade I kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/74780_2ed8ae9c93.pdf)


Tallinna Vesi (Neutraalne): Tulemuste ülevaade I kv 2024

Harju Elekter teatas 24. aprillil oma esimese kvartali tulemused, mis näitasid 19%-list EBITDA langust, hoolimata 3%-lisest tulude kasvust. Harju Elekter on oma kulubaasi kontrolli alla saamisega sihikindlalt tegelenud, vähendades halduskulusid 2,4% ja turunduskulusid 12% võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga ning tuues need kokku kombineerituna 3,9 miljonilt eurolt 3,7 miljonile eurole. Need pingutused nullis brutomarginaali langus 11,9%-lt 10,3%-le, mille tulemusel vähenes ärikasum 0,3 miljoni euro võrra ehk 25% ja ulatus 1,3 miljoni euroni.



[HAE1T - Tulemuste ülevaade I kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/74627_b67d78ff72.pdf)


Harju Elekter Group (Osta): tulemuste ülevaade I kv 2024

Apranga Group avaldas 26. aprillil oma 2024.a. I kvartali tulemused. Vaatamata soliidsele müügitulu kasvule, viisid suurenenud tegevuskulud kontserni kasumlikkuse vähenemisele.



[APG1L - Tulemuste ülevaade I kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/74575_300b57bb4e.pdf)


Apranga Group (Osta): Tulemuste ülevaade I kv 24

EfTEN Real Estate Fund avaldas 25. aprillil oma 2024.a. I kvartali tulemused. Vaatamata vähesele kasvule tuludes, viisid suurenenud tegevuskulud koos kõrgel püsivate finantskuludega aastases võrdluses Fondi kasumlikkuse vähenemisele.



[EFT1T - Tulemuste ülevaade I kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/74541_d4907faa30.pdf)


EfTEN Real Estate Fund (Neutraalne): Tulemuste ülevaade I kv 24

Tallink Grupi 2024. aasta esimese kvartali tulemused näitasid võrrelduna aastataguse esimese kvartaliga müügitulu 6,3% vähenemist 160,4 miljoni euroni, peamiselt tingituna väiksemast väljaprahitud laevade arvust. Ärikasum suurenes samal ajal üle 5x ja ulatus pea 10 miljoni euroni suuresti tänu kruiisilaeva Isabelle müügilepingu sõlmimisele 2024. aasta jaanuaris, mis tõi kontsernile erakorralise kapitalitulu, meie arvutuste kohaselt ca 16 miljoni euro suuruse.


 


EBITDA suurenes aastaga 27,2% ja oli 34,5 miljonit eurot ning eelmise aasta 5,4 miljoni euro suurune puhaskahjum pöörati 2,6 miljoni euro suuruseks kasumiks. Kui aga Isabelle müügi mõju mitte arvestada, jäänuks lõpptulem eelmise aasta samale perioodile alla, olles suuresti tingitud nõrgast majanduskasvust nii Rootsis kui Soomes.



[TAL1T - Tulemuste ülevaade I kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/74533_175d337484.pdf)


Tallink Grupp (Osta): Tulemuste ülevaade I kv 24

2024. aasta I kvartali tulemustes teatas Coop Pank laenuportfelli kasvust ja tegevuskulude suurenemisest, mis kokkuvõtvalt viis aastases võrdluses Panga puhaskasumi vähesel määral kahanemisele.



[CPA1T - Tulemuste ülevaade I kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/74461_5f94f3247f.pdf)


Coop Pank (Ülevaatamisel) - Tulemuste ülevaade I kv 2024

2024. aasta I kvartalis õnnestus TKM Groupil oma müügitulu suurendada 1,6% võrra 221,5 miljoni euro peale, kuid aastatagune 600 tuhande suurune puhaskasum pöördus 1,5 miljoni euro suuruseks kahjumiks, märkides madalaimat taset alates 2021. aasta I kvartalist.


 


Tegevussegmentide lõikes jäi kasumlikuks ainsana autokaubandus, samas kui ärikasumi tasandil lisandus lisaks viimasele ka supermarketite, kaubamajade ja kinnisvara segment.


 


Kontserni I kvartali tulemused peegeldavad ilmekalt tarbijate ebakindlust majanduskeskkonna osas, samal ajal kui jaekaubandussektoris on tunda üha suuremat konkurentsi ja hinnasurvet.Oleme TKM-i 2024. aasta väljavaadete suhtes konservatiivsed ja ootame müügitulu mõningast suurenemist koos kasumlikkuse vähenemisega.



[TKM1T - Tulemuste ülevaade I kv 2024](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/74380_d9f9e51fc9.pdf)


TKM Grupp (Neutraalne): Tulemuste ülevaade I kv 24

Siauliu Bankas avaldas 29. veebruaril 2024. aasta neljanda kvartali tulemused, mis näitasid netointressi- ja teenustasutulude osas korralikku edasiminekut. Suurenenud tegevuskulud vähendasid aga oluliselt kontserni kasumlikkust. Samuti avaldas SAB koos IV kvartali tulemustega oma 2024. aasta dividendiettepaneku.



[SAB1L - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73909_348b0ac824.pdf)


Siauliu Bankas (Ülevaatamisel): tulemuste ülevaade IV kv 23

Enefit Green AS avaldas 29. veebruaril 2024 oma IV kvartali 2023. aasta tulemused. Neljandas kvartalis vähenesid kontserni tulud elektrihindade languse tõttu aastases võrdluses. Samuti tegi EGR koos oma majandustulemuste avalikustamisega 2024. aasta dividendiettepaneku.



[Enefit Green - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73911_ca591d3a9d.pdf)


Enefit Green (Osta): Tulemuste ülevaade IV kv 2023

Apranga Group avaldas 28. veebruaril 2024 oma IV kvartali 2023. aasta tulemused, mis näitasid müügitulu suurenemist aastaga, samas kui halvenenud kasumlikkus tõi madalama puhaskasumi.



[APG1L - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73884_8947ee81ba.pdf)


Apranga Group (Osta): Tulemuste ülevaade IV kv 23

Novaturas Group avaldas 28. veebruaril 2024. aastal oma IV kvartali 2023. aasta tulemused, mis müügitulemuste osas vastasid üldjoontes ootustele, kuigi kasumlikkus jäi hinnangutele märgatavalt alla.



[NTU1L - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73874_8113f66cf7.pdf)


Novaturas (Ülevaatamisel): Tulemuste ülevaade IV kv 2023

Tallinna Sadam teatas 2023. aasta IV kvartalis 28,0 miljoni euro suurusest kogutulust (−0,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), mida mõjutasid negatiivselt peamiselt väiksemad kaubamahud. Samas reisijate arv ulatus IV kvartalis 1,8 miljonini, kasvades 4,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuigi see on endiselt umbes 23% madalam kui enne pandeemiat, mistõttu ruumi edasiseks taastumiseks veel on. Laevakülastuste arv ulatus 1693-ni (+5,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), millest suurema osa ehk 81% (1379; +8,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) moodustasid reisilaevad (sh ro-pax).



[Tallinna Sadam (Ülevaatamisel) - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73869_31d3cb7362.pdf)


Tallinna Sadam (Ülevaatamisel): Tulemuste ülevaade IV kv 23

Tallink Grupi 2023. aasta neljanda kvartali tulemused ületasid tunduvalt ootusi, tulud ulatusid 193,7 miljoni euroni, mis on oluliselt suurem kui prognoositud 112,2 miljonit eurot. Hoolimata väikesest langusest võrreldes eelmise aastaga näitas ettevõte tugevat tegevuse tõhusust, saavutades 36,8 miljoni euro suuruse EBITDA ja 2,2 miljoni euro suuruse puhaskasumi, vastupidiselt oodatud puhaskahjumile.


  
Reisijate arv kasvas 3,3% võrra 1,34 miljonini, mis ületas prognoose, samas kui kaubaühikute arv vähenes peaaegu 22% võrra 76 tuhandeni, mis kajastab Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide ulatuslikku mõju.



[TAL1T - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73800_da42d0f435.pdf)


Tallink Grupp (Osta): Tulemuste ülevaade IV kv 23

Harju Elekter avaldas 21. veebruaril oma 2023. aasta IV kvartali tulemused. Kontserni tulud jäid IV kvartalis aastases võrdluses ligilähedaselt samale tasemele, samas kui efektiivsusnäitajad oluliselt paranesid. Samuti avaldas HAE 2023.a. tulemustest lähtuva dividendide ettepaneku.



[HAE1T - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73794_d5ae136085.pdf)


Harju Elekter Group (Ülevaatamisel): tulemuste ülevaade IV kv 2023

2023. aasta neljandas kvartalis teatas Coop Pank stabiilsest laenuportfellist ja suurenenud rahastamiskuludest, mis viis kasumlikkuse halvenemiseni. Samuti mõjutasid tulemusi erakorralised kinnisvarareservid.



[CPA1T - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73656_f4ce0acaf9.pdf)


Coop Pank (Ülevaatamisel) - Tulemuste ülevaade IV kv 2023

Nordecon AS avaldas 8. veebruaril eelmise aasta IV kvartali tulemused, milles avalikustas tulude vähenemise ja erakorralise tulu tütarettevõtte müügist.



[NCN1T - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73635_8e5338ac7a.pdf)


Nordecon (Ülevaatamisel): Tulemuste ülevaade IV kv 2023

Merko Ehitus avaldas 8. veebruaril 2023 aasta neljanda kvartali tulemused, edastades investoritele erinevad signaale tulemuste osas ning raporteerides rekordiliselt kõrgest ehituslepingute portfellist.



[MRK1T - Tulemuste ülevaade IV kv 2023](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/73621_12c6eddd89.pdf)


Baltic Analyses

Baltic analyses 6.10 euros/month

Companies under coverage