Kas spekulatsioon?
Log in or create an account to leave a comment
-
Sooviksin jagada teiega ühte videot - http://www.infowars.com/articles/economy/video_veith_interview_fiat_money_system.htm
Kus räägitakse põhjustest... mis liigutavad raha vms.
Kas te kategoriseerite sellist informatsiooni pseudoteaduse või muu säärase mitte usaldatavuse alla? -
Seda juttu seal räägib ameeriklane. Kui USA oleks alatiseks jäänud truuks kulla standardile, oleks USA majanduslik praegu võimsus kõvasti väiksem. USA majandus ju põhineb suures osas sellel et trükitakse ja müüakse maailmale oma standardiks saanud dollareid. Nii et ameeriklase poolt välja öelduna on see eriti tobe jutt.
-
Pahn
-
Jutt mingitest perekondlikest varandustest suurusjärgus 300 000 000 000 000 dollarit on täielik mäda. See asetab ka kogu ülejäänud jutu vastavasse võtmesse kuulaja jaoks. Tüüpilise vandenõuteeoria kohaselt võetakse mõningaid õigeid või vähemoonutatud fakte ja kombineeritakse neid puhta fantastikaga, et maailma lõppu kuulutada.
1) Miks on kuld "päris" raha vs paber "mängu" raha.
2) Rääkida võiks sellest, mis oleks juhtunud või mis juhtuks, kui kullastandardist ei oleks loobutud. Sisuliselt elaksime me pidevas deflatsioonilises keskkonnas, kus keegi ei viitsiks oma perset liigutada, kuna raha (ehk suhteliselt konstantne, juurdekaevandamise arvel minimaalselt kasvav kulla/hõbeda/whatever kogus) muutub pidevalt kallimaks võrreldes toodetud väärtusega. Kui rahamass on suhteliselt konstantne, inimtegevus aga vähegi organiseeritud kombel toob paratamatult kaasa väärtuse (pottide, autode, raamatute, maalide, dildode, peeglite, kiipide, LCD-paneelide, internetiportaalide) juurdeloomise, siis raha ostujõud pidevalt juurde loodud värtusesse per objekt kasvaks. Milleks oma perset liigutada, kui tänane dollar ostab mulle 1 pulgakommi, homme aga juba 2? Inflatsioon kui kapitali suurim vaenlane on tegelikult majandusliku aktiivsuse parim stimulaator. Inflatsioon aga saab ikkagi eksisteerida ja eksisteerib fiat money ehk ediktipõhise raha maailmas. Kullastandardi puhul oleks inflatsioon võimalik ainult juhul, kui oleks totaalne kaos (sõda, näljahäda), mis tingiks loodud väärtuse vähenemise. Seega elaks me koos kullastandardiga hoopis teistsuguses, tõenäoliselt oluliselt madalama elatustasemega maailmas, kuna kapital oleks eelmise sajandi jooksul inflatsiooni vastu kaitse otsimise asemel lihtsalt lebotanud. Inteli asemel oleks Leibur, Microsofti asemel kaartide perfonaator ja läbipaistvate ja lõhnavate kondoomide asemel katkendid Luuka evangeeliumist.
3) Mugav mainimine überparanoikude poolt - laenatakse välja 10-20 korda rohkem raha kui tegelikult eksisteerib. Jah, see on tänapäevane fraktsionaalpangandus koos oma kohustusliku reservi nõuetega keskpangas. Unustatakse mainida, et 10% reservi nõue reaalses maailmas EI TÄHENDA, et ringluses on 10x rohkem "raha" kui tegelikult olemas on. Seda modifitseerivad oluliselt inimese üdini näriliselik komme rulli sukasäärde koguda, rahakotis kaasas kanda jne ehk laiemalt sularaha hulk ringluses. Samuti unustatakse ära, et raha ei ole õhust genereeritud, vaid kaetud kohustusega. Ehk bilanss on tinglikult alati tasakaalus. See, et 100 dollarilisest deposiidist on teoorias võimalik 1000 dollarit välja laenata, ei tähenda, et 900 dollarit on "õhk". see on kaetud 900 dollari väärtuses kohustustega. Ehk süsteem on pidevalt tasakaalus. Ja süsteem töötab.
NB! Ei oma majandus- ega pangandusalast kõrgharidust, nii et kes rahanduses kodusem, võiks viga laita. Samuti ei ole ei tulihingeline ediktipõhise raha poolehoidja ega väärismetallide vastane, lihtsalt, et if it ain't broken, don't fix it. -
Kusjuures kui teemal edasi mõelda, siis on fiat money vs kullastandard üks avatuma, demokraatlikuma, egalitaarsema ühiskonna üks aluseid. Inflatsioon kui fiat money kõrvalsaadus ja majandusliku aktiivsuse stimulaator muudab tegelikult majandusliku eliidi palju muutlikumaks ja mitte nii eksklusiivseks klubiks, kui ta oleks seda kullastandardi puhul. Fiat mony puhul on kapitalil palju suurem võimalus hävida ja ka tekkida, ehk edasipürglikul indiviidil on suurem võimalus marjamaale välja murda samas kui "old money" ei ole nii kindlustunud, kui teise süsteemi puhul. Eliidi muutlikus aga tähendab omakorda ühiskonna suhteliselt suuremat stabiilsust, kuna auahned indiviidid ei pea ainsa võimaliku lahendusena revolutsioone korraldama, et end eliiti sisse süüa. Ehk suhteliselt lihtsam majanduslikku eliiti sisse murdmine lisab süsteemi tervikuna märkimisväärse annuse stabiilsust. Stabiilsus omakorda on aga ka pikaajaliseks majanduslikuks eduks ka hädavajalik ning seega väärtus omaette.
