Kuidas tegelevad investorid firma all?
Log in or create an account to leave a comment
-
Sooviksin teada, millist ettevõttlus vormi tasuks valida aktiivsel kauplemisel? Ehk siis 20000.- kroonise algusega? Eraisikuna on ju teatavasti riigimaksud müügi pealt, firmal aga tulevad need alles kasumi realiseerimisel. OÜ alustus tasu on minimum 40000.- , kas FIE-na on võimalik sellel alal tegutseda?
-
Ei ole
-
miks ei ole? FIE ju samuti ettevõtja.
-
Küsisin juba sama küsimust ammu ja seadusega pole FIE-del lubatud kaubelda.
-
Ega OÜ jaoks pole vaja 40.000 EEK sulas sisse panna. Kui Sul on näiteks isiklik arvuti või telekas või muud sellist nänni, siis topid need sisse mitterahalise sissemaksena. Kui ma õigesti mäletan (ei jaksa praegu äriseadustikku lugeda), siis kui mitterahalised sissemaksed on alla poole osakapitalist, siis piisab omanike hinnangust selle väärtusele, üle selle aga on vaja audiitori kinnitust. Lisaks pead arvestama kuludega OÜ asutamisel ning iga kuu tuleb esitada maksuametile maksudeklaratsioone (näiteks sotsiaalmaksu osas ka siis, kui maksu tegelikult ei tasu, s.t. saadad iga kuu nullidega deklarid) jne. Igatahes vajab OÜ'ga mängimine natuke pusimist ja tuleb hinnata, kas 20.000.- algkapital tegelikult väärib seda. Jõudu!
-
Selge pilt! No see 20 kilo on algus, kavas on ikka iga kuu juurde toppida sinna mis palgast vabarahana üle jääb :) Muidu jah, eraisikuna neid riigimakse müügilt on veel tüütum maksta kui iga kuu maksuametile aru anda! Tänud!
-
Kusjuures mul täpseltr sama küsimus ja probleem - OÜ alt tehingute tegemine tundub tunduvalt mõttekam. Hetkel olengi situatsiuooni ees, et pean järgmisel aastal hea hulga raha lihtsalt niisama ära maksma, sest olen oma suhteliselt väheste tehingutega plussis.
Mida teadjamad inimesed soovitavad? Kui OÜ ainsaks eesmärgiks olekski vaid börsitehingud ja peale selle jookseks ka kõrvaltegevusena iga kuu mingi summa arvele, siis kas OÜ asutamine oleks ikka nii mõttetu ja keeruline? Idee siis lühidalt selles, et ei peaks maksma tulumaksu iga kasumiga müügi pealt ja võiks kasumit dividendidena välja võtta. -
Minu meelest maksustatakse see kasu niikuinii välja võtmisel, põhi point olekski edasi investeerimisel peale müümist! Praegu läheb jah suht palju kaduma ning kauplemine tundub mõtetu, eriti kui tegu on alustamisega! Ja OÜ mis tegeleb börsidel peaks olema teine raamatupidamine.... vist ....ehk lihtsam...
-
Tulumaksuseadus ütleb: "Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist". Põhimõtteliselt peaks olema mõeldav pakkuda kellelegi tema väärtpaberiportfelli haldamise teenust. Nt haldad naise väärtpaberiportfelli. Paraku peab siis ikkagi väärpaberite omanik võitudelt tulumaksu maksma.
Mina eelistan küll OÜ-d. Ja minu teada enam ei pea igakuiselt TSD deklaratsiooni esitama, kui kedagi palgal pole. Pole mitu aastat esitanud ning seni pole nagu probleeme. Ega ka ühtegi teist deklaratsiooni. Vaid korra aastas majandusaasta aruande Äriregistrile. -
Muide - peab küll TDS deklaratsiooni esitama tühjalt, umbes aastajagu on niisugune kord minu andmetel. Mingi eriline vaev see paar hiireklõpsu e-maksuametis nüüd küll ei ole, et sellepärast kohe OÜ tegemata peaks jätma.
-
Kes OÜ asutamisega jännata ei viitsi ja 40000 pole parajasti ka võtta, siis saab ju osta selle nö. riiulilt 7-8tuh eest - ainult notaris käigu vaev. Mina olen ise kõik firmad riiulilt ostnud, niipalju, kui neid vaja on läinud. Ostu-müügi tehingu juures saab firma nime ka meelepäraseks muuta, need müüdavad riiulifirmad on sageli üsna kummaliste nimedega mis ei allu ühegi teadaoleva keele grammatikale.
-
Viimase kogemuse järgi (2005. aasta lõpus) läks OÜ asutamine maksma 3578 kr (sh riigilõiv 3000 kr, notaritasu 553 kr ja tõend äriregistrile 25 kr). Mingid pisikesed panga teenustasud ilmselt lisaks. Tegevus ise oli kah suht lihtne - käia korra notaris (seal tehakse sinu jaoks valmis nii asutamisotsus kui ka põhikiri ja saad vajaduse korral ka juhendid edasiseks tegevuseks), siis pangas vajalikud sissemaksed ja tasud ning siis ettevõtteregistris toimingud. Suuremad probleemid kõige selle juures vast notariaja saamine ning ettevõtteregistri järel ootamine. Notarite osas helistasin miski 10 kohta läbi, aga tulemusena sain aja ka suht lühikese ootamisega - 3 tööpäeva (enamasti pakuti ca paar nädalat või isegi kuu, kui õigesti mäletan). Ettevõtteregistri järel ootasin vist ca nädal. Kokku peaks seega ca 2 nädala ja kolme asutuse külastamisega asja tehtud saama.
Igatahes, kui 40000 kr enda poolt sisse panna ei ole, siis ilmselt on ka natuke palju see täiendav 4000 kr riiulifirma eest lisaks maksta. Tuleb ju ka arvestada, et omakapital ei tohiks ka tulevikus alla 40000 langeda. St midagi tuleb sinna firmasse ikkagi sisse panna.
Päris palju kasulikku infot leiab www.aktiva.ee alt, näiteks:
http://www.aktiva.ee/26773y/z0zARTICLEy242246.html -
Kui aega ja võimalust, tasub muidugi ise teha, kasvõi kogemuse omandamise nimel. Mitterahalise sissemakse korral tuleb juurde lisada ka audiitori tasu, ca paarituhande ringis. Firma asutamise teenust ostes on tasu ka ca paartuhat krooni, mitterahalise sissemakse puhul lisandub veel audiitoritasu, nii et kokkuvõttes teebki see riiulifirma hinna.
-
Mis mõttes ei tohi tulevikus alla 40000.- langeda, praegu just ostsin riiulifirma ning majandusaasta lõpeb 31.12.2006 tähedab seda, et mul peab olema vähemalt 40000kilo vara ette näidata???? Praegu nagu on täitsa nullllll. Kas keegi teab, kuidas käib valmis firmale mitterahalise sissemakse tegemine. Kas umbes nagu ost-müük iseendale lepingu alusel????
-
Maksuametile esitatavate deklaratsioonidega on nii, kui ettevõte ei ole käibemaksukohuslane, siis ei pea kmd(käibemaksu deklari vorm) jatsd (tulu ja sotsmaksu deklari vorm) esitama. Mingit reaalset mõtet pole ka aktsiate ja muude fin instrumentidega kauplevat ettevõtet ka käibemaksukohuslaseks võtta (minu isiklik arvamus), sest neid teenuseid millet sisendkäibemaksu st ostuarvete käibemaksu saab arvutada on reaalselt väga vähe ja kuulub tegevuse ahviäri alla st tegele oma põhitegevusega mitte ära raiska aega 10 krooni tagasisaamiseks mõtetute arvestuste pidamiseks.
Aruadlusest tuleb esitada 6 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist aastaaruanne äriregistrile. Kuna enamus etteõtetel langeb see kalendiraastaga kokku siis tähtaeg on 31.06. järgmisel aastal.
Ettevõte kapital peab vastama seadusele st bilansi omakapital peab oleema kokku 40k. Kui on väiksem siis tee näiteks oma naisele/vanematele/kassile väike konsultatsiooniarve vastavale summale ja kapitaliga on ok. Muidugi võid aastaaruande lisades ka kirjeldada, et juba olen kasumis jne aga valikud on Teie...
Riiuli ostuga on alati nii, et raha reaalselt kassas ei ole. Muidugi võid koos kassaga selle ka osta, aga maksd siis +40k. st raha pead ise viima sisse panema. Kõige lihtsam ja lollikindlam variant on hoida raha kassas ja vastavalt võimalusele viia see panka ja kasutada ettevõtluses st käesoleva foorumi valguses aktsiate etc ostuks. Kuna ettevõte mahud on ka väiksed (kui selle 40k sissepanekuga on juba raskusi) siis raamatupidamisseaduses sätestatud auditeerimiskohustust kindlati täis ei tule (töötajate miinimum, bilansimaht ja käive keda huvitab täpsemalt lugegu seadusest järgi) siis ei maks ka aastavahetuse "kassa jäägi" pärast muretseda. Juhataja vastutab omanie ja võlausaldahate ees. Loomulikult on loogiline et mingi aasta jookusl saab selle 40 k firmasse tekitada, muidu võib palgatööl edasi käia ja raha koguda :). Seda, et mingi ametkond hakkab kottima selle puuduoleva kassa raha pärast on väga väike või siis peab eriliselt paha inimene olema ...
Veel on tekkinud kindlasti küsimused, kuidas tehinguid kajastada. Lugege raamatupidamise toimkonna www.easb.ee juhendit RTJ3 läbi ja kui ikka midagi aru ei saa siis näiteks www.finance.ee või www.rmp.ee foorumid peaksid abiks olema. -
Et siis teoreetiliselt piisab osaühingu alustamiseks,kui on aktsiaid väärtusega 40 000kr,mis siis märgitakse ettevõtte omakapitaliks?
-
Trademiseks tehtava ettevõtte loomisel tasub vaadata natuke laiemalt kui ainult Eesti kontekstis. Eesti maksupoliitika võib esmapilgul olla küll ahvatlev aga pahatihti tuleb välja et asutades firma Lääne-Euroopas, võib nii reaalne kogukulu kui ka sisenemislävi olla oluliselt madalamad.
-
Ärge siis tulevased OÜ omanikud unustage, et eraisik maksab aktsiatega teenitud tulult eraisiku tulumaksu (23%), aga ettevõttest dividendidena välja võttes maksad ettevõtte tulumaksu (23/77, ca 30%).
Ehk siis kui tuludest min 10% on plaanis kulutada ettevõtluskuludeks (reisid hawaii seminarile, teenustasud, tehnika, auto mõningate mööndustega), siis on OÜ kaudu kauplemine esmapilgul mõttekam.
Teine nüanss on samas veel. Ainuüksi dividende maksvad ettevõtted, kes tegutsevad ilma ühegi palgaliseta, on üsna kergelt emta huviorbiidis. Või kas olen valesti aru saanud ja juhatuse liige võib ilma töötasuta kuitahes kaua tööd vehkida ja soovi korral miinimumpalgaga haigekassat toita?
Võibolla on normaalne, et ühtegi palgalist pole ja aasta jooksul viid raha sujuvalt ilma põhjuseta "kassasse", mida hiljem dividendidena aasta lõpus ümber mängid, aga ise pole seda riski soovinud võtta.
Kui peale firma on inimesel ka põhitöökoht, on ehk loogilisem. Küsimus pigem siis, kui ettevõttest saadav tulu on inimese peamine sissetulek.
Kas kellelgi on sellega seoses emta-ga probleeme olnud? -
OÜ ja eraisiku maksukoormus on ikka võrdselt 23%. Ei tasu ennast eksitada erinevatest numbritest.
1\ OÜ'na teenid 1000 EEK kasumit - siis välja saad võtta sellest 770 EEK, sest 230 EEK (= (23/77)*770 EEK) sellest kulub tulumaksuks. Puhtalt saad seega kätte 770 EEK;
2\ eraisikuna teenid 1000 EEK kasumit - siis maksad tulumaksu 230 EEK (= 0,23 * 1000 EEK). Puhtalt saad ikkagi kätte 770 EEK. -
ahtik
Olavi Kärsna nimeline isik avaldas ajakirjanduse vahendusel seisukoha, et ettevõtja võib teenida tulu ettevõtlusest vabalt valitud viisil. Ehk saada ainult dividende(omanikuna).
Teine asi on aga küsimus, et lähtuvalt äriseadustikust ja võlaõigusseadusest on juhatuse liikme osutatud tegevus/teenus - eelduslikult tasuline leping. Äriseadustiku põhimõtte järgi makstakse juhatuse liikmele tasu vastavalt oü majanduslikele võimalustele - seega tasu peaks olema 0OÜ maksimaalne sissetulek !!!
OÜ aga ei saa tegutseda juhatuseta :( -
Luuser, mis jama see nüüd on :)
Kas enda ettevõttes maksad selle skeemi järgi dividendidelt ettevõtte tulumaksu? -
ahtik: see ei ole jama, vaid matemaatika. :)
Kui sa asja põhjalikumalt uurid, siis näed, et erinevaid protsente kasutatakse seaduses seetõttu, et arvutuste aluseks on erinevad summad.
Yhel juhul on aluseks tulu, mis juba sisaldab maksu ja teisel summa, mille pealt maks maksmata.
Aga Ok. kirjutame veel rohkem lahti konkreetse näite varal.
Algtingimused.
Sul on 100 000 EEK. Nyyd ostad 100 000 EEK eest Tallinki aktsiaid ja seejärel myyd 110 000 EEK eest.
Lõppeesmärk on mõlemal juhul maksta ära kõik maksud nii, et maksukohustust enam ei jääks.
A. Ettevõtte korral (eeldame,et teed ettevõtte ja maksad selle 100 000 EEK sisse omakapitaliks):
Võtad välja dividende 7700 EEK.
Maksad makse 2300 EEK (=7700*23/77)
Lõpptulemus: sinul on 107 700 EEK (100 000 ettevõttes ja 7700 EEK enda käes) ja maksukohustusi enam ei ole ega tule (järele on jäänud vaid 100 000 EEK omakapitali)
.
B. Eraisikuna:
Maksad makse 2300 EEK (=10 000*0,23)
Lõpptulemus: sinul on 107 700 EEK ja maksukohustusi enam ei ole ega tule.
Mõlemal juhul lõpptulemus sama.
Diskleimer. Kedagi ei saa kohustada tõde uskuma. -
Luuser,
Kas oled selle skeemi järgi ise kunagi dividendidelt tulumaksu tasunud? :)
Sinu pakutud kujul ettevõtte tulumaksu arvutamine on eraisiku tulumaks, 23%.
Võta ette suvalise dividende maksva ettevõtte majandusaasta aruanne, näiteks:
AS Eesti Telekom kontserni majandusaasta aruanne 2005 (http://www.telekom.ee/up/files/est/Eesti_Telekom_EUR_est.pdf)
Lehekülg 6:
dividende: 70,5mio EUR
tulumaks dividendidelt: 22,3mio EUR
tulumaksu määr: 24/76
KONTROLL: 70,5 x (24/76) = 22,3 mio
aga mitte Sinu pakutud (70,5-22,3) x (24/76), mis on sisuliselt eraisiku tulumaks, 24%. -
Luuser, siirad vabandused segaduse tekitamise pärast!
Sul on õigus antud küsimuses, olin väärarvamusel ja seni pole olnud vajadust veel dividende maksta.
Tänud selgituste eest! -
ahtik, see ajab segadusse tõepoolest, olen ise sama küsimuse üle pead murdnud
-
Selline mõte ja küsimus tekkis:
et kas te kauplete ja/või investeerite vaid OÜ omakapitaliga?
Et kui tekib vahepeal ajutiselt (aastaks näiteks 100 000) raha, kuidas seda siis oleks kõige mõistlikum investeerida?
Kas selle arvelt suurendada osakapitali või see raha omanikult või kellegilt teiselt OÜ'le laenata? -
Võib OÜ-le laenata ning kui seda teeb omanik ise, siis pole vist tingimata nõutud ka laenulepingu sõlmimine. Samuti ei ole sellisel juhul vaja ka intressi maksta (kui OÜ laenab omanikule või seotud isikule, siis on intressi maksmine kohustuslik).
-
Et vähem maksu maksta, eriti kui on tegemist teemaalgataja näite puhul 20K krooniga, on mõistlikum väärtpaberikonto teha lapse/laste nimele - tulumaksuvaba miinimum peaks kehtima ka alaealistele. Seega kui järgmine aasta on väärtpaberitest teenitav tulu kuni 24000 krooni oleks tulumaksu määr 0%. 20000 kroonise algkapitali puhul teeks see tootluseks 120%, mis utoopiline isegi professionaali kohta.
Suuremate summade puhul on mõistlikum juba firma asutada. Ise kavatsen oma nimel olevad aktsiad maha müüa ja osta tagasi lapse kontolt. -
kas see töötaks? Tundub iseenesest huvitav, aga kas keegi sellega arvestab ka? Ma peaksin siis oma 2 aastasele tütrele hakkama tuludeklaratsiooni tegema?
-
Ma usun et töötab, poolteise aasta pärast oskaks täpsemalt rääkida. Kaudselt kinnitab seda ka börsifirmade aktsiaraamatud - seal on ohtralt lapsaktsionäre. Deklaratsiooni peaksid täitma hakkama jah.
-
Börsifirmade aktsiaraamatutes on lapsed juba seetõttu, et väikeaktsionärile jagatakse näpuotsaga aktsiaid.
-
Lapsinvestorite kohapealt Maksuamet vibutas näppu, viidates võimalusele, et tegu on "isa" rahaga mida kasutatakse (tõlgendamise teooria). Aga kui kogu pott läheb kunagi lapsele üle siis ei saa kindlasti olla probleemi tõlgenduste osas (sissemaksed on kingitused). Vahepealne tulu puhul on deklaratsioon loomulik, mida seaduslik esindaja(hooldaja) on kohustatud lapse nimel esitama(nb! varahalduskohustus on samuti).
-
Ma vaatan, et Luuser võtab pärast igat müüki dividende :) Imelik, ma tegin just OÜ et mitte maksta igalt müügilt tulumaksu vaid saaks kasutada edasi investeerimisel. Ning dividendidega on OÜ taks minu arust 33%. Pigem lõin selle firma selleks, et 10 aasta pärast oleks mingi oma varandus ka kasvanud. Dividendide peale praegu küll ei mõtle. Lihtsam on endale palka maksta kui kasum hakkab kobedalt kasvama... Maksad kas minimum palk pluss hüvised vms...
-
Kommentaar.
Tegelikult ei võta pärast iga myyki dividende. Konstrueerisin lihtsalt sellise näite, et andmed oleksid võrreldavad. :)
Diskleimer.
Ja päris tegelikult hetkel Luuser ei kasuta isegi firmat, vaid investeerib eraisikuna. [Aga selleks on hoopis muud ja antud teemasse mittepuutuvad põhjused.] -
Jah nii see on igal ühel omad põhjused....
-
Korrektsuse huvides võiks siiski ära mainida, et suvalisel ajal soovitud koguses dividendide välja võtmine ei ole lubatud.
-
Tekkis seda teemat lugedes ja oü'd asutades kaks küsimust:
1) kui OÜ laenab raha omanikult või miks mitte ka kellegilt teiselt, kas siis on mingid intresside määrad ka paika pandud?
kuna makstes intressideks 25% või ka 50% oleks sedasi ilgelt soodne kasumit omanikule välja maksta, kuna laenuintressid on ju maksuvabad.
2) mis peaks/võiks panna põhitegevuseks OÜ'le mis tegeleb aktsiatesse investeerimisega? -
Tulumaksuseadus § 17
(1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult või muult võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata.
(2) Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel füüsilisele isikule makstud intressi. -
ehk siiis....?
-
ehk siis
1) laenudelt saadud intressid ei ole maksuvabad
2) kui firma tegeleb ainult investeerimisega, siis why not investeeringud põhitegevusena -
tänud:)
-
Kui laenan oma OÜ-le 100 000 intressiga 2% ja lepingu rikkumise korral trahviga 1000kr päevas. Et kui OÜ on teeninud 110 000, ja hilineb tagasimaksmisega 8 päeva, siis mina saan tagasi 110 000 ja tulumaksu maksan ainult teenitud 2% intressi tpealt...ehk 22% ehk 440 krooni ? Palun kommentaare.
-
...trahv 1000 eeku päev... heh... maksuamet vaatab küll et tegevjuht on vähe kiiksuga aga põhimõteliselt peaks toimima... aga ma ei saa aru mis on sinu point, kas soovid lihtsalt korraks seda raha sisse panna või lihtsalt tõid näite... muidu mina kirjutasin oma firma kodusele aadressile ning üürin talle pinda :)
-
minu teada idee järgi peaksid sa siis eraisikuna üüritulult tulumaksu maksma?
rene38 point oli tõenäoliselt see, et kas sedasi saab firmast kasumit ilma maksustamata välja võtta ja seadustega vastuollu minemast. -
www.riigiteataja.ee
MAKSUKORRALDUSE SEADUS
§ 83. Tühiste tehingute arvestamine maksustamisel
(4) Teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
§ 84. Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud
Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
§ 152. Maksude väärarvutus
(1) Maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. -
Ehk siis teisisõnu no-go. Sellise tehingu tühisuse avastab iga maksuametnik. Lisaks oli enesele laenu andmisel minimaalne intress minuteada suurem kui 2%. Jäi vist 3-4% kanti.
-
Skeemimeistritel tasub ka arvesse võtta, et lisaks trahvidele on maksuintress tagantjärele 25% aastas.
-
TaivoS, muus osas õige, aga minimaalse intressi osas mitte.
Jutuks oli: "Kui laenan oma OÜ-le 100 000 intressiga 2%".
OÜ ei või anda laenu odavamalt kui 3.5%.
Samas osanik võib OÜ-le laenata ka 0% intressiga ja seda ikka vahel tehakse (näiteks ettevõtte ootab suurt laekumit ja palgad välja maksmata). -
1000kr päevas trahv maksudest kõrvale hoidmise eesmärgiga ei tööta mingi skeemiga ka siis, kui tegemist ei oleks varjatud tehinguga.
Vaikimisi on kõik eraisiku tuluallikad tulumaksuga maksustatavad ja on kehtestatud erijuhud, millal ei ole.
Eraisiku tuludeklaratsioonis on intressitulu ja trahvidest teenitud tulu samas kategoorias ("7.1. Muu maksustatav tulu. Siin näidatakse muuhulgas palk, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, intress, elatis või muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud").
Terviklikkuse huvides toon ära Tulumaksuseaduse § 12.
§ 12. Residendist füüsilise isiku tulu:
(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
1) palgatulu (§ 13);
2) ettevõtlustulu (§ 14);
3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
5) intressid (§ 17);
6) dividendid (§ 18);
7) elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19);
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21);
9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).
(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48-53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised.
(3) Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. -
§ 17
(1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult või muult võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata.
