Kord majja ka Eestis!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ülemkohus määras surmanuhtluse 62 aastasele Zheng Xiaoyou’le.
Zheng Xiaoyu tõsine vastutustundetus ravimite turvakontrolli juures ning ametikohuste täitmisel kahjustas tõsiselt riigi ja rahva huve,” tsiteeris Xinua ülemkohtu otsust. „Sotsiaalne mõju on olnud täiesti kuritegelik,” teatas kohus ning lisas, et Zhengi pihtimus ja altkäemaksude loovutamine ei olnud armuandmiseks piisavad. -
ja meil oleks saanud disiplinaarhoiatuse
-
Võib vaid ette kujutada, kuidas rõkkaks rõõmust Eesti poliitikutpere, kui avaneks võimalus vastaspartei funktsionäre administratiivsete üleastumiste eest surma saata.
-
Mina ei saa sellest aru: Eestlane teeb USAs Montoni koopiaid
Kui Baltika kommunikatsioonijuht Mervi Lill kuuleb, et keegi teeb USAs järele firma tooteid, oskab ta vaid naerda: “Kuigi tehtu on illegaalne ja taunitav, mis puudutab disainide jäljendamist ja illegaalide kasutamist, näitab Montoni kopeerimine sarnaselt Gucci, YSL jt maailmamoe märkidega ainult ühte – Monton on tuntud ja ihaldusväärne! Kopeeritakse ju vaid tõelisi tegijaid.”
Intellektuaalse omandi väljatöötamiseks on kulutuatud ropult aega, raha ja muid ressursse. Tegemist on konkreetse vargusega ja keegi ei kavatsegi seda peatada! Sama jama oli kui mingi USA firma julmalt kopeeris Elioni veebilehe. Elion pidaas seda millegipärast tunnustuseks. Ma laseks selle tüübi üles otsida ja sellise tegevuse lõpetada. Teisest küljest võiks ju tegevuse seadustada ja anda tüübile edasimüügi ja esindaja õigused ning Baltika saaks oma tooteid müüa ka USA butiikides. Selline diil oleks kasulik mõlemale. Aga lihtsalt rahulikult olukorra jätkumist lubada on küll imelik. -
Keegi ei jõua iga üksikut hilpu nt tööstusnäidisena kaitsma hakata. Tuleb lihtsalt edasi minna, uusi ja paremaid välja töötada, kvaliteet tagada.
-
.. ja kindlasti too tüüp seal USAs teeb Montoni koopiaid pildi järgi nagu lehes kirjutati. Suure tõenäosusega tellitakse Eestist originaal mis siis kohapel lahti harutatakse jne.
-
Jurmala kui sa kunagi Taisse lähed siis näed kuidas pildi järgi suht sarnaseid asju õmmeldakse tuhandetes rätsepatöökodades, seinalt saab ka armani ja versace logodega voodrikangaid ja muud valida. Milaanost värsked kataloogid laual hunnikus, näitad soovi, võtavad mõõdud, käid proovimas, saad kätte.............
-
pealtnägija, või mingi muu telesaade ju näitas seda. Hugo Bossi ülikond tehti vist alla tunni ajaga valmis.
-
patendid ja töösutsidaisini kaite on bullshit! see jama tuleks ära lopetada! patendiseadusi pole vaja!
nad on kasulikud juristidele ja suurfirmadele, kahjulikud yhiskonnale ja insenerile!
nyyd koik need kes väidavad et on, siis miks?
kas ilma nende seadusteta ei tehtaks innovatsiooni?
kas need seadused kaitsevad leiutajaid voi annavad röövlitele voimaluse rikastuda? ala RIM?
oi see patendijutt on erutav teema :)
kahjuks pole hetkel aega siia esseed kirjutada..
ja kas t6esti on nii paha kui ka ameerikalsed saavad lopuks ometi ilusad riided selga?
kui patentimist poleks, siis me ei peaks ägama sittade toodete all..
eile ostsin uno kaardid - 150 eek, tavakaart miski 50-100?
munchkini kaardid - oli vist 30-40 euri..
ma arvan et ma ei ostaks neid pirana, kuna hea asja eest tahan maksta et ka edaspidi haid asju tuleks.
st selle asemel et väärastada turgu patendiga voi brandiga,
peaks arenema sinnasuunas et inimene ostab kuna see on lihtsalt nii hea. naiteks panasonicut, mitte hinsenset.. ;)
ilma nende seadusteta areneks maailm kiiremini edasi. samas kui koik on räigelt vastu tollidele ja muudele majanduskeskonda piiravatele teguritele, pooldatakse IP kaitsmist??? no okei, on olemas naiteks füüsikal pohinev research kus vaja suuri rahasid et tulemusi saada.. st mees tänavalt seda ei leiuta. aga enamus leituisi on ju kasutamisviisidest!
eelmise saj. algul oli info levik vaike, markolin ja koroljov leiutasid raadio? tänapaeval on iga uus idee niipaljude vanade syntees et alati rikud miskit patenti.
ma just eile vaidlesin yhe tyybiga patentide m6ttekusest. Tema rääkis, nagu ka poliitikud, et patent on vajalik suure tööga tehtud leiutise kaitsmiseks "kui keegi lihtsalt tuleb ja v6tab ära". ehk peaks kaitsma väikeleiutajat. neile aga käib patenditaotlus yle jou, seega kasutatakse neid näitena kaitse vajalikkusest aga kasu saavad suurfirmad. neile on patendid aga turu kaitse mehhanismid - ei saa uus tegija tulla, kohe lajatad patendi kohtuasja kaela! kas patendiseadused nyyd siis soodustavad voi takistavad innovatsiooni?
Samas on hakatud piiluma juba ka meditsiinisaavutuste patenteerimisele - tahad oppi, maksa litsentsitasusid! patentide musternäidis on ravimitööstus - reklaami alla maetakse rohkem pappi kui R&D. ja v6tame nyyd montoni - kaubamärgi reklaam on meie maailmas oluline, aga keegi ei saaks kopeerida kaupa ennast - näiteks funktsionaalsed riided. nimesildi void peale panna aga higistama hakkad ikkagi. ja ongi idioodid kes ostavad brandi jargi kaupu! paras neile! vuitton! hahaha mones riigis saab pirakauba ostjad karistada :D
olen VÄGA igasuguse patentimise ja kaitsmise vastu. nagu teaduses võid sa viidata teiste töödele, voib ka tootearendus pohineda teiste toodetel. naiteks ostad miski hea loikega ylikonna, nats parandad, ja siis hakkad tootma. tarbija ainult v6idab! yhsikond voidab! sest tootearenduskulud langevad (pole vaja jalgratast koguaeg leiutada). -
jyrkans Re: Makromajandusest 16/08/07 22:24
Kui head töökäed omale uue töö leiavadki, siis minu kartus ongi just nende pärast, kes väga tööd teha ei viitsi.
Nad satuvad tõenäoliselt nende hulka, kes ise vara ümber jaotama hakkavad ahk pättideks.
eksatomento! patendid jagavad väärtust ymber, mitte ei loo juurde! -
Ma arvan, et patentide kasulikkust ühiskonnale ja arengule pole mõtet siin korrata. Iseasi, kas patentide väljaandmise kord, patentide kehtivus ja nende tõestamine kohtus on alati mõistliku praktikaga. Näiteks tarkvarapatentidega on mindud "liiale" ja minu arust seda tüüpi patente pole vaja üldsegi mistahes kujul.
-
Ttrust, ma arvan, et on ikka küll. Ega siis riq muidu seda pikka postitust siia pannud poleks. Patentide süsteem, eriti Euroopas, on üks väheseid kavalaid väljamõeldisi, kuidas seaduslike vahenditega säilitada neokolonialistlike printsiipide jätkuv rakendamine 21. sajandil.
Vaatame natuke numbreid. Kõige lihtsam ja lähedasem näide: Miks on Eesti patenteerimisaktiivsus nii palju kordi madalam Soome omast? Siis räägime edasi... -
PS On küll, see tähendab, et on vaja kasulikkust korrata.
-
Samuti tuleks vahet teha kaubamärgipatentidel ja kasuliku mudeli patentidel. Kaubamärgipatendid käivad autoriõiguse kaitse seaduse alla.
-
Kuulge mis patendi jama siin pihta hakkas? Minu põhiidee oli selles, et Baltika peaks ise legaalselt asuma USAs müüma ja pigem võiks palgata selle tüübi kellel juba on teatud vajalikud oskused ja know-how oma esindajaks kes saab kasvõi % müügist. Miks peaks kuidagi illegaalselt nihverdama. Kui juba näha on, et kaup müüb, siis peaks selle võimaluse ära kasutama ja laienema.
Samas Riq´i loogikat mina mõista ei suuda: olen VÄGA igasuguse patentimise ja kaitsmise vastu. nagu teaduses võid sa viidata teiste töödele, voib ka tootearendus pohineda teiste toodetel. naiteks ostad miski hea loikega ylikonna, nats parandad, ja siis hakkad tootma. tarbija ainult v6idab! yhsikond voidab! sest tootearenduskulud langevad (pole vaja jalgratast koguaeg leiutada).
No mis jutt see on? Kuidas seda protsessina ette võiks kujutada? Igasugust jätkusuutlikku väärtust luuakse AINULT läbi pikaajalise raske töö. Ja väärtuse all mõtlen ma selliseid protsesse, kus kasutatakse teadlaste, disainerite, inseneride jms loovisikute abi. Kogu protsess on rõvedalt ressursimahukas. Laborid, stuudiod, katseeksperimendid, testid, uuringud, tootmisbaas, kvalifitseeritud personal jne. Kogu sellise tootearendusprotsessi käivitamine ja säilitamine on erakordne pingutus kuna vaja läheb füüsilisi ressursse (majad, laborid, seadmed jms) ning vaimseid ressursse (inimesed ja nende teadmised, loominguline tegevus) ja hulgaliselt tugiteenuseid mis kõik on lihtsalt kallid või mille loomine ei võta mitte vähe aega (kallis ikkagi: aeg on suurim ressurss). Öeldes tootearendus ei mõtle mitte ühe väikese firma väike osakond, vaid mõtleme klaster. Mingi laiem segment. Ehk siis: kui on soovi luua midagi värtuslikku, siis keegi kusagil peab nägema ropult vaeva. Kuidagi on vaja ületada barjäär keskpärasuse ja erilisuse vahel. Selle nihke saavutamine ongi ülikeeruline ja väga ressursimahukas.
olen VÄGA igasuguse patentimise ja kaitsmise vastu. nagu teaduses võid sa viidata teiste töödele, voib ka tootearendus pohineda teiste toodetel. naiteks ostad miski hea loikega ylikonna, nats parandad, ja siis hakkad tootma. tarbija ainult v6idab! yhsikond voidab! sest tootearenduskulud langevad (pole vaja jalgratast koguaeg leiutada).
Voodririide värvi vahetamine ei loo väärtust. Tegemist on ikkagi sisuliselt sama tootega. Lõike modifitseerimine vähesel määral ei loo väärtust. Tegemist on ikkagi sisuliselt sama tootega. Varem loodud asjade kopeerimine ja kohandamine vähesel määral ei loo uut väärtust, tegemist on ikkagi sisuliselt sama tootega. Milles seisneb tarbija ainus võit? Tarbija ainus võit seisneb praegu odavamalt ostetavas tootes kuid seda tulevikus tarbitavate toodete kvaliteedi arvelt (reaalne tootearendaja suunaks saadud tulu uuesti tootearendusprotsessi. Mida rohkem tulu, seda rohkem ressurssi tootearendusprotsessis kasutamiseks). Kopeerija ei loo ega hakka kunagi uut sisulist väärtust looma. Selle üliraske töö teeb ikkagi ära keegi teine. -
lisaks emgi sõnadele riq'ile
Kui sa võtad kellegi patenditud toote/lahenduse ja parandad seda millegi uuega, mõne uue lahendusega või lähenemisega, siis saab sellele võtta uue patendi.
Ja selle läbi juba ongi ju tagatud tootearenduskulude vähenemine.
Kaubamärkidega seotud asjad on niikuinii hoopis teine teema ja seal patentidest rääkida pole mõtet.
