Hariduskapital
Log in or create an account to leave a comment
-
head eksperdid - alusmaterjal siin http://www.postimees.ee/290506/esileht/siseuudised/203424.php
RP ja IL on välja käinud idee, et analoogiliselt kogumispensioniga, peaks käima panema ka vabatahtlikud fondid raha kogumiseks laste tulevaste hariduskulude katteks. Mudel on lihtne: riik paneks igale vanema kogutud kroonile ühe krooni juurde. See peaks innustama säästmist ning ühtlasi aitama pikas perspektiivis, kui maksumaksjate arv väheneb, riigi kulusid kontrolli all hoida. Kes oskab hinnata palju võiks olla tänane Eesti inimeste suutlikkus selle instrumendiga kaasa tulla?
Ütlen ausalt - olen nimetatud erakonna liige, ilmselt kaasvastutav selle idee edasise käekäigu eest ja seega teie seisukohtadest huvitatud. Laussõimu talun halvasti :D -
Eliyahu
Mille arvelt riik selle raha juurde paneb? Kogumispensionis tuleb see 4% Sinu 2% kõrvale Sinu palgalt makstud sotsiaalmaksu arvelt - mitte 20% pensionikassase, vaid 16% pensionikassasse ja 4% kogumispensioni. -
Idee on üllas.
Samas praegu ilmselt ei ole seda süsteemi keegi läbi mõelnud veel vähem arvutanud (ka mitte lihtviisil).
Isiklikult arvan, et seda säästmist on siin kõvasti propageeritud ja aktsiahinnad ka rallinud ;)
kuid tegelikkuses ei ole lihtsaid lahendusi kapitali paigutamiseks, et "kooliraha" piisavalt koguneks.
Kulude jagamise poolt on iseenesest tore! -
Nojah! Idee on justkui üllas- aga lähenemine vale! Mina küsin ja ikka alati - Miks peab lapsevanem kõik kinni plekkima. Need lapsed hakkavad kunagi riigile makse tooma. Seega elavad lasteta (või väiksema arvuga) persoonid kellegi arvelt! Antud olukorras on kõige lihtsam lähenemine: Jätame tulumaksu alandamise pooleli ja suuname järgmine aasta see 1% sellesse fondi. Ja üldse- võibolla me liigselt kinni igasuguste säästufondide jm loomises. Tegelikkuses ju see (raha) kaotab ka koguaeg väärtust. Ehk peaks ikkagi suunama seda raha rohkem arengusse. Võib-olla see hoopis rohkem leevendab tulevikus inimpõuda. Pean siin näiteks silmas alates koolide korraliku tehnopargiga varustamist jne..
-
Aga miks see küsimus NÜÜD päevakorda tekkis ja mis on asja eesmärk? Ramasammas on realisatsioon. Sisu on selgusetu.
-
Täiesti vastu selle kooliraha kogumise suhtes. Selge see, et on vanemaid kes joovad meelsamini selle raha maha, kui et oma laste tulevikule mõtleksid. Selline asi võimendaks ´´vaesed veel vaesemaks, rikkad veel rikkamaks´´ .
-
ju siis antakse vaikne vihje, et riigieelarvelised kohad ülikoolides kaovad
-
Ei saa aru jah, erilisi probleeme ju selle hariduse omandamisega pole olnud. Ainult siis, kui tahad õppida mõnes erakoolis, pead maksma. Aga see on sügavalt vabatahtlik, nagu peaks olema sel puhul ka kogumine vastavaks eesmärgiks. Eestis pole see eriti päeva korral minu meelest. Kui siis tõesti antakse mõista, et hakake raha koguma, varsti plekite nii et õlg on haige:)
-
Väike lahtiseletus, kuidas me seda mõelnud oleme. Esitan siin mõned võimalikud küsimused ja vastused.
Mis on hariduskapital?
Hariduskapital on vahend lastele kooliraha kogumiseks. Ta töötab samamoodi nagu pensioni¬sammas: igale kroonile, mis inimene hariduskapitali paigutab, lisab riik proportsionaalselt oma osa.
Mis on hariduskapitali mõte?
Riigi jaoks:
• Suunata raha tarbimisest haridusse.
• Tuua haridussfääri täiendavat raha, kaasates inimeste isikliku panuse.
• Edendada kodanikuühiskonda, detsentraliseerides otsustamise ja viies haridusraha kasutamise inimeste kätte.
Inimese jaoks:
• Tagada oma lastele riigi toel parem haridus.
Kas hariduskapital on kohustuslik?
Ei, meie nägemuses on ta vabatahtlik.
Kellele saab hariduskapitali koguda?
• Hariduskapitali saab avada igale alaealisele lapsele.
• Hariduskapital on seotud lapsega. Pole tähtis, kes sinna sissemakseid teevad.
Kas sissemakse võib olla piiramatu?
Jah. Aga riigi panusele tuleb seada lagi, samuti nagu vanemapalgale, et vältida avaliku raha suures koguses ümberjagamist rikaste kasuks. Lage arvestatakse aasta sissemaksetelt ning see indekseeritakse, sidudes nt keskmise palgaga.
Kas sissemakse peab olema regulaarne?
Ei pea.
Mis saab siis, kui lapsel vanemaid ei ole?
Lastekodulaste ja orbude eest tasub riik omapoolsed maksed ilma kaasfinantseeringu nõudeta. Nende kontot haldab kuni 18-aastaseks saamiseni riik. Makse suurus tuleb määrata indeksi kaudu, seotuna keskmise palgaga.
Mis saab siis, kui pere sissetulek ei võimalda säästa?
Ka tulevikus säilib võimalus õpingukulusid finantseerida õppelaenuga. Võimalik on rakendada vaesest perest pärit andekate noorte stipendiume. Omavalitsus saab maksta lisatoetusi vaestele või paljulapselistele peredele, suunates toetuse otse hariduskapitali. Kaaluda võib eritingimusi paljulapselistele peredele – nt riigi osalus kasvab vastavalt laste arvule.
Kuidas hariduskapitali kasutada saab?
Hariduskapital on mõeldud tasemeõppe jaoks. Kasutada saab seda järgmiselt:
• Õppemaksu tasumiseks akrediteeritud kõrg- või kutsekoolis, olgu Eestis või välismaal.
• Hariduskapitali omanikule stipendiumi maksmiseks. Selleks kehtestab riik tingimused: stipendiumi saaja peab õppima akrediteeritud kõrg- või kutsekoolis ning stipendium makstakse välja teatud aja jooksul (nt igakuiselt kolme aasta jooksul).
• Võimalik, et hariduskapitali peaks saama kasutada ka elukestva õppe finantseerimiseks, nt täienduskursuste eest tasumiseks. Siia võib lisada eritingimusi, nt vanuse alammäära.
Kas hariduskapital aegub?
Ei, seda saab sihtotstarbeliselt kasutada seni, kuni raha jätkub, sõltumata omaniku vanusest.
Mis saab minu hariduskapitalist, kui ma kõrgkooli ei lähe?
Neile, kes ei soovi kasutada hariduskapitali tasemeõppe finantseerimiseks, jääb kolm võimalust:
• Lükata hariduskapitali kasutamist edasi. Võimalik, et omanik soovib õppima asuda kunagi hiljem. Raha aga kogub vahepeal intresse.
• Võtta hariduskapitali kogunenud raha välja. See puudutab ainult sissemakstud osa koos intressidega, kuid mitte riigi lisatud osa. Väljavõtmisele tuleb seada mõistlik piirang, nt vanuse alampiir, et mitte luua olukorda, kus noored ostavad vanemate kogutud kooliraha eest auto vms.
Kas omaosalust saab välja võtta ka enne kogumisperioodi lõppu?
Ei.
Kas hariduskapitali saab pärandada?
Jah.
Milline saab olema riigi panus?
See nõuab Riigikogu poliitilist otsust. Riigieelarvele talutav koormus tundub olevat üks riigi kroon eraisiku kahe krooni kohta.
Kas riik paneb hariduskapitali reaalse raha?
Jah, riik kannab oma osa perioodiliselt üle konkreetse isiku hariduskapitali haldajale.
Mis rahaga hariduskapitalis toimub?
Raha kogub intressi. Analoogselt pensionisambaga võib hariduskapitalil olla konkureerivaid fondihaldureid (pangad, investeerimisfondid, kindlustusfirmad), kes investeerivad raha oma parimal äranägemisel. Samba omanikule (alaealise puhul tema vanematele) jääb õigus valida oma hariduskapitali haldaja. Hariduskapitalil on riigi garantii tagatisfondi näol. Intressile tuleb seada minimaalne tulususmäär samuti kui pensionifondil.
Kas fondihalduriga seotud kulud on piiratud?
Jah, analoogiliselt pensionifondidega, piiratakse fondihaldurite võetavaid teenustasusid. Vt: Pensionifondi puhul Rahandusministeeriumi määrus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=843766
§ 1. Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu piirmäära kehtestamine
Kehtestada järgmised kohustusliku pensionifondi valitsemistasu piirmäärad:
1) «Investeerimisfondide seaduse» § 76 lõikes 1 nimetatud pensionifondi valitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi aktivate turuväärtusest kokku rohkem kui 1,5%;
2) punktis 1 nimetamata kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi aktivate turuväärtusest kokku rohkem kui 2%.
Kas fondihaldurit võib muuta?
Jah, üks kord aastas.
Kui palju minu lapse hariduskapitali raha koguneb?
See sõltub sissemakse suurusest. Kui inimene paigutab alates lapse 3. eluaastast hariduskapitali 5000 krooni aastas ehk 416 krooni kuus (summa, mis on keskmise palgaga inimesele talutav), siis keskkooli lõpetamise ajaks on lapse hariduskontole kogunenud 185 000 krooni. Tänastes hindades teeks see umbes 120 000 krooni, mis katab 4—6 aasta õppemaksu Tartu Ülikooli tasulisel kohal (sõltuvalt erialast) või võimaldab 3300-kroonist stipendiumi kolme aasta jooksul.
(Arvestatud on 6% intressimäära ning 2,5% inflatsiooniga.)
Millise koormuse paneb hariduskapital riigieelarvele?
Juhul, kui hariduskapitali kogutaks kõigile lastele Eestis 5000 krooni aastas, kujuneks riigieelarve koormuseks 520 miljonit krooni. Vabatahtliku hariduskapitali puhul jääks see summa praktikas märksa väiksemaks, tõenäoliselt mitte üle 200 miljoni krooni aastas.
Kuidas hariduskapitali maksustatakse?
• Hariduskapital võrdsustatakse maksuseaduse mõttes koolituskuluga. Seega saab hariduskapitali tehtud sissemakselt tulumaksu tagasi. Tõsi, tänase seaduse järgi vaid ühe lapse koolituskuludelt; ilmselt on otstarbekas see piirang kaotada.
• Lisandunud intress maksustatakse selle kasutamise hetkel.
Kas välismaalased saavad ka hariduskapitali kasutada?
Saavad kasutada Euroopa Liidu kodanikud, kelle alaline elukoht on Eestis. Tänased kodakondsuseta isikud ehk halli passi omanikud saavad Euroopa Liidu kodaniku staatuse, seega laieneb hariduskapital ka neile. -
Täna omandavad 55% tudengitest kõrgharidust raha eest.
Aga selles mõttes on sul kindlasti õigus, et lahendus on tulevikku vaatav ja ei lähtu sellest, et täna oleks kõrgharidus suurtele inimhulkadele kättesaamatu.
Pigem on idee selles, et hea kasvu aegadel on mõistlik rakendada poliitikaid, mis ei suru mehhaaniliselt pappi tarbimisse ja soodustavad mingilgi määral tänasele täiendavalt säästmist ja investeerimist. Lõpeks on see meie enda teenitud ja maksudena tasutud kroon, mis riigieelarve kaudu hariduskapitali tagasi tuuakse. Pigem see, kui Weroli dotatsioon. -
Ma ei ole selle väitega nõus. Loomulikult on sul õigus, kui sa väidad, et see konkreetne poliitika neid lapsi ei aita, kes allpool vaesuspiiri elavad. Samuti ei aita pensionifond ega suurem osa investeerimis- või säästuinstrumente neid inimesi, kellel stabiilne sissetulek puudub. See ei olegi selle poliitika eesmärk ega mõte. Säästmise ja investeerimise julgustamist võib toimetulekupoliitikaks pidada küll veidi pikemas perspektiivis.
igatahes, ootan teie teravaid ja kriitilisi ideid - kas mehhanismi või kontsepti enda osas.
võib ka kirjutada otse andreas@lounge.ee -
mõtteid oleme sel teemal haudunud juba kaua. Teema - kuidas oleks võimalik mõistlikus ajaperspektiivis (ka iibe perspektiivi silmaspidades keskpikas ajahorisondis) võimalik haridussüsteemi kaasata lisaraha, millel oleks motivatsioon targalt käituda (st liikuda sinna, kus see on otstarbekas).
-
Mis saab siis, kui Isamaaliit valimiste järel võimule ei pääse (ise kavatsen hääletada Isamaaliidu poolt!)?
-
Riik peaks oma raha suunama oluliste probleemide lahendamiseks.
Kas see, et andekatel ja majanduslikult enam-vähem järje peal peredest noortel pole rahaprobleemide tõttu võimalik normaalselt õpida on riigi jaoks probleem? IMHO ei. -
Pikk jutt sitt jutt - mis on asja point ja milles kühvel?
-
Võimalus Isamaa ja Res Publica liidu poolt häält anda sul muidugi on ja küllap siis proovitakse see asi ka ära teha. Mis juhtub, kui võimule ei saada, selle jätan iga mõistusliku parempoolse valija enda ettekujutuse tarbeks....:D
-
loe mu eelmist vastust sulle. selles vast ongi point. kuidas kahaneva rahvaarvu ja konservatiivse fiskaalpoliitika (sh maksukoormus ei tõuse) juures haridusse lisaraha kaasata.
-
Olen täiesti tasuta hariduse poolt (lihtne süsteem, ilma igasuguste eranditeta)!
Olen veendunud, et noore inimese võimekus ei ole seotud tema vanemate jõukuse või finantsilise pädevusega (raha säästmise oskusega). Ühiskonna kui terviku arengu seisukohalt on väga kehv lugu, kui noor inimene ei saa oma annet edasi arendada, kuna vanematel napib selleks raha.
Täpsustan, täiesti tasuta võiks olla nii kutsekesk- kui kõrgharidus kõigile sobiliku võimekusega noortele (ei mingeid raha kogumise sambaid ega muud sellist). Sobiv võimekus selgitatakse välja testimisega (lõpueksamid, sisseastumiskatsed jms.). Kuna tasuta hariduse süsteemiga kaasneb siiski kulu, siis kaudselt maksaksid selle kinni kõik maksumaksjad.
Arvan, et ühiskond on terve ja areneb kõige tõhusamalt, kui esmalt haridust ja seejärel töid ning ameteid saadakse võimekuse põhjal, mitte aga tutvuste ja vanemate rahakoti alusel.
Tahaks rohkem arukaid ja mõistlikke otsustajaid ning liidreid Eestisse! -
416 krooni kuus lapse kohta on keskmisele Eesti perele päris valus ära maksta. Et kunagi 11 000 eurot kokku saada, jääks lapsele täna kohuke ostmata. Ma ei võta seisukohta.
-
Eliyahu, jätke te omad peened naljad. Minge te õige ... 120KEEK elik EEK/EUR kursi järgi 7669EUR eest saab aastal 2026 mida? Mitte sittagi! See, kes aastal 1980 või siis lausa 1986 pani kõrvale 1000RUB ja sellest läbi ussiemmi suutis praeguseks miski 10KEEKsi teha ei saa mitte sittagi.
Baka üliõpilase semestri täiskoormuseks loetakse 16AP-d. Reaalsus ütleb, et 20-22AP-d on norm. Üks AP maksab 1KEEK. Semester nõuab seega 16-22KEEKsi. Ma parem magistrist üldse ei köhi, sest seal algavad semestrihinnad 32KEEKsi kandis.
Ei oska kommenteerida 3+2 koormuste kohta, kuid baka/magister hinna suhtarv peab olema sama.
Samas pange tähele, et riiklik baka õppekoht maksab semestris 6KEEKsi. 12KEEK õppeaasta.
Ühte ütlen ose välja - riiklikud ülikoolid ei oska koolitada tasu eest, seal kannatab ainult riigi kulul käia. Eraülikoolid oskavad ja suudavad pakkuda raha eest, kuid teaduse tegemisest jääb seal sügavalt puudu.
Ma ei näe seda präänikut, mis võluks osalema uues sambas, kui mitte arvestada RP+IL varjatud sõnumit et kooliharidus muutub 100% tasuliseks, millest osa maksab riik ja osa peab eraisik.
See sambast tasu tagasiarvestamine mingi indeksi ja keskmise palga on paras farss, sest see tähendab, et mitte keegi ei saa sealt seda, mille ootuses teda sinna reklaamiti.
Pean tunnistama, et ma siiski ei saa aru, milles kühvel. Point on selge - köhige pappi, meil on vaja harituid isikuid. -
Vale, winger! Point on selles, et valige IML ja RP liidu poolt, neil on vaja taguda oma rauda, sest valijate ajus loodud IML kuvandi oluline osa on rõhumine haridustemaatikale. Nüüd on käes õige aeg selle kuvandi kinnistamiseks.
Disclaimer: ise kavatsen hääletada Isamaaliidu poolt, kui sobiv kandidaat minu valimisringkonda satub! -
noh... vahemärkusena võin öelda, et kui kunagi lapse tegemisele mõtlema hakkan, siis räägin kindlasti naise nõusse, et teeme lapsele ka fondiplaani, kasvõi tagasihoidliku.
Iseenesest mõte on hea, kuid minu nägemust mööda suurim kitsaskoht pole mitte klassiühiskonna rõhutamine, vaid võimalik kogutud raha ebaefektiivne kasutamine. Näiteks hoiaksime ka tervist rohkem, kui ravimine vahetult oma taskust toimuks.
avo,
ei ole ekspert. -
nõus, hea point.
paraku ei ole võimalik poliitikas selliste positsioonidega kaugele purjetada, isegi kui see õige on. pigem tuleb arvestada sellega, et künnise ületamine muutub raskeks. -
Velikij: Valid Isamaliidu, saad Respublika! (Tahaks loota, et nii ei lähe).
Respublika juba hariduspoliitikaga ükskord rehale astunud. Eelmise valimiskampaania eel oli neil õpetajate hulgas suur toetus. Ja siis, kui võimul alustati õpetajatele koti pähe tõmbamisega.
(poliitika oli umbes - lollid ja laisad õpetajad.) Praegu küll natuke teine teema. Tahaks loota, et nende uute algatustega nii ei lähe. Väljakäidud idee - pigem tõukab mind nendest eemale. Olen ka seda meelt , et kõik mis seotud lastega võiks pakkuda võrdseid võimalusi (vähemalt niipalju kui võimalik). Antud idee seda küll ei ole! -
no ei saa nõus olla sellise seisukohaga, mitte kuidagi. see sarnaneb mõneti sotsialistide kriitikale vanemahüvitise suunal. Vanemähüvitis ei olnudki lapsetoetus, vaid lapse kasvatamise ajal senise sissetuleku täielik või osaline kompenseerimine mingi kriitilise ajaperioodi jooksul. Selle poliitika eesmärk ei olnud lapsi võrdsustada ega asendada toimetuleku- või muud sotsiaalpoliitikat.
Samamoodi on ka hariduskapitali ideega - motiveerida lapsevanemaid oma laste jaoks säästma/investeerima. Mingitel aegadel on selleks kindlasti tulusamaid instrumente hästiinformeeritud inimestel võimalik valida, aga riik pakub igaks juhuks ka oma käe toeks alla.
Neokonservatiivina olen ka ise 100% seda meelt, et ainus valdkond, kus sotsialismi võib taluda, on haridus. Ehk siis läbi tasuta üldhariduse (sh toit, õppevahendid ja transport) tuleb proovida kompenseerida erinevate laste erinev lähtepositsioon (nagu keegi siin targalt ütles - mis täna sõltub nii vanematest kui ka elukohast).
Aga see ei ole selle konkreetse meetme eesmärk. -
Eliyahu, ehk seletad ikkagi uuesti mis probleeme see konkreetne plaan eestis lahendama peaks?
Kompenseerima tasuliste ülikoolide tudengitele osa õppekuludest?
Looma juurde kõrgepalgalisi fondijuhi ametikohti (aitab ka tõsta keskmist palka ja suurendada riigi maksutulusid)?
Hoiab vähekindlustatud suurperede lapsed haridusest eemal ning lahendab sellega lihttööliste probleemi?
Krt, millal saab vähese elukogemusega lapspoliitikute aeg eestis ümber? -
Krt, millal saab vähese elukogemusega lapspoliitikute aeg eestis ümber?
Päris imelik. Kas kõik (või enamus) võimulolijaid on "vähese elukogemusega lapspoliitikud"? Pigem ikka noored ja kogenematud vähemuses. Soovimatus probleemi lahendada algab vanadest. Seega oli lihtsalt lahmimine. :( -
m6elge parem sellele kuidas tulevikus planeedile Maa 2ra mahtuda.
-
Kuidas riik kavatseb kontrollida, et kogutud raha tõesti lapse hariduse eest maksmiseks kasutatakse? Äkki näiteks tekib mõnel lapsevanemal vajadus uus auto või maja osta. Ei ole ilmselt kellegi huvides, et riik kaas-finantseerib kodanike tarbimist.
Tahaksin ka küsida, kas see mõte on kellegi meie poliitikute peas sündinud, või on olemas ka eeskujusid maailmast. Teiste kogemustest tasub ju alati õppida. -
Eliyah, paluks vastust - Eliyahu, ehk seletad ikkagi uuesti mis probleeme see konkreetne plaan eestis lahendama peaks?
-
ja me pole ainsad, kes ei saa kühvlist aru - Reps: ühendparteil on õiged sihid
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas Isamaaliidu ja Res Publica kavandatava ühendpartei tähelepanu haridusküsimustele, kuid ootab suuremat selgust hariduskapitali idee osas. -
Ootaks veidi teistsugust ideoloogiat. Riik ei pea genereerima uusi lohesid eesmärgiga "hariduskulusid kontrolli all hoida" ja "soodustada säästmist". Ühinen juba korduva küsimusega - mis õigupoolest on see probleem, mille mehhanism lahendama peaks?
-
Probleem on selles, kuidas kinnistada valijate ajudes Isamaaliidu kuvandit ning seeläbi võtta märtsivalimistel võimalikult hea tulemus. Rohkem probleeme mina ei näe.
Eliyah, kas vaidled vastu?
Disclaimer: ise kavatsen hääletada Isamaaliidu poolt, kui sobiv kandidaat minu valimisringkonda satub! -
Siin vaimusilmas näen, kuidas vanemad investeerivad nn. "Äkilisse" haridussambasse ja kõik on ilus aga näiteks kui pool koolist läbi siis selgub, et kuna turusituatsioon äkki muutus siis jääb kool pooleli.
-
sellisel kujul (1:1 proportsioonis, ehk riik paneb omalt poolt juurde raha mingis kindlas suhtes) tekitaks see ilmselt ühiskonnas suuremat ebavõrdsust. ütlen otse välja, et mina paneks oma lastele kohe sambad kasvama ja võimalikult 'äkilised', kui riik pool juurde paneb, saavad nad valida maailma mistahes kooli.
aga need, kes 100 krooni kuus punnitavad? mis neist saab? kas me sellist eestit tahtsimegi?
pigem suunaks jah selle tulumaksuprotsendikese (riiklike) kõrgkoolide eelarvesse ja olgu ka meie lastel tasuta kõrgharidus oma kodumaal võimaldatud. muidu ei määra meie tulevast haritlaskonda mitte ajukapatsiteet vaid (vanemate) rahakoti suurus. -
Mul on ettepanek moderaatorile nihutada see teema sinna, kus on ta õige koht, ehk "Kes valimised võidab?" Pole mõtet üht valimiskampaania elementi eraldi käsitleda.
-
Nõus Seemikuga. Pigem võimaldage kodanikele kodumaalt tasuta haridus(või vähemalt soodsam), ja välismaal õppigu need, kellel raha on. Eesti kõrgharidus ju ikkagi maailmas üsna arvestatav. Muidu ongi nii, et kellel on rohkem, see ka saab rohkem ja varsti on põllumehed barrikaadidel Toompea ees. (põllumehed on siinkohal piltlik näide)
-
Velikij, ära aja oma veendumused sassi teemaga. Nad on erinevad ja nii nad tuleks ka hoida.
-
eesti haridus? eesti ülikoolid pole maailmas esimese 200 sees. kas see on arvestatav?
-
raskema taustaga nupukate ligipääsu lahendaks ka paar head programmi-kampaaniat ettevõtetega - töötad pärast kooli vähemalt 2 aastat meie juures, maksame sul välja. Keegi ei saa öelda, et pole võimalust antud. Veel parem - erainstituudid-uuringukeskused - kui mõni füüsika-keemia huviline lausa huviga töötaks seal, siis talle võiks see "töötad pärast kooli vähemalt 2 aastat meie juures" üsnagi win-win olukord tunduda.
-
innar,
oskad sa mõnd ettevõtet nimetada, kes 2 aastase töötamise eest oleks nõus õppemaksu kinni maksma? Ja siis ehitada sellele üles kogu haridussüsteem??? Ema-isa firma ei loe!
Ja kui palju meil on erainstituute-uuringukeskusi? Get real! -
a) IT 3 bak. maksab 6*1000 + 120*650 + pudipadi = ~85k, hetkel on taolisi kuulutusi vist tõesti ainult 2, kes pakuvad taolist stipendiumit b) uuringukeskusi-muidugi pole piisavalt stabiilse süsteemi jaoks, aga see on juba teine probleem (ja 0 neid ka ei ole)
-
Kui neid pole piisavalt stabiilse süsteemi jaoks, siis pole see ju mitte süsteem, vaid aktsepteeritud erand, mida saab kasutada nii ehk naa. Ka praegu.
Aga lihtsalt, huvi mõttes, palun too kasvõi mõned näited, milliseid erainstituute-uuringukeskusi silmas pidasid. Oleks selgem edasise arutelu tarbeks. -
nt egeeninc.com
-
Kui enamus inimesi saab kõrghariduse tasuta siis pole sellisel üldrahvalikul rahakogumisel väga mõtet. Ainult siis oleks, kui tasuta kõrghariduse jagamist kõvasti vähendataks või üldse kaotataks.
Mina isiklikult olen igal juhul tasuta kõrghariduse poolt, seega ei näe kogu süsteemil mõtet. -
Minu eelmine tööandja kasutas nii minu kui ka mitmete teiste töötajate täiendavaks motiveerimiseks ja tööl hoidmiseks järgmist skeemi:
kogu minu õpingute kulu tasutakse lepingu alusel, millest johtuvalt mina võtsin kohustuse töötada nende heaks x+1 aastat. x=võrdub õpinguaastate arv, mille minu tööandja minu eest tasus. Täiendav klausel oli see, et kui lahkun varem kui x+1 aasta jooksul selle tööandja juurest, siis kohustun jäägi kompenseerima (kui jääb minu poolelt lepingut nö aasta võrra täita, siis selle võrra maksan ka kompenseeritud õpingute arvelt tagasi).
Nii muuseas juhtuski, et lahkusin varem ja maksin tagasi. Aga tõesti oli üldiselt tegemist motiveeriva ja mõistliku meetmega tööandja poolt, olen seda organisatsiooni alati valmis kõikidele tööandjaks soovitama. -
kui otsustame, et haridus peaks täies ulatuses olema solidaarsuse printsiibi alusel kõikide maksumaksjate maksude kaudu olema hüvitatud, siis nii tuleks ka öelda. st tähendab tänase (ja järgmise 50 aasta) iibe valguses olulisi korrektuure senises maksupoliitikas. kui otsustame sama nii üldhariduse (mille osas olen nõus), kõrghariduse ja tervishoiu vallas (et nendes kolmes valdkonnas täiendavat omaosalust kodanikelt ette ei näe), siis tähendab see ainuvõimalikult sotsiaalmaksu korrektuuri 3-4% võrra ülespoole ja tulumaks tuleks tagasi keerata 26% peale. See on muuseas äärmiselt lihtsustatud arusaam, aga riigi ökonoomikast mingitki ülevaadet omadest tuleb mõningad miljardit igal aastal täiendavat raha juurde leida.
Kui valija otsustab, et sellised riigi ja kodaniku koostöömehhanismid ei ole vastuvõetavad, riigipoolset säästmise ja investeerimise soodustamist selle ja sarnaste meetmetega (miks mitte individuaalne tervishoiukonto, kuhu saavad inimesed ise panna, liigub ka nende ravikindlustuse makse 75% ulatus, ülejäänud läheb solidaarsusfondi ja kokkuvõttes liigub raha koos haigega), siis tuleb see meil solidaarselt kinni taguda. See, kas see on mõistlik teguviis või mitte, oleneb juba maailmavaatest. -
Ja tuletan veel ühte asja meelde - täna maksavad 55% tudengitest enda kõrghariduse eest ise.
Kõrgharidus on tasuline igatepidi - küsimus on lihtsalt selles, kuidas see raha kõrghariduse finantseerimiseks liigub. Kas ta liigub koos tudengiga, kas liigub mingi õppeosakuna, kas liigub tsentraalselt juhuslike poliitiliste otsuste alusel - need ongi reaalsed valikud. -
Teeks ühe pisikese, kuid väga olulise märkuse - tänasel päeval reklaamivad pangad õppelaenu kui soodsat pikaajalist tarbimislaenu, oluline, et sa võtaks ja maksaks intressi. Seega kui leitakse, et 55% üliõpilastest omavad õppelanu peab selgelt eristama, palju neist seda sihtotstarbeliselt kasutavad.
Samas ma ei saa aru, kuidas sotsmaks praegusel kujul (või isegi selle tõstmisel) parandab hariduse rahastamist. Või miks räägitakse tulumaksu tõstmisest 26%-ni, kui üks peamisi postulaate on vähenev rahvaarv. See peaks omakorda ahvatlema tõstma siis veelgi maksukoormust, sest ka siis jääks rahast puudu.
Kõrgem riiklik maks, surve sissetulekust eraldad sambasse, tahe saada riigile kaasfinantseerijat. Jätkusuutlik Eesti? -
Ei ole maailmavaatelt sotsialismi pooldaja, kuid arvan, et tasulisest haridusest on ühiskonnale palju rohkem kahju kui kasu. Haridust tuleks finantseerida siiski mitte otse hariduse omandaja või tema vanema rahakotist. Otsese finantseerimise korral on selge oht, et märkimisväärne hulk võimekaid kuid vaestest peredest pärit noori ei pääse sobivat haridust omandama ja seetõttu ei pääse nad hiljem ka otsuseid vastu võtma (nende ressurss läheb kaduma). Küll pääsevad otsustama rikka rahakotiga vanemate "hariduse omandanud" võsukesed, kellest mõne võimekus ei pruugi olla ametile piisav.
Tulemuseks on see, et tehakse rohkem rumalamaid (ja populistlikke) otsuseid ning head ja vajalikud otsused, mis elu edasi viivad, jäävad tegemata.
Juhte tuleks ikka valida võimekusest lähtudes!
Ja juhiks saamisel on üheks kohustuslikuks eelduseks hea haridus!
