Kesklinna korterihinnad 5
Log in or create an account to leave a comment
-
ok, teeme siis ühe krahhi ära?:)
-
Natuke ruttasid ette aga üks väike krahh kuluks ära küll. Vähemalt see õhk mis viimase paari kuuga juurde on pumbatud tuleks küll välja lasta.
-
mesikapp, kes sellest õnnelikumaks saaks?
-
Arvata on, et ikka needsamad kadedad eestlased, kes kinnisvara tõusu suurt tulu täiel määral maitsta pole saanud. Olgem ausad :)
-
See ei ole kadedus. Lihtsalt mingi kahetoalise peldiku eest mill või üle selle maksta tundub täiesti põhjendamatu. Foorumites on ka palju olnud juttu sellest et Tallinna hinnad on näiteks saksamaa omadest tublisti kõrgemad ja helsinki omadele järgi jõudmas.
-
Velikij
Õnnelikumaks saavad tavainimesed, kes tahavad endale kodu osta ning ei pea lisaks tema ehitushinnale veel kahe-kolmekordset hinda juurde plekkima. Oled ju nõus, et näit. kui poes tarbekaubad muutuvad oluliselt odavamaks, on kõik inimesed ju oluliselt õnnelikumad, et saavad odavamalt, mitte ei hakka nutma et oi-oi miks kõik nii kuradi odav on (miks peaks see kinnisvara puhul teistmoodi olema).
Kitsas King
Ma pole kindel kas sain su kommist õigesti aru, kuid igalkuhul on asi kadedusest kaugel - juhul kui mõtlesid sellega, et kõik tahaksid jõledalt kinnisvaraga äri teha, siis ma loodan et sa eksid - kinnisvaraga äritsemine on minu arust suht räpane äri, umbes nagu võtaksid näljaselt tema viimase leivaraha ning oleksid seejuures üliõnnelik, et said jälle oma varandust suurendada. Ma usun et enamus inimesi siiski mõtlevad kinnisvara ostust siiski vaid kui võimalusest soetada oma elamine. -
ma küll tarbekaupu kinnisvaraga nii lihtsustatult ei võrdleks
ma võrdleks kinnisvara pigem investeeringutega nt väärtpaberid
loomulikult ka hilisemate investeerijate jaoks on parem kui nt väärtpaberid odavamaks lähevad, olemasolevate omanike jaoks aga mitte
... niiet asi nati keerulisem kui leivapäts -
Tjah, kui palju on neid ostuhuvilisi, kellel ei ole käes eelmist kinnisvara ja kelle jaoks ei ole oluline panga arvamus tagatisvara tulevikuväärtusest?
-
kuulge, ebausklikud. ega siis krahhid ei tule siis kui teema pealkirja muudad, vaid ikka siis kui keskmist postitustihedust arvutades joutakse ajas samakaugele kui reaalelus asjade normaalne käik.. kesklinna korterihinnad 4 on veel poole peal!
PS! kinnisvara on investeering ainult seet6ttu et teda selleks peetakse. sisuliselt ei erine ta naiteks piimast - teda tarbitakse, lihtsalt eluiga on pikem.. piim on ju investeering enda elukvaliteeti eksole.. -
Jurgen
Kahju, et sa nii mõtled ... ning veel rohkem on kahju sellest, et suurem osa inimesi mõtlevad samuti kinnisvarast kui investeeringust. See mõtteviis ongi aidanud kinnisvarahindadel süüdimatult nii kõrgele tõusta.
Vaata, kinnisvara ei saa olla oma olemuselt investeering, kuna kinnisvaral on konkreetne eluiga (tõenäoliselt 50-60 aastat) ning ta ei tooda sulle raha juurde vaid pigem kulutab raha. Mõistliku turu tingimuses konkreetne kinnisvaraobjekt ei saa minna ajas kallimaks vaid üksnes odavamaks, kuna kes tahaks osta 60 aasta pärast sult kalli hinnaga varemeid, kui on teada ta lagunemisohu tõttu läheb peagi lammutamisele.
Võrdlus väärtpaberitega on minuarust suht kohatu, kuna väärtpaberid toodavad sulle aja jooksul raha juurde, sõltuvalt väärtpaberi liigist, kas siis dividendide näol, intresside näol või mingil muul viisil. Kinnisvara on ikkagi ei midagi rohkemat ega vähemat kui tarbeese, mis sarnaselt teistele tarbekaupadele kulub ning seetõttu kaotab ajas oma väärtust. -
ma arvan, et me mõtleme tegelikult enamvähem ühte moodi aga siiski räägime teineteisest mööda.. üritan oma juttu selgitada...
avan mõisted VÄGA lihtsustatult (vähemalt minu jaoks)
investeering - raha väljakäimine kasumi ootuses
tarbimine - kasutan midagi kuni see, mida ma kasutan, lakkab eksisteerimast
kinnisvara - peamiselt siiki maatükk (ja sellel asuv ehitis v selle ehitise osa)
väited, millele on raske vastu vaielda (võite seda teha kui soovite)
maad juurde ei teki, inimesi aga küll
maa saab lakata olemast vaid äärmuslikel juhtudel
elamiseks on vaja elamispinda (=maad)
järeldused
inimesi tuleb juurde maad aga mitte, seega loogiliselt peaks maa hind tõusma
(loomulikult võib vahepeal esineda tõuse ja mõõnu);
ükskõik kui aktiivselt elada, siis maad ära tarbida on keeruline;
seega mina ütleks, et maa hind ajas kasvab (tõusude ja mõõnadega);
seega oleks minu järelduste kohaselt kinnisvara pigem mõistlik investeerinugna käsitleda, kui tarbeesemena.
Rõhutan, et ma ei ütle, et kodu ostmine alati investeering on kuid minu arvates on ta
võrreldav PIGEM investeeringuga kui TARBEESEmega, kui aga ostan kinnisvara mida ise elamiseks ei kasuta vaid loodan sellelt teenida kasumit, siis miks krdi pärast ma teda tarbeesemeks peaksin tembeldama :)
Loomulikult olen aga nõus sellega, et teatud kinnisvara eluiga on tõesti lõppemas juba vähem kui 50-60 aasta pärast (igaüks teab ise millest ma räägin), kuid üldiselt nt minule kuulub korteriomand, mis on seotud selle all asuva maaga, millest mulle kuulub ka maja hävimise pohul osa + õigus seal korterit omada ka uue maja ehitamise puhul ja samuti krunt - suures joones ja pikas perspektiivis oma väärtust ei kahanda vaid kasvatavad.
Ma ei kujuta ette, mis on mõistlikud turutingimused, et selline kinnisvara ajas odavamaks läheks (lühiajaliselt muidugi täiesti võimalik). Mis dividende puudutab, siis kinnisvaralt on võimalik teenida üüritulu nagu me kõik teame.
PS - mu korter ei ole 1 toaline lasnamäe korter ja maalapp ei asu kuskil üleujutuse piirkonnas
PSS - kui me räägime stalini aja barakist, siis olen nõus seda leivapätsiga võrdlema küll -
Mina arvan, et osad kõlavate ja pretensioonikate nicknamedega tegelased võiksid mõne raamatu majandusest läbi lugeda. Mingid põhialused või nii.
Aga kui keegi viitsib siin õhtuti järeleaitamistunde anda siis muidugi palun väga, lahe lugemine...... -
Eesti on alarahvastatud, me peaks siia vagunite kaupa immigrante sisse vedama, et rahvastiku argumenti tõsiselt võtta... London on teine lugu. Ja kui Helsinkiga võrrelda siis... meie elamukruntide suurused lähevad ka 500m2 ja hinnad 3000...4000 krooni/m2 merevaatega ja kaljuse krundi eest? Kuigi seal oli ka odavamaid, isegi alla 900 kroonise ruutmeetrihinnaga. Hmm... kas mitte juba praegu meil entusiastlikumad 2...3 tuhat ei küsi m2 eest? Helsinkis etuovi.com jargi on suur hulk krunte hinnaskaalas 1,5 kuni 2 miljonit krooni... see siis ka neile mingi ostujõu piir?
-
fire..
su jutt oli nagu fire.. ma ei jõudnud eriti järgi, aga lükkaks teema kinni, kui just mõni ei too väga ilusat näidet, kus mõnel maal või regioonis on kinnisvara 50-60 aasta perspektiivis mõne kodaniku poolt ära tarbitud või normaalsetes turutingimustes odavamaks läinud -
Kui keegi on suutnud mõne vanemate-vanavanemate poolt ehitatud objekti Meriväljal, Nõmmel või mujal kunagisest hinnast odavamaks amortiseerida, andke teada - olen käsi ära ostma.
-
Pikaajaliselt on hoopis teine lugu... 2 aastat tagasi maksis krunt Meriväljal 1000 krooni/m2, täna 2000 krooni/m2 ja 10 aasta pärast näiteks 1500... 100 aasta pärast 2500. Pikaajaliselt on kallinenud mõlemal juhul. Hinnad on näitlikud ja ei pruugi kajastada reaalsust.
-
Keila-Joal olid mõned amortiseerunud barakid olnud aga need osteti juba ära...
-
investeerimine vs tarbimine.
vaidlus jääb seni lahtiseks kui näitate ära kuidas noorpere saaks elamise soodsamalt kui üürib. laen vs üürimine. seni kalduvad kõik rahalised argumendid ostmise kasuks. loogika aga ütleb et yyrimine peaks olema soodsam.
ps. paneks teema lukku, kuna on olemas ka KKH nr 4. Või paneks selle nr4 teema lukku. -
to TNT saada oma mailikas, 0001@estpak.ee
-
Jurgen
Millega võiks põhjendada elamispindade ja kruntide hindade mitmekordset kasvu linnas kus elanike arv ei ole viimase 3-5 aasta jooksul muutunud või on isegi minimaalselt vähenenud st.,et potensiaalse (elamu)maa hulga ja inimeste arvu suhe ei ole muutunud? -
popmart
miks sa seda minult küsid?
jutt käib siin sellest, kas kinnisvara on pigem pirukas või investeering ja sa küsid minult, et mina hakkaks kaitsma eesti kinnisvara mulli
palju õnne -
ehk siiski...
miks kinnisvara hinnad on tõusnud?
..inimesi on (elamu)maa suhtes juurde tulnud küll, sest sa ära lase ennast uinutada
rahvaarvust vaid inimestest (kellel on soov ja võimalus kinnisvara soetada), selliseid
inimesi on juurde tulnud ning sinu eelnev väide ei pea paika
miks on tõusnud nii palju nagu nad on tõusnud ja nii kiiresti (mitu korda)?
.. ma ei tea ja ei ole kunagi ka väitnud, et tean
miks pikas perspektiivis kinnisvara hinnad tõusevad?
.. hästi lihtsalt öeldes, sellepärast, elatustase tõuseb ja kõik hinnad tõusevad
kas langus on lähiajal võimalik?
.. muidugi on, kuid VEELKORD, see ei tähenda, et kinnisvara oleks äratarbitav kaup ja,
nagu eelpool mainitud - kinnisvara hind peaks ajas justkui langema.. see on küll
suht julge väide -
Kuigi kinnisvaral on oma spetsiifika on laias laastus põhjused umbes samad nagu ajalehe, kinopileti või mootorikütuse hinnatõusul. Kasvab ostujõud (sissetulek+finantseerimisvõimalused), kasvavad kulud (mh maamaks, kinnisvaraarenduse käibemaks, lõivud jne), toimib inflatsioon, toimub hindade ühtlustumine lähipiirkondadega. Kinnisvara puhul kasvab ka tarbimine jõudsalt - m2 elaniku kohta peaks meil veel endiselt eurokeskmisest ca 2x vähem olema. Normaalne turu areng olukorras, kus eraomand on meil tagasi alles 15 aastat. Mäletame kõik aegu, mil ajaleht maksis kaks kopikat.
-
Aga, et mitte rääkida "Eesti kinnisvaramullist", tsiteerin...
Briti majandusajakirja Economist koostatud kinnisvarahindade indeksist nähtub, et majad ja korterid pärast 1997. aastat paljudes riikides meeletult kallinenud. Näiteks Iirimaal ligi 200%, Suurbritannias 154% ja Hispaanias 145%.
Maailmastumise iseloomulikuks näiteks on Hispaania, mille elamuehitusse investeeritakse palju teistest ELi riikidest, näiteks Saksamaalt, kus laenuraha on odav, kuid kohalikud kõrged hinnad ei kutsu investeerima. -
päris huvitav...
kas keegi oskab seda 1997 aastat just kommenteerida ka.. miks just alates sellest ajast ?!?!
ärge lööge.. aga kas ka mitte ei ole mingil määral seotud EL-iga ja just siseturu arenguga? -
Olen huviga jälginud müügisolevaid kortereid ja nende ühiseks nimetajaks kipub olema madal lagi ja maja kesine viimistlustase. Huvitav, milal tekib olukord, kus ostja hakkab hindama lae kõrgust, hoovi, kus lisaks betoonkividele ka rohelust leidub jne.
Mitte ei saa aru, miks tänases möllus lähtub ostja eramu puhul ühtedest kriteeriumidest ja korteri puhul teistest.
Ok, maja ülemine korrus on enamasti eksklusiivsem, aga sellisel juhul on ikkagi majaelanike sotsiaalne skaala väga kirju - sellest lähtuvalt ka ilmselt turvatunne madalam jne. -
ma arvan, et mõni ostja hindab seda juba praegu ja ammu... mõni ei hakkagi hindama
arvan ka, et keskmine eramu ehitaja ja keskmine korteri ostja on erinevat tüüpi inimesed ja seepärast hindavadki erinevaid asju -
Minu mõttekäik lähtus eelkõige sellest, et turult on nagu üks toode puudu, s.o. keskmisest teadlikumale tarbijale orienteeritud hea asukohaga (kesklinna) kortermajad. Või olen ma midagi kahe silma vahele jätnud?
-
kulge mehed,
maa ja kinnisvara hinnad t6usevad ainult seet6ttu, et sissetulekud t6usevad.
kui maa maksaks 1 eek / km2 siis mis juhtuks?
ja eestis teatavasti on maad rohkem kui inimesi. samuti soomes. ja venemaal.
hiinas/jaapanis on maad puudu.. -
KuriUss, Sinuga nõus.
Kui keegi arendaks meil sellist projekti nagu Brüsselis Hyde Park Residence oleks ma nõus sellise hinna eest ostma. 70 m2 korter on 150 000 eurot. Suuremad on kallimad. Väiksemaid polegi. -
mul sõber hiinlane.. elab Shanghai´s, küsisin temalt, kas Hiinas on maad kui sellist puudu.. mees vaatas mulle suurte silmadega otsa nagu ma oleks idioot.. loomulikult ei ole maad kui sellist puudu.. maad sitaks, mis siis, et inimesi ka sitaks
küsimus ju ei ole mitte selles kas maad, kui sellist, on, vad kui palju on sellist maad
kus elada tahaks (ilus, turvaline, lähedal tööl käia jne jne rääkimata KOMMUNIKATSIOONIDEST)
selles mõttes ei saa ju liiga lihtsustatult jälle asjale läheneda
ega ka somm Rovaniemist Helsinkisse tööl ei käi
ega hiinlane Golmud´ist Pekingis näiteks
jumal tänatud, et me jah Jaapaniga ei pea ennast võrdlema, aga vaata seal ka hindu! -
infinite, ära muretse, eesti kinnisvarahaid juba hauvad plaane ida-euroopa (kaugel see läänegi sealt on) vallutamiseks. küll seal ka siis hinnad paika pannakse. kuigi pisut skeptikut on minus samuti. ida-euroopa, kus meie ärituusad alustavad on ju isegi rohkem ülehinnatud kohati kui eesti. sofia ja bukaresti maahindu keegi teab? päris kallid ütleks mina. siiski uue korteri saab sealt odavamalt kui meil. ka kallimalt muidugi. loomulikult on "lollikindel nipp" osta kuhugi 20 km eemale suurlinnast põllulapp ja seal siis arendada, kuid selliseid asju tabab minu meelest pigem lollidemaa saatus kui suur edu. lisaks on horvaatia, bulgaaria ja rumeenia paksult täis itaalia kapitali viimased 5-10 aastat (keegi preatonit mäletab? tuli tema eestisse, aga paljud jäid kodule lähemale), kes jagavad sealset kultuuritausta tükk maad paremini kui meie omad hoolimata meie kommunisti backgroundist.
-
johngray,
Mis loogika see on, mis ütleb, et üürimine peaks olema soodsam? -
rightsaid, ma ei muretsegi. Eesti kinnisvarahaid hakkavad varsti Tallinkiga sõitma, aga see on nende endi mure. Minu raha on Venemaal ja RTS tegi täna uue ajaloolise rekordi 1094 punkti. Veel paar punkti ja 1100 on käes. 1 kuuga vähemalt 20% tõusu. See on Meka.
-
Sellers chop asking prices as housing market slows
Cuts of up to 20% are now common as analysts see signs of a 'hard landing'
By Kimberly Blanton, Globe Staff | December 9, 2005
http://www.boston.com/business/articles/2005/12/09/sellers_chop_asking_prices_as_housing_market_slows/?p1=MEWell_Pos1 -
Eesti Pank astus sammu...
-
väga õige sammu, ma juba ammu imestasin, miks seda ei tehta.
-
Nordea turuosa suurendamiseks päris peenelt tehtud!
-
Keskpank viib eluasemelaenude riskikaalu kapitali adekvaatsuse arvutuses seniselt 50 protsendilt 100 protsendile ehk teisisõnu peavad pangad eluasemelaenude rahastamisel suurendama omavahendite osakaalu.
Kuna täpselt uus normatiiv kehtima hakkab uudisest ei selgu. Vist enne 6 kuud midagi ei muutu. -
Vähemalt midagigi selle hulluse ohjeldamiseks
-
Kapitali adekvaatsuse arvestuse põhimõtte muutmise tulemusel võib eluasemelaen muutuda sama "kalliks", kui on kinnisvara tagatisel antav tarbimislaen. Tänase seisuga saab natuke üle keskmise klient kinnisvara tagatisel tarbimislaenu intressiga Euribor + 2%. Sama klient saaks eluasemelaenu Euribor + 0.6%. Seega kallinemine kuni +1.4%.
-
Iseenesest tervitatav tegevus aga:
Liiga hilja
Liiga järsku
Sedalaadi poliitikamuutustest tuleks imho ette teavitada koos esimese vastava sammuga väiksemas ulatuses. -
Tüüpiline Eesti Panga samm- tehakse mingi mõttetu asi ära et saaks trummi taguda. Mõju laenamisele on ilmselt nullilähedane. Regulatsioon ei puuduta vähimalgi määral välispankasid ja nende filiaale (Ei tea kas see samm on nüüd vastse Nordea filiaali juhi esimene töövõit vanade kolleegide kaasabil?) ja selleks et Nordeaga konkurentsis püsida tõstavad ülejäänud pangad oma eluasemelaenud kas emapankade või siis näiteks Lätis ja Leedus asuvate sõbralike pankade bilanssi. Eesti elanik märkab vaid seda, et pangas laenulepingut sõlmides on panga nimi 'valesti' kirjutatud ja harjumuspärase Hansapanga asemel on Hansabanka või koguni Swedbank.
-
Samas võib ju (suurem) pauk ka hoopis siin tegutsevate pankade omanike maalt tulla , Ruotsi ja Soome kas emapank või sealne keskpank tõmbab pidurit Eesti kinnisvara turule laenamiseks kuna asi on hull.
-
Jah, Eesti majanduse suurust ja sellest tulenevat mõju maailmamajandusele arvestades võib ka ECB eestlaste ohjeldamiseks kiiresti intresse tõsta :-)
-
Võibolla Eesti Pank tahab hoopis siinseid pankasid kaitsta, et need enesele liiga ei teeks? Miks kõik vaatavad Eesti Panka sellise pilguga, et selle esmane mure on kinnisvarahindade tõus?
-
Muidugi pole EP mures kinnisvarahindade tõusu pärast- muidu ei oleks neil endil kogu aeg kraana püsti.
-
Cynic,mitte eestlaste vaid oma pankade ohjeldamiseks.
Mis see ECB siia puutub? -
ECB puutub siia niipalju, et tegelikult saaks vaid tema Eestis intresse tõsta. Vähemasti niikaua kui keegi teine ametlikult eurosid trükkida ei tohi. Kõik muud sammud on puhas tingel tangel millest pangad soovi korral mööda lähevad.
-
...ja nii sai alguse kinnisvara hinna langus.
