Jahe: merevesi
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Golfi hoovus aeglustub? Osalt vast põhjustatud Gröönimaa jääkilbi arvatust kiiremast sulamisest, mis võib teoreetikute hinnangul Euroopa kliimat muuta väga kiiresti hoopis keskmise temperatuuri alanemise suunas. Kuigi üldiselt 9 10-st ilmateadlasest kipub seni eelistama kliima üldise soojenemise hüpoteesi, mille korral kliima oleks Eestis tulevikus (100 aastat edasi) midagi praeguse Valgevene (siinmail rõhuva häälteenamusega võimule saavast sarnasest poliitilisest liidrist juba paari aasta pärast rääkimata :-)) taolist. Seega: kui sügavale tulevasse merepõhja rajad oma elamise Sina?
-
käisid põnevat vilmi vaatamas ;)
või reklaamid mõnda amfiibmajade tootjat -
ei, filmi ei käinud vaatamas, pole s**a sõber :-) ja kui sa jälle püüad siit midagi Tallinkile positiivset välja korjata, siis selle tänuväärt haipimise jätan rahumeeli sulle!
-
lhv on selliste foorumite jaoks muidugi kõige õigem koht!
-
Palju neid kristjaneid on? Minu lugemist mööda kolmas. :-)
-
ilus poisslapse nimi
-
Romeo on ka ilus nimi, ainult, et seostub politseitapjaga.
Mart on ka ilus nimi ainult, et oli klassi nohik.
Nimi ei riku meest, mees rikub nime. -
kui vaadata seda, kui populaarne see nimi ca 10 aastat tagasi sündinute puhul oli, siis võib lihtsalt prognoosida samanimeliste tõelist tulva siinsetes foorumites lähitulevikus... Samas võib osades siinsete foorumites loetu põhjal juba paratamatult teha järelduse, et suur kari selle generatsiooni kristjaneid juba siin vaikselt ka toimetab
:-) -
Kliima soojenemise vastu võitlemisest on kujunenud suur äri. Siit siis ka aeg-ajalt tugevnev sõnamulin, mis peaks ühe või teise huvigrupi tegemisi eriti tähtsas valguses paista laskma.
Praeguseks ajaks on selgunud ,et viimase ca miljoni aasta jooksul on alati enne tõusnud globaalne keskmine temperatuur ja alles siis kasvuhoonegaasi CO2 sisaldus õhus. Mis tähendab seda, et soojenemised-jahenemised on täiesti loomulikud ja agaral võitlusel nende looduslike protsesside vastu on mõtet ainult niipalju, kuipalju see võitlejatele raha sisse toob. Ja seda pole üldsegi mitte vähe.
Mis Golfi hoovusse puutub, siis on kliima jahenemine Loode-Euroopas üks peamisi Golfi hoovust tugevdavaid tegureid. Nii et 10 kraadi külmem keskmine temperatuur meil siin tähendaks nii võimast tõuget Golfi hoovusele, et kliima soojeneks siin jälle 10 kraadi võrra:) -
Postimees on jah paraku viimasel ajal jõukohaseks muutunud ka ntx ajusaagimi sugustele lugejatele.
-
lodu, sa lihtsustad asja üle.
Viimase 600 000 aasta jooksul pole iialgi olnud CO2 tase atmosfääris nii kõrge kui praegu ja maakera keskmine temperatuur pole iialgi tõusnud nii kiiresti.
Golfi hoovus jah isereguleerib ennast, aga juhul kui Gröönimaa + Põhja-Jäämere jää otsustab suuremastaabiliselt sulama hakata (protsess, mis võib jätkuda ka Golfi hoovuse nõrgenedes), siis lükkub regulatsioon edasi perioodi, kui jääkilp on uuesti stabiliseerunud.
Praegu käimasolevat kliimamuutust ilmselt tagasi pöörata ei õnnestu keelelgi - mis aga muide ei tähenda, et edaspidi ei peaks CO2 emissiooni kontrolli all hoidma (nagu ka igasugu muud saastet). -
Pähh... 1000 aastat tagasi oli gröönimaa roheline.
-
Terve Gröönimaa ei olnud. Lõunaosa küll.
-
Ilma Golfi hoovuseta poleks Eesti kliimal suurt vigagi. Ja nohu-köha oleks märska vähem.
-
Just, just. Poleks lihtsalt kedagi köhimas siin jääväljadel.
-
Palun härrad! Tarus on bio-geo teaduskond, ise sees ja millegipärast siin rubriigis sõna võtta ei taha. Astuge sisse ja pilt saab u 4-5 aastaga selgeks (no enam-vähem). Ja meelelahutuslikud foorumiteemad kaoksid (kuigi neidki vaja).
-
Tartus siiski mitte Tarus
-
"Ma olen, nii tark, nii tark aga seda mida tean, teistele ei räägi."
Tartu vaim, mis muud. -
"ise sees ja millegipärast siin rubriigis sõna võtta ei taha" - nagu vana indiaanlane, ei s*** kunagi sinna, kuhu kükitab... Enamiku jaoks on ilm vast lihtsalt siia sobimatu teema, kuid kas ka investeerimise seisukohast kannatab sellega midagi peale hakata? Ega ma tegelikult muidu poleks seda teemat algatanud, kui mulle just see aspekt huvi ei pakuks - Margus jõudis selle ärgituse mõistagi lennult ridade vahelt välja lugeda, mõned üritasid vist küll üsna lootusetult märgi tikke karbiküljel põlema tõmmata...
6 tundi on see aeg, millise pikkusega enam-vähem kindlalt saab ilma ette prognoosida. Lisaks on igasugused erinevad tsüklid: päike, maa orbiit jne (julgemalt, kliiv, meie valgustamisel!) Kipun arvama, et enamik neist on sellised, millega meil pole mõtet pead vaevata. See, mida saaks ära kasutada, peaks olema midagi lühiajalisemat, kuid millel oleks mingi arvestatav mõju mingi piirkonna ilmastikule - sellega saaks ehk midagi teenida/kaotusi vältida. Golfi hoovusele ma ühe (kiirema muutuse) TEOREETILISE võimalusena viitasin, orkaanide tugevuse kasv on ka midagi, millest mõelda - lokaalsemalt mõeldes Eesti lahtede asetus valdavalt puhuvate (lääne)tuulte suhtes, edelast puhuv tuul, mis Pärnut uputab (mudelit annavad vist ca 3,5 m tõusu, kui algnivoo on kõrgemal ja muud sündmused juhtuvad samuti ebasoodsalt kokku langema? Mis juhtub mõnes Tallinnale lähemas lahesoolikas, kui tuul juhtub sarnaselt Pärnu tormiga puhuma pikalt ja tugevalt loodest? Miks tegeletakse kohati kinnisvaraarendusega piirkonnas, kus kunagi varem pole juletud koppa maasse lüüa? Viimased 4200 aastat on siinne rannajoon vististi olnud tõesti hämmastavalt stabiilne - kas selle peale võib ka kindel olla veel näiteks meiegi eluajal?
Niisiis, meie kõigi õnneks viibib meie hulgas ka autoriteet Tartust, bio-geo teaduskond, kõik on seega kohe-kohe meie jaoks selgumas... Julgemalt, kliiv! :-) -
Tegelikult on kliima soojenemine tavaline nähtus. Enamus ajast Maa geoloogilises vanuses on olnud polaaralad jäävabad.
-
Raimon15, 5 punkti. Lisaks veel on inimtsivilisatsioon näiteks ebatavaline nähtus - enamuse ajast Maa geoloogilises vanuses pole ei inimesi ega tsivilisatsiooni olemas olnud 8-)
-
Ja inimeste ning tsivilisatsiooni üheskoos esinemine on siiani suhteliselt haruldane nähtus :). Inimesi kõik kohad täis, tsivilisatsiooni otsi tikutulega taga.
-
kristjan paistab olevat (ebatavaliselt) hästi informeeritud noormees, nagu viimasel ajal kristjanite puhul kombeks:)
-
seni kuni kasutame maavarasid (nafta , gaas) seni ka jätkub co tõus. co - d saavad ümbertöödelda vaid (99,9%)rohelised tamed. aga kui taim ära sureb siis tema kõdunemisel tekkib jälle co :D ainus võimalus seega puud ja muu silo sygavale auku ajada, et sinna bakter juurde ei pääseks. See võtab muidugi palju kilovatte energiat mis tuleb naftast, kivisöest. seega co d me vähendada ei saa veel hetkel. me saame aga piirata selle juurde tekkimist kasutades taastuvaid loodusvarasid (biodiidel, tuule- , päikeseenergia) aga lõpptulemus on ikka sama kõik mis on saanud alguse see ka kunagi lõppeb. miski pole igavene ka loodus:D
lühikokkuvõte mida mulle bioloogist sõber rääkis -
Kas te eelmise nädala Postimehest Lotmani artiklit ühe taani endise Greenpeaci mehe kohta lugesite? Tema ütles, et seoses tehnoloogia arenemisega keskkonna saastamine aina väheneb. Londoni õhk pole jauba ammu nii puhas olnud kui praegu.
-
lisaks ristati Aafrikas ükssarv antiloop (see vanem variant) ja jääkaru, tulemuseks pidi saadama maailma esimene co2-imeja (noh, nagu tolmuimeja), mis paiskab kogu co2 kosmosesse.
"Londoni õhk pole juba ammu nii puhas olnud kui praegu"
:))) -
lissabon, sa siis ei lugenud?
"Londoni õhk pole juba ammu nii puhas olnud kui praegu" - see on muidugi väike ilukiranduslik liialdus. -
Õhk võib ju puhtam olla, ega see pole ainus ja peamine keskkonnaindikaator. Lomborg on teadlane, kel on mitmeid tõestatud seoseid energeetikafirmadega. Viimaste huvides ongi teadlaste vahele kiilu lüüa, luues gruppe, ka nn "teadlasi", kelle ülesanne on laulda kiidulaulu praegusele süsteemile.
Kasvuhoonegaaside emissiooni PEAB pidurdama, muidu hukkume me kõik. Kahjuks pole ühtki toimivat mehhanismi silmapiiril. Teen just uurimust Gaia hüpoteesi kohta - selle kohaselt polegi vaja muretseda - Gaia (ehk loodus) on ise üks superorganism, kes vabaneb ise tülikast parasiidist (inimesest) ja kohaneb ümber. Isegi peale tuumakatastroofi säilib elu ja areneb uuesti. Kas inimesega, see on juba iseküsimus.
Nii, et loodusega ei juhtu midagi. Küll aga on ebaeetiline oma lastelaste elu võimatuks muuta. -
Kui võtta keskkonna üheks saastajaks süsinik, mis on viimastel aastatel nafta, söe, gaasi jne põletamisel atmosfääri paisatud, siis on saastamine meeletu. See on miljonite aastate tagune süsinik, mis praegu atmosfääri satub ja tasakaalu paigast nihutab.
Kui Emajõe suudmes on vooluhulk ca 70m3/s. Ma ei tea, palju sellest tartut läbib. Oletame, et 50 m3/s. Kui seda kogust nüüd jahutada ühe kraadi võrra, siis saab ca 210 MW energiat. Sellest peaks piisama terve Tartu kütmiseks. Iseasi on muidugi see, kuidas ja mis hinnaga see jõest välja pumbata ning milliseid muutusi see allavoolu toob. -
Ega eriti muid muutusi ei too kui üks suur jääkamakas külmal talvel. Pärnu kütmine jõevee soojusega on vist veel lihtsam.
CO2-ga on asi lihtne - kasvohooneefekt on tõestatud ja selle vastu vaielda on sama loll üritus kui evolutsiooni vaidlustamine. Samuti on tõestatud maakera keskmise temperatuuri kasv. Samuti on tõestatud ookeanide jõudmine CO2 absorbeerimisvõime ääre ligidale.
Kui nüüd keegi üritab väita, et maapõue miljonite aastate jooksul peidetud süsiniku põletamine ja seeläbi atmosfääri tagasi paiskamine (koos jääksoojusega) ei muuda meie kliimat tollasega sarnaseks, siis võib tal ju õigus olla. Umbes 0,01% tõenäosusega. Mõned peavad seda tõenäosust piisavaks, mõned mitte. Vaatevinkli küsimus. -
kysimus pole kas, vaid millal:D
need keskonna kaitse tegurid hakkavad kindlasti majanduses suurt rolli mängima, sellepärast on usa sellele väga vastu, kui ikka korstnale kaas peale ... -
Reinsurers confront question of catastrophe FT-s päris huvitav lugu sellest, kuidas tormine hooaeg on pannud oma mudeleid muutma kindlustusseltse ja kuids hedge fondid haistavad võimalust ilmaga raha teenida
-
Keskkonnale on ohtlik ka metaan, mis eritub naiteks turbavaljadelt mida eestis kaevandatakse. Või inimesed peeretavad. Minu arvates on loodus nii võimas et inimene võib teha mis tahab, loodusel on omad kaitsemehhanismid.
Enamus hoovuse aeglustumist toimus 1992-1998. Jah ta soojendab euroopat miski 5-10 kraadi. Hoovus tuleb kuuba lähedalt, jaguneb kuskil portugali/new yorgi laiuskraadidel kaheks. pohjapoole hoovus vaheneb, lounapoole suureneb. See peaks kylmutama skandivaaiat 2 kraadi, aga seda pole juhtunud. co2 tase kyl aeglustab hoovusi, kuid t6stab temperatuuri, seega temp muudub huiznajet kuidas. 1300 ja 1850 vahel oli ka euroopas minijääaegasid oikuipalju!
see vesi mis hoovusega pohja laheb pindmistes veekihtides, tuleb vee all tagasi lounasse. pohjuseks asjaolu et pohjapoolsed veed on kergemad, aga kuna jää sulab siis lahjeneb ka hoovuse vesi ning see aeglustub..
ah mis ma mulan, new scientistis on pea igas numbris sellest pikk pikk jutt..
PS! millal varem on koik inimesed sama meelt? -
lopetage ära see "inimene on parasiit" jutt! looduses on ikka nii, et kes suudab see ruulib. ja kui loomade ylerahvastumist piiravad teised loomad/toidu saadavus, siis inimest hakkab piirama ta ise, m6istuse abiga. kui m6istus appi ei tule, tuleb näljapuudus ja sõjad resursside poolest. samas ikka sailib mingi hulk inimesi. kui yrgajal elas inimene 20-25 aasta vanuseks, siis nyyd pole 80 mingi probleem. keskkond on aga palju saastatum.
evolutsioon on ammu l6ppenud, ma ei tea kuidas seda nimetada, aga edasi areneb inimene ainult aju sees, st m6ttemaailm. fyysiliselt inimene pigem taandareneb. varsti tuleb kurzweili ennustatud tehnoloogia singulariteet ja koik mured on murtud!
kordan: kirjutusmasinad voisid küll areneda väga sheffideks ja voidi ennustada et tulevikus on trükimasinad pisikesed ja kiired, kuid nagu aeg naitas, asendati nad arvutiga.. -
evolutsioon pidavat edasi käima - http://www.google.com/search?q=Helacyton+gartleri
-
näljapuudus on huvitav sõna
-
näiteks bakterid evolutsioneeruvad väga kiiresti
-
Nõus riq
Inimene on parasiit on jama jutt jah.
Lihtsalt iga asi kord algab ja siis lõpeb/algab uus. Kõik on muutuses.
Maakera hukk on lihtsalt üks väike pisiasi, mis läheb korda ainult kohalikele. -
Õige jutt, mõelda tuleb mitte lokaalselt ega globaalselt, vaid universaalselt.
-
Niisiis, Anto Raukase kaastööl Science-sse kirjutatud artikkel peaks väidetavalt lükkama ümber mõtte, et inimene tekitab merevee tõusu ja kliimamuutust.
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=315143
Delfist:
“Kliimat kujundavad kolm peamist protsessi: soojusvahetus, niiskusvahetus ja atmosfääri tsirkulatsioon, mis omakorda sõltuvad paljudest globaalsetest ja planetaarsetest faktoritest, samuti Päikesesüsteemi asendist galaktilisel orbiidil,” ütleb Anto Raukas. “Kõik need mõjurid on paljukordselt võimsamad inimmõjust ja seetõttu on praegu valitsevad kergemeelsed hinnangud kliima soojenemisest ja maailmamere tõusust tublisti üle hinnatud. Me püüdsime oma töös erinevate mõjurite osa tasakaalustada ja objektiivsemalt hinnata”, lisab Raukas. -
Ma pole miski keskkonnateadlane, aga väga tore on, et ka üks eesti mees osaleb ülemaailmse vabamüürlaste vandenõu paljastamisel. Terve talupojamõistus ütleb, et igasugune liigne CO2 seotakse fotosünteesi käigus taimede poolt ära (loodus reguleerib end ise) ja väita, et inimene suudab kasvuhoonegaase emiteerides (fossiilsete kütuste pideva hinnatõusu valguses) lapselaste elu võimatuks teha, on lihtsalt utoopiline.
-
Kardan küll vastupidist, st sellised teadlaste väited annavad nt USAle aluse mitte ühineda Kioto protokolli laadsete kokkulepetega tulevikus, seega veereme aina kiirema hävingu poole.
-
Velikij:
Igasugune CO2 seotakse kindlasti ära, aga tuleks arvestada ka seda, et CO2'te tekitatakse ka aineseset, mis pärit miljonite aastate tagant. Ja loodus reguleerib end tõesti viimase miljardi aasta keskmisele tasemele.
Probleem aga selles, et miljoni aasta keskmine ja miljardi aasta keskmine ei pruugi olla sama ega rahulcav inimliigile.
Diskleimer 1. Luuser ei ole superspetsialist ökoloogika alal ja rakendab selles kysimuses vaid loogikat ja mittetalupojamõistust [kuivõrd pole tegev põllimajanduses].
Diskleimer 2. Luuser vaatles ainult yht aspekti kysimusest, misläbi möönab, et see võib (aga ei pruugi) olla ebaoluline. -
Kuidas hetke olukorda nüüd tõlgendatigi, kui viimasest jääajast taastumist või kui soojenemist keskmisest tasemest.
Minu andmetel on suurim leitud korrelatsioon soojenemisega seoses päikese tsüklite ning selle suhtes liikumisega, ning co2 suhtes on tõendid põhjendamatud. -
Viimase 25 aasta mõned muutused (nt looduskatastroofide arvu kasv) on selgelt kiiremad, kui võiks kaasa tuua mingi aastatuhandetepikkune looduslik kõikumine.
-
Vanaema, kui juhtusid telekast hiljuti ühte toredat saadet vaatama, siis seal uuriti mitmesaja aasta taguseid jälgi katastroofidest näiteks mõnes külas, ning leiti et tolleaegne veeuputus oli hoopis hävitavam. Suurtest veetaseme tõusudest mereäärsetes linnades on juttu ka ajalooraamatutes. Paraku pole väidetel alust justkui minevikus olnuks kliima tasasem, seda enam, et hindamissüsteem ulatub meil kõigest elukogemuse kaugusele ning meedias ilmuvad muudkui manipuleerivad 'apokalüpsis-ennustused'.
Kui palju on palju ja kui suur on suur. -
1. CO2 tase tõuseb atmosfääris palju kiiremini, kui kunagi viimase 600 000 aasta jooksul.
2. Valdav enamus atmosfääri lisandunud süsinikust on seni olnud biosfääri aineringest isoleeritud VÄGA kaua aega
Selle üle, mis siit täpselt tuleneb, teadlased muidugi veel vaidlevad. -
http://www.ft.com/cms/s/5d218980-b161-11db-b901-0000779e2340.html
Climate change is no longer a fringe issue; even investment bankers are worried about it. Lehman Brothers and UBS both published bumper reports on the subject on Wednesday. This sudden burst of activity illustrates a central point of the Lehman report: the progress of climate change may be slow and hard to quantify but the impact on business can be sharp and sudden. Already, some houses on low-lying land have become uninsurable and unsellable owing to the increased risk of flooding.
Rangem CO2 regulatsioon võib lähiaastatel kahjustada Lehmani arvates Euroopa autotööstust, samuti negatiivne mõju tsemenditööstusele -
Kyoto protokolli juurde tagasiminekuks on ettevalmistatud "most authoritative report yet on climate change"
...
The report notes the “last time the polar regions were significantly warmer than at present for an extended period about 125,000 years ago, reductions in polar ice volume led to four to six metres of sea level rise”.
Praegu oodatakse lähemaks 100-ks aastaks siiski vähem: "One of the few bright spots in the otherwise gloomy picture is the prediction that sea levels are likely to rise between about 28cm and 43cm.
