Eesti majandus ja krahh (@2007) - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Eesti majandus ja krahh (@2007)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Jälle on moodne rääkida et eesti majandust tabab krahh ehk
    majanduslangus. Krahhi all ma pean silmas majanduslangust,
    mitte börsil või kv turul hindade kukkumist.

    Kas, millal ja miks? Mind tüütab see krahhi loba juba ära,
    eesti majanduse probleemid on laias laastus samad mis 5 või 10
    aastat tagasi.

    Loetlegem need uuesti
    - kvalifitseeritud tööjõu nappus, seda nii oskustöölistest (keevitajad,
    ehitusmehed) kui ka erialaspetsialistidest (IT progejad)
    Sellega on seotud rahvastiku vähenemise trend (väljavool, suremus)
    - innovatiivsete ja kõrge marginaaliga toodete puudumine.
    "Nokia".
    - suur valitsusaparaat ja selle kohmakus.

    Midagi ei ole muutunud. Miks peaks eestit tabama mõõdukas
    majanduslangus (5-10%)?

    Kas, millal ja miks?
  • Kas, millal ja miks?

    Jah, homme ja USA turgude järelkaja. ;)
  • üks näide eesti majandusest 06. -07.2007
    Soovisin osta ühte toodet "X" hinnaga 35000eek, ost toimuks sularahas.
    Saatsin viiele Eesti firmale , kes antud toodet eestis müüvad - e-maili, hinnaküsimisega.(kõik firmad on "nimega" enamusele tuntud kaubamärgid).
    Küsimus suurele ringile mitu vastust ma oma hinnaküsimisele sain!!!!?????
    Õige vastus on: NULL!!!!
    Mailide saatmisest on möödas , 2 kuud.

    Selles näites avalduv ongi minu arvates Eestis üks põhilisi põhjuseid ,miks on oodata majanduslangust.

    Alati paistab päike, meri on alati soe ja sinine, majanduskasv on järsk ja kiire, palk kasvab 20% aastas, müügirekordi püstitame iga kuu - roosade prillide efekt.
    Siin ongi peidus Eesti majanduse probleemid.









  • no ära saada e-maili, tead ju küberrünnakud jne, nad kardavad selliseid asju, mine kohale nagu vanasti, siis teine tunne---


  • Tundub, et sõltub, kes saadab, mina olen alati kõik asjad kätte saanud :)
  • mingi vähegi keerulisema toote tootmine on võimalik eestis ainult paberil , aga tootma peab nagunii kuskil aasias, et oleks konkurentsivõimelise hinnaga. kunagi sai uuritud, et mingi transportööri tootmine taanis ja aasias oli mitmekordne vahe ja eestis ei olnudki kedagi kes seda oleks toota suutnud - puudus kaader ja elatuti ainult odavast ja allhankest.. mingi keerulisem rohkem ajusid nõudev toode oli hirmutav. keegi ei julgenud toota.
  • to maisipulgad

    jutt jumala õige-tundub nagu neid firmasid polekski olemas! sellised ei suvatse isegi korduvatele küsimistele vastata.
  • Eestis valitseb "pohhuism"??? :-(
    Nagunii keegi ostab...
  • eesti viga on see, et eestlane arvab, et on maailma naba ja meiega midagi ei juhtu!
    eile rääkis "üks" mulle, kuidas rootsi (suur)ärimees ütles, et eestlane on lollim inimene maailmas, sest tal pole(enam) midagi(kõik kuulub väljamaalastele(rootslastele)), ja ansip lasi eesti päris põhja(aljosha)! Seega, raha-raha-raha, ei koti me kedagi, kui raha siit enam ei tule!
  • nagu oleks see rootsi ärimees midagi erilist öelnud? Sellest on koguaeg räägitud, et laenamine tuleviku arvelt on Eestis popp.
  • rootsi mees on autoriteet ja teda peab kuulama. kõik välismaalased on väga targad.
  • rootslased on tuntud äride kokkuostjad küll - enamus soome firmasid pidi ka rootslastele kuuluma.
  • no ei kuulu midagi kõik rootslastele. kas silja ost juba unustatud?
    ja sellised kroonijuveelid nagu arco ja tallink?
    isegi ekspressi tõi luik kunagi rootsist tagasi
  • Ärge alustage uut samasisulist teemat. Veel vähem ärge hakake tõsiste nägudega krahhi üle arutlema. See tundub naljakas.
  • minu teine näide eesti majandusest - 06.-07.2007

    juhtusin lugema, artiklit kinnisvara maakleris - Eesti Ekspressist.
    loe ka:
    http://www.ekspress.ee/viewdoc/9C91937FD59624F1C225731C002F117D
    Maakler Liis Lass: 10 aasta pärast ma enam tööl käima ei pea!

    See on siis töötegemine Eesti moodi 2007 ,
    näide profesionaalsest maaklerteenusest.
    Siin on tunda "kogemusi, teadmisi, oskusi"

    Selle artikli põhjal julgen väita, et väike krahh - kuluks ära küll.....

    põnevaid näiteid:

    jutt libiseb olukorrale kinnisvarasektoris. Kostab termineid “likviidsus” ja “marginaal” (nii ühe kui teisega olevat asjad – ptüi-ptüi – head).

    Liisi arvates võib naisterahva pilt kinnisvarakuulutuse kõrval olla tõsiselt distracting (häiriv, eksitav), tuua kaasa mittevajalikke kõnesid jne.

    Liis: “Seda ma küll arvan, et kümne aasta pärast ma põhitöökohta kindlasti enam pidama ei pea. Et ilusa ilmaga võin õue minna, kui tahan!”

    Sillandi istub maha ja alustab. “No mis ta sellest kinnisvarast ikka teadis, kui ta siia tuli! Mitte midagi!”
    Liis karjatab “Kuule, ma ei võta sind meheks!!!” ja torkab Sillandit näpuga ribidesse.

    Tööpäev saab läbi (kell on nii umbes kolm).











  • minu kolmas näide eesti majandusest - 06.-07.2007
    meie firma ostis kauppa X- 400000eek+km.
    kaup koosnes paarisajast ühesugusest tarbekaubast.
    pakendite avamisel selgus, et osa kaupa on teistest erinev, lisaks ei klappinud mõõtudelt jne....veel pisi defekte.
    (avasime kümme karpi nendest neli olid ebakvaliteetsed)
    Tegime müüjale kirja probleemide kohta, palusime kiiret tegutsemist.
    ALGAB SAAGA:
    müüa esindaja -läheb just puhkusele ei jõua tegeleda..., tootja esindajad on puhkusel,lisaks selgus et vahel on vahendaja kes ei teadnud müügist midagi, vahendaja tuli kohale - teatas et kõik on normipiires- ostja ise on loll, tootja esindaja - lubas tulla vaatama -möödus 2 nädalat ja tuligi, leidis et tegemist on tootmisveaga, vaja teha kiri väljavahetamiseks - müüja on puhkusel, kirja saab teha 2 nädala pärast, tootja palub kauba sorteerida ja praak kõrvale tõsta -ehk siis ostja peab kiskuma lahti mitusada pakendit -kasti, veenduma et toode on praak siis uuesti selle pakkima alusele, ning kui kõik on piisavalt puhanud siis praak kauba tagastama......jne,jne,jne....
    Kahju et ma ei oska värvikamalt kirjeldada......

    Mul on sellisest suhtumisest ja eesti ärikeskonnast kõrini,
    edaspidi tellin kauba ainult - otse tehasest - ilma eesti kaubanduseta.

    Suhtumine on see mis viib Eesti majanduse langusesse.
    Kogu aur läheb meil uute autode, uhke korteri, blondi-tibi, puhkusereiside,armani -riiete peale.








  • To Maisipulk,
    Täpselt samasugused kogemused ja arvamus asjade kohta.
    Kas võib küsida mis laadi äriga on tegemist?
    Lihtsalt hea oleks vahetada kogemusi inimesega kellel sama arusaam?
  • eestit on kiidetud teenusepakkujana. isiklik arvamus on, et teenuste pakkumise tase eestis on laias laastus mage--teenust, olgu see ehituses, mingi spetsiifilise kolkari soetamisel, koduarvuti garantiiremont voi mis iganes, yldjuhul pakkuda ei osata. teenust saab vaid siis, kui teenusepakkuja peale karjuda voi monel muul moel ärritada. klient ei ole mitte kuningas. ehk yhtin nendega, kes arvavad, et keskpikas perspektiivis siinset majandust midagi roosilist ei oota, sest eestlaste töössesuhtumine jätab kovasti soovida. sovjeetide poolt rikutud generatsioon peab enne pensionile saama. tarbimisbuumi kuldaeg hakkab vaikselt läbi saama. krahhi, kui sellist ei oota, aga pikaajalist vindumist kyll.
  • Siin pean ka nõustuma - Soomes maksan teenuse eest rohkem (ca 1.5-5x), aga mitte kunagi pole tunnet, et ma olen üle maksnud. Restoran: praad on hea, teenindus kiire ja sõbralik, takso: teenus kvaliteetne, bussijuht: viisakas, sõbralik alati valmis teatama kus ma pean maha minema, tavaline pood: kassapidajad sõbralikud ja viisakad, pubi: baarman sõbralik ja selline "oma mees", alati valmis teenindama jne.
    Seevastu Eestis maksan 2x vähem, aga ikka on tunne nagu oleks tüssu tehtud. Teenindusest jääb väga halb mulje. Nagu oleks normaalsed inimesed otsa saanud, igal pool kohtad Aikut ja Petsi kellel on parasjagu sinine esmaspäev..
  • See ongi äri Eesti moodi- müüa kaup-teenus maha ja edaspidine ei huvita mitte kedagi!

    Mõned viimase aasta näited tavakliendi elust.
    Ostetud akudrellil kibedal tööajal ütleb üks akudest ülesse ja loomulikult võetakse kogu komplekt ja saadetakse 1,5 kuuks garantiiremonti, asenduseks midagi pakkumatta! (Kas osta uus või oodata - töö ju seisab!)
    Kui sul reedeõhtul lõppeb külmkapil tõõisu (vanus ohhohoo) ja laupäeval tood uue, mis esmaspäevaks pole külmaks end põrisenud siis otse loomulikult tuleb sul ta tagasi poodi viia ja kuulata ähkimis ja ohkimisi. (Õnneks anti uus asemele, peale pikka
    vaidlemist!)
    Kui poes oste tehes on järjekord x km pikk (viiest kassast töötab 2) ja müügisaalis kolab vähemalt 3 müüjat, kes passivad neid passijaid, kes passivad vargaid vms. ajab ikka vihale küll!
    Trepi valajad valavad trepi, mis kuu aja pärast viltu vajub! (Eks püüdke teda kehvalt trambitud aluspinna tõttu normi loodida!)
    Aknapanijad eelnevalt aknaaugu "täpseks" mõõtnuna toovad kohale 4 akent mis kõik 5cm igatpidi suuremad ja räigelt mootorsaega saevad aknaava suuremaks! (Seda külmal talvekuul, kus vanad aknad olin eelnevalt ise kiirema töö nimel päeval välja lõhkunud ).
    Auto remondis vahetati katkine termostaat uue vastu, mis aga ei avanenud. Nõudes veelkordset vahetust see teostati, kuid ....maksta tuli uuesti, sest "kuhu me selle "uue"-katkise termostaadi nüüd paneme, tarnija kaugel ja blaa blaa blaa.
    Viskasin raha näkku ja tulema. Rohkem mind pole selles firmas nähtud!
    Perearst saadab seljavaludega närviarsti juurde, see aga edasi neuroloogi juurde, see aga edasi ortopeedi juurde.
    (ooteaeg igale arstile vähemalt 1kuu). Sealjuures ükski neist ei vaevunud mitte ainsamatki uuringut tegema!!!

    PS! Kuna elan väikelinnas ja suuremad ostud kaubavalikust lähtudes teen 40km eemal suuremas linnas siis transpordi kulud ka vastavad. Ja pole ükski kaupmees pakkunud transpordiabi-vaata aga ise, kuidas hakkama saad!!
    Kindlasti on pea enamusel analoogseid juhtumeid!
    Pole kunagi viriseja olnud aga selline pidev sõda ja vaev sooviga saada enda raha eest korralikku teenust ja suhtumist, paneb ainult ootama krahhi!
    Vbla kunagi saab ka meil klient kuningaks!


    meelis07 Re: Eesti majandus ja krahh (@2007) 25/07/07 11:35
    Eestis valitseb "pohhuism"??? :-(

    Nii ta kahjuks on! Ootan krahhi!
    Krdi pikk jutt minult aga ju siis vaevas mind!
  • Pole see asi nii hull midagi.
    Kui ikka müüjasse inimlikult suhtud pole häda midagi.
    Kui esmalt lähed ja näo täis söimad siis on raske head teenust ka saada.
  • dol
    No see süüdistus on küll valel aadressil!
    Riid tekib ikka hiljem, siis kui teenusepakkuja sind peale ostu enam kasulikuks kliendiks ei pea!
  • Teen ettepaneku ühendada käesolev ja üks teine foorum peakirjaga "Järjekorrad Eestis" foorumiks "Kärss kärnas ja maa külmand".
  • koto
    Sorry, ma ei pidanud konkr.Sind silmas.
    See on nagu selline üldine...... Puutun tööalaselt iga päev kokku selliste probleemidega.
    Muidugi peab teenindaja maandama esmalt kliendi pinged siis saab probleemidele tunduvalt parema lahenduse leida.
    Aga headest teenindajatest on suur põud. Otsime neid pidevalt ja tulemused on kesised.
  • Täna siin foorumites kerkis uuesti esile teema: "Muuga naftaterminal börsile?".

    Ma mõnikord mõtlen, et ega keskerakonna juhatusest juhuslikult ei käinud läbi ideed, et lisaks raudtee tagasiostmisele võiks riik ka naftaterminalid "tagasi" osta ( näiteks loosungi all: "ostame Muuga sadama tagasi" ).
    Teine mõte, mis pähe tekkis, on see, et kas venemaa-poolsed naftatransiidi piirangud polnud juba tunduvalt varem planeeritud? Et moskva teatas keskerakonnale, et raudtee tuleb Eesti riigil tagasi osta, kuna naftakraan keeratakse varsti kinni ja loomulikult on poliitiliselt see väga kehv valik, kui see kinnikeeramine lääne investorite huvide vastu läheb. Aprilli lõpus olnud kristalliöö ja pronksjunni teisaldamine oli lihtsalt suur õnnelik juhus moskva ladvikule, et leida ka juba varem planeeritud naftakraani kinnikeeramisele poliitiline põhjendus.
  • Oeh, jah on Moskva mures mingi 5-rublase Eesti Raudtee Lääne investorite pärast. On jah. Võiksdi, ttrust, pöörata pilgu sügavale Itta ja sa näed kuidas nafta- ja gaasiväljadel ziljardite dollarite eest suhkamit tehti ja veel tehakse.
  • soomes on hea :)elektroonikaosakonnas on myyjad kohati kaunimadki kui stoki kosmeetikas!
  • Minu neljas näide Eesti majandusest 06-07.2007
    Olen sunnitud, nii mõnegi inimesega igapäevaselt koos töötama..
    Andmeid olen kogunud viimased pool aastat.("töö personaliga")
    Töönädal Eestis: ametlik - 8 tundi -5 päeva nädalas, lõuna 1 tund.

    nüüd -tegelik!
    Esmaspäev - võiamlused 1. elan teises eesti otsas tulen lõunaks,2. tulen "saarest" jõuan lõunaks,3. tulen aga "kerge" pohmakas.
    kui jõuan tööle -"helistan kiirelt sõbrad läbi" - minimaalne -mingi 2 tundi.
    õhtul -"heal juhul poole -neljani -pean vastu, siis juba kodus" ,"kõik" peavad nägema kui väsinud ma olen...nädalavahetusest!

    Lõunad (reegel) - no 11.30 hakkan nihelema - 11.45 tormad uksest välja, "minimaalne" laks - 2 tundi...kadunud,
    ei vabandus leian ikka - paljundama,arstile,kooli,lapsed,koer,auto jne.....ma olen ju andekas - ja nii iga päev...
    Kaubanduskeskuste parklates pole -kohti!!!

    Reede - võimalused, üritan vabapäeva võtta- kui ei õnnestu siis 1. kell 15.00 juhtub midagi...paljundama,arstile,kooli,lapsed,koer,auto jne.. 2. lõunalt ei jõuagi tagasi - "läksin kliendi juurde"
    Küll aga saab mind al. 12.00 näha -Selveris, Rimis.....Kaubanduskeskuste parklates pole -kohti!!!

    Nooremad spetsialistid - reegel " kui sa 50% tööajast MSN is pole -oled täis jobu!

    Tundub esmapilgul, naljakas - aga massiline sarnane suhtumine - võimatu on tõsiselt tööd teha,
    korralike inimesi pole kusagilt võtta, siit koorub -välja jälle see suhtumine - mis soodustab majanduse "jahtumist"
    Lahendus -tuleb palgata tööjõudu väljaspoolt eestit (poola,ungari,bulgaaria jne.) - "nalja ärimehe"
    jäävad ilma tööta..istugu siis kaubanduskeskustes.




  • no maisipulgad - tõesti ei oska arvata, kus sa töötad, aga tuletan tagsihoidlikult meelde et kala mädaneb peast - selline suhtumine ja eeskuju tuleb juhtkonnast kui ei osata inimesi innustada ja tööõhkkonda luua ...
  • no kui inimene on andekas ja teeb päevatöö paari tunniga ära, miks ta peaks siis kogu päeva tooli soojendama?
    siin on vaid üks variant: teda tuleks edutada ja anda selline töö, mis talle ka terveks päevaks tegevust pakub.
  • nõus maisipulkadega. Olen sellist suhtumist ka ise tihti täheldanud.
  • Khm, sellise käitumise peale teataksid fäänssid konsultandid filmist "Office Space", et sellel on upper management potentsiaali. Edutama peaks jah.

    :D
  • Maisipulkadele lisaks. Sellise suhtumise taga on enamasti väga halb töökorraldus ja motivatsioonivahendite puudumine.
  • asi on kahepidine - pidev töö võib olla ka halva töökorralduse tulemus, et piisav overhead täidab päeva ära. uraani golkonda peale muidugi küsiks, et mis see "päevatöö" siis on - "tavainimese tüüpiliselt 8h-ga saavutatav efektiivsus"? üldiselt olen nõus, et selline tööjaotus on mäda ja järgmisesse asutusse sellisel tegelasel liikudes saab üsna raske olema (klassikaliselt riigitöö juurde käivate) puhkelaagri kommete väljajuurimine.
  • olen ka nõus(sama tasu juures), et kui suudan teha sama töö poole kiiremini teistest siis ei peaks nö karistuseks uut asja tegema vaid nautima oma kiire töö vilju (no kasvõi msnis) ja olema kättesaadav kui on vajadust.
    tükkitööga võivad kõik ennast pingestada nii kuidas tervis lubab :)

    Kui tööandja leiab sama tubli kõrvale siis on muidugi hea .. lõpuks sünnivad ühed tublid tööloomad.
    Eestlaste töökultuuri kohta niipalju, et tuttavad räägivad legende kuidas norras kohalikel ehitajatel kukub haamer poole löögi pealt käest kui tööpäev läbi saab. Eestlane teeb töö valmis ja ehitaja on rahul...
  • Maris Lauri versioon sellest miks on Eestis tööviljakus 50% Lääne-Euroopa omast

    kõigepealt võetakse ehitusele väiksema palga eest miski suvaline vend, kes keerab kõik vussi, siis tuleb sama töö lasta ehitusmehel uuesti teha ...

    1 töö 2 korda teha = tööviljakus 50%
  • Töö ajal LHV lugemine põhjustab ka tööviljakuse langust :)
  • Vastupidi, töö ajal LHV lugemine annab häid mõtteid ja põhjustab ikka tööviljakuse kasvu. Järele proovitud! :)
  • Lisaks veel, Eesti tööviljakus seepärast väiksem, et see toodang, mida siinne tööjõud teeb, on tunduvalt madalama hinnaga maha müüdav, kui mujal, kõrge tööviljakusega maades toodang on. Veel hullem on olukord teenustes.
  • to: innar
    uraani golkonda peale muidugi küsiks, et mis see "päevatöö" siis on - "tavainimese tüüpiliselt 8h-ga saavutatav efektiivsus"?

    jah, tavalise 8tunnise tööga saavutatav efektiivus sisaldab endas ...arst, koer, abikaasa, lõuna, msn, auto, lasteaed, hanza-net, delfi, rate.ee, orkut.ee, postimees.ee, lhv.ee... ja töö ei tohi kauplemist segama hakata... JA sellest hoolimata tehakse oma töö ära ja eesti majandus kasvab...tead isegi kui palju
  • krahh <20: krahhi, .krahhi> järsk kokkuvarisemine, täielik nurjumine
    viide: [ÕS] "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" -siit tulenevalt ?, mida tähendaks "Eesti majanduse krahh ?". Miks siiski üritatakse meile selgeks teha, et tuleb krahh, nii börsil, kinnivaras kui ka majanduses? See kumab alati läbi äripäevast, foorumitest, päevalehtedest jne. Tuleb vägisi vana nõukaaeg meelde, kus hoiti inimesi hirmu all, et ühiskond liigselt ei huvitukski maailmast. Sama tehti ka mikimaal - nõuka tuumahirm oli ikka tugev ning on praegugi ikka veel. Ning terrorism afgaani kitsekarjuste näöl?- on ikka mida karta.
  • minu viies - näide Eesti majandusest 2007.
    näide kaubandusest!

    Sattusin aasta 2006 jõulude ajal - ühte tuntud " elektroonika kauplusesse" Tallinnas.
    Toimus kaupade " soodus -müük" , rahvast - meeletult - mitusada inimest korraga poes.
    Minu sisenedes - toodi just, sooduskaupu saali: kaubaks olid seekord televiisorid (LCD) soodushind oli vist 19000 -kroone veel peale...-vana hind oli - midagi 27000eek. (see oli suurelt maha kriipsutatud)
    Mis toimus - minu sealolekul (15min) osteti ära kõik - televiisorid hinnaga 19000eek !!! inimesed veel nurisesid et kõigile ei jätkunud. Seisti kassajärjekordades - telekakastid kärude peal. vist 20-30 tk -müüdi 15 minutiga....!!!
    Keskmine palk -oli siis eestis 9000eek...

    Kokkuvõte: see on näide ostu ja laenuhullusest,arvan et sel hetkel oli Eestis apsoluutne majandusekõrgaeg...
    Ostupaanika - mõtlematud otsused , on suurel määral tulevaste probleemide tekitajad.
  • adamski ja maris lauri jutuga 110% nõus. ehitasin mõne aasta eest maja, nüüd tegelen kellegi üle jala lastud töö korrigeerimisega ja maksan ja maksan ja maksan. peamiselt probleemid just viimases lõpus tehtud töödega e. faasis, kus tellijana oli kopp juba totaalselt ees, eelarve ribadeks ja enam selgelt ei mõelnud.

    olen tihti tabanud end mõtte otsast, et mis küll toimub eestis teedeehituses? tüüpiline asjade kulg on selline, et suvi läbi ehitatakse mingit teed või tänavajuppi, tähtajaga pannakse üle, aasta pärast freesitakse pikirööpaid ja pinnatakse ja kahe-kolme aasta pärast oleks nagu jälle uut teed vaja... ei ole vahet, kas sõidad tallinna linnas või maanteel, igal pool on kusagil kuumaastik. isegi eurorahade eest ehitatud uued teelõigud tallinn-pärnu ja tallinn-tartu maanteel on kohati juba üksjagu väsinud. olen igasugu juttu kuulnud, et miks need teed just sellised on (pinnas sobimatu, tegelikult teedeehitaja ei ehita teid vaid teeb nende kapitaalremonti, raha vähe ja seetõttu ehitavad odavalt, teedeehituse hangetel kasutatakse tänaseni mingeid N-Liidu aegseid standardeid, veneaegsed alused on valesti ehitatud, jms.). kokkuvõtteks olen jõudnud järeldusele, et asi on kinni suhtumises, seda nii tellija kui ka teostaja poolt. teostajatel on muidugi mõnus ühte ja sama objekti 2x dekaadi jooksul ehitada, aga mina kui maksumaksja ei suuda ära imestada, et miks ühte lihtsat asja ei saaks ükskord nii tea, et see ka toimiks. nuta või jäta, siin on analoogiat maris lauri jutuga. eestlase töössesuhtumine ei ole hea ja see pärsib efektiivsust.
  • Siit peaks olema nõue, et ehitistel peab olema vähemalt 5-aastane garantiiaeg. Ja garantiitingimused peavad olema väga hästi määratletud.
  • Mulle tundub, et Eesti teedega on asi lihtne - onupoja poliitika. Riigi eelarvest tuleb raha. Siis toimuvad riigihanke konkursid, mis enamikel juhtudel on nii korraldatud, et teedeehitus läheb mingile poliitilisele huvigrupile (st. monopoolsele firmale). Ühelt poolt ei nähta vaeva tee-ehituse kvaliteediga monopoolse seisundi tõttu, teiselt poolt saab ju iga aasta uuesti ehitada ja raha küsida, sest poliitilised huvigrupid selleks raha eraldavad ja saavad ka ise raha (nii, et nõudmisi sellistele monopoolsetele firmadele ei esitata riigi poolt). Kui riigihanke seadusandlust rikutakse (mille kohta olen kuulnud erinevatest allikatest, et seda tehakse Eestis tohutult), siis kes ja mis karistust rikkumisele määravad. Ei tule mingit karistust, sest karistuse määrajad on nende samade poliitiliste huvigruppide poolt mõjutatavad - nende gruppide poolt, kes on enne riigihanke konkursi välja kuulutamist juba ette ära määranud selle riigihanke konkursi võitjad.
  • See on huvitav uudis: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=ab60d1fb-b365-4c2e-b634-519a808b4481. Raha lausa pressib Eestis igalt poolt nii palju välja, et Tallinnasse mahub korraga hästi palju luksusautode salonge. Can you spell c-r-e-d-i-t c-r-u-n-c-h? ;)

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon