Mis on sinu väärtus rahas?
Log in or create an account to leave a comment
-
Juba selle aasta algul hakkas mind huvitama selline asi nagu minu enda väärtus rahas ja selle suurendamine.
Seega küsin ka teilt - Juhul kui te müüksite maha kõik oma varad ja likvideeriksite kõik oma võlad - kui palju teil raha üle jääks (kui üldse jääks)?
Minu netoväärtus on 2051 krooni (aasta alguses oli: -35 000)
Lihtsa exceli tabeli oma netoväärtuse arvutamiseks võib leida: http://romangerman.blogspot.com/2006/07/mis-on-sinu-hind.html
Huvitav mitu miljonit on käärid selle foorumi rikkama ja vaesema vahel :D -
kas elundite müük läheb arvesse
-
noh, rommy, kui 2051 eek eest soetaks endale kellegi sulaseks küll.
-
ärge naerge siin midagi, rommy on väga õigel teel, mõtteviis on põhiline. Kui see on paigas, kasvab ka isiklik netoväärtus pidevalt.
-
Kas see siis tähendab, et midagi ei ole peale õppelaenu?
-
igati vajalik arvutus, mida iga majanduslikult mõtlev inimene peaks vähemalt korra aastas tegema. ise teen iga kuu lõpus. võin kergesti olukorda reaalajas hinnata, sest mul exelis väike tabel tiksumas ja asja lihtne teha.
tundub, et tänapäeval, kus kõiksugu asju ostetakse sageli põhimõttel, et kui palgast jääb veel niipalju järele, et järjekordne kuumaksega asi sisse ära mahub, siis võtan ära. kaupmehed ju muuudkui korrutavad: oled väärt parimat, miks lepid vähemaga, sa võid seda endale ju lubada jne. tihti ei suudetagi enam orienteeruda, kas valitud tarbimisnivoo on jätkusuutlik ja mõistlik. ümbritsev on paljuski virtuaalne - inimesed ehivad ennast võõraste sulgedega. veel teenimata raha eest on soetatud eluase, uhke auto, tehnikat ja riideid. autod muutuvad järjest luksuslikumaks. käib ilgem laristamine ja võidujooks selle nimel, kes edukam ja tegijam suudab välja näha. kainenemise mõttes tuleks regulaarselt netovaralisust arvutada.
selle küsimusega võiks ka statistikaamet tegeleda. mujal ju tehakse sellst statistikat. Soomes
avaldatakse regulaarselt leibkonna netovaralisust (kui ma õieti mäletan, oli see viimati natuke alla miljoni krooni). üksikisiku oma on vist statistikaameti jaoks komplitseeritum, sest paljud eluasemed abikaasade ühisvara jne. -
Varasid sul küll palju pole, ent omakapital siiski plussis, see on hea märk. Me võime veel su väärtuse tuletada palgast. Kui palk on näiteks 10 tuhat, võiks tööandja soovida sind osta no ütleme... 6 miljoniga :)
-
Kinnisvara ja vallasasju ma üldiselt varade hulka ei liigitaks. Muidugi esineb erandeid.
Selline varakalkulaator võiks LHV keskkonnas ka olla. -
see on ju bilanss ja kajastab hetkeseisu, isegi mõnel suurfirmal võib see olla korraks negatiivne.
väärtuse annavad võimalikud rahavood tulevikus ja/või mu immateriaalne kapital. :) -
kontrollisin järgi, Soomes avaldatakse ikka leibkonna brutovaralisust. viimati (dets. 06) oli see 147 000 EUR. võlga on leibkonna kohta nii 20 000 EUR. 147 000 - 20 000 = 127 000. sealt veel maha mingi osa vara (aktsiaportfellide, osakute, kinnisvara) realiseerimisega kaasneva tulumaksuna (oletame 17 000). järgi jääks netona nii 110 000. keskmine leibkond on 2,9 inimest. 110 000/2,9 = ca. 38 000 EUR per face, ehk nii 600 000 krooni. kas saab sama arvutust Eesti kohta teha meie statistikaameti info põhjal? oskab keegi öelda?
tänavapildi järgi Tallinnas ja Eesti suuremates linnades võiks arvata, et eestlane on soomlasest kordi rikkam ikka ja mitte vastupidi. -
Lubage küsida!
Kuidas jagada abielu kestel soetatud eluaset.
1.aga ma ise ehitasin selle.
2.aga abikaasa hoidis samal ajal söögi pealt kokku ja käis mööda kaltsukaid.
3.aga pidime ju lastele pärandama.
4.aga aknad on minu isa testamendiga päritud korteri müügi rahade eest.
Tunded pulbitsevad ja väärtus kimab 100k`ga seinast seina.
Ma parem ei hakka seda välja arvutama! -
pean juba pikemat aega, vahelduva edug, peaaegu samasugust tabelt. Et oma raha liikumisi kontrolli all hoida. Üritan siis sinna pidevalt tulud ja kulud sisestada ja ka laenud, aga kinnisvara pole sisse pannud siis olen mingi 25 tuhat miinuses momendil. Kui tabeli kolm kuud tagasi korda tegin siis oli 47 tuhhi miinust . Selline analüüs aitab kulud kontrolli alla saada küll.
-
1,2 plussis.
-
Üldiselt peaks eestlased olema enamikus rämedas miinuses kuna laenatud summad olid vist 50Geek. seega 30MEEK per nägu.
-
miks mitte kinnisvara ja muud realiseeritavat vallasvara arvestusse sisse panna? loomulikult ei ole mõtet arvestada riideid-jalatseid, pudi-padi ja muud romu, mida ei õnnestu müüa või mille müügiga ei tasu aega raisata. amordi norm peab olema korralik - aasta tagasi 10 000ga ostetud telekat võib 5000ga arvestada küll või sinnakanti. paned ju kuulutuse lehte või ostasse ja ongi teleka asemel cash. miks see raha siis raha ei ole?
-
Kui ma selle teleka ka sisse panen ja muu sellise nodi siis näitab et olen plussi aga iga kuu mingil päeval pank ütleb ikka et kle maksa raha. Mina pole seel pärast pannud et siis tegelikku seisu ei näe.
-
kas ma saan aru, et seisukoht on, et ainult raha ja kohustused (mitte aga kinnisvara ja vallasvara) f... siis on ju enamus miinuses.... kas kinnisvara soetamiseks võetud laenu ikka pean panema :)))
-
... see siis ju ei näita mitte väärtust vaid... ma ei tea... "jooksvat maksevõimet" vms...
-
tuleks ikka suurt pilti vaadata (kogu vara, mida saab reaalselt rahaks teha). samas pole ju mingi probleem arvestus teha selliselt, et näitab ka hetke vaba raha.
-
Ei ole elades miinuses olnud. Ainus miinus mu elus on olnud virtuaalportfellis.
Samas on kavatsus tekitada nullseis 2007 aasta alguses. -
Ja ikkagi teeb iga mees oma reeglid, mida panna sisse ja mida mitte panna.
Siis vaatab lõpptulemuse üle ja nagu korralik äripealik kunagi laseb raamatupidajal bilansi ja kasumi arvestuse ringi teha kuna see ei näi piisavalt veenev.
Nüüd kus soovitud tulemuskäes on seda hea võrrelda eelmiste perioodidega.
Tohutult palju "tööd" on ära tehtud, et välja töötada analüüsi tehnoloogiat mis näitaks pidevat kasvu ja rõõmustaks omanike.
(vist kade inimene):Mis te selle numriga siis peale hakkate kui tohib pärida. -
Põhjus sama, miks firmad raamatupidamist teevad - et oleks rahaline selgus majas ja kulude kontroll paigas.
-
rommy - valmistud IPO-ks?
:-) -
Arvan, et igasugu pudipadi ei kuuluks küll arvestamisele (see on nö teenustasu kulude katteks) ja sageli on tulumaksu arvestamine ka vägagi hinnanguline.
Endal arvestuse järgi kus korter on kulu koos oma laenuga siis olen ~4100ga plussis :) ehk konservatiivsus tuleb varade hindamisel kasuks.
Samas töötuks jäädes elaksin ~20 kuud jooksvalt olemasolevate kohustustega ära. -
Õnneks õppelaenu ei ole pidanud võtma ja korter on üürikas - seega minu väärtus on hetkel 101700, kui arvestada juurde plaanitud dividendid, siis lisandub veel ca 30k.
Ainuke kohustus on 1800eek krediitkaart, mis lihtsalt laiskusest (vaba tagasimakse, intresse veel ei kogune) on rippuma jäänud. -
minu arvates täielikult mittevajalik arvestus. henryhenry, abielu vara väärtus on tõepoolest väga väga raske teema, kui üks pool ära pöörab, siis võib varaga ikka väga nihusti minna.
-
tihvlossi seisukohti arvestades:
tuleb ühisvara osa määratleda 0-väärtusega, sest tõesti väiksema suhtlemisprobleemi tõttu muutub kopsakamate asjade realiseerimine raskeks, kui mitte võimatuks.
Arvestuse vajalikkus on puhtalt majanduslik ning ei maksa seda perekondlike või muude asjadega üle hinnata... muidu juhtub nagu interneti aktsiatega kümnendi alguses (uus majandus, millel uued mõõtühikud a'la "sent per click". -
Mina isiklikult arvutaksin ka kinnisvara oma netoväärtusesse. Juhul kui oled korteri omanik, siis vara poole peale paned selle korteri ligikaudse hinna ja juhul kui korterile on peale pandud laen, siis Kohustuste poole peale paned laenu jääkväärtuse.
Nii peaks saama kõige adekvaatsema pildi. -
rommy,
seda, mida sa kirjeldasid võiks kutsuda bilansiks. sa jälgid siis rida omakapital kokku (netovarad, varad miinus kohustused, net assets). bilanss näitab hetkeseisu aga see hetk on alati juba möödas, ning ta ei räägi mitte midagi ootustest, potentsiaalist, mis edasi juhtub.
sa rõhutad seda aspekti, et "kui täna kõik maha müüa ja võlad ära maksta", n.ö. pankroti olukorda kus kohe tulevad haldurid likvideerima. ärimaailmas sellise lähenemisega suuri asju ei tee (kui muidugi tajud kusagil kuklas et netovara on kogu aeg positiivne või vähemalt nullis) pigem oleks väga mõtet tegeleda tulevikku vaatava aruandlusega.
peale selle, kui sa aga räägid ENDA väärtusest, siis soovitaks unustada tänased kasutatud telekad ja krediitkaardiarved ja keskenduda enda, konkreetse isiku võimele tekitada sisenevat rahavoogu pikemas perspektiivis. on see siis palk või tulu oma firmast. kas seda rahavoogu ka diskonteerida, ja mis %-ga polegi ehk nii oluline, pigem selle arvutamisele kulutatava aja asemel võtta kätte raamat, lihvida mõnd keeleoskust ... -
to Rainer.i
ten point`s -
Ohjah -23900 olen miinustes. Kui arvestada et 6 kuud tagasi olin miinustes 65-70tuh just tänu kõrgkooli ajal ja peale kooli laia elu elades, nüüd lapin haavu.
Selle aasta algusest pean tabelit kus kõik kulud/tulud kirjas siis tänu sellele olen suutnud nii palju oma väärtust kasvatada. Nulli loodan saada järgmise aasta I kvartalis. -
elu on excelis
-
Rainer.i
Kardan, et said natukene valesti aru - minu mõte ongi arvutada enda rahaline hetkeväärtus.
Meelega on välja jäetud kõik ootused ja tulevikupotentsiaal, kuna need ootused võivad kõik realiseeruda aga võivad ka mitte.
Kindel on ainult see, mis antud hetkeks juba olemas on.
Sellise arvepidamise eesmärk on üldises plaanis oma varadel silma peal hoidmine. Kui netoväärtus langema hakkab, siis tuleb see lihtsalt välja.
Ilma sellise tabelita võid endalegi märkamata ühel päeval avastada, et võlgu on sul väga palju ja kuigi oled oma arust tark töörügaja, siis varasid ka eriti ei ole ja kogu palga kulutad iga kuu ära... -
rommy,
mõtled üht, aga ütled teist: "Juba selle aasta algul hakkas mind huvitama selline asi nagu minu enda väärtus rahas ja selle suurendamine..."
Sind huvitab tegelikult oma isikliku nodi turuhind, mitte enda kui isiku väärtus, mida esimeses postituses sõnaselgelt väljendasid. -
Ehk siis selliselt saame rääkida sinu varade netoväärtusest, mitte sinu väärtusest. Sinu väärtus sisaldab lisaks ka kehaosade väärtust elunditurul + võimet genereerida positiivset rahavoogu :)
-
Võibolla tõesti väljendasin ennast segaselt.
Enda väärtuse all pidasin just silmas oma varade ja kohustuste koguväärtust.
Mitte seda, et "käisin 3 aastat ülikoolis ja maksin iga aasta eest 30 000 krooni - järelikult on mu väärtus nüüd vähemalt 90 000"
:) -
Mõned aastad tagasi ülikooli lõpetades sattusin diskussiooni: Kui palju oleks keegi nõus maksma tol hetkel õiguse eest saada 1% minu netosissetulekutest kogu mu järgneva eluaja jooksul. Parima pakkumise sain 50K EEKi peale. Tehingusse ei läinud :)
Aga jah - selle arvutuse järgi oleks potentsiaaliga (mida hindab turg :p) tudengi diskonteeritud nüüdisväärtus 5 MEEKi. Võrdlemisi madal pakkumine minu hinnangul. Võttes enda netosissetulekud nende aastate jooksul kokku ja arvestades sellest 1% tuleb välja, et ostja oleks täna omadega veel vee all. Aga senise performance jätkumisel õige pea rahas ja omades vinget upside'i :) -
Enda varanduse väärtust arvestatakse ikka nii, et arvesse läheb ainult sellise omandi müügiväärtus, millest loobumine ei vähenda isiklikku elukvaliteeti, st. et riided, korter (maja), auto, telekas jne. ei lähe arvesse. Näiteks kui on korter, ja 500 000.- laenu ja muid investeeringuid ei ole, ainult elamisraha pangaarvel, siis oledki 500 000 miinuses, sest elamispind on elementaarvajadus ja puu all elada ei saa. Enda väärtus on muidugi hoopis see, kui palju oled võimeline oma arvestusliku järelejäänud töövõimelise eluea jooksul uusi väärtusi looma.
-
Siis võiks arvestada kui palju Sa hetkel oled alatasustatud. (potensiaalne energia)tuleviku plusside alla
Missuguseid kulutusi peaks tegema, et saada parem töökoht. kohustuste alla
Mida tühijooksu kuludes mõtetult üle maksad. tuleviku plusside alla
Missuguseid kulutusi peaks tegema, et vähem kulutusi teha. kohustuste alla.
Missuguseid kulutusi peaks tegema, et säilida end ja enda ümbrust, lähedasi kauemaks.kohustuste alla.
Lõputu nimekiri mida alati võimalik täiendada ja iga uus punkt muudab tulemust.
Edasi mehed, tõese numbri väljaselgitamise nimel! :) -
huvitav teema ;)
Kuidas siis arvestada seda: ise elan üüri korteris aga samas oman kinnistut, mille väärtus on vahepeal üle poole miljoooni tõusnud.
Samas on küll ähmane plaani lähimal ajal sina maja püsti panna enda jaoks. Aga kas ta seni on mul nö finantseeringuna kirjas?
Ma ei imesta, kui ma selle tõepoolest maha müün ja saadud tulu hoopistykkis kuskile investeerin -
Tyyp, selline kinnisvara on jah investeering. Investeeringuna ei tohiks kohe kindlasti lugeda seda kinnisvara kus ise elatakse ehk põhielukoht.
Kinnisvara liigitaksin varade hulka kui tegemist on:
metsaga: vajab küll hooldamist (kulu), kuid siiski metsa kasvab iga aasta juurde (tulu)
põllumaa ja muu maaharimiseks sobiv maa: mööndustega, sest selle harimine on tülikas siis kui ise põllumees ei ole, samas maa seest kasvab juurikaid ja muud söödavat mida saab müüa. Põud jms muudavad sellise kinnisvara ka ebasoodsaks investeeringuks.
välja üürimiseks (ja ka välja üüritud) soetatud kinnisvara
Suvalist nodi mille retail value garaaźimüügil on oluliselt väiksem võrreldes soetusmaksumusega pole ka varade hulka mõtet lugeda. -
Vara on vara. Raha, väärtpaberid, kinnisvara, vallasvara. Sul ei ole kohustuslik eluaset osta, võid ka maha müüa ja rentida. Maailmapraktikas on välja kujunenud teatud standardid, pole vaja igaühel isiklikku jalgratast leiutada. Kasulik on hoida jalgrattad võrreldavana, vastasel korral kipume traktoriga rattarallile. Turuväärtus ühele reale ning kohustused teisele ja vahe ongi netovara, pmslt sinu varade likvideerimisväärtus. Ka ehted, kodutehnika, ehitusmaterjalid, autod jne on varad kuniks neil müügväärtus olemas. Investeeringute hindamine ja vara hindamine ei ole päris samad asjad.
-
Orwelliga 100% nõus
-
kuidas võiks/peaks sisse arvutama igakuise palga raha?
ei saa ju "samale" reale kirjutada kinnisavara ja nt juulikuu palka, või läheb palk nö garaaživara liik. -
:)
palga võtad arvesse siis kui see käes või vähemalt tõenäoliselt käes.
Põhimõtteliselt oletades, et inimesel on laenatud välja mõningaid summasid siis need nõuded võib ka arvestada varana, kui need ei ole nö lootusetud (üle 90 päeva või rohkem maksetähtaja ületanud).
momentumi pakutu on käsitletav investeeringuga, mis ei tähenda ju inimese netovara. Investeeringuks tõesti ei saa arvestada isiklikke tarbimise esemeid sealhulgas eluaset. -
Orwell,
Sinu loogika järgi võiks kõik vara mis olemas nö pluss poolele panna.
ehk ikka palga teema; kas palk mis on käes, on pluss poolel sularahana ?
kui ostan selle eest teleka, peaks see vara alla minema, kui söön restos, siis on see lihtsalt kadunud (söödud - ei pluss, ei miinus)
kuidas see "maailma praktika" ikkagi on.
oleks väga huvitav oma väärtus välja arvutada, aga millised on viisid -
hea jutt... päris on mingit mailma praktikat selle kohta, kuidas inimese väärtust välja arvutada.. õigemini neid erinevaid viise on ju sadu, kui mitte tuhandeid...
seda on siin juba mitu korda ka öeldud... igaüks arvutab nii nagu ise tahab, niikuinii sellest
mingit reaalset kasu ei ole -
minu isiklik (kindlasti mitte ainuõige) arvamus on et kui inimesel on rahaline väärtus, siis on see eelkõige tema võime raha teenida (ükskõik kas palga või mingi susserdamisega).
Varade väärtus (nii nagu nimigi ütleb) on ju teine asi.. st kui palju on väärt see vara mis inimesele kuulub (asjad/õigused miinus kohustused).
Need ei ole ju üks ja sama. -
rakuc
teema algataja küsis: palju on sinu väärtus, kui müüd kõik varad ja likvideerid oma võlad. selle numbri teadasaamiseks tuleks simuleerida kõigi varade s.h. kinnisvara likvideerimine. ei saa aru, miks peaks põhivara omakapitali arvestusest välja jätma?
koguvaralisus on inimesele olulisem teave kui finantsvaralisus. finantsvaralisuse näitajatest on rohkem huvitatud pangad, kui hinnatakse kellegi maksevõimet või kasvõi sobivust privaatpanganduse kliendiks. see finantsvaralisuse kriteerium ongi rohkem pankurite poolt kasutatav suurus - kinnisvara haldamiselt pank ju ei teeni, finantsvarade haldamiselt aga küll. -
Olen nõus Jurgeni arvamusega, et kui inimesel on rahaline väärtus, siis on see eelkõige tema võime raha teenida. Kui sama asi panna firma tasandile, siis investorid hindavad rohkem ettevõtte tuleviku rahavoogu kui varade ja kohustuste hetkeseisu.
