Eesti jooksevkonto puudujääk - kuidas lõpeb pidu seekord?
Log in or create an account to leave a comment
-
Eilsel LHV kliendipäeval esinenud Toomas Reisenbuk juhtis tähelepanu kasvavale jooksevkonto defitsiidile. Tegin täna ametliku statistika põhjal arvutusi.
5 esimese kuuga oli jooksevkonto puudujääk 6.055 miljrd. krooni. Sama tempo jätkudes teeks see 2002 kokku 14.533 miljardit krooni.
2001 SKP oli 96.6 miljrd krooni. Kasvades aastaga 7% saaksime 2002 SKP-ks 103.3 miljardit EEK.
14.533/103.3 = 14%.
Võrdluseks, kuulsal 1997 aastal küündis jooksevkonto defitsiit 13%-ni. See pani välisinvestorid liikuma. Tänane Eesti number pole veel tähelepanu pälvinud, aga kauaks see nii jääda ei saa.
Nüüd küsimus, millele vastata ei oska - Kuidas laheneb asi sel korral? Arvamusi palun? -
paralleel 1997-1998 aastaga on väga sobiv:
- jooksevkonto defitsiit ligi 15% SKPst
- intressid ülimadalad, inflatsioon päris suur
- laenu saab põhimõtteliselt null-omafinantseeringuga (1997 aastal aktsiate vastu, täna kinnisvara vastu)
ilmselt tuleb üks vastu võtta üks külm du.
aktsiaturg (mida tegelikult ju eriti polegi) ei huvita kedagi ning seega võiks see olla kõrvaline teema.
laks võiks tulla kinnisvara poole pealt - vaadates neid sadu majasid, mida täna üle tallinna ehitatakse, ning veel neid tuhandeid, mida on juba viimase paari aasta jooksul ehitatud, on mul isiklikult sügavad kahtlused, kuskohast võetakse need ostjad, kes kogu selle ehitatava pinna ära ostavad. kaubanduskinnisvaraga on hetkel sama seis - pinda tuleb metsikult juurde, uusi kaupmehi/kaubamärke/tooteid ja tarbijaid aga mitte.
Kinnisvarakräi puhul on minu arust küsimus enam mitte KAS vaid MILLAL ? Erinevatest allikatest on pakutud kräi toimumise ajaks 2004-2005. Ja ei olegi vaja kaugele tagasi vaadata - kui keegi viitsiks Soome ja Rootsi 1990ndate alguse makro- ja kinnisvaranumbreid veidi vaadata ??? -
Parim võimalik stsenaarium: välisinvestorid müüvad aktsiaturu PAANILISELT alla ja noored Eesti pensionifondid saavad ennast normaalsetelt tasemetelt aktsiatesse sisse osta.
-
Graafikuga nõus. Arvan, et läheb juba vana järeleproovitud mudeli järele. 2002 makronumbrite selgudes läheb rootslastel, soomlastel kõht lahti, krooni intressid ronivad kõrgemale, laenamine väheneb, mõned kinnisvaraarendajad ja kaubanduskeskused lähevad pankrotti. Seejärel kusagil 2003 lõpu poole väänab Eesti Pank kommertspankadele kõrgema kohustusliku reservi nõude kaela misjärel lõppeb laenude väljastamine pea täielikult ning mõneks ajaks saabub uuesti jääaeg.
-
Tegelikult on cynicu scenario ikka jube must. EP võiks praegu ärgata ja kommertpanku tagasi hoida, mitte teha seda 2003 sügisel. See on ikka see, et uppujale lükka vaid takka, sest välja tõmmata enam ei jõua, õigel ajal sai kaldal istutud ja peenikest naeru peetud...
Teine erinevus 97 aastaga on see, et kui siis sai reaalmajandus ennast välja vedada tänu stabiilsele Euroopale ja tõusvale Ameerikale, kräisid vaid arenevad turud, siis nüüd pole ka sealtpoolt erilist päästerõngast oodata...kui ehk EL...mingil määral hästi natuke? -
Kui vaadata ajas tagasi paar aastat, siis spekulatiivsed välispangad, kes mängisid krooni devalveerimise peale said armetult peksa.
Enamasti kipub sellist tüüpi kauboidel mälu võrdlemisi lühike olema. Seetõttu on vüimalik, et võidakse uuesti tulla Eesti krooni ründama. Lahendus saab olema sarnane minevikule
Rünnakud toovad enesega kaasa intressimäärade hüppelise tõusu, mis paneb põntsu nendele, kes on liigagressiivselt laenanud. Samas ei usu, et sellega kaasneb laiemapõhjalisem krahh kuna intressimäärad ei jää kõrgetele tasemetele kauemaks kui paar kuud. -
Pidu käib täie hooga. Tavaliselt on viimaseks indikaatoriks enne suurt jama veekeskuste ehitamine. Meil ei ole varsti enam küla ega linna, kus veekeskust ei ehitata. Kaubanduskeskustest rääkimata.
Eluasemelaenu intressid on ülimadalad ja uued korterid on kõik ette müüdud.
Samas ajavad jooksevkonto defitsiiti suuremaks ka uued suurinvesteeringud: terasetehas Muugal, Narva jaamade rekonstrueerimine.
Arvan, et seekord pidu pauguga ei lõppe. Vaid mõne aja pärast hakkab vindumine, mis kestab hea mitu aastat. Nagu see toimus ja toimub Poolas või teistes rohkem arenud Ida-Euroopa maades. Esimene nn. kiire edu laine: erastamine, välisfirmade turuhõivamine ja hinnaeelise kasutamine ostuturisti meelitamisel hakkab otsa saama.
Uusi investeeringuid, mis eksporti tõstaksid tehakse peamiselt puidutööstusesse. Lisaks veel transport. Selleks, et mitte stagnatsiooni langeda on vaja uut hingust.
Prognoos on järgnev: kaubandusketid ühinevad, väikesed poekesed kaovad, ehituses tempod enam ei suurene, palgatõus aeglustub, ostujõu kasv pidurdub. Kinnisvara hinnad stabiliseeruvad. Rahvas peab ükskord aru saama, et ainuüksi liitumine EU-ga kinnisvara hinda ei tõsta. On vaja ka ostujõulist publikut, kes seda ostaksid või rendiksid. Laenuintressid hakkavad tasapisi tõusma.
Eelarve laekumised stabiliseeruvad. Sel aastal elatakse hästi vaid käibemaksu laekumisest seoses suurte investeeringutega.
Ühesõnaga hoog raugeb ja pauku ei tule. -
Vaatasin Economistist teisi arenevaid turge: Eestist suurem number oli Brasiilial (-19%) ja Mehhikol (-16.9%). Pole just parim seltskond kus olla.
Minu mõtteid: Tänane majanduskasv põhineb liialt mujalt juurde voolaval rahal. Sentimendi muutudes v õ i b juurdevool kahaneda. Samas ei pruugi see juhtuda kohe.
Usun (naiivselt?), et seekord võiks ka Eesti Pank varem sekkuda. -
to: indrek n
Sinu stsenaarium on jälle suht positiivne ning erineb põhimõtteliselt scrooge, cynicu ja minu omast. Et toimub täielik iseregulatsioon, kusjuures see on pehme ja sujuv.
Vaidlen vastu!
Rahvas peaks paljudest asjadest aru saama, kuid ei saa. Ei ole iial saanud ja ei hakka saama! Majanduspoliitika suunamine pole Viru tänava täisehitamine, kus rahva hääl on jumala hääl! Pole see koht!
Rahvas laenaks endiselt ennast suurima rõõmuga nii kõvasti lõhki kui jõuaks. Ta ei hakka enne asjadest aru saama kui on käpuli. Siis pole sellest enam paraku kasu.
Vindumise vastu räägib veel eesti väiksus. Pole sellise mahuga majandus ega turg, mis suudaks pikalt ja pidevalt ühe koha peal vinduda. Alla või üles, kolmandat võimalust pole!
Kui EP terake kässarit tõmbaks, oleks asi OK...või on kõik niigi ilus? -
ESA andmed: 2001. a. on kasutusse lubatud eluruumide pind 70701m². Eluruumide pind Eestis tervikuna oli 2001. a. alguses 33,606 mln. m². Juurdekasv seega 0,2%.
Normaalne oleks Eesti oludes arvestades olemasolevat eluruumide kvaliteeti ja sellest tulenevat eluiga juurdekasv 1,5-2%. Hea oleks tulemus, mis oleks veel kõrgem.
Kas krä kinnisvaraturul tuleb ülepakkumisest ja langevast hinnast? Või kvaliteedi ja majade füüsilisest langusest? -
to toompark:
Palun ole hea ja põhjenda, millel baseerub Su hinnang selle kohta, mis oleks "normaalne" ja mis oleks "hea"? Miks kõrgem tulemus hea oleks? -
Toompargil tundub jutus mõte sees olevat. Eestis ja ka Tallinnas on metsikult eluasemeid, mis sisuliselt elamiseks ei kõlba. Vaadake kasvõi Kadriorgu, Veerenni või teisi linnaosasid. Paljud majad, kus küll inimesed sees elavad on niivõrd amortiseerunud, et jääb mõistatuseks kuidas nad saavad sellises elukeskkonnas elada. Kui vaadata kinnisvara hindu, eriti sellistes niiõelda preztiissetes puulobudike linnaosades nagu Kadriorg, peaks elanikel olema võimalus vahetada elupaik suhteliselt hõlpsalt (praeguste hindade juures minimaalsete lisaväljaminekutega) uue või vähemalt inimväärsema korteri vastu.
-
Toompargi algatatud lahenemine kaldub teemast valja, kuna foorum kasitleb ikkagi NOUDLUST (ehk noudluse tugevust, inimeste ostujoud, finantseerimine jne.) mitte PAKKUMIST (mis voib toepoolest kehvake olla, ei tea...). Kui NOUDLUS ara kaob, ei ole vahet mitu m2 ja mis kvaliteediga putkasid on ja ehitatakse... Pealegi, see mis monele tundub lobudik, on teise jaoks lausa villa voi vastupidi...
-
Velikij,
Hinnangud "hea" ja "parem" lähtuvad ehituskvaliteedist ehk selles kui mitmeks aastaks elamut jätkub. Oluline on, et me ei räägi mitte tänasest ehituskvaliteedis, vaid sellest, mis see oli 50-75-100 aastat tagasi.
Elamud on ehitatud säilumiseks keskeltläbi ca 50 aastat. See tähendab, et olemasoleva elamufondi säilimiseks on vaja uusehitisi 2% olemasolevast.
Kaasaegsem ehitis on pikema kasutusajaga. See lubaks justkui väiksemat uusehituse mahtu. Samas on uusehituse tase olnud viimase 10-15 aasta jooksul nii madalal tasemel, et varem või hiljem tuleb see tagasi teha. -
Ei ole küll ehitusinsener, aga minu talupojamõistuse kohaselt tuleks suurem (ja väärtuslikum!)osa Tallinnast kiirkorras buldooseriga maatasa lükata kui uskuda, et elamud on säilumiseks keskeltläbi 50 aastat. Ja siis Mustamäel otsast lükkama asuda vaikselt...
Need barakid, mida praegu vaeste-tiskresse ehitatakse, on tõesti võib-olla 50 aastaks. Mul tuleb alati hirm ja õud peale, kui ma mõtlen, kuidas ehitatakse praegu. -
Talupojamõistusega ei peaks inseneride probleeme lahkama :)
-
fjot,
pole sinuga kohe mitte teps nõus,
ilmselt küll mitte ei peaks...aga mul ikka jube kurb kui Tallinna vanalinn maatasa tehakse ainult seetõttu et ta üle 50 aasta vana on. Muidugi, eks ole neid teisigi, kes sinna klaasist pilvelõhkujaid ehitada tahaksid, aga siin on küll see koht, kus tuleb rahva häält ja talupojamõistust kuulda võtta!
Ja jälle läheb jutt kinnisvara peale... -
Velikij,
pole ka sinuga päris nõus,
buldooseriga peale minek on üks alternatiividest. Teine võimalus, mida muinsuskaitse paljute objektide puhul ainuvõimalikuks peab, on renoveerimine. Mine vaata Vanalinna, väga paljud hooned on ikka väga lagunenud, isegi niivõrd lagunenud, et nendes kõlbab elada vaid asotsiaalsetel inimestel. Järgmine aste on hooned, kus üldjuhul on võimalik sees elada (säilinud on küttesüsteem jne.), kuid üldjuhul ei elaks seal ei mina, ega tõenäoliselt ka mitte sina, kuid väga paljud Tallinnlased siiski elavad selliselt, eelistavad vist preztiisset asukohta inimväärsele elamisele (üldjuhul sellised hooned jätkavad lagunemist, kuna elanikel pole piisavalt jooksvat sissetulekut või sääste oma elukeskkonna parandamiseks, äärmisel juhul vaid korterisiseseks remondiks). Selliste lagunenud hoonete renoveerimine maksab tihtilugu rohkem kui uue analoogse ehitamine (konstruktsioonide uuendamine, pehkinud vahelagede vahetamine, jne). -
Põhimõtteliselt, sinuga guru, loomulikult nõus!
Samas, täna hommikul kohvilaua taga istudes mõtlesin, miks läheb jutt jooksevkontost alustades kiiresti kinnisvara peale. Aga ilmselt seetõttu, et kui 5 aastat tagasi oli väljendiks aktsiaturg, siis seekord kinnisvaraturg. Ja nii ongi spekulandile täitsa ükskõik, kas Norma turvavöö või tänapäeva lobudik kestab 50 aastat või mitte. Kui pauk käib, siis toimub see mõne kuuga... -
Eks probleemid hakkavad inimestel siis, kui toojou turul tehakse korrektuure ja vallandamise voi palga vahendamise tulemusel siiani talutav olnud finantseerimiskulu muutub tosiselt koormavaks. Ehk oskab keegi oelda, kus need 600'000 (oli vist eesti tootav elanikkond midagi sellist) inimest tootavad (millistes sektorites) ning veidi moelda millised sektorid voiksid otsi koomamale tombama hakata majanduse jahenedes...
Toenaoliselt on keskmine Eesti proletaarlane oluliselt ebaefektiivsem ning vahem kvalifitseeritud (ning pealegi alkohoolik) kui tema kolleegid arenenud maades. Seega on loogiline, et palkade yhtlustumine votab ysna kaua aega... -
kamoon!
kui ma välismaalasi vaatan siis nad kyll eriti targemad pole.
v6i vähem ei joo. neil on aga yks eelis - nende jaoks on töötamine pride! -
täitsa kymnesse, riq.
kui enamiku eestlaste käest kysida, et kus töötad.. siis on vastus: "ah mingis xyz firmas" või "noh.. ministeeriumis/ametis niisama sygan.. " jne.
välismaalased (st peetakse silmas "lääne" inimesi ?) ei ole kindlasti targemad, aga siin-seal ei anna töökultuuri yldse võrrelda eesti või mõne muu maa.. na"iteks soome, omaga.
siiani on kõige positiivsema mulje jätnud sveitslased.
ameeriklased kyll supposedly töötavad kõvasti, aga see on kah yks paras mull, mis tihti kujutab endast töötamise imidzi loomist .. minu arust ajavad nad pool aega lihtsalt straight-forward mõttetut juttu.
teemast ikka ta"itsa mööda panin. -
Ühesõnaga, EP võiks seekord varem kässarit tõmmata, mitte kaldal vaikselt naeru kihistada ja uppuvat laeva jälgida. HP ja YP võiksid ka mitte ainult enda peale mõelda, vaid sutsu kaugemale piiluda ja vaadata mis neist saab when confidence crisis kicks in...kuigi, Moodys just tõstis YP reitingut...jnejne, ikkagi tundub mäng vaikselt ohtlikuks minevat. Eesti kannataks vist tegelt 15% def.-i ära ka, aga western conventional wisdom vist majanduse avatuse määra nii palju oma kalkulatsioonidesse sisse ei pane kui peaks...või mis teie arvate?
-
natuke teemasse mittepuutuv, aga siiski huvitav mõte tekkis:
ÄP pasundab eile ja täna, et probleeme on sellise ettevõttega nagu Sangar. Et ollakse maksuvõlglased jne. PAha lugu muidugi. Samas: ettevõte ei ole public niiet, kellelgil ei tohiks sellest halligi olla.
Siiski: mitme Eesti fondi ja ka vähemalt ühe Rahaturufondi portfellis on Sangari CPd ehk kommertspaberid. ei ole seadustega väga kursis, kuid minu teada on ettevõtte pankroti korral kommertspaberite hoidjad eelviimased (aktsionäride ees), kes raha kätte saavad. Seega on nende CP-de hind küllalt küsitav. kõigi reeglite kohaselt peaks neid papreid alla hindama... see aga toob kaasa järjekordse laksu rahaturu- ja muude fondide hinnale.
Jääb üle imestada, et inimesed investeerivad intressitoodetesse, mille risk on pea-et võrdne aktsiatega. Noh, suurte kogemustega fondihaldurid... mis p..a te nyyd kokku olete keeranud ja kuidas kavatsete sellest välja tulla? -
Kinnisvarasektor on hetkel ohtlik. Valitseb liigne optimism, ostuhuvi võimendavad madalad laenuintressid ja ka see, et pangad annavad laenu kindlasti kergemini kui 98/99 a.
Kinnisvarainimesed loomulikult ei räägi, et ilmselt on hinnad tõusnud liiga kõrgele. Neile on hindade pidev tõus ja kõrge tase ju kasulik. Ehk tekkimisel on samasugune mull nagu aktsiaturul ja need mullid ei jää lõhkemata, näiteid lähiminevikustki on küllaga.
Oletame, et neid väga kiirelt ja väga palju kerkivaid korterelamuid/büroopindasid hakkab vaikselt rohkem ostjateta jääma (näiteks intressid tõusevad). Tekivad raskused (pankrotid ?) ehitusfirmadele, kinnisvaraarendajatele jne. Sealt saaks mullist õhu laskmine alguse ja kui kaugele see läheb seda raske ennustada.
97.a. börsikrahhi analoogi kinnisvaras kindlasti välistada ei saa ja pärast seda tuleks välisraha ja ostaks kõik odavalt kokku (nagu 98/99 a. börsil). Seega võiks kinnisvara pushijad natuke laiemalt mõelda. -
piisab ainult sellest, et lasnamäel mõni maja kokku variseks. edasi tõuseksid uute elamute ja kesklinna piirkondade kinnisvarade hinnad veel kiiremini. krahh kinnisvaras saab tulla ainult suhteline. ühe piirkonna langusena. ei usu, et uusehitised ja head pinnad tühjaks jäävad pikemas perspektiivis. kohe mitte ei usu. ei usu ka, et head pinnad odavalt käest antakse
-
Kui kodanikud nõuavad, siis ehitame. Küsimus ainult siin, et kas ehitame korraga üht või kolme?Hind muidugist samuti. Üritus võiks kannatada miskit 20% discounti. Ega laks pauguga ei käi , ikka väikse susina saatel. Esimene signaal tuleb ikka pankadelt, ärge siin seda unustage.
-
Krahhi üks eeldus ongi, et keegi seda ei usu - too much optimism.
Kas 97 börsikrahh tuli väikse susinaga?
Ehitamist alustatakse ju palju enne valmimist ja praegu käivitatakse projekte jõudsa kasvu nägemusega. Kui kasv ära kukub, ega siis ehitamist kohe seisma ei jäeta. Üks hetk võib oodata palju ilusaid kuid tühju hooneid. -
97-ndal oli aktsiaturul ikka peale vaadates hinnad kõrged. kui ikka p/e on 100, siis mida sellest aktsiast ikka osta. lisaks veel eesti turu väiksus ja kahtlus arengus. kinnisvara puhul ma ei julgeks väita, et hinnad oleksid nii selgelt odavad. on tõsi, et saab odavamalt müüa. aga point siin minu arust selles, et pinnale tekib lähiaastail suur nõudlus. mäed amortiseeruvad ja lagunevad ning on vaja uusi eluasemeid kus elada.
-
Kes ütles, et ei usu? Ma olen selle tulemises a 75% ulatuses veendunud. Aga sa ei tea kunagi , millal ta siiski tuleb st. täpselt tuleb. Mingid märgid ju on aga me ei tea, kas need on seekord piisavad laviini lahtipäästmiseks.
Mida teha? Õige vastus: vähenda võimendust + suurenda sularaha osakaalu + võta vähem ette (palmisaare puhkuse variant).
Ega 97 sügisel paugust elektrit välja ei lülitatud. Elekter lülitati välja alles 98 sügisel. Kui sa ennast kasvõi 97/98 talvel sisse cashisid olid veel võidus. -
karu: kommertspaberid on ikka aktsiatest tunduvalt vähemriskantsemad, eriti niikaua kui ettevõtte omakapital veel plussis on ja varasid adekvaatselt kajastatakse. et cp on lühiajaline (harilikult <270p), siis peaks (default-) riski suurenemiseks juhtuma midagi väga tõsist väga kiiresti.
-
ps. kristjan, kas seepärast usa turg virelebki, et usud tõusu?:)
-
Rightsaid ütles :"kinnisvara puhul ma ei julgeks väita, et hinnad oleksid nii selgelt odavad. ". Aktsiate puhul võidi ka täpselt sama väita 97.a., et "hinnad pole nii selgelt odavad" :) Aga mingit kindlat kriteeriumi määramaks et nii kiire hinnatõus on õigustatud?
TNT, ega mina ka ei tea millal see löök võiks tulla. 97.a. kevadel Eestis aktsiaid shortides oleks ka olnud suund õige, kuid ajastus vale. Aga praeguse suuna jätkudes pole see muinasjutt küll õnneliku lõpuga. -
Kommenteerin väga kiirelt kerkivatakorterelamuid/büroohooneid.
Tänane büroopindade arendaja reeglina ei hakka ennem koppa maha lööma kui ankurrentnik olemas. Ülejäänud pisemad tegijad saab töö käigus ikka leitud. Muuseas - kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv on järgmine:
1996 797
1997 916
1998 1063
1999 1194
2000 841
2001 531
2002 Ipa 131
Korteritest ja korterelamutest.
Kasutusloa saanud eluruumide arv
AASTA Eluruumide arv Eluruumide pind, 1000 m² Eluruumi keskm suurus, m²
1992 3405 239,5 70,3
1993 2431 180,5 74,3
1994 1953 159,2 81,5
1995 1149 104,9 91,3
1996 935 103,5 110,7
1997 1003 121,6 121,2
1998 882 99,3 112,6
1999 785 87,1 110,9
2000 720 78,9 109,5
2001 619 70,7 114,2
2002 Ipa 325 29,1 89,5
Numbritest (loodetavasti paistavad loetavalt välja) näeme, et eluruumide ehitamine on 10 aasta jooksul pidevalt vähenenud. (Erandina vaid 1997. a.) Ehk sel aastal esimese poolaasta tulemust vaadates õnnestub langus tõusu vastu välja vahetada. Ruutmeetreid on küll vähem, kuid pean olulisemaks tükkide arvu.
Olemasolev elamufond aga pidevalt suureneb. See tähendab, et elamute nö. keskmine kvaliteet "tänu" amortiseerumisele halveneb. See omakorda tähendab tõepoolest, et investeeringuteta elamu/korteri hind võib langeda, kuid kvaliteetse pinna hinnal ei ole amordist tingitava defitsiidi tõttu kuhugi vajuda.
Aga elada on kusagil ikka ju vaja. -
Kas Tõnu Toompark ERI Kinnisvarast? ;)
-
dough,
Yep. -
Nagu aru saan, kajastavad numbrid uusi ehitisi. Mis seis valitseb renoveeritud pindade osas?
-
Tõnu,
Mul lihtsalt selline mõte, et ükski kinnivaraspets ei saa avaldada arvamust, et korterite ruutmeeter maksab kahe aasta pärast poole vähem. Esiteks mõjutaks see halvasti oma firma toodete müümist, mis tekitaks firmasisest pahameelt töötaja peale. Teiseks oleks pahased kindlasti teiste firmade tuttavad kinnisvaraspetsid. Et keegi ei taha pidur olla. Meenutab natuke kartelli. -
Nali naljaks, aga jutt läheb jälle tegelikult erinevate turgude haipimisele. Fakt on, et kui vaadata (kätt sudamele pannes) siit eesti mätta otsast, siis ainuke sektor, mis eriti hästi viimase paari aastaga tootnud on on kinnisvara. Kes aga aktsiatega jännanud on on kahjumis (ma ei räägi lühikeseks müümisest). Nii see on, TSE (3 võ 4 aktsiat) ei tule siin arvesse.
Mingi hetk see muidugi muutub (turu suund). Alati.
Alati annab esimese vile suuna muutmiseks keskpank. 2000 hakkas FED intresse tõstma. Mida turg tegi. Turg tõusis ja analüütikud rääkisid kui kooris, et faa-fa-faaa. Matsud hakkasid käima alles tunduvalt hiljem.
Täna on mikihiiremaal vile vastupidiseks käinud. Ja mis toimub? Turg vajub nii, et kolin taga.
Seega alati antakse natukene aega suunamuutusele reageerimiseks
Siin seda keskpanga vilet aga ei ole veel kuulda olnud..... -
fire,
Kahjuks hetkel pole värskemat statistikat käepärast, aga midagi ikka.
OMAL JÕUL EESTIS TEHTUD EHITUSTÖÖD JA REMONT --- Ehitise tüüp, Näitaja
ning Aasta.
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000
Ehitised kokku
Ehitustööd 1751 2909 4200 5682 7147 9502 8396 9880
..remont 714 1582 2582 3074 3743 5484 4886 5246
Eluhooned
Ehitustööd 254 292 370 409 641 888 791 912
..remont 75 110 198 206 351 513 460 531
Mitteeluhooned
Ehitustööd 1012 1831 2743 3598 4376 5870 4885 5258
..remont 471 1178 1966 2225 2596 3593 3046 2775
Märkus: Mõõtühik: miljonit krooni
jooksevhinnad
dough,
Su arvamuses on killuke tõtt, kuid mitte kogu tõde. Milline kinnisvaraspets tahab avaldada arvamust, et aasta pärast maksavad korterid 50% rohkem, kui ta ise teab, et see on tegelikult vastupidi. Rahva lühikesele mälule lootma jäädes komistab selline arvaja rahakamate ja parema mäluga kasumlikke kodanike varvastele üsna valusalt. -
Tõnu, thanks vastuse eest.
-
Tõnu,
Üks väga lihtne vastuväide sulle:
Eesti elanikkond väheneb pidevalt. See trend on püsinud väikeste kõikumistega viimased 15 aastat. Uusi maju ehitatakse juurde, vanu aga ei lammutata vaid renoveeritakse, parendatakse.
Millest probleem, kus elada? Turg on müügipakkumisi paksult täis. Ei saa ma asjast aru. Tahad kusagil elada, osta või üüri! -
Velikij, väga õige, tahad ostma hakata siis on valik piisavalt suur, seda nii uute kui ka vanade pindade osas. Kesklinnas, mille kohta väidetakse, et ega sinna midagi juurde ei tule, tuleb pidevalt uusi kortereid juurde. Isegi Juhkentali tänavale kunagi kerkinud uues ja nüüdseks juba vanas hoones on veel osa kortereid müümata, mis suurendab valikuvõimalust.
-
Tõnu, ma lihtsalt uurin, et kas su esimeses kommentaaris sisalduv statistika on päris õige. St, kas see ei siaslda mitte lihtsat registreerimist - et, vanad ruumid on vaja uuesti arvele võtta ja seetõttu ka sellised numbrid. Kuidagi ebaloomulik paistab.
Kui ehitustööd kogu aeg kasvavad, kuidas siis ruumide arv väheneb? -
kinnisvarainimesed ise on usinasti mulli puhumas. ühes juhtuvas meediakanalis, ei mäleta millises, oli juttu sellest, et kinnisvaraspetside arvates tõusevad kinnisvarahinnad sügiseks 10% ja soovitati praegu eluasememüügiga oodata. paremat soovitust hindade pumpamiseks on raske välja mõelda.
-
elutarkus: enne kui kellegi arvamust kuulda v6tad, m6tle who's gain?
aitab tihti ;)
sama asi on ka analyytikute aktsiasoovitustega,
bushi k6nede ning greenspani "majanduse kindla toibumisega" -
Velikij, nõudlus eluruumide järgi ei muutu ainult rahvastiku arvu muutusega koos. Hetkel on olulisem see kui palju on m2 inimese kohta ja kuhu suunas see nr. võiks muutuda. Samuti eluruumide amortiseerumise nr. amordi kohta tõi Tõnu numbreid, mis näitasid seda, et eluruume renoveeritakse ja ehitatakse juurde vähem kui amortiseerub. Ruutmeetrite arv elaniku kohta on meil kordades väiksem kui arenenud riikides (täpset statistikat ei tea, ilmselt Tõnul võiks sellised võrdlusnumbreid olla). Täna ei taha enam neljaliikmeline perekond 2-toalises korteris elada, mis oli vene ajal täiesti normaalne elutingimus.
amortiseerumisest ja suurema elamispinna soovist tingitud nõudlus kompenseerib küllaga rahvastiku vähenemisest tingitud nõudluse vähenemise. loidu jt. jutt ülepakkumisest elamispindade turul põhineb ilmselt visuaalsel vaatlusel ja emotsioonidel (vaadates neid sadu majasid, mida täna üle tallinna ehitatakse, tekivad kahtlused). Tõnu toodud numbrid on veenvamad. -
Tuletan meelde et turgude liikumist reguleerivad kaoseteooriatest tulevad faktorid,mitte lineaarsusteooriatest tulevad.
-
Muidu sinuga, Pendel, üldiselt nõus, üks pisiasi vaälja arvata:
"Ruutmeetrite arv elaniku kohta on meil kordades väiksem kui arenenud riikides..."
Peabki olema, me pärineme ka teistsugusest (loe: vaesemast) ühiskonnast ja ei saagi sellist elatustaset tahta - loogiline! Peaks ikka vaatama SKP-d per kärss ja siis oma helesiniseid unistusi veidi korrigeerima.
Aga kui tahame ikka jõle siva saada nende tasemele, vaat siis tuleb kinnisvarakrahh kohe kindlasti! -
Tonisele: turu liikumisel on duaalne iseloom, mis peegeldab samaaegselt (!) nii kaosele iseloomulikku kui ka lineaarset k2itumist. V6rrelgem seda kasv6i fyysikast tuntud De Broglie hypoteesiga mille kohaselt esineb k6igil objektidel looduses laine ja korpuskulaaromaduste yhtsus. Turuhindade liikumise p6hjus on "erineva lainepikkusega (erinevat infot ja rahakoti paksust omavate inimeste) lainete liitumisel tekkiv sigrimigri". Samas moodustavad raha (fyysikasse yle kandes energiat v6i massi) v6i infot omavad subjektid vahest turul ysna selgelt lineaarseid trende.
Kinnisvara inimestele: keskpikaajaliselt (ca 30 a.) ei usu ma et inimesed t6esti oma perifeerias asuvatesse paneelelamutesse j22ksid. Mingil hetkel on see lihtsalt niiv6rd "OUT", et keskmine eesti pere enam seal ei ela. Paneelgetodest lykatakse mingi osa kindlasti lihtsalt kokku ja v6ib ainult ette kujutada kuidas m6jub uute elamispindade ehitamisele aastas ainuyksi nt. kymne paneelika elanike lisandumine ostjaskonna hulka. (eelduseks muidugi elatustaseme t6us). Elamispindadeturu restruktueerumine on igati teretulnud n2htus.
