Mida teha õppelaenuga?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Küsimus järgmine -- kas tasub võtta õppelaenu, et see kuhugi paigutada (teatavasti 15000 aastas ja nii 4 aastat ning intress 5%)? Kuhu seda võiks investeerida?
-
Intressimäär on tegelikult madalam kui 5%, kui saad muust maksustatavast tulust maha arvutada. Nagu 3,7%+tagasilaekumise hilinemine. Järelikult tasub võib-olla ka deposiiti panna. Tekib siiski endale risk, et paigutus osutub vääraks. See pole 4 aastaks vaid 4 kuni 12 aastaks.
-
Ma mõtlesin 4 aasta all seda, et kokku saab laenu võta 4 aastat e 4x15000.
-
aga tagasimaksmine toimub: 1 vaba aasta+(s6javägi)+2*6ppeperiood(antud juhul 4a)=10a
-
Arvata on, et järgmistel aastatel on nii summa kui ka intress suurem.
-
Ära unusta, et 1 vaba aasta + sõjavägi tuleb ikka intressi maksta.
Samas arvan, et noorena oleks tark see raha toredate ettevõtmiste peale magama panna.
Kui just hädasti elamisele ära ei kulu.
Tark oleks oma kaaslastega (noored uljad) palju reisida, sõprusringkonda laiendada ja ühesõnaga kõvasti pidutseda. Raha jõuad teenida ja korjata ka peale kooli.
Kui saad 50-55 aastaselt tänu sellele natuke rohkem raha aga ülikooli aeg sai vähe õlut joodud siis pole küll elu täisväärtuslikult elatud.
Muidugi viimasel kursusel oleks tark oma peoõpradest kaugeneda ja oma tulevasele tööle pühenduda. -
Aga ikkagi võlg on võõra oma. Kui ikka täpselt ei tea kas on vaja või mitte siis ära võta.
-
JustT väga hästi öeldud, tõesti pole oma üliõpilasaastaid mõtet maha magada. Samas on kindlasti ka võimalik korralikult tööd teha, investeerida ja ka õppida ja samas korralikult ja tihti pidutseda ja muid noorte tegevusi harrastada. Minul on see vähemalt mingit pidi õnnestunud ja olen rahul. Raha saab alati(palju) teenida, aga aega tagasi ei too. Nii, et kindlasti mõelge ennem, kui te kuhugi kontorisse ennast sulgete, millest te ilma jääte.
-
Täpsustan seda, et sõjaväes oldud aja eest ei pea intressi maksma.
-
Miks sa seda siit küsid? Sellepärast, et sisimas soovid nats kätt harjutada. Ah? Mina oma õppelaenusid täies mahus maha ei parseldanud, investeerisin ja kasvatasin koos muu varaga. Kui sul on olemas ka muu sissetulekuallikas, võid proovma hakata likviitsemate eesti aktsiate peal või optsioonidega. EYP-s on hästi odavad tehingutasud. Kui sul aga sissetulekuallikat ei ole, kaldun arvama, et peale seda, kui su raha on paar nädalat aktsiate all seisnud, tekib vajadus õlleraha järel. Nii et mõtle.
-
aasta 2000 (kaubamaja aktsia ca 1 eur.) oleks võtnud 15000 eest kaubamaja aktsiaid + lisaks igal aastal veidi kerkinud hinnaga (aastaks 2004 kuskil 5 euri), kokku ca 60 tuhande eest.
Praegu on 8.41 hind ja kui järgi mõelda siis väga vale investeering poleks olnud :) -
aasta 2007 (kaubamaja aktsia ca 8,40 eur.) võtaks 15000 eest kaubamaja aktsiaid + lisaks igal aastal veidi kerkinud hinnaga (aastaks 2011 kuskil 42 euri), kokku ca 60 tuhande eest.
Aastal 2014 on 71 EUR hind ja kui järgi mõelda siis väga vale investeering see ei saa olema :) -
Aga võib-olla on mõistlikumaid paigutusi? Mul endal just täpselt seesama mure, kas lüüa kohe kõik laiaks või...? Laenu võtmisega pole küsimust, ikka täismahus.
-
2010 söövad rimi ja T-market selveri taskud tühjaks ja oled omadega miinuses :)
-
või juhtub vastupidine ja oled omadega plussis :P
-
Ttrusti kalkulatsiooni järgi võiks 71 eurise taseme juures 4 aasta pärast Kaubamaja puhaskasum küündida umbes 2,7 miljardi eesti krooni juurde aastas, et õigustada seda hinda.
Unistamine on tasuta:) -
Kui sa tööl käid saad tõenäoliselt tulumaksu vabastust,seega reaalne intress on 3,6%,aga Vist BIG pakub praegu 5%.Kuid ise hoian fondis,õigemini viivitan õppelaenu tagasimaksmisega,arvates et fond pakub paremat tootlust ,kui 3,6%
-
Väike täpsustus, tegelikult ei ole see algne, ilma tagastuseta intress 5% vaid tsipa kõrgem. Asi selles et järgmise aasta intressi osa võetakse ette maha, st. sa ei saa alguses kätte 15 000 vaid 14250 miinus veel vist mingi lepingutasu... Vähemalt vanasti oli see nii, võimalik et süsteemi on muudetud.
-
õppelaen peaks olema ka juba 20K minu meelest?
-
Tänavu lubati mulle küll kaks kymppi puhtana käteen!
-
intress võetakse ikka tagantjärgi.
Ehk siis kui esimene 2007 1 sept. võtad 15 000.- Siis 2008 1 sept. kantakse kontole teine osa 15 000.- ja samal ajal võetakse kontolt maha ka esimesel aastal antud 15 000.- pealt intress 5%. -
Põletage mind tuleriidal, aga laenurahaga investeerimine on kurjast... Et kui sul õppelaenu just õpingute tarvis vaja ei ole, siis jäta parem võtmata - mine tea kuna laenuressurss marjaks hiljem ära võib kuluda.
-
kuskilt peab ju alustama, sest julge hundi rind on haavleid täis :)
-
Õppelaenuga on see paha lugu, et laenuressurssi antakse ikka ja ainult õppeaastate kaupa ja seda ressurssi ei saa kuhugi tallele panna paremaid aegu ootama.
-
Teate kui on soov õppelaenuga laenamist õppida, siis tehke endale selleks parem mingi 10k limiidiga ego või magnet.
Koolitus on kiirem, teravam ja vahetum. -
õppelaenu tasub võtta juhul kui oled kindel et hiljem saab sinust riigiametnik ja õppelaenu kustutamine endiselt toimib. Siis näen mõtet õppelaenu võtta, aga kui peaks kaduma soov ametnikuks saada või õppelaenu enam ei kustutata samadel tingimustel kui praegu, siis on asi kahtlane. Nõustun eespool öelduga, et laenurahaga investeemine on liigne riskibisness.
-
OEh, õppelaenu ei maksa võtta selleks, et riigiametnikuks hakata.
Praegu alustades on tingimused nigelad.
Laenu tasub ikka õppimiseks võtta, õpid siis investeerimist või mitte. -
Ei näe suurt probleemi, et võtta õppelaen ja sellega börsil tegutseda. Ei kujuta ette mida hullu selle rahaga tegema peaks, et kõik hävineks? Julmalt USA börsile tormama ning optsioone näppima, ilma midagi nendest teadmata. Sellisel juhul on jah ülisuur võimalus see raha väga väga lihtaslt kaotada aga rahulikult Balti börsil harjutada ja kogemust saada ning ka lisa teenida on ju igati normaalne nähtus. Kui ei proovi ega siis ei saagi oskama. Siiani olid ju ajad head. Kui raha hetkel ülemaailma fondides on ja juurde tiksub rahuliku südamega siis katab ka intressid ja tagasimaksed ära. Tegu ei ole ju nii meeletu summaga, et kui peakski see kõige hullem juhtuma, siis ei tule sellest suurt hävingut.
-
selles mõttes on tõesti kavalam raha börsidele paigutada, kui see niisama sirgeks tõmmata. Mõelge järgi, kus on teie õppelaen? Tagantjärele leian mina näiteks, et midagi väga mõistlikku sellega ei teinud. Ekstreemsemad vennad laristasid selle lausa klubides maha. Koolirahaks just hea õppimiseks, kui seda just otseselt elamiseks/üüri maksmiseks vaja ei lähe.
-
Kui mina kunagi veel õppelaenu võtsin (see oli ammu) siis see tehti kohe vedelaks. Kui tagasimaksmiseks läks siis oli inflatsioon selle väärtusetuks muutnud. Aga sellegipoolest lasin tolleaegses Hoiupangas järelejäänud 100 krooni kohta endale järelmaksugraafiku koostada kuna tahtsin neid lihtsalt närvi ajada.
Kuid praegu - kuna selle õppelaenu intress on väike võrreldes järelmaksu kaartide (magnet, ego, jne) siis tasub osta kodutehnikat (külmik, pesumasin, jne.) Tagasimaksmisel mängib rolli ka inflatsioonifaktor ja ka see, et riik kustutab osa õppemaksu kui sünnib teine laps. -
Õppelaenu tasub ka siis võtta, kui pärast ülikooli kohe plaanis lapsi saada - iga lapsega jääk pooleks! Märksa suurem boonus, kui see tühine TM tagastus.
Ennevanasti oli õppelaenu mõte madalas intressis (mina võtsin 5%õppelaenu ajal, kui "tavainimene" alla 10% laenu ei oskand tahtagi). -
Ma ütlen ausalt, et mingi 20kilo õppelaenu on naljanumber ikka. Kui see on mõeldud, et aitab sul elada, siis mida sa sellega elad?! Aasta peale 20 k?
Vaadates mis toimub mujal maailmas on see veel enam naljanumber.
Norras saavad üliõpilased toetust ca 13 000 eek, Taanis on see vastavalt 10 000 miinus maksud, teeb välja ca 9k, sellegi rahaga ei ela nad ära ja töötavad lisaks. Muidugi nad elavad ka "mõistlikult" ehk teisisõnu kõik on olemas.
Siiski, minu point on see, et 20tonni õppelaenu on naeruväärselt vähe, sest selle eest ei saa pea kuskil Eesti kõrgkoolis isegi oma õppemaksu tasuda. Tule taevas appi, õppelaenust võiks ikka koolimaksu saada makstud. -
Õppelaenu vähendamiseks lapsi saada on ikka tarkus omaette, investeering lausa.
-
Huvitav, mida arvavad asjaosalised, kes ütlevad, et laenuraha ei tohi investeerida, firmadest, kes laenu võtavad? Suunal kindlale hävingule?
-
küsimus pigem pimesi rahapaigutamisest... ostes kindla eesmärgiga ja analüüsiga pole see kindlasti patt
-
Praeguses majandusolukorras mina eelistaks saabaste viksimist või ajalehtede laialivedamist.... Tõenäosus miljonäriks saada on suurem.
-
Kas õppelaen on ka nn eurolaen?
-
Õppelaen on seotud euroga.
-
Muide, meil külas teadlikumad pensionärid võtavad juba vaikselt raha välja ja panevad sukasäärde (Swedpank). Samuti oli väga kahtlane vaadata Äripäeva seminaril 2 päeva järjest ca 10 x järjest ja nii ca 5 x üht ja sama Swedpanki reklaami - ilmselt on neil ikka midagi varjata!
Sellest tulenevalt küsimus - kas BIG on õppelaenu investeerimiseks ikka piisavalt kindel koht? Mul seisab siiani värske õppelaen konto peal, Järvevana alla panna ka nagu ei tahaks...
Andke häid soovitusi! -
Joo maha - saadud kassiahastus toob parima idee selle raha tagasimaksmiseks :)
-
Velikij, maksa õppelaen kohe tagasi, see pole mõeldud pensionäridele :)
-
Ma mõtlesin ka, et maksaks kohe tagasi. Aga pank, sunnik, ei võta enne raha vastu, kui kool läbi. Nii et Kuldar, tänud hea nõu eest, aga kahjuks pole see realiseeritav.
Any more ideas? -
Ma ei teadnudki, et tänapäeval ilma õppelaenu võtmata õppima ei lasta...
Arusaadavam oleks ju konkreetne õppemaks, mitte kohustuslik õppelaenu võtmine. -
Hoia kodupangas tähtajalisel igakuisete maksetega. Hauka mõnda bõrsiaktsiat nn põhjast kui tunned et põhi käes. Tee seda nt kordi 3, 10 kilo eek kaupa. st saad 3x põhja proovida.
-
Õppelaenul ju intress väiksem kui tähtajalistel hoiustel. Kõige kindlam oleks muidugi panna tähtajalisele hoiusele sinna panka, kust laengi võetud. Aga mine sa tea võib-olla on pankadel ka veel nii kaval lähenemine, et krahhi korral laen nõutakse tagasi, aga hoius läheb vett vedama .... ja Swedpank ei taha vist ka eriti kõrget % anda. Aga vähemalt sa ei kaota hetkel ja saad soodsamaid inv. momente passida.
-
Mul tuli vahepeal päris hea idee. Nimelt on 30 tonni päris hea seemnekapital mingi normaalse džiibi sissemaksuks (OK, imevähe tuleb võib-olla juurde panna). Ja kui oled tubli ja lisaks stippi iga kuu saad, on liisingmaksete jaoks positiivne rahavoog kah garanteeritud. Vaielge veel vastu, et elu pole lill!
-
aga kust bensuraha tuleb? Kasko, liikluskindlustus, õlivahetus, klaasipesuvedelik, lõhnakuusk? :)
-
Aga mõtle selle peale.Sul lootust saada kõrgendatud vastassoo esindajate tähelepanu.St ka paremaid võimalusi stressi maandamiseks vastassoo esindajatega...Seeläbi tööviljakus suureneb.
Polegi ehk paha diil -
no siis võiks juba raha otse pordumajja viia - jäävad närvid ka alles :D
-
jah dziibi sissemakse tundub mõistliku investeeringuna, lisaks õppelaenu intressile ssiis veel võtta juurde liisingu intress ja järelmks ka.