mida teha maaga?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
no sain maaomanikuks. 16 ha, Via Baltica jookseb keskelt läbi, 5 ha ühel, 11 teisel pool, kaks üksust. Lagedik niisugune, ei metsa, ei jõge. Asukoht Tallinnast kah ca 65 km eemal. Olen teda nüüd paar aastat ikka kevadel ja sügisel vaatamas käinud, kuid ühtegi õiget mõtet pole pähe tulnud, mida sellega peale hakata.
Kas oskab keegi nõu anda, mida niisuguse maatükiga peale hakata. Oleks see kõige õigem kohe püüda maha müüa, peaks seda hinnatõusu ootel säilitama või on ehk loota, et Via Baltica sellisel määral jalad alla saab, et sellele maale mõistliku rakenduse suudaks leida seoses Via Balticaga? -
Pane motell püsti, midagi sellist nagu psyhos oli :)
-
karri,
Minuteada peaks haritud põllumaa hind olema kuni 3500 krooni hektar, harimata umbes 1500, see on sel juhul kui maa on viljakandev. Euroopa Liidus küündib hektari hind haritud põllumaal 80 000 kroonini hektar.
Ilmselt on siingi tegu spekuleerimisega. Paned oodatava turuliikumise paika ja vaatad, milliseks kujuneb negatiivse ja positiivse stenaariumi kohaselt põllumaa hind oodatava aja pärast. Hiljem arvutad potentsiaalse keskmise aastatootluse välja.
Eestis pole põllimajandus veel kõige paremas seisus, lähiajal pole vist oodata väga suuri hüppeid, kuid tasakaaluhinna poole peaks vaikselt liikuma. Eks põllumaa muutub efektiivseks farmeritele siis kui EL tuleb. Kui põllumeestele kasulik, kerkib ka maa hind kiiremini.
Muidugi kui Via Baltica poolitab maad, võiks olla palju muidki variante kui maad lihtsalt hoida. Siis oleks see rohkem äriplaani moodi. Kui see maa pole sul haritud, saad mõnele põllumehele välja rentida, kes künnaks maa üles ja kasvataks näiteks vilja. Renditasu on umbes sama palju kui maamaks või natu peale. Haritud maa aga tõstaks krundi hinna kahekordseks (kui vaadata ainult põllumaa koha pealt) 25 000>50 000.
Eks sa ise kalkuleeri ja tee spekulatsioone, millal võiks antud krundi hind 500 000 piiri ületada, kas 5, 10 või 15 aasta pärast. -
Väga mõistlik kirjutis laurimelt. Nõustun igati. Ma pole kunagi aru saanud müstilistest maa kallinemise ootustest seoses EL-iga. Mis see põhjus siis on, miks see hind tõusma peaks?
EL-is on põllumajandusmaa suhteliselt kõrge hind võrreldes muu maaga küllaltki arusaadav, sest toetuste maht põllumajandusele ja maaelule on märkimisväärne. Maa väärtus tulenebki paljuski sellest, et see on vahend toetuste saamiseks. Nii palju kui mina aru saan, siis EL-i toetused 5 aasta perspektiivis vähenevad.
EL ja Eesti maa hindade puhul on veel üks oluline suhe:
inimeste arv (kaudselt majanduslik aktiivsus) vs. maa pindala. Eestis on elanike tihedus 1km2 kohta kordades madalam kui EL-is. -
US, ei saanud su jutust aru. ühelt poolt ütled, et maa pealt makstakse euroliidus toetusi ja maa on vahend toetuste saamiseks. ja teiselt poolt väidad et ei saa aru miks maa hind peaks tõusma seoses el-ga liitumisega. kas sa ei saa ise oma põhjendustest aru?
-
Kuna 5 aasta perspektiivis EL-i põllumajandustoetused kahanevad, siis kaob põhjus, miks maa hind peaks nii kallis olema. Ega siis kui Poola EL-i liikmeks saab, siis EL-i toetused samale tasemele saa jääda. See muudetakse ikka enne ära. Vastasel juhul maksaksid Euroopa domineerivad riigid vaesematele peale. Tavaliselt see niimoodi ikka ei käi.
Kui Agenda 2000 raamistik paika jääb, siis peaks aastal 2005 tulema väga tõsised subsiidiumide vähendamised ja aastaks 2007 peaks EL olema kvoodivaba. See tähendaks sisuliselt, et suures osas EL-is põllumajandus kaob, sest vaba turu tingimustes ei ole sealsed põllumajandustootjad küll võimelised tegutsema.
Seda tahtsingi öelda (tegelikult ütlesingi)- kõrge maa hinna põhjus kaob. -
Maa potentsiaalse tootluse kohta vt http://www.astelpaju.ee
See on parem kui NOK. -
Terve mõistus tõrgub uskumast, et EL jätkab lõpmatuseni samas suurusjärgus põllumajandustoetuste maksmist. Tohutud summad maksumaksjate raha lähevad lihtsalt selleks, et mingi suvaline vend saaks lehma pidada...
-
...või siis et ta jumala eest seda lehma ei peaks.....
-
Arvan, et maal olulist hinnatõusu ei saa olema. EL-ga pannakse paika meie tootmiskvoodid, sealt järgmise etapina jagatakse need tugevamate tootjate vahel ära, Nii, et kas on ümbruskonnas kellelegi müüa on või mitte peaks praegu juba selge olema. Siit edasi rakenda omi mõtteid.
Lisaks veel on see 16 ha nii väike pind põllumajanduslikuks tootmiseks. Mida soovitada Suurem osa pindalast metsastada. Sertifitseerituna tulevikus oma järglastele meeldiv pärandus, Sel juhul tasuks isegi maad juurde soetada.
Väiksemale maatükile rajada elamispind oma väikese meeldiva kujundatud ümbrusega. Enese trantsportimine 65 km edasitagasi pole probleem. Muutub teine harjumuseks. See mu oma kogemus. -
Ka minule, õigemini isale u.75 ha maad tagastatud. Jõe ääres ja puha.
Aga minu papa tegi mulle asja selgeks, et seda maad ei tohi müüa. No ok.
Mõtlesin siis 2-3 aastat mida sellega teha. Ja mõtlesin välja, et Astelpaju oleks päris huvitav.
Saigi siis eelmine aasta 1000 taime tellitud (1ha) ja see tuleb kevadel maha panna.
Tellisin veel 1000 taime sügisel maha panemiseks.
Plaanis rajada 3 aastaga 10 ha. suurune astelpaju istandus.
1 emas taim annab ~6kg marju. Marja korjamine mehhaaniliselt maksab 2 krooni kilo
ja kilo hind kõigub 20-40 krooni vahel.
St. ühest taimest 120 krooni. Istanduses tuleb muru niita ja olulistel hetkedel olla valmis kastma.
Eks muidugi on seal veel palju lisatööd.
Loodan, et leian mõne kohaliku, kes esialgu rutiinsed tööd endale võtab.
Täpsemat infot nagu juba ats ütles: www.astelpaju.ee -
Astelpaju on hea mõtte... Samas võiks proovida võtta tasu autode läbisõidu eest.
-
Astelpaju - hea mõte?!?!
Tundub, et see foorum jäigi toppama, sest kõik tellivad juba astelpaju taimi :). Tellimise käigus tuleb välja, et EV-s on üks suurem tegija, kellelt on praktilised kõik taimed juba ette ära ostetud. Millest selline müügiedu? Sellest, et taimede müüja ise lubab, et hiljem 2-3 aasta pärast kui taim vilja kandma hakkab, ostab ta ise kasvatajalt selle toodangu ära hinnaga, mille tootlikus paljudele äridele silmad ette teeb (ja milline isamaaline tegu eesti põllumehele lõpuks korralik kasum maksta). Milline rõõm, turustamise probleem on ka ära võetud – ainult istu ja oota kuidas arved laekuma hakkavad. Inimestele meeldivad lihtsad lahendused :).
Kui palju siis EV-s seda imehead marja tarbitakse, milliseid tooteid sa tead astelpajust? Kas olete sattunud nägema, kuidas mõni eurooplane või lähinaaber seda marja matsutades lusikaga sisse ajaks? Vitamiinisisaldus – ehk siis ravimitesse – nõuded toodangule – sertifikaadid!!!! Kas pole lihtne?
Kas sa tead ka, kui palju seda astelpaju juba maha pandud on?!?!?!?! Ehk sinusuguseid rikastujaid, kas need on juba rikkaks saanud? Kes on suuremad konkurendid, kellel on juba aastate pikkune väljakujunenud maine loodustoodete tootmisel? EV-l see praktiliselt puudub!
Kui sa oled selle info kätte saanud, jõuad sa järeldusele et astelpaju on väga hea äri, aga mitte sellisel kujul nagu seda sulle praegu serveeritakse – marjakasvatuse eesmärgil. Tunduvalt parem äriidee on ära kasutada see kunstlikult tekitatud nõudlus e. pakkuda nendele paljudele kiirrikastujatele seda (unistust) mida nad soovivad (tulevikus saadava kasumi genereerijat) – taimi. Marjade reaalnõudluse kohta mul info puudub, aga taimede müügiga vähemalt praegu ei tohiks probleeme olla. Olen kuulnud, et nende pärast käib kevadeti lausa löömine :). -
Eelmisel sügisel käis igal juhul samasugune löömine ka marjade pärast. Marjakilo eest maksti 55 krooni ringis väravas sulas kätte. Mulle tundub, et järgmisel 3 aastat ostavad kogu saagi ära ainult Eesti toiduainetööstused, Salvest, Rõngu jt olid juba tänavu käte peal, et saaks ainult osta.
Mina igal juhul ei ole Eestis seni kohanud paremat äriideed kui astelpaju kasvatamine. Kanada Põllumajandusministeerium näiteks arvab, et astelpaju on üks perspektiivsemaid kultuure nende jaoks (Kanada mastaapides!), aga Eestil on täna olemas konkreetsed konkurentsieelised kõigi teiste pakkujate eest, v.a. ehk Läti.
www.seabuckthorn.com tasub ka vaatamist. -
ats? Kas ise ka kasvatad ja kui siis kus?
-
lisaks ei ole raskel laupäevahommikul midagi paremat lätis tetrapakki pandud kangest astelpajumahlast. toidupoes pole näinud aga ühes turgu domineerima kippuvas apteegiketis alati olemas.
seega, arvestades eesti joomakultuuri võiks astelpajumahl müüa väikese turunduse tagajärjel reedest pühapäevani paremini kui keefir? ;) -
Tooted astelpajust võivad olla fantastilised N: astelpaju dzemm, aga EV-s tarbitavad kogused on imeväiksesed. Pakun, et eesti tootjad ostsid eelmisel aastal ca 20-30T a-paju marja, vo sellel aastal tuleb 50T kanti, aga need kogused on ju paari istanduse rida. Teised võivad oma marjad ise moosiks ära keeta.
Sellele vilja kasvatamisel oleks jumet kui saaks ekspordiks müüa. Kui keegi tab auku, andku vihje. Suurte koguste eksportimisel kasvaks EV SKP märgatavalt ja põllumaa tootlus oleks parem kui finant- või kinnisvaras. -
Minu teada müüdi suur osa marjadest siiski Soome.
Täpne info puudub aga seda olen nagu kuulnud. -
tarvot: Kasvatan ise ka astelpaju, Harjumaal ja Lõuna-Eestis. Plaanis kõvasti juurde istutada tänavu.
Ekspordi peale saab siis mõelda, kui on kogused taga. Selleni läheb bioloogilistel põhjustel kolm aastat veel vähemalt. Soomlased ostavad väikseid koguseid küll praegu ka.
sCandal: see on hea et sulle see leedu (mitte läti!) a-pajumahl maitseb. :) Saladuskatte all võin öelda, et see on tegelikult täielik solk võrreldes korralikust toorainest tehtud mahlaga. Loodetavasti on järgmisel aastal samal ajal ka korralikku kodumaist mahla juba saada. -
Lõhnab uue tulbisibulate maania järele. Kui Holland 17.sajand läks ajalukku, siis Eesti 2002 võiks ju kah olla ajalooürikutes koos selliste auväärt maaniatega nagu tulip mania, south sea bubble jne. Äkki ongi see Eesti Nokia.
-
to: ossa
Lihtsaid lahendusi pole olemas, ka mitte astelpajukasvatuses.
Kõikidel tulemustel on omad loogilised põhjendused. Eelkirjeldatud "ebanormaalne" kasumlikkus eksisteerib vaid lähiaastatel, tulevikus on suure tõenäosusega tegemist tavalisest tulusama põllumajandustootmisega.
Eestis kasvatatakse astelpaju täna ca 200 hektaril, 90% Eesti kasvatajatest on koristamise, töötlemise ja turustamise korraldamiseks ühinenud (TÜ A-Mari, ca 150 kasvatajat). Lähiaastatel rajatakse veel ca 1000 hektarit istandusi.
Maailmaturu suurim "tegija" on Hiina ca 1miljoni hektariga. Hiina probleem on toodangu madal kvaliteet. Mari tuleb külmutada tundide jooksul peale koristamist ning see eeldab viljelusel logistiliselt arenenud keskkonda, mida Hiinas pole. Eesti turg vajab kuni 150-200 MT aastas, seda koos õli tarbimisega, ülejäänud eksporditakse. Kontaktid Hiina marja tarbivate tööstustega on tekitanud neis kindla huvi Eestis toodetud marja ostuks, kuna kvaliteedivahed on väga suured. Täna TÜ-le A-Mari laekunud erinevad ostuhuvid ületavad oluliselt lähiaastate tootmisvõimalusi.
TÜ A-Mari initsiatiivil on ühinenud ka Läti astelpajukasvatajad, kuna müüa saab vaid ühtlase kvaliteedi ja piisava mahuga koguseid.
Eraldi lugu on taimede ja sortidega.
Eestis kasutame täna Venemaal aretatud nn. Trofimovi sordigrupi astelpajusid, mis on kõrgviljakad ja merelises kliimas hästi toimetulevad (venelased kasutasid astelpajutooteid oma kosmonautide turgutamiseks orbiidil - seetõttu investeerisid aastakümnete jooksul erakordselt suuri summasid astelpaju aretuseks). Need on hetkel konkurentsitult maailma parimad merelise kliima sordid. Kuna esmase sordimaterjali hulk paljundamiseks on olnud ebapiisav, siis on seni
taimede vajadus ületanud nõudluse.
Eelnimetatud sordigrupi taimi on täna võimalik praktiliselt piiramatus koguses müüa Soome hinnaga 3eur/tk, kuna soomlaste endi aretatud sordid on täna veel ca 4x lahjemad. Soomlased on samuti huvitatud marjatootmisistandike rajamisest, aga seni oleme pidanud oluliseks olla marjaturgudel tegijastaatuses enne soomlasi. Ja kõik, mida on suudetud paljundada, on tänaseks istutatud maha Eestis.
Vene materjalide põhjal on Eestis alates 1995. aastast aretustööd jätkatud ja tänaseks saadud tulemused peaks Eesti astelpajukasvatuse konkurentsivõimet jatkuvalt säilitama.
USA-s on astelpaju tunnistatud viie perspektiivikaima põllumajandustaime hulka.
Tegemist on lämmastikfikseerija taimega, st sarnaselt ubade, herneste ja muude liblikõielistega suudavad nad tänu sümbioosile mügarbakteritega hankida õhus leiduvat lämmastikku ja on seetõttu maailma põllumajanduses vägagi levinud. Ka puuduvad astelpajul täna olulised looduslikud vaenlased (see ei tähenda, et neid mingi aja jooksul ei tekiks).
Majanduslikult tähendab see seda, et me ei tee kulutusi väetamiseks ja keemiatöödeks, mis moodustavad igasuguse marja kasvatamisel tavaliselt enamiku kulutustest. Astelpaju tootmine toimub hetkel täiesti "mahedalt", ilma et me peaksime tegema mööndusi kvaliteedi või koguste osas.
Lauri Aaspõllu
astelpaju@astelpaju.ee -
Üle hulga aja üks huvitav teema! See astelpaju värk on küll vinge - igatahes edu ja jõudu!
Generaalselt maast. Mina seda hüppelist põllumaa hinna kasvu ei usu. Põllumehed vaatavad ikka maa boniteeti ja hind on vastavalt sellele - elik siis 2000-5000 kr/ha. Maa puhul on ikka need 3 tähtsat asja - location, location & location. Diskonteerides välismaalaste gigahuvi suvaliste maade vastu, tuleb arvesse võtta, et Eestis on käibes olevat maad ca 3 ha inimese kohta imikud ja raugad kaasa arvatud. Mistap pakkumist oleks nagu kõvasti, oleks vaid ostujõudu. Ühesõnaga location maksab - olgu siis koha väärtuseks kas ilus loodus, puutumatu mets, ojake või mis iganes. -
Mul ka mõned ha`d maad Valgejõe ääres. Riik tahab kahuritele laskmiseks ruumi ja minu maa näib sobivat. Tahab ära osta koos naha ja karvadega 50 senti ruutmeeter. Kohe kuidagi ei taha müüa.
Mida arvate .... ???! -
Iseenesest ei ole maa hinna tõusuks mingit põhjust loota.
Aga samas, kui vaadata seda hinda (nagu siin ilmneb 3000-5000 kr/ha) siis oleks
tõusu ruumi küll.
Ei tea küll põllumajandusest midagi aga kas 1 ha kartuli, porgandi, peedi saagist seda
raha juba paari aastaga tagasi ei saa??? -
Keskmisel aastal on on kartulisaak 200 ts/ha ehk siis 20 tonni hektarilt. Kui väetada ja on soodne ilm antud kasvuperioodil, siis võib olla saagikus ka suurem. Kui eelnevatel aastatel on kokkuostuhind olnud 1.5 - 2.2 krooni, siis arvestades praegust kõrgemat jaehinda poodides, siis praegu ehk ka rohkem. Ei ole ise kursis hetkehindadega.
Kui nüüd vaadata, et tulu 30k+ ha kohta on üsna suur summa, siis selle nullivad ära kõikvõimalikud kulutsed: maaharimine, kütus, masinate amortisatsioon, kartuli käitlemine(koristus, sorteerimine, hoidmine), turustus jne jne.
Paremal aastal ehk tõesti on võimalik ka mingit kasumit teenida. Kui aga tarbija tasandilt vaadatakse, et mis maamehel viga, näe kartuli hind poes tõuseb, siis peaks arvestama ka sellega et ka kulutused järjest suurenevad. -
Aga mesindus või maasikad, vaarikad, mustikad jm.
-
Hmm?
Aukartust ärataval hulgal põllumajandusspetsialistidel on internetiühendus ja mis peamine neil on lisaks veel üks huvi - aktsiainvesteeringud. -
Naed siis...teine Eesti:-)
Kuidas Ruutel vordleski "loodusjoudude meelevallas ... ja mugavates pangakontorites"
Aga mis puutub loodusjoududesse, siis koiksugused loodusega/ilmaga seotud riskid kipuvad vist suurenema, see mis toimub Kesk-Euroopas, UKs on juba suht kreisi (stabiilselt uleujutused jne). Kaua see Eestigi paaseb. Ja selle kindlustusega ju eriti arenenud lood ei ole ? Voi? -
Mida enam jama mujal, seda suuremad nõudlus meie toodangule.
Ühe õnnetus on teise õnn.
Muidugi Eestis ka jube tormine viimasel ajal olnud. Trombid ja teab mis veel... -
to: Lauri Aaspõllu
Palun mõned täpsustused: ..Eesti turg vajab kuni 150-200 MT aastas - kas ühik MT tähendab miljonit tonni? Minu lühikese küsitluse põhjal sain Eesti astelpaju vajaduseks 20-30T, maks 50Tonni. Lisaks veel väiksesed maks ca 50T kogused ekspordiks Soome. Ikkagi peaks marja praegu EV-s üle jääma olemasolevate istandusete tootlikkusega võrreldes.
Nagu aga väidate, et taimede müümisega Soome ei ole mingeid probleeme - seda võiks juba uskuda ning nagu teame on ka eestis nõudlus suur.
Seega tahtsin jõuda enda (ilmselt nii mõnigi teine on selleni jõudnud) eelpool toodud mõtte kinnituseni, et PAREM IDEE ON PRAEGU TEGELEDA ASTELPAJU TAIMEDE MÜÜGIKS KASVATAMISEGA. -
Mis puudutab Kesk-Euroopa ja UK üleujutusi, siis need nähtused on suuresti metsade ja eriti soode hävitamise tagajärg. Sood nimelt puhverdavad suures mahus liigvett.
Seetõttu nii hullude üleujutustte kolimist mede maadele esialgu karta pole. -
Lauri Aaspõllu on minu teada suurim astelpaju taimede kasvataja.
-
Mõtlesin, et kui kasulik siis nende taimede müük on.
kui iga aasta ostab nt. 70 tegelast 1000 taime, siis teeks see turu suuruseks 35 kroonise taime puhul 2,6 miot. -
"just like TSE '97" :)
-
Astelpaju marja (NB mitte taimede) tootmise teeb mõnusaks ülimadal püsikulude tase. Praktiliselt - kui pole saaki, pole ka kulusid, sest 90% kõigist kuludest on seotud koristamisega. See on hoopis teine ärimudel võrreldes näiteks teravilja kasvatamisega.
Seda muidugi eeldusel, et istandusest on saadud vähemalt üks korralik saak -> siis on alginvesteering igal juhul tagasi + normaalne tootlus pealekauba.
Tegelikult kehtib sama mudel ka teiste põõsana kasvatatavate marjade kohta: must sõstar, mustikas, jõhvikas, aroonia.
Siinkohal küsimus asjassepuutuvatele kodanikele: kui oleks selline firma, mis kõige sellega suurtes mahtudes tegeleks, kas teie ostaksite selle aktsiaid oma pensionifondi?
Mina pensionikogujana magaks rahulikumalt, kui te seda teeks :) -
to jusT
Sinu poolt tuletatud astelpaju taimede aastane müügimaht peaks olema reaalne 2,0-2,5 milj.kr.
Hr. Aaspõllu väidab eespool, et käesoleval aastal istutatakse juurde ca 1000 ha. Ei usu seda numbrit kuidagi, milleks sellised mahud?
to ats - korralik saak ei tähenda veel raha... :) -
nōustun peepre sinuga
väidan ka et Hr Aaspōllu on astelpaju vallas Eesti kōveim tegija. -
Berry Farming toob minuteada astelpaju taimi müügiks sisse.
Järelikult on ikka midagi paigast ära. -
astelpaju väga tore mõtte et kui ära jätta murupügamine ja asendada see lammastega kas selline variant töötaks
-
Kuna ei taipa piisavalt ei keemiast ega astelpajust, siis vägagi meelevaldne võrdlus kuid kunagi oli aeg kui kõik punase elavhõbedaga kauplesid. Seda ka mäletan, mis asjast lõpuks sai. Kas ma olen ainuke karu?
-
lambad mitte ei lähe, sest need söövad su pajupõõsad ära koos saagiga
-
to ossa: mina tean küll eestimaise toodanguna väga hästi müüdavaid astelpaju viljadest valmistatud toodanguid - rõngu mahla astelpaju nektar, keegi teeb astelpaju-ebaküdoonia moosi ja astelpaju kooki pakuvad mitmed toitlustusettevõtte menüü püsiva osana. kuigi käesolev teema on maa kasutamisvõimalustest läinud väga ära astelpaju peale, leian siiski, et selle mahategemine on ennatlik. ka lähinaabrite lätlaste seas on astelpaju nektar üha populaarsust kogumas eelkõige selle suure vitamiinisisalduse ja tervislikkuse tõttu.
-
Olen ka seda astelpaju kasvatamist uurinud. Arve ei oska päris öelda, aga kui minna veel mahla pressimise peale edasi, siis mahla müügist saadudud tulud on veel suuremad, kui marja müük. Sisuliselt on nõudlus astelpaju nektari peale. Muidugi siis peab sul olema istandus suurem, kui 1 ha, et nektari tootmisega tegeleda.
-
KUi kellegil on soovi osta minult astelpaju taimi siis võtke ühendust. Astelpaju ühe taime hind oleks 40.- see n 10.- odavam kui tavaliselt müüdakse.
Kui on huvi võtke ühendust.
E-mail: nupsu92@hot.ee
Tel.:55695012
Aitäh -
See astelpaju haip on tüüpiline püramiidskeem, mille tipus ongi needsamad taimekasvatajad :)
Võib ju teha meeletuid istandusi, aga tarbijaid on kah vaja. Astelpaju ikka küllalt omapärase maitsega ja paljudele ei meeldi. -
Müü Saksamaale. Seal ostavad.
-
Mulle astelpaju maitse väga meeldib. Aga mitte niiväga, et ma teda selle hinnaga ostaksin.
Paraku meeldivad mulle toitvad ja vitamiinirikkad astelpajumarjad, nende kasvatamiseks peab aga väga mitu tuhat kilomeetrit ida poole (ja seoses klimaatiliste iseärasustega ka natu lõuna poole) suunduma.
Üldiselt teada-tuntud jutt kullaotsijatest ja labidamüüjatest. -
Astelpaju on väga perspektiivne toode, aga tänase hinnaga ikka pigem friikide meelelahutus kui massikaup. Äri muutub oluliselt kui müügihind langeb samale tasemele kui kõigil muudel marjadel (laias laastus 1 EUR/kg) ning tekivad tõsiselt kaubeldavad kogused.
See peaks juhtuma, kui tänaseks rajatud suured istandused (100+ hektarit) korralikult saaki hakkavad andma.
Samas muidugi 40 kr/taim rajatud istandus sellist hinda välja ei kannata.
PS Kas keegi midagi isand Aaspõllust on viimasel ajal kuulnud? Sõmerpalu mõis oli igal juhul oksjonile pandud hiljuti :( -
kas tegemist on mingi Kuldse Börsi foorumiga?:) võin muidu pakkuda värsket kala, kui keegi soovib:)
-
Peaks pühapäeva hommikuse delivery tähtajaga lestafutuure ostma.
