Eesti keskmine palk 7021EEK?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Selline tore artikkel Eesti Päevalehes kogus nädalavahetusel päris palju vastukaja.
Minu arvates äärmiselt süüdimatult kirjutatud lugu, milllele klassiviha õhutamise eest võiks aga anda 10 punkti skaalal hinde 10.
-
ja mina arvasin kogu aeg et seda arvutatakse kuidagi makstud sots.maksu järgi ...
Aga ei mingi number mida ettevõttes (suvalt) annavad/ei anna. -
vähemalt mulle on tallinnas elades ja töötades ning võrreldes enda äraelamisega jäänud küll mulje et see peaks veel suurem olema
-
yanek
ma olen ka arvamusi kuulnud, et kui täielikult välja juurida ümbrikupalgad eelkõige ehituses ja teenindussektoris, siis võiks keskmine palk isegi kõrgem olla
ja viimase aja keskmise palga tõusu on samas seletatud just sellega, et ega keskmised sissetulekud ei ole niivõrd kasvanud kui just MA hirmus on ümbrikupalkade osakaal vähenenud
mine võta siis kinni ... -
Keskmist palka arvestatakse ka sotsiaalmaksu laekumistele tuginedes - sellist keskmist kasutatakse (vist) näiteks vanemahüvitise ülempiiri arvutamiseks. Sots maksule tuginev keskmine on mõnevõrra väiksem kui statistikaameti poolt arvutatav.
-
Sama numbrit ehk siis keskmist palka sotsiaalmaksu laekumise alusel kasutatakse näiteks ka riigipensioni aastakoefitsiendi arvutamisel. Ei leidnud kohta, kus see jooksvalt kajastuks, samas on Maksuameti lehel olemas käesoleva aasta sotsiaalmaksu laekumise number seisuga 01.12.2004, see on 14, 198 miljardit EEK.
-
kes saab selle pensionisamba teatise see saab võrrelda
seal on keskmine sots maks olemas
isegi koefitsent on välja arvutatud -
Yanek
Teatis selle aasta kohta see paraku laekub alles järgmise aasta alguses, kes viitsib võib võrrelda palju oli vahe eelmise aasta Statistikaameti keskmise palga ja selle Pensioniameti teatise alusel leitava keskmise palga vahel ... -
Toimetaja kommentaar all on kohe muhedalt vihane - protest selle üle et lisatasud (auto kasutamine isiklikeks sõitudeks) sissetulekuks arvestatakse!!
Samas, viimane lause "Kurb tõde on, et enamik maakonnainimesi töötab aastal 2004 siiski veel miinimumpalga eest või saab napilt üle selle" on vähemalt minu kogemuste järgi tõele suht lähedal. -
Nii, mina isiklikult sain Statistikaameti andmete põhjal 2003 aasta keskmiseks palgaks 6706 EEK, samas oma 2003 aasta pensioni aastakoefitsiendi põhjal võiks keskmine palk olla nimetatud aastal olla isegi 7260 EEK, võimalik, et kiire arvutamise käigus tegin kusagil vea, katsun hiljem rahulikult üle kontrollida.
Kas keegi viitsib ka arvutada pisut ja mu võimaliku vea parandada? -
See keskmise palga kontseptsioon on ikka eksitav. Sest kui näiteks 5% elanikest teenib 40 000 ja 95% teenib 5 000, siis tuleb ka keksmine palk sinna 7 000 kanti.
Kas selle kohta on kuskil infot, kuidas jaguneb Eesti elanikkond näiteks teenistusvahemike 0 - 5 000, 5 000 - 10 000 ja üle 10 000 vahel. Pakun, et sinna esimesse langeb reipalt üle 60% inimestest. -
Statistikaamet on aeg-ajalt avaldanud ka palgasaajate arvu erinevates tuludetsiilides - vaata www.stat.ee ehk leiad. Üle poole palgasaajatest saab alla keskmise palka.
Statistikaamet ei kaasa keskmise palga arvutamisse firmasid kus vähem kui 50 töötajat - kuidas võiks see moonutada keskmist? Väikesmaks? Suuremaks? Mitte? -
see priidu mõttekäik on õige
enamik teenib väga vähe
ma kunagi vaatasin et olen eesti 3% rikkamate seas aga kurat ise küll sellest aru ei saa -
doh firmasid kus rohkem kui 50 töötajait need on ju tehased ja riigiasutused...
-
Priit. Kas arvutamisel ei peaks sellisel juhul kasutama kaalutud keskmist?
-
Selliste artiklite puhul paneb mõtlema, et kas ajakirjanik on tegelikult ka nii madalalaubaline kui oma kirjutises laseb välja paista. Või täidab see väljaande marketingi alast eesmärki kinnistada ja hoida lugejaid erinevatest sissetulekute segmentidest...
-
Mind jällegi huvitab see, kuskohas seda va "klassiviha", eriti 10 out of 10 tasemel seal õhutatakse. Jutt on ju neljast inimsesest, kes saavad palka nagu nad saavad seal kus nad töötavad. Ning kommentaar on lihtsalt probleemipüstitus teemal, kas numbrid on pädevad või mitte. LHV Pro soovitused on ka oluliselt rohkem klassiviha tekitavad kui see artikkel. Samuti kirjud kassipojad ja pakk kõrsikuid.
Paranoia on üks kohutav asi. Tean omast käest. -
tallinna ja maarajoonide palgad erinevad siiski kohutavalt. Tean omast käest, kuna kolisin paar aastat tagasi linnast maale. Naisterahva palkasid muidugi eelkõige tean võrrelda, kui 3000 kätte saad, on väga hästi. Paraku naiste jaoks on töökohti vähe. Ja kui keegi väidab, et elu maal on odavam, siis ta lihtsalt ei tunne elu maal. Aga mulle ei meeldi see ui eesti ainult tallinnaga saab piirduma, seepärast tagasi ka ei lähe!
Väikeettevõtjatel on raske, nende tööliste palgad on tihti väiksemad kui min, kusjuures ettevõtja ise kah vireleb. Äri kinni panna? Siis töötuid jälle juures.
Vabandust virisemise pärast. -
Eriti "hea" on lugeda viimase aja artikleid sellest kuidas naised võiksid oma eneseteadvust tõsta ja palka juurde nõutada. Näide sellest, et ühes provintsilinnas aastaid edukalt toiminud õmblusettevõte oli omal aja palga musternäidis (positiivses mõttes). Aga kuna 5 (viis) aastat ei ole palka tõstetud, siis töötajad lahkuvad. Soomlasest omanik (äri ka Hiinas, aga sealt saabuvad siiski vaid väga suured partiid ja Eestis tehaks operatiivselt väiksemaid tellimusi), ähvardab tootmise odavamasse riiki ära kolida. Mis on asja point? Palka võid küll küsida, aga juurde ei anta ja ega muud töökohta, eriti naistel, suurt valida pole.
-
ÄP teatab:
Mitmeid Ida-Euroopa riike ootab järgmisel aastal järsk palgatõus, väidab Londoni konsultatsioonifirma Mercer oma värskes uuringus.
Uutest ELi riikidest ennustab Mercer 2005. a kiireimat reaalpalga tõusu Leedus – 7,7% ja Lätis 5,6%. -
Eesti palkade tõus on kiirenenud viimasel ajal. Kuigi paljud numbrid on raske tõlkida, arvaksin et töötleva tööstuse omad võiksid olla päris tõelevastavad:
aastane palgatõus Q2-Q1
2003: +8,5%
2004: +7,8%
2005: +12,0%
2006: +15,8%
Järelikult, kahe aasta jooksul (Q2 2004-Q1 2006) on töötleva tööstuse palgatõus olnud 30%.
Küsimus on siis kuidas 30% palgatõus on mõjutanud töötleva tööstust Eestis: Kas 1) tootlikus on tõusnud, 2) kasumid vähenenud, 3) müügihinnad tõusnud.
Ise arvaksin et suhteliselt suur osa viimase kahe aasta 30% palgatõusust on mõjutanud firmade kaumeid, vähemal määral on olnud võimalik tõsta tootlikkust ja hindu.
Kui nii, siis peaks varsti osa tööstusest hakkama muutuma ebarentaabliks, ehk osa tehtud investeeringutest ei tasu enam ära. Arvata võib et tekstiiltööstus, ja kerge elektroonikatööstus muutub üha raskemaks kasumlikult ajada Eestis. Loodetavasti tõuseb aga samal ajal haridustase, nii et uusi töökohti tekivad mujal valuutateenivas majanduses.
Praegune riskistsenaarium:
Laenubuum-> palgatõus->eksporditööstus väheneb, sisemaised sektorid kasvavad->Laenubuum lõpeb->ükskord kaotatud eksporditööstus (tekstiil jne) ei saa jälle taastada
Kui mõte on pikaajaliselt teha Eestist Euroopa tulumaksuparadiis, siis äkki pole vaja muretseda kaotava tööstuse pärast, kui mõte on aga et Eesti konkureerib tulevikus oskuste ja haridusega, siis arvan et on oht selles, et palgatõus on jõudnud 15% aastas. -
Saan stefan sinu jutust aru, et kõige parema meelega näeksid firmaomanikud orjatööjõudu, kellele ei pea üldse raha maksma.
-
Arvan, et stefan ei soovi orjatööjõudau vaid toob esile ühe võimaliku riskiallika.
Lõppkokkuvõtte ega palganumber tööd ei tee, vaid ikka inimene . -
Et lihtsalt tavainimene tahab ka ükskord elada inimväärset elu. Tulgu see siis sellest, et firmaomanikud ei upu enam nii suures rahas kui vanasti.
-
globalnet
selles ongi probleem, et ühelt poolt tahavad kõik võimalikult kiiret palgakasvu (Mul on hea meel et 2006 on lõpuks tulnud aasta kui palgad Eestis tõusevad kiiremini kui kinnisvarahinnad, aktsiahinnad ja kasumid), aga samal ajal tundub mulle 15% nii kiire et mõned tööstused võivad ootamatult kiiresti oma konkurentsivõimet kaotada.
Hea küll Eesti suurim eksporditööstus on turism ka number kaks vist välismaal töötavad eestlased, ja need sektorid buumivad. Ja, nagu mainisin, kui Eestist saab mingi uus Luxemburg, kus turism ja tulumaksusüsteem toob piisavalt raha sisse, siis hea küll. Ent äkki on tõenäolisem et tulevad hoopis rakemad aastad, ja siis ongi see tööstus mis olemas on, väga vaja et valuutat teenida. -
Ise olen pigem arvamusel, et firmad on saanud endale nende aastate jooksul ( umbes 15 a. ) mil eesti inimestele maksti kuupalgana naeruväärset raha suutnud endasse seda arengu ja ellujäämise potensiaali akumuleerida küll ja küll. Viimasel ajal on eestis pigem probleemiks tööjöu nappus, kui kiire palgatõus. Kui mõni firma kooma langeb siis on see ikka sellest, et tööjõudu ei investeritud omal ajal piisavalt ja firmade omanikud lasid tööliste odava palga arvelt mõnusasti liugu lihtsalt. Mingi aeg vast 10a. tagasi, kui pangad ei andnud inimestele niisama lihtsalt laenu ka siis kerkisid uhked majad ja sõitsid ringi kallid luksuslimusiinid. Need majade ehitajad ja limusiinides elunautlejad olid firmaomanikud. Tavainimesed käisid jala ja tegid tööd 600 - 700 krooni ees. Mina ise sealhulgas. Seetõttu ei kannata firmaomanike suust mingit priginat, et nüüd firma ei ela enam nii hästi, sest pean töölistele rohkem raha maksma. Elu karistab kõiki. Varem oleks pidanud sellele mõtlema, et kuidas motiveerida töötajaskonda.
-
globalnet, kas oled kommunist? :)
mina eristaksin 10a tagasi olnud perioodist 2 eri varianti:
1) röövkapitalism, kus rööviti riigi vara jne, tehased ärastati jne.
2) ettevõtlus, kus ettevõtja ei saanud või polnud piisavalt jultunud röövimaks varandust kokku ning, kus raha tuli puhtlat ettevõtlusest.
Palgarahast ei varastatud kummalgi juhul. Näiteks juuksurisalong, juukselõikus maksis vist kunagi isegi 20 krooni ning kui täna maksab 100 krooni siis kas 10 aastat tagasi teenis salongi omanik palgaraha kokkuhoiu pealt hiigelkasumeid? Või leivatööstus või ükskõik, mis muu ala.
Ning üleüldse, kas ettevõtja, kes loob töökoha näiteks 700 inimesele peab teenima sama vähe kui tema firmas koristaja?
Globalnet, kaldun arvama, et sinu süüdistused on alusetud või vähemalt valele aadressile suunatud. Oleksid siis vähemalt oma viha 1 variandi peale välja valanud. -
Tavainimene ei pea teadma seda kust tulevad firma rahad. Tavainimene vaatab enda pangakontot ja hindasid poes ja kinnisvarahindasid. Et elus püsida on vaja kahte asja süüa ja kohta kus elada. Kui inimene käib korralikult tööl ja ta ikka ei suuda endale mõlemat tagada siis peab kusagil midagi viltu olema.
-
Midagi võib viltu olla ja muidugi on kõige lihtsam süüdistada inimest, kes sulle töökoha on loonud... mõistmata, et sulle töökoha loonud inimesel pole mitte kõige vähematki võimalust juhtida inimmasside piiramatust laenuvõmisest tingitud kinnisvarahindade tõusu... heal juhul on tal võimalus haarata sellest protsessist firmale oma osa, mida siis töötajatele täiendava palgarahana laiali jagada.
-
Ei ole veel kohanud firmaomanikke, kes nii väga enda töötajate päat muretsenud oleks. Pigem on suhtumine olnud kogu aeg selline, et kui ei meeldi astu minema, mul järjekord ukse taga.
-
globalnet
kaks perspektiivi:
1) Teatud turul peab muidugi iga ettevõtja olema suuteline maksma seda palka mis turg nõuab. Pole tal mõtet viriseda, selle üle et palgad on tõusnud. Kui ta on valesti investeerinud, valesti ennustanud vms, siis tuleb tal endal kaotusi kanda. See on puhas turumajandus.
2) Aga laenubuum on ülikiiresti ümber korraldamas Eesti majandust. Tänu laenubuumile teenivad ehitustöölised täna äkki kuni 30 tuhat kuus, ja küsimus on kuhu (näiteks) nemad läheksid siis kui ehitusbuum lõpeb.
Ükskord kaotatud tööstust on raske taastada, isegi sellises paindlikus majanduses nagu Eesti oma. Ja kui terved tööstusharud kaovad, siis on see probleem makromajanduse tasandil. -
Globalnet, ju siis tegutsed madalakvaliteedilises tööjõusektoris, oled madala kvalifikatsiooni ja/või vähese tootlikkusega (loe: firmale kahjulik töötaja või alla keskmise toodangut andev) või sul pole lihtsalt vedanud :) Mitte paha pärast, aga mina isiklikult tean küll firmaomanikke, kes oma töötajate eest muretsevad.
-
Ei fire selline oli lihtsalt 10 aasta tagune aeg ja firmaomanike suhtumine enda töötajatesse. Need ajad on hakanud ümber saama ja see muudab firmaomanikud pisut närviliseks kuna enam nad ei kontrolli olukorda nii hõlpsalt kui aastaid tagasi.
-
To: globalnet
Stefan räägib makroökonoomilisest murest liigkõrge palgatõusu osas, mis võib viia väga suure hulga töökohtade kadumisele - tekstiil, elektroonika(Elcoteq andis veel mõni aeg tagasi meil 5% väliskaubandusest). Sina räägid oma vihast kapitalistide vastu, need ei ole võrreldavad teemad. -
globalnet
kas Sa oled praegu tööl? -
Globalnet, Eestis ei ole juba päris palju aastaid tööpuudust, vaid on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Paremate töötajate puhul on jäme ots selgelt töövõtja kasuks ja neid hoitakse ja meelitatakse nina verel nii palga kui muude motivaatoritega. Julgen väita, et suurema osa firmaomanike sissetulek genereeritakse oluliselt suurema pingutusega, kui selleks keskmine töövõtja valmis on. Ja muide, igaühel on võimalus ettevõtlusega alustada. Tee ise midagi ja saad veidi aimu, millest sa tegelikult räägid.
-
Jajaaa... tegelikult ongi niimoodi, et pahad firmaomanikud teenivad ülikasumeid, ostavad endale Bentley'sid ja suplevad Crystal-shampanjas ning itsitavad õelalt - samal ajal kui vaesed töötajad endal kolm nahka seljast ära töötavad. Onju nii, globalnet!!
-
globalnet
Mina vaidleks vastu. Tean firmasid millede omanikud teenivad tunduvalt vähem kui seal töötav personal. Ei ole see ettevõtlus midagi nii kerge. Ja tänu ettevõtjatele sinusugused töötavadki ja peret üleval hoiavad ja laene maksavad. Sa peaksid neile tänulik olema. -
Miks jäeti kõrvale tootlikkuse kasvu faktor? Mulle tundub küll, et vähemalt mõnedes sektorites on palkade tõus käinud paralleelselt tootlikkuse kasvuga, õigemini võiks vist isegi öelda, et üks on teisest tingitud. Vähendatakse töötajate arvu 30% ja järelejäänud töötajatel tõstetakse palka samavõrra. Nii et palkade kasvus pole hullu midagi, kui samavõrra kasvab tootlikkus, Lääne-Euroopa numbreid vaadates on meil veel pikk tee minna.
-
Mingi disproportsioon palkades on tekkinud küll - kahe kõrgharidusega valgekrae teenib sama palju kui plaatija...
Samas see laks, kus Elcoteq-i stiilis töökohad hakkavad Hiina kolima, võib olla üllatavalt hele. Lisame siia selle, et see juhtub näiteks samaaegselt intresside järsu tõusuga ja saamegi koleda, kuid paraku päris reaalse stsenaariumi, mille kõrval 1998 oli pühapäevakooli piknik. -
Kuulge lugupeetud analüsaatorid. Teil on hetkel suht hea elu topite enda sadu tuhandeid ühe ja teise firma väärtpaberitese ja saata pappi ja seetõttu on teil kõike lihtne hinnata ja analüüsida. Kui sa päev otsa ehitusel labidaga segu segad või telliskive tassid siis vaevalt küll te kõike firmadega seonduvat nii positiivsena näeksite ja tahaksite ka, et saaksite natukenegi rohkem raha enda töö eest. Firma juhtkond olgu aju ja töötajaskond ideede praktiline teostaja ( loe : sisuliselt musta töö tegija). Miks neid on vaja alahinnata. Ka superaju ei tee ilma töökäteta mite midagi ja idee jääb ideeks. Et seda ei juhtu on ka vaja töötajale valmistada meelehead. Olgu majandus tõusus või mõõnas lihttööline teb tööd kogu aeg. Töölise asi ei ole iial muretseda kust firma rahasid saab tema täidab talle antuid ülesandeid ja kõik
-
tubli globalnet
otse ja südamest. -
"Kõigi maade proletaarlased, ühinege"
-
Ja ja nalja see asi teile pakub. Mina ei näe siin aga midagi naljakat. Niikaua kui saate iga kuu suuri summasid olete õnnelikud ja naudite elu, kui aga midagi juhtub ja summad väga oluliselt vähenevad siis ei ole teil enam nii naljakas.
-
Ma saan aru , et on väga populaarne peksta globalneti , kuid :
- on väga -väga vähe firmasid , kus firmaomanik ei aja raha tasku nii palju kui kannatab , alati ka töötajate arvel vähemal või rohkemal määral .
- lähemate aastate jooksul saab teistel eesti firmadel rõõm olema oma kasumite arvel (palka peab tõstma) kinni maksta kinnisvara arendajate tänaseid (viimase kahe aasta) megakasumeid . See tekitab kindlasti strukturaalseid sektorite vahelisi ja sisemisi pingeid(kõik see , millest stefan on siin kirjutanud) , lisaks raha kallinemine ja konkurentsipositsiooni suhteline halvenemine . Positiivse poole pealt , ka Hiina(ja teised analoogid) nähtavasti kallinevad ja euroabi aitab palju mitterentaableid , aga vajalikke "riigiparandamisi" läbi viia . Siiski arvan , et paari aasta pärast on Eesti keerulises situatsioonis . -
Teie kõigi jutust kumab läbi siiski mõte, et vaja oleks töötajate palgarahasid vähendada. Nii kui lihttööline saab rohkem palka kukub majandus upakile.
-
Oh, naersin lausa pisara silma. Selle asemel, et hädaldada ära raiska tööandja resursse, kui sa äkki Henno vihjest aru ei saanud. Küll siis tuleb ka palk.
-
Võiks selle foorumi pealkirja ära muuta, sest selline ei tohiks meie keskmine palk enam olla...
-
Q1 oli keskmine brutokuupalk Eestis 8 591 EEK. Q2 on ta arvatavasti üle 9000. Q3 tavsliselt keskmine brutokuupalk väheneb Q2-ga võrreldes, Q4 jälle on juba üle 9 500 EEK võimalik. Järgmisel aastal läbi 10 000 EEK-taseme.
-
Firmaomanik maksab just täpselt niipalju, et Sa talle võimalikult palju tööd teeksid. Kui selleks on vaja palka tõsta, siis ta tõstab. Ja kui peaks suur tööpuudus tekkima, siis langetab. See ongi turumajandus.
Aga et firmadel headel aegadel mingi väga suur varu on tekkinud on ekslik. Kasum võetakse divikatena välja või investeeritakse edasi. Mingi osa ainult jäetakse firmasse. Muidu tootlikkus langeb ja aktsionärid rahulolematud. Kes on agressiivsem, investeerib rohkem, kes on vähem agressiivsem, sellel on varu natukene suurem.
Tänases tööjõupuuduses ei ole töökal meesterahval 7021 ju mingi unelm. Tuleb tööd teha ja ennast müüa- turumajandus ju.
Aga tööjõumahukad ettevõtted raskustes: Firma, 200 töötajat keskmise palgaga, kasum 2 milj. Kui tõsta 10% palka, palju kasumiks jääb?
Ise palgatööjõud.
