Probleemid majandusvabadusega - kas langeme?
Log in or create an account to leave a comment
-
Nagu juba uudistest läbi jooksnud, on Eesti sel aastal Heritage Foundationi ja WSJ poolt avaldatud majandusvabaduse indeksi poolest kuuendal kohal koos Taani ja USA-ga, vastupidiselt eelmise aasta neljandale kohale (http://cf.heritage.org/index/country.cfm?ID=46).
Üldiselt on aruanne kirjutatud positiivses või väga positiivses alatoonis, kuid silma jääb kaks negatiivset faktorit:
1)valitsuskulutused väga kõrged, 35-37% SKT-st
2)must turg ja korruptsioon, mille vähendamiseks võiks viia ellu mõned reformid.
Aruandest võib veel välja lugeda, et nõksa oleks veel teha eraomandi kaitses ning sellega seotud tegevuste lihtsustamises: haldamises, ostmises, müümises, kasutamises. Rahapoliitikas oleme head. Ilmselt on takisatnud meid jõudmast väga heale tasemele kommunismist tulek, kus on olnud vaja kiiret majanduskasvu, kuid samas hoida inflatsioon kontrolli all. Teine rahanduspoliitikat raskendav asjaolu on ilmselt meie nõrk ekspordivõime, või nagu Eesti Pank ütleb: "Eesti konkurentsivõime alus on tema ekspordivõime."
Mida teha valitsuskulutustega?
Üks võimalus oleks vähendada üskikisiku tulumaksu või siis käibemaksu siseturul, jättes näiteks efektiivsuse mõttes impordikaupadele sama käibemaksu. See tekitaks aga vastuolu - diskrimineerime senise tolerantse kaupanduspoliitika asemel importööre. Kui vähendada, siis juba võrdselt. Maksude vähendamise abil saaks valitsus vähem raha ja seega vähem kulutada, eeldusel, et nad lõikaks just omenese haldamist (ebaloogiline eeldus).
Kuhu on jäänud haldusreform? Ümberkaudsete valdade liitmine Tallinnaga? Ebaefektiivsete ja monopolistlike riigifirmade ümberstruktureerimine?
Midagi tundub mäda olevat. Haiglad, kultuur, sport ja raudtee nõuavad toetusi. Iga-ühel on vähe nagu alati. Miks ei võiks valitsus hoopiski energia suunata koolitustele ja eelkõige vaimsele doteerimisele kui majanduslikule? Õpetada indiviidid või organisatsioonid ise hakkama saama, vastavalt turunõudlustele, peaks olema riigi eesmärk. Hea sportlane leiab toetuse erasektorist, hea teater teenib kasumit, heade arstide juures käivad inimesed ja maksavad. Rongiga ei sõideta seepärast, et kiiremini saab bussiga. Kui teater või kino ei too sisse, oleks vaja neid parandada, uuendada ja nõudlusele vastavaks viia. Kui siseturg jääb väikseks, saab "kino" teha välisturul - maailmas sallitakse ainult parimaid teatreid ja filme, pasal pole lihtsalt ruumi. Eesti Film ei müü tihtipeale välja oma nõrga kommertslikkuse pärast. Filmikunsti seisukohalt võib ta hea olla, kuid kellele see siis suunatud on, kui mitte massile ehk rahvale?
Haiglate ja kultuuri doteerimine on valus probleem ja lahendus võib veelgi valusam olla. Kui jõuaksime sinnamaale, et valitsus suudaks kultuuri doteerida vaimselt, poleks raha selleks toetuseks tarvis. Minu arvates on kultuuri kui sellise eesmärk võita rahva ja intelligensti süda, mitte raha.
Korruptsioon ja must turg?
Üks külg on bürokraatia ning ametnike suur arv mis seda soosib, teine aga suhtumine. Erinevate valdkondade "ülerahastamine" võrreldes "vaimse toetusega" nagu löökski siin välja. Nagu aktsiaturul - puhutakse mull üles, antakse investorite ehk riigi poolt palju ressursse inimeste raviks, kuid organisatsioonid ei suuda seda vastavalt ootustele rakendada. Kultuur ei suuda paljusid eemal hoida heroiini, salaviina, prostitutsiooni ja muu sellise tarbimisest. Mull lõhkeb, ametnike pere teavitab prognooside alandamisest ja "laenukoorma" ehk lubadustega jännijäämisest: tulemuseks 70% illegaalset tarkvara, paljud naised prostituudid, HIV-i levik ja moosivargused narkoraha saamiseks.
Selle peale peaks Hr. Turg vastama: "Nüüd, poisid, võtame teilt raha ära, enne kuni te pole oma võimekust tõestanud!" Tõestage, et teie, kultuuriinimesed, suudate panna rahvast raamatuid lugema, teatris käima ja narkootikumidest eemal hoidma. Teie, haiglad, aga suudate ravida batsille täis mõtlemise välja.
Potentsiaal suuremaks majandusvabaduseks peaks Eestil olema. Palju ettevõtlikke inimesi, kes suudavad iseseisvalt ja vabalt nii ennast, organisatsiooni kui riiki arendada, turule vastavaks viia, kui ainult seda ametnike suur arv, poliitiline oligarhia või paljude valdkondade "ülerahastamine" võrreldes vaimse toetusega alla ei kisu. Vähene raha hulk peaks organisatsioonid panema olukorda, kus on vaja luua tulevik omaenese kätega, mitte kellegi kolmanda toetust ootama jääda. -
Täiesti nõus, et toimub "ülerahastamine". Ja seda ka erasektoris liiga lihtsalt kättesaadava raha arvelt.
-
Vaadake kui lihtsalt inimesed ostavad kalleid elamispindu, nad peavad millist korterit üliodavaks hoolimata sellest, et nad pole seda raha elusees näinud ja ei kujuta otseselt ettegi kui palju vaeva nad peavad selle teenimiseks nägema (kui palju oli keskmine kuupalk pensionifondidega liitujatel?). Mis omakorda süvendab kriisi, mida lihtsamalt raha välja käiakse, seda lihtsam on hindadel ronida.
-
Piirduks vaid konkreetselt sellega, et minu arvates on kultuuril ka teatud "intertemporal" vaartus, mistottu selle hindamine uhe polvkonna hedonistlike tarbimisvajaduste kaudu on suht mottetu. Loomulikult on sul vabadus seda mitte uskuda.
Kui palju on Tammsaare saanud pappi selle eest et tema raamatuid ikka trukitakse, laenutatakse raamatukogudes, trukitakse kirjandusopikutes? Kui palju saab Kruusement voi Tallinnfilm pappi selle eest et Kevadet naidatakse teles?
Kui sa usud, et turg selles valdkonnas toimib (Tammsaarele oleks mingi pank lihtsalt maksnud ette koik tulevased sissetulekud) siis palun, lase kaia.
Niikuinii kisub arutelu jalle katte vasakpoolsed vs. parempoolsed ja mis on oiglane. Mina kull usun et teatud turud lihtsalt ei toimi ja neid on reaalset suht voimatu taiuslikult toimima panna.
Ma aktsepteerin seda, kui on erinev arvamus, kas riik peaks midagi ses suhtes tegema voi mitte (ehk siis, kas usume Hayekit/Friedmani - riik ei suuda paremini kui indiviidid voi Stiglitzit, naiteks). Aga eitada et turgude toos on midagi puudulikku on, vabandage vaga, lihtsalt naiivne.
No patronising. -
gatsby,
"Kui sa usud, et turg selles valdkonnas toimib (Tammsaarele oleks mingi pank lihtsalt maksnud ette koik tulevased sissetulekud) siis palun, lase kaia."
Miks arvad, et tulevased sissetulekud tuleb ette maksta? See on täiesti vale filosoofia. Tammsaare oleks ehk miljonitega palmi alla peesitama sõitnud ja keegi poleks taganud, et ta ka häid raamatuid kirjutab. Minu arust on täiesti loogiline lähtuda ikkagi sellest, et enne tõestad ennast ja siis kui rahvas hindab seda saad pappi, või järeltulijad. Iseasi kas riigikord muidugi toetab seda või leiab, et sa niisama oma ja teiste lõbuks kirjutasid. Pole vaja mitte toetusi ja ettemakstud sissetulekuid vaid piisab ka sellest, et sulle makstakse (rahvas maksab autoritasusid), mis välja oled teeninud. -
Ja tegelikult leidub ka erasektoris rahastajaid (investoreid), kes investeerivad kunsti ja kirjandusse (maksavad sissetulekuid ette). Kas mitte raamatuga "Raha" ei toimunud midagi sarnast?
-
Raamat "Raha" ning kunst ja kirjandus???
No vabandage!
Vabandage väga sügavalt, aga fire, palun leia nende asjade vahel seos ja selgita laiemale avalikkusele ka!
Ma väga fännan LHV foorumeid, turuülevaateid ja muud siin käsitletavat, löön ise innukalt kaasa, aga ma ei leia, et tegu oleks seepärast veel kunsti ja kirjandusega. -
Võibolla mitte kõige õnnestunum, aga siiski kirjandus. Nagu teada on häid ja halbu ja keskpäraseid raamatuid. Siit tuleneb ka investeeringu riskantsus. Ja kui väita, et kirjandus on vaid selline, mille eest keegi maksta ei soovi, siis mille kuradima pärast sinna raha raisata?
-
oo, dziises!
Vanasti teati rääkida, et on häid filme, halbu filme ja Kazahfilme.
Ja veel varem teati rääkida, et ükski prohvet pole kuulus omal maal ja kui palju kirjanikke on oma eluajal klassiku staatusse tõusnud? Vähe, et mitte öelda väga vähe! Vast A. Maurois, rohkem ei oskagi hetkel nimetada.
raamatu "raha" kohta jään siiski seisukohale, et analoogia omaaegsete filmidega elik käesoleva commenti teine lause on siin enam kui sobilik.
P.S. pean väga lugu Lõhmusest kui investeerimispankurist ka Kenderist kui kirjanikust. Aga viimase puhul ostan vaid neid tema raamatuid, mis kuidagi sinna kirjanduse kanti kisuvad. Investeerimisõpikuid on teisigi ja paremaid... -
Probleem ongi selles, et "Kevad" pole välisturu silmis mitte midagi ja miks teha asju, mis ei oma konkurenstivõimet. Me jäämegi Tammsaare ja Lutsu mainimise juurde kui ei arene, mitu aastat oleme neist juba kellanud. "Nimed marmortahvlil" hakkab juba liikuma konkurentsivõime ja kultuuri massidesse viimise teele, kuigi teatvates mastaapides tuleb pidur peale. Tubli, tegija film ja inimesed. Kuid selliseid asju tuleks teha rohkem eraalgatusel.
Erasektor laenab päris jõudsalt, kuigi supertarbijate silmis vähe. Polegi oluline. Tähtis on võidelda vabaks laenudest, et saaks investeerida, mitte langeda tarbimisorjusse. Sellest peaks inimene ise aru saama, mitte riik piirama. Riik annab niipalju vabad käed, et kui tõesti tarvis, laena.
"Ülerahastamine" erasektoris toimub siis kui asja ostetakse sellepärast, et ta on Eesti toode. Osta tuleb ikka toote konkurentsivõime ja soodsuse pärast, muidu keerab turuloogika nässu ning satume suletud süsteemi.
Nõustun Velikijga, et "Raha" pole küll kunst ja kirjandus või on seda vähesel määral. Ta oligi tehtud teise suunitlusega vististi. Kunstiinimestele võib ainult öelda, et vaadake kuidas nad Eestis müüsid. Minul kui majandusfanaatikul tekib aga tahtmine nõuda hulle saavutusi: "Miks autorid ei näinud rohkem vaeva, et üllitatada asi, mis oleks maailmaturul võimeline laineid lööma?" Eksport, eksport ja veelkord eksport. Selleks peaks aga toote kvaliteet hea olema, mida "Raha" praegu pole. Eesti ettevõtjad peaks võtma ikka suuremad eesmärgid kui siseturg.
Saab kirjutada, joonistada või laulda end tippu, aga Eestis on liialt vähe maailmamastaabis konkurentsivõimelisi tegijaid. Tuleb ainult meeles pidada asja, et ainult väga hea asi müüb. Inimesed tahavad kunsti ja kirjandust tarbida, kuid ainult parimat. -
Laurime, ma arvan, et kultuuri puhul toodetakse 90% kogu maailmas oma kultuuriruumile/rahvale. Lihtsalt selleparast, et selle tarbimine (ja selle nautimine) on vaga otseselt seotud oma kultuuritaustaga (camoon - kui paljud meist kuulavad valismaiseid folkartiste, vaatavad vaga haid Iraani filme voi kasvoi Soome sojafilme raakimata Rootsi voi Leedu teatrist).
Sul on oigus selles mottes, et on olemas ka kultuur mis "ei tunne piire" nagu ooper, balett, teatud kino, teatud muusika, teatud kirjandus. Ja vaga hea et on. Kusimus on kas seda teist on ka vaja. Mina arvan et on. Loomulikult void ka teisiti arvata, respekt, aga see on sinu subjektiivne arvamus, mitte majandusteooriast tulenev loogika.
Fire: kogu mu point ongi, et kultuuri ei saa (reaalsuses) tihtipeale tasustada nii et see garanteeriks loojale oiglase huvise sest tema tarbijaskonda ja iga inimese reservation price'i on raske maaratleda -
Gatsby, miks ei saa tasustada? Kui sina leiad, et sulle on seda vaja, siis peaksid sa olema nõus selle eest ka raha välja käima. Kui sa pole aga nõus selle eest maksma, järelikult sa ei vaja seda. Nii lihtne see ongi. Kõik on rahas mõõdetav. Kunst on teha raha, raisata oskab igaüks.
-
Hüva, kultuur oli lihtsalt näiteks toodud, mida võiks reformida/või mitte. Aga mille arvelt võiks siis valitsuskulutused kokku tõmmata?
-
Fire,
Naiteks selle parast, et minu arvates kehtib kultuuri puhul see reegel et kultuur annab uhiskonnale tervikuna rohkem kui teatud uksikisikute kogum on teatud ajahetkel nous selle eest maksma. Vota seda kasvoi niiviisi, et riik toetab eliidi teket (eeldades et kultuur arendab vaimsust/motlemist/vaartushinnangute kujunemist), subsideerides neid vahemusi kes seda tarbivad (see on vaid uks lahenemisviis).
OK, votame teema kokku: ma tean et see on vaga libedal jaal kondimine ja jutt tuleks paraku jole ummargune (sorry, ma ei ole kultuuriteoreetik), ma tahaksin lihtsalt uldiselt vaita, et minu meelest on ebaefektiivsed turud olemas ja minu meelest kultuur kaib sinna alla. Ma arvan et ebaefektiivsete turgude olemasolu on suhteliselt hasti toestatud fakt. Mis on aga vaga subjektiivne, on see kas riigi sekkumine voib olukorda parandada.Minu meelest voib - kusimus ainult kuidas (ei poolda ka lihtsalt papi valja kaimist a la nagu ETV).
Tombaks joone alla nagu Laurime soovitas?:-) -
sügavalt kurb kui nii ruttu joon alla tõmmatakse :-(
tekib teatud analoogia et sama ruttu tõmmatakse joon alla ka mujal elus
järsku ongi nii
kole, väga kole -
Velikij, ära nüüd mõne puti pärast kõigele joont alla tõmba, tulevad uued ja paremad:)
Kultuuri vajadus, eestlase identifitseerimine või maailmakodanikuks muutmine, on olulised probleemid, kuid ilmselt ei jõua me siin foorumis ega järgmise 10 aasta jooskul ideaalse lahenduseni.:)
Kõige parem lahendus valitsuskulutuste proportsionaalseks vähendamiseks SKP-s oleks kõrge rentaablusega kaupade müük väljapoole. Eksport on ju maksustatav 0%-se käibemaksuga, seetõttu jääks sissetuleva raha arvelt rohkem erasektorisse. Puhaskasumi määr peaks olema kõrge, et enamus rahast ei läheks palkadeks, halduskuludeks või muuks, muidu lükkab riik ikka oma karvase käe vahele.
Nii et kõige leebem variant oleks erasektori konkurentsivõime tõus maailmamastaabis. -
vägisi tuleb meelde anekdoot neegrist, banaanidest ja palmi all lesitamisest..
-
mina väidan et on olemas ebaeffektiivsed tarkvarad - nii inimesed kui ka riik on bugine soft mis tuleks ruttu ymber kirjutada!!
kamoon!
k6ike ei saa rahas m66ta!
miks siis ajud on? voiks ju ajude asemel tehtekalkulaator olla..
maailma ei saa panna 1-0 systee,mi, samuti ei saa inimlikkust m66ta rahas (kultuur on ju inimlikkuse koostisosa?). on asju, mille m66tmiseks majanduslikud mudelid ei sobi, kuid mis siiski s6ltuvad majandusest - just siin tekib konflikt, ebaeffektiivsus.
kui turud oleks effektiivsed siis eestil poleks mingit probleemi - väliskaubandusbilanss oleks okei ning tarbimine kontrolli all.. ja enne kui syydistada kultuuri ebaeffektiivsuses tuleks t6mmata siiski joon kus on kultuur ja kus on kultuuri majandamine. ega siis looming raha v6ta - loomingu toomine inimesteni v6tab raha.
väidan endiselt et eestis ei kehti ei turumajandus, demokraatia ega ka muud teooriad mida me nii usinalt raamatust 6pime. kahtlen kas kuskil yldse toimib - lihtsalt k6ik mis ei näi teooriaga
kokku sobivat t6lgendatakse kui pahupool, mitte kui systeemi orgaaniline osa.
kuidas saab tulu suurendamisega kulusid vähendada?????
problemo numero uno on see, et mida siis eesti ikkagi tahab:
kas olla samasugune persekukkunud byrokraatia mis euroopas v6i sama silmakirjalik kui ameerika. tundub et valitsus kaldub euroopa poole, rahavas ise aga ameerika elustiili. kuidas muidu seletada et eraelus on inimestel koige tahtsam olla tegija, naisi rabada, teisi s6imata ja lolliks teha, k6igist yle lasta, valetada, ja raha on ainus mille ymber elu keerleb?
ja kuidas saab riik erasektori konkurentsiv6imet t6sta???
olen korduvalt juba sel teemal röökinud - miks riik peab kylvama aga erasektor l6ikama?
kui tahame olla niiväga parempoolsed siis olgu - aga alati otsitakse riigilt tuge kui ei saa hakkama ja kui saadakse hakkama siis on riik loll et osa tulust ära v6tab..
riik ei saa olla parem kui rahvas, ja eesti rahvas on yldjoontes ysna n6me.
kysige nyyd et kuidas siis tegema peaks?
ratsionaalsus poisid, ja egoismi allasurumine.. -
Äripäev on üks tore leht ellusuhtumise ja eesmärkide poolest. Tänases juhtkirjas:
"Majandusvabaduse indeks on üks tähtsamaid indikaatoreid, mille järgi välisinvestorid teevad oma otsuse, kas investeerida siia või mitte. Juhtkirjas aasta tagasi kirjutasime, et Eesti eesmärk peab olema majandusvabaduse esikoht, ja sellest eesmärgist pole põhjust taganeda tänagi. Me ei suuda võistelda absoluutarvudes, kuid suhtarvudes tuleks püüda maksimumi poole..." -
Eile "punases toas" Aadu Luukas ütles väga hästi, et meie riigi probleem on avaliku sektori suurus ja selle kulutused. Tegelikult on need inimesed majanduslik potentsiaal mille kasutamisel võiks Eesti majandus kasvada 10% aastas. Igati asjalik jutt, ainult et millal see täitub?!
-
oeh, nyyd on see grafomaan siia ka jõudnud:
"olen korduvalt juba sel teemal röökinud - miks riik peab kylvama aga erasektor l6ikama?"
mida nahhui sul riik kylvanud on? ta on kylvanud erasektori käest võetud raha, et elu parem oleks, kui sulle primitiivselt seletada!
"kysige nyyd et kuidas siis tegema peaks? ratsionaalsus poisid, ja egoismi allasurumine.."
Tead, suru kõigepealt oma ego alla ja TEE midagi ära, siis tule oma ratsionaalsusega hyppama. loo firma, tekita töökohti, paranda eesti elu. ära nuta, et kõik on valesti ja kõik imevad, tropp!
ja sa polekunagi vastanud kysimusele. KES otsustab mis on ratsionaalne ja mis mitte?
Rahvas? Tehnokraadid?
ehk siis sina ja sinu luuseritest võimuahned sõbrad keskerakonnast? :) -
riq,
Ainuke foorumite süsteem, mis korralikult töötab, on Eestis ainult LHV-l. Seda eristab teistest mõistlikud arutlused, faktid, viited ja ideed investeerimisest või majanduskeskkonnast. Loodaks (isiklikult), et seda ei hakka keegi polulistliku kakaga üle kallama. Sulle tundub polulistlik kaka aga südamelähedane: egoism ja viha maailma vastu, kõik turumajanduslik on halb ning isikuvabaduse suurendamine on miski ennekuulmatu põhimõte.
Tsiteerin sind: "Eesti rahvas on üldjoontes nõme." Häbi mul sinu pärast. Ole õnnelik, et saad olla eestlane, see on uhkus (samuti eilses Punases toas). Hakka tegijaks nii iseenda, eestlaste kui riigi silmis ja mine palun vetsu ning tõmba oma egotsentrikust väärastunud mõtlemisloogika veega alla.
Kui nii teed on Eesti sinu üle uhke.
Kui ei taha, soovitan sul ümber asuda Valgevenesse, Elevandiluurannikule või mõnesse vahvasse Aafrika riiki, kus äkki saab veel midagi diktaatorite heaks ära teha. Äkki annab seal valitsuskulutused 98%-ni viia.
Ise nii noor ja juba kommar.
Kui kisad populismi ja halvustusi, saad sama vastu; kuigi ei tahaks.
Suhtleme normaalselt, ärme kaka päris igat Eestimaa nurka täis.
Mingi aeg tagasi jooksis meediast läbi, et nüüdsed noored võiksid oma äriplaaniks võtta riigiametniku koha. Selline trend on küll halb. Parem on olla ikka tegija ja ülestöötaja. -
fit ja laurime, see on küll veidi inetu, et te sõna- ja mõttevabadust piirata üritate. las riq kirjutab ka. mis sest et tema ettekujutus maailma asjadest veidi lapsik on ja ta argumenteerida ei oska. . mind näiteks häirib suhteliselt vähe kui mõni laps või arnold arvab, et eesti rahvas on nõme, sama riqi arvamusega. las riq teeb rahvale nalja.
-
Lugedes eile 6htul majandusvabaduse foorumit m6tlesin ma t2na 88sel isikuvabaduse (mille yks osa on ka majandusvabadus) ehk parempoolsuse ja vasakpoolsuse juurte j2rele. Minu arusaama j2rgi on parempoolsuse alustaladeks loodusseadused:igayks peab elluj22miseks enda eest v6itlema ja teisi 2ra s88ma. Samas juba yrgajal avastasid m6ned (k6rgemad?) kultuurid, et lihtsam on KOOS ellu j22da. Uidates ringi koos karjaga oled sa tugevam kui indiviidina ja t6en2osus, et sind 2ra syyakse on v2iksem. See oli vasakpoolsuse teke.
Karjaga yhinedes LOOBUVAD selle liikmed osast oma ISIKLIKUST VABADUSEST karja poolt pakutava TURVATUNDE KASUKS. Inimyhiskonnas toimivad protsessid sarnaselt: elades oma riigis on kodanikud selle diili karja asemel riigiga teinud.
Hoolimata sellisest diilist, on kodanike eesm2rk siiski elluj22mine ja oma heaolu maksimeerimine (parempoolsus).
Kultuuri rolli n2en ma karja identiteedi s2ilitajana. Identiteet (ehk kuidas me eristume "mitte-karjast") ja karja "meie-tunne" on karja tugevuse aluseks.
Riigi roll sellise analoogia p6hjal on aga kogukonna turvatunde (kaitsev6ime, identiteedi, meie-tunde) maksimeerimine kodanike poolt selleks antud vahendite arvel.
Eelnevast v6ib j2reldada:
1) parempoolsus on fundamentaalne n2htus aga vasakpoolsus pigem komplementaarne ja sotsiaalne.
2) Suurendades isiku- ja majandusvabadust v2hendatakse turvatunnet ning suurendatakse riske kogukonna jaoks -
ütleks vastu: olge siis rahul sellega mis on, riik ju teid ei sega! looge väärtust, miks te spekuleerite! investeerige eesti majandusse kui see niiväga hea on! ärge tarbige riiklikke teenuseid, ehitage erateed, pange lapsed erakooli.. näitab ju statistikagi et majandusvabadus on okei! hei, meil on nii imeline riik! MINA ju elan hästi! MINU sissetulek on 5x k6rgem eesti keskmisest. MINA saan rahuldada oma eneseteostamise vajadusi. MINA ei ole kagu/kirde eestist ja ei pea tallinnas hooramas käima. MINUL on ju s6pru koikjal kus head diilid läbi käivad.. MINA panen ju narkossi ja alkot, pidutsen ja kaklen. MINA olen ju lahe mees! MINA olen tark ka, MINA olen palju lugenud ja raamatud ju ei valeta. MINUL pole ise vaja m6elda, elu minu ymber ju töötab! MINA ju homse pärast ei muretse, MINUL läheb alati k6ik hästi. MINUL on ju majanduslik vabadus teha mida tahes. MINUL on ju beemmvee..
"Sulle tundub polulistlik kaka aga südamelähedane: egoism ja viha maailma vastu, kõik turumajanduslik on halb ning isikuvabaduse suurendamine on miski ennekuulmatu põhimõte."
Sulle tundub k6ik populistliku kakana mis ei propageeri Sinu maailmavaadet? Samamoodi häirib mind lihtsalt see populistlik parempoolsus. väga vale on muidugi investeerimisfoorumisse rääkima tulla vasakpoolsusest, kuid tundub et parempoolsusemull on meil :) ega ma ise pole kommar ega vasak, mind lihtsalt häirib see parempoolsuse kummardamine ja lösutamine..
majandusvabadus on maailma tippklassis ometi eesti majandus ei suuda lisaväärtust toota kelle syy see on et eksport on olematu, et riigis tehakse väärtuste ymberjagamist, et poliitikud täidavad taskuid, et eesti ärimehed rikastusid tänu riigivara ärastamisele.. see on nyyd populism? aga olete lugenud päikesepoisist miljonäriks?
1)kas erasektor suudaks ravikindlustust pakkuda?
2)liikluskindlustusega on k6ik meil muidugi rahul?
3)turvafirmade töö on mastaapselt parem politsei omast?
4)erasektor on tubli ja inimesed ei saa ehitustel surma
5)riik tellib erafirmadelt teenuseid ja saab raha eest kvaliteetselt ehitatud teid, kanalisatsioone ning konsultatsioone?
6)k6ik riigifirmad mis erasektori kätte läinud on äkki hakanud kasumit tootma, mis kohe firmast välja v6etakse ja milelga makstakse kinni firma ost
7)erasektor pakub meile parimat haridust ning ka lapsed saavad oma vajaliku maailmavaate just sellise mis neid edaspidises elus aitab enim
8)igale eesti inimesele oma AS millega ta ise oma ärisid ajab, l6petame palgatöötamise ära!
ma ei vihka maailma, ma armastan seda. armastan ka elu ja inimesi. aga kui vaadata rahvast terbvikuna, siis on silmakirjalik väita et inimesed on head. kui nad oleks head, sisi sellist sitta meil siin ju poleks. v6i kes siis selle sita keerab meile kui mitte eesti rahvas ise? me v6ime pea liiva alla peita ja teha nägu et eestlane olla on k6ige parem, aga kas ikka on?
lapsikusest:
lapsik on see kui öelda mis tegelikult arvad, tunned? lapsik on muretseda ka teiste pärast, mitte ainult iseenda heaolu eest? lapsik on OMA ideesid m6elda, mitte ainult teisi tsiteerida? miks kellegi alfons kärraleni vaated on nii 6iged? miks alkeemik nii popp raamat on?
te nagu ei m6tle et maailm oleks effektiivsem (t6si kyll, ka igavam) kui inimesed räägiksid ainult nii nagu nad tegelikult arvavad v6i m6tlevad. poleks vaja vaevelda selle yle kas ta nyyd m6tles seda t6siselt, tegi nalja, kavaldas v6i tegi strateegiat. täiskasvajalikkus ons ee kui oeld kibestunud, mossis, kyyned enda poole, m6tled vaid enda peale, räägid seda mdia teised kuulda tahjavad, väldid konfrontatsiooni, oled ka ebameeldivate inimestega s6ber, räägid head aga teed paha, kasutad k6iki vahendeid et oma eesmärk saavutada..
inimese m6tted ja teod ei pruugi kokku minna. seni on tavaks et räägitakse head ja tehakse paha. mina pyyan m6elda ykskoik mida - nii head kui halba, peaasi et m6tet mitte piirata, teha aga hästi. käitun nii, et ma ei pea selle pärast häbi tundma. isegi fit oma k6iketeadmise juures ei saa mulle muud ette heita kui _teooriate_ n6medust..
yks asi on et ei suuda teksti panna seda mida tahad öelda, teine on et inimesed loevad tekstist alati välja seda mida nad tahavad. samamoodi nagu inimest v6ib eraelus vihata ja tööelus temaga effektiivselt koos töötada, v6i suutma oma s6pra töölt lahti lasta kui ei saa hakkama.. peaks ikka inimene suutma eristada ka protsessi ja eesmärki.
valitsuskulude vähendamine ei too kaasa riigi majanduse 6itsengut, erasektor ei saa eestis toimida kuna puudub reaalne turumajandus - koik kaib tutvuste kaudu ja riisumine on au sees.
ja nyyd ma jälle halan? millega ma seda t6estan?
ma ei n6ua ju kelleltki midagi, ma ei kysi kelleltki raha, ma ei sunni kedagi millekski..
mis on siis minu jutus egoistlikku? tammsaare vist ka virises tervelt mitmesajal lehel? -
selles arutluses on üks eeldus, mis tundub mulle vale. nimelt, et kõige pealt olid indiviidid, kes arutluse tulemusena otsustasid karjas elama hakata. seda me täpselt ei tea, aga mulle tundub, et inimene on algusest peale karjaloom olnud. ehk vasakpoolsus on sama fundamentaalne kui parempoolsus.
-
Taavi,
nagu alati väga lyhike ja konreetne :)
kui inimorganismis iga rakk maksimeeriks oma heaolu.. kas yldse oleks tekkinud k6rgemaid eluvorme, v6i oleks me veel bakteri tasemel, kui iga bakter pyyaks ise ellu jääda.. vasakpoolsus prevaleerib seda enam mida arenenum on yhiskond. seega tuleneb see justkui inimese m6tlemisv6imest..
parempoolsus p6hineb fyysiliste vajaduste rahuldamisele
vasakpoolsus on vaimsete väärtuste jaoks..
vaevalt et 100% parempoolses yhiskonnas kunsti eksisteeriks,
samuti ei eksisteeriks armastust, inimlikkust v6i k6ike seda mida me peame elamise vääriliseks.
näiteks s6pru.. -
Riq, Sa paned justkui saatana ja parempoolsuse vahele võrdusmärgi. Ja parempoolsusmulli välistab see, et võimul on ... jah, pea igalpool vasakpoolsed.
Ma arvan, et Eesti arengule oli igati kasulik, et iseseisvuse algusaegadel parempoolsetel lasti rooli hoida. Kuid pikaajaliselt ei saa minu meelest ultraparempoolsus Eestis õitsengut tuua, sest meie ühiskond on varade jaotumiselt üsna banaanivabariiklik ja see tooks vaid rikaste veel suurema rikastumise ja vaesemate vaesumise.
Minu enda vaated pole ka parempoolsed, ma arvan, et olen sotsiaaldemokraatidest ca. 34% paremale ja midagi sellist sobiks ka minu meelest Eesti edasisele arengule. -
kentsakas mõttekäik riqilt. sarnaselt mõtles juba lenin, et kõik elamisväärne tuleb vasakpoolsusest ja parempoolsus on roiskuv kapitalism kus elajalikult piinatakse neegreid. endale ei tule maalde et vene ajal oleks mingi eriline kunsti,- armastuse,- ja inimlikkuse küllus valitsenud. la et see 100% vasakpoolne kord eriti elamisväärne oleks olnud. ära mõtle, riq, kirjuta veel!
-
Mis selles nii väga halba oleks, kui me oleks bakterite tasemel?
-
tegelikult ma räägin hoopis seda,
et eestis pole parempoolsus vaid parempoolsuse illusioon.
parempoolsus on yldse illusioon kus väidetakse et inimesel on v6imalus..
umbes nagu lotos.. v6i baaruis kus naisele drinki välja teed..
fun,
kes sul keelab bakteri tasemel olemast.
näiteks paned end p6lema v6i saad muidu surma ja oledki yks hunnik baktereid varsti :p
pendel,
ma ytlesin et vasakpoolsed ideed tulenevad inimese m6tlemisest ja selle arengust,
parempoolsed käitumised tulenevad aga fyysilisest vajadusest ja instinktidest.
mitte et vasakpoolsus suudab ainult elamisväärsust toota..
veel lihtsam on asjast aru saada kui m6tleme et
mehed on nagu parempoolsus (individualism,agressioon)
ja naised on nagu vasakpoolsus (kuuluvustunne, alalhoidlikkus)
kumb nyyd siis vajalikum on?
reede 6htul kindlasti vasakpoolsus :p -
ei tea, riq, mida sa ütlesid, aga kirjutasid sa küll seda, et ilma vasakpoolsuseta (so. 100% parempooses) ühiskonnas pole elamisväärsust, ehk elamisväärsust suudab toota ainult vasakpoolsus. väike vihje: kui enam ise ei mäleta, loe ülevaltpoolt.
ei saa tõesti aru, mis mõttes su võrdlus meeste ja naistega aitab su mõtetest lihtsamini aru saada. tuleb meelde tsuktsi anekdoot, kes näitas oma rahvuskaaslastele trammi kirjeldamiseks apelsini, öeldes, et tramm on nagu apelsin, ainult et üldse pole sarnane. seda need võrdlused muidugi ilmestavad, et mõttemaailm on pehmelt öeldes veidi teistsugune. -
kristjan.lepik,
Miks ei vii Eesti puhul ultraparempoolsus pikaajaliselt sihile? Võib küll viia ja veel väga edukalt. Nimelt Eesti puhul ei kehti Charles Handy "Tühja vihmamantli" üks paradoks, et väga rikkad saavad veel rikkamaks keskmiste ja vaesemate inimeste pealt. Probleem seisneb selles, et eestlane peaks rikastuma ikkagi ekspordivõime pealt, ka kaudselt ehk töötajad, mitte ainult ettevõtjad. Mina näeksin ülesannet selles, et kuidas oleks võimalik suunata Eesti keskmised ja vaesemad inimesed rikastuma välismaiste vaeste, rikaste või keskmiste inimeste pealt. Ehk eestlane peaks oma raha teenima välismaalt ja selle siia tooma (ma ei mõtle töölesiirdumist).
Meie rikkust ei määra siseturu ümberjaotused (võtame Marilt ja anname Peetrile), vaid eksordivõime.
Ultraparempoolsus ei seisne ainult rahas nagu mulle on mulje jäänud, vaid indiviidi ülitugevas tahtes ennast oma visiooni järgi rakendada ja olla seeläbi riigile kasulik. Kahjuks jääb sellest tahtest tänapäeval puudu veel, mistõttu oleks küllalt vaba maad vabama ühiskonna poole.
Mul on ülimalt hea meel kui kuulen, et Eesti ettevõtjad rikastuvad;
eesti poliitikud toovad kuulsust;
investorid/spekulandid teenivad;
teadlased löövad laineid;
muusikud võidavad;
sportlased rühivad higi ja vaevaga maailma tippu.
Ilus on näha inimesi töötamas riigi, organisatsiooni või enese arengu nimel.
Milleks olla õnnetu kas või kõige kriitilisemas situatsioonis kui samal ajal suudab inimene olla üliõnnelik ja tunda maailma harmooniat.
Tuum on selles, et oma seisukohast ei näe ma sellist võimalust, kuidas riik saaks raha abil inimesed õnnelikuks teha. Areng teeb inimese õnnelikuks. Olgu ta majanduslik või vaimne. Ikkagi jääb probleemiasetus samaks: motiveerida hea tahtega rahvast end arendama. -
yks uitmõte:
Kui Riik omaks kõikidest "piiratud" vastutusega ariühingutest näiteks
praeguse üksikisiku tulumaksu määras osasid või aktsiad,
siis võiks maksusüsteemi oluliselt lihtsustada kuna sissetulek
saadakse mitte ümberjagamiselt vaid konkurentsivõimelt,
mis on ettevõtete kasumi aluseks ....
loomulikult sarnaselt ettevõttetega peab siis riik mingitel perioodidel
kärpima investeeringuid ja ametnike preemiaid ja lisatasusid, mis otseselt
sõltubvad konkurentsivõimest ja edust üldiselt... -
>kui inimorganismis iga rakk maksimeeriks oma heaolu.. kas yldse oleks tekkinud k6rgemaid eluvorme, v6i oleks me veel bakteri tasemel, kui iga bakter pyyaks ise ellu jääda.. vasakpoolsus prevaleerib
seda enam mida arenenum on yhiskond. seega tuleneb see justkui inimese m6tlemisv6imest..
mmm... iga rakk maksimeeribki oma heaolu. läbi koostöö teiste rakkudega, mida nimetatakse koeks sõnast kude). evolutsiooni mootor on ikka "individuaalse" (ja seda sõna saab taandada aina madalamale tasandile, kõik sõltub lihtsalt taustsüsteemist: riik->indiviid->rakk->geen) heaolu maksimeerimine.
Ja nüüd pirn!
Mõtelge selle peale, miks osutus ülepeale üldse vajalikuks et üheraksed organismid hakkasid moodustama kooslusi (samuti nagu see eelnevalt toimus raku sees - miks oli tarvilik tuuma teke? - sest informatsioon oma identiteedist on tema väärtuslikeim vara, seega tuli seda väliste rünnakute eest kaitsta (DNA&RNA siirdumine eraldi üksusesse nimega tuum e. prokarüoodid->eukarüoodid)) või miks organismid hakkasid pooldumise asemel "sugulisel teel" "paljunema"? Tõepoolest, analoogia on olemas inimühiskonnaga (kui mõelda, et inimene on rakukene). Nimelt "turvatunde" pakkumine "isikuvabaduse" piiramise hinnaga.
Kelle eest siis rakul oli vaja ennast kaitsta?
Meie planeedil on kaks võimalikku "vormi" eksisteerimiseks (mõlema eesmärk sihitult ja piiramatult vohada): a)"organismid" ja b)"viirused". Viirused pole aga midagi muud kui ilma toetava struktuurita informatsiooniüksused (DNA ja/või RNA). Rakk peab oma eksistentsi kaitsma "ringirändavate laastajavägede" eest (viirused). Selle "võitluse" järgmine märkimisväärne suur etapp evolutsiooni käigus muide oligi pooldumise asendumine "sugulisel teel" paljunemisega. (Sellele eelneva küsimuse:
miks üldse rakud paljunevad?" üks põhjendusi lisaks "piiramatu vohamise teooriale" on samuti see, et viirused tungisid rakku, pooldumise teel aga oli rakul/organismil võimalus oma eksisteerimist "jätkata"). Põhjus on väga lihtne: kui organismi/(raku) DNA on staatiline, siis on viirusel aega maailma lõpuni, et kood lahti muukida ja raku juhtimine üle võtta, mis on väga tõenäoline. Pooldumise probleem oli, et DNA ei muutu ja viirustel on vaja vaid üks kord kood lahti muukida ja seda teadmist teiste organismide/(rakkude) vallutamiseks kasutada. Organismide püsimajäämise võti kooruski välja võimest "tekitada" järglasi ühe organismi DNA-d teise omaga kombineerides, mille tulemusena viirustel on iga uue (mitte ainult generatsiooni, vaid iga indiviidorganismi!) isendi kood tundmatu ja peavad nullist alustama.
Järeldus:
Mis on elu mõte?
elu mõte on selle mõttetus, kõige madalamal tasandil aga lihtlabane võitlus organismide ja viiruste vahel (vähemalt) püsimajäämise nimel!
>parempoolsus p6hineb fyysiliste vajaduste rahuldamisele
vasakpoolsus on vaimsete väärtuste jaoks..
sellist üldistust küll teha ei saa. Mõlemad püüavad ju sisuliselt "heaolu maksimeerida", mõiste defineerimine on vaid erinev.
>vaevalt et 100% parempoolses yhiskonnas kunsti eksisteeriks,
samuti ei eksisteeriks armastust, inimlikkust v6i k6ike seda mida me peame elamise vääriliseks.
näiteks s6pru..
hmm.. sinu arvates on (teatavate) emotsioonide eksisteerimise eelduseks teatava ühiskondliku konfiguratsiooni olemasolu? Mina arvasin ikka, et "armastuse" kui emotsiooni vajalikkus seisneb vaid kõrgemat järku organismide soojätkamise funktsioonis.
Piirangute teooria on üldkehtestatav. -
to: Romario,
kui muidu võib Sinuga mingi piirini nõustuda, siis pärast seda kui vegetatiivne paljunemine asendus sugulise paljunemisega, lähed sa pehmelt öeldes oma aruteluga rappa. Ära nüüd vaeseid viirusi ikka nii üle ka tähtsusta!
Neid pole vaja, geenmutatsioonid toimuvad pidevalt ka ilma nendeta. Viirused on nagu otsitud põhjus seletamaks seda, mida (et miks) tänapäeva teadus veel seletada ei suuda. Aga õnneks suudab ta seletada avaldumisvorme.
Toimima hakkab ja toimis ka enne lihtne looduslik valik, puhas darvinism, 150 aastat juba teada, konkurentsitu teooria siiamaani. Kas looduslik valik on parem- või vasakpoolne tegu?
Sellel toimimisel on 2 levelit, kirjeldatav ka instinktidena. Liigi säilitamise instinkt ja sellest allpool enesealalhoiuinstinkt. Kõik ülejäänu toimib nende heaks ja toetab kaht põhiinstinkti, nii emainstikt kui toonekurgede oskus leida üles Lõuna-Aafrika...
Ahjaa, elu mõte on aidata parimal moel kaasa liigi säilimisele, kõik vormid selleks on teretulnud.
Armastus kui emotsioon on tõesti taandatav kõrgeima eesmärgi, liigi säilitamise allfunktsiooniks, ei enamat. Ta on tugiüksus, toetamaks vaid darvinistlikku, üdini parempoolset eesmärki, võimaldada ellu jääda ja anda liigi jätkumiseks edasi parimad geenid (loe: armastuse objekti omad)
Inimene tuli puu otsast alla juba karjaloomana, see, et liigi säilimise ja arengu huvides tekkis kari, hõim, riik, globaliseerumine on ainult ühe sügavalt loodusliku protsessi resultaat. Vasak- ja parempoolsusega pole siin miskit pistmist. -
>Ära nüüd vaeseid viirusi ikka nii üle ka tähtsusta!
mmm...võibolla sina alahindad "vaeseid viirusi" ja ülehindad inimest? Kust võtad enesekindluse väita, et inimene on "looduse kuningas"? Julgen hoopis arvata, et pigem on inimese ajukoore arengust tingitud inimese kui liigi domineerimine maailmas suhteliselt lühiajaline ja ajutine nähtus ja ei näe põhjust, miks inimest/inimkonda peaks teistest elu avaldumisvormidest "paremaks" "kõrgemaks" või "targemaks" pidama.
>Neid pole vaja, geenmutatsioonid toimuvad pidevalt ka ilma nendeta.
ah et viiruseid pole vaja? et elimineerime konkurendid ja kehtestame monopoli? kas siis on efektiivsem? :)
>Viirused on nagu otsitud põhjus seletamaks seda, mida (et miks) tänapäeva teadus veel seletada ei suuda.
oh ei, viirused tõepoolest on meie (nii inimeste kui teiste organismide) eksistentsi ohustav alternatiivne elu avaldumise vorm (ja on seda juba "aegade algusest" peale), mitte otsitud põhjus mingi umbluu tarvis.
>Inimene tuli puu otsast alla juba karjaloomana, see, et liigi säilimise ja arengu huvides tekkis kari, hõim, riik, globaliseerumine on ainult ühe sügavalt loodusliku protsessi resultaat. Vasak- ja parempoolsusega pole siin miskit pistmist.
täiesti nõus. -
>Ära nüüd vaeseid viirusi ikka nii üle ka tähtsusta!
mmm...võibolla sina alahindad "vaeseid viirusi" ja ülehindad inimest? Kust võtad enesekindluse väita, et inimene on "looduse kuningas"? Julgen hoopis arvata, et pigem on inimese ajukoore arengust tingitud inimese kui liigi domineerimine maailmas suhteliselt lühiajaline ja ajutine nähtus ja ei näe põhjust, miks inimest/inimkonda peaks teistest elu avaldumisvormidest "paremaks" "kõrgemaks" või "targemaks" pidama.
>Neid pole vaja, geenmutatsioonid toimuvad pidevalt ka ilma nendeta.
ah et viiruseid pole vaja? et elimineerime konkurendid ja kehtestame monopoli? kas siis on efektiivsem? :)
>Viirused on nagu otsitud põhjus seletamaks seda, mida (et miks) tänapäeva teadus veel seletada ei suuda.
oh ei, viirused tõepoolest on meie (nii inimeste kui teiste organismide) eksistentsi ohustav alternatiivne elu avaldumise vorm (ja on seda juba "aegade algusest" peale), mitte otsitud põhjus mingi umbluu tarvis.
>Inimene tuli puu otsast alla juba karjaloomana, see, et liigi säilimise ja arengu huvides tekkis kari, hõim, riik, globaliseerumine on ainult ühe sügavalt loodusliku protsessi resultaat. Vasak- ja parempoolsusega pole siin miskit pistmist.
täiesti nõus. -
Vend RIQ! Ma isegi ei tea kas su ass on nyyd poliitikas vyi mitte kuid nyyd lyks asi jylle kyest yra. Hakkad juba IGAT rakku ja bakteit juhtima jne! hahha 100% parempoolsus! hhaha Vaata vend 4EVER et sina proovi oma vigu mitte korrata. See jytab inimestele nyotu mulje kui sa oma vigadest ei ypi.
Samuti yra kunagi proovi vyidelda turu vastu, sest me oleme niivyrd vyiksed vyrreldes turuga. Vend RIQ! Kusjuures ma pole yldse kindel ,et sa autoga syita oskad! hahah vyi et sul load on.heheh Aga yeldakse ega load syida ju! hehhhe. Wo mEn! Lisaks on ju juba mitu nydalat myydas mingist foorumist kus sa suure hyylega pasundasid et hakkad kyvasti vyyrtusi looma! hahah On siis ka mingit tulemust nyha vyi ikka kyib veel lobby!
Mina pooldan suurt valitsust ja valitsuse kontrolli riigi yle. Isiklikult arvan ,et riigiasutustes ning ka erabusinessis koristage yra TOOLID ning yrge tellige uusi! that cuts your expenses! Try it! defanetely it will make sense! -
Pole kahtlust väites, et globaliseerumine toob endaga kaasa vabaturumajanduse rolli suurenemise. Üksikud kultuurilised oligarhiad põimuvad ja ühtlustuvad, lõhkudes suletud süsteemid ja avades täieliku konkurentsi, kusjuures mingi kindla kultuuri ja väärtushinnangute konkurentsivõime määrab ära tema vabadus ja muudetavus Hr. Turu suhtes. "Kaitsetollide" kehtestamine eesti keelele ja kultuurile muudab tema suletud süsteemiks, mis pärsib infovahetuse efektiivsust Hr. Turuga ehk ühiskonnaga. Nii imelik kui see ka ei tundu, viiks keele ja kultuuri suhtes vaba suhtumine tema arengusse ja dünaamikasse "kaitsetollide" kaotamiseni, mis omakorda võiks lõpetada ususõjad ja tagaks vasakpoolsuse alustala ehk inimestevahel eksisteeriva solidaarsuse ja ühtse ideoloogia.
Nagu juba eelnevalt paljud on maininud, pole võimalik kumbki äärmus - täielik vasakpoolsus ega absoluutne parempoolsus. Järelikult võiks lasta ühiskonnal niipalju vabalt areneda, et leida ühisosa, millelt uuesti edasi liikuda. Niisugune protsess tundub lõpmatu - vabadus, solidaarsus, jälle vabadus ning uuesti solidaarsus.
Praeguse vabaduse taustal tunduks solidaarseks ühisosaks olevat inglise keel ja mingisugune Euroopa ja Aasia kultuuride ristsugutis. Mis juhtuks kui Eestis kehtestada teiseks riigikeeleks inglise keel ja kultuurilise arengumudeli aluseks võtta Euroopa ja Aasia ristsugutis ning majandusmudeli keskuseks USA? Oma vabaduse ja identiteedi tahtele leiaksime aga uue väljundi. Niisugune protsees tunduks harmooniline.
Majandusvabadus rallib. Viimase 25 aastaga on järjepanu vähenenud bürokraatia riikide vahel, mitmed kaitsetollid on maha võetud, Hiina tekitab nn. vabatsoone, rahvusvaheline õigus ühtlustub ja inimeste mõtlemine on globaalne. Ülemaailmne majandusvabadus on tõusujoones, kuid kas ta kasvab tsüklitega, eksponentsiaalselt või lineaarselt? Vabaduse kasv aga positsioneerib vasakpoolsuse ja parempoolsuse pidevalt edasi.
Tõesti, Eesti on banaanivabariik veel täna. Miks? Sest meie aktiivne tööjõud on rakendatud nn. imiteerivate toodete valmistamisele, me oleme teiste riikide allhankijad. Kas või Elqotec. Võib-olla ongi probleem selles, et me pole leidnud seda kultuurilist ühisosa arengu suhtes, igaüks defineerib arengu erinevalt?
Üks teine majandusvabadust hindav asutus on Fraser Institute (http://www.fraserinstitute.ca), kes toob vabaduse kõrval välja riikide lõikes patendiõiguse ja intellektuaalomandi jaotuvuse. Eesti on intellektuaalsete varade poolest ülinõrk, USAl ja Soomel on 100 000 elaniku kohta kümnetes kordades rohkem kasulikke mudeleid, patente ja kaubamärke kui Eestil. SAK ja muud uuendusinkubaatorid ning strateegilised mõjutajad liiguvad küll sinna poole, kuid ikkagi oleme täna äpud.
Erasektori põhiline rõhk on vahendustegevusel, mis ei lase palkadel ja firmade kasumitel kasvada - megakäivetega teenitakse väike protsentuaalne kasum. Ettevõtjaid on Eestis palju, kuid enamus neist imiteerivad, ostavad-müüvad palke ja vahendavad nodi.
Kuis leida siis see ühine lahendus innovatiivsuse rõhutamiseks ja rakendamiseks, et porgandikasvatus ja vahendus ei tekitaks meist kroonilisi allhankijaid? Ühiselt innovatiivuse ja isikupäraga vabaks banaanivabariigi staatusest, rõhudes erasektori olulisusele ja headele tingimustele. Kas selline loosung sobiks? -
Eesti kui kapitali, resursi jms puudulik riik ei tohiks v6tta aluseks maailmas nö läbi löönud äriviise - masstootmine ala aasia, hightech ja r&d ala jaapan/usa, euroopast ehk riigi suur sekkumine ärisse.
eesti peaks vaatama kus siis ikkagi raha tuleb, ja kust seda yha rohkem tulema hakkab. kus marginid kahanevad ja kus kasvavad.
mäletan uduselt et k6ige kasumlikum äri ei ole ei allhange ega ka spetsialistitöö,
kasulik on myya massidele l6pptooteid. kuna eestis ei suuda masstootmise skonkureerida kapitali ning aasia t6ttu, tuleb vaadata mujale.
olen ise j6udnud järeldusele et eesti v6imalus oleks:
1) tegutseda globaalselt
2) kombineerides teiste r&d ning tootmisv6imsusi
3) proffesionaalsete/piiratud globaalsete kliendigruppide vajadusteks
4) toodete kokkum6tlemise näol
yhes6naga,
eesti tööstus keskenduks sellele et mööda maailma ringi luusida, leida kliendigruppe keda on piisavalt palju et oleks tulus kuid piisavalt vähe et suurfirmad ei peaks neid turge oluliseks, ning lihtsalt otsida v6imalust kus on turul ebaeffektiivsus ning kuhu saaks pakkuda nö proffitooteid.
näiteks tooksin kasv6i oma igivana sekvenseriidee: sekvenseris pole ju praktiliselt midagi innovaatilist - lihtsalt sisestab ja väljastab datat, laseb datat modida jne. enamus r&d on juba tehtud: on olemas arvutid, integreetitud kontrollerid, on olemas tootmisliinid mis teevad seda mida tellid, on olemas standardid, on olemas turg - ylemaailmne ja proffide oma.
mida siis oleks nö eestil vaja teha? ainult seda et uurida mida profid muusikabisneses siis ikkagi teevad, otsida voimalusi nende töö kergemaks muutmiseks, teha tootekontseptsioon kasutades standardosi, standardtootmis ja stabndardmyygikanaleid, teha oma toote r&d ehk panan juppidest tervik kokku, brandida see oma brandiga ning paisata turule.
voib ju kysida et miks siis teised seda ei tee? no mina ka ei tea miks enne ebayd keegi internetioksjoneid ei teinud. idee on ehk nats lihtne aga mulle meeldib. yhest kyljest innovaatiline, teisalt ei roni pilvedesse (ala eesti nokia).
yhes6naga r6hk tuleks panna nö kasutajate vajaduste rahuldamise viiside leidmisele,
ehk tehnoloogia r&d asemel teha kasutaja r&d'd ja panna r6hk kliendi kasutusmugavusele.
turg on ylemaailmne ja profiturul loeb kyll brand, kuid hea toode ostetakse ikka ära kui konkreetne kasu olemas.
nyyd kus internet jms majandus on nii globaalne voib rahumeeli tegeleda r&d'ga eestis ja lasta osa kolle maailma ringi vaatama.. point on, et sellisel äriideel tegelikult pole yldse vaja kodumaad, lihtsalt et eesti minuarvates eriti muid konkurentsieeliseid kui väiksus, dynaamilisu ning haritud inimesed ei oma..
tuleb r6huda
turutrendide äratundmisele
klientide vajaduste m6istmisele
innovaatikale asja kasutamises mitte asja tehnikas
kiirele reageerimisele ning madalate pysikuludega tootmisele
ja pidevale muutumisele vastavalt kus vajadust nahakse sinna hypatakse sisse
äriideeks peaks olema tulin,nägin et jama on, tegin paremaks :)
PS! näiteks sekvenserifirmast voiks kogemusi kasutades laieneda user interface firmaks, mis pakuks eri profiturgudele erinevaid riistavarasid arvutisysteemidega suhtlemisel, sealt edasi aga integratsioonitoodete, ala videopilt lihtsalt masinasse kasutades poest ostetud juppe jne. yhes6naga ideeks oleks olemasolevate asjade kombineerimine koos glue logicuga. lahti tuleb murda koigest lääne majanduse dogmadest nagu keskendumine core processile (muutus on core process), oma toote kaitsmisele (kui konkurent kopeerib on meil juba uus toode turul, meie toote elutsyklid pole pikaks planeeritud) jne -
Eesti on siis viimastel andmetel jõudnud maailmas Heritage Foundationi andmetel taas IV-le kohale
http://moneycentral.msn.com/content/P125132.asp
