Maksja tõendamine Hansapangas - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Maksja tõendamine Hansapangas

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Käisin eile üle saja aasta Hansapanga kontoris, et ühte arvet maksta. Suur oli minu üllatus, kui selgus, et Hansapangas ei saa mitte ühtegi tehingut sooritada, kui sul ei ole isikuttõendavat dokumenti kaasas! Küsisin siis, mis seaduse alusel nad minult dokumenti nõuavad? Teller käis väidetavalt juristi juures, kes ei osanud konkreetset seadust välja tuua ja seejärel võeti minult erandkorras raha vastu.
    Siin käib kindlasti ka pangatöötajaid, küsimus siis neile: on see dokumendi nõue tõesti seadusega paika pandud või kellegi isetegevus? Ja mida hakkab pank peale teadmisega, et ikka mina ise oma vee- või gaasi- või elektriarvet maksmas käisin?
  • Mina olen tõttöelda samuti selle küsimuse otsa komistanud. Tõsi, too kord kellegi teise arvele raha makstes. Vaevalt, et tegelikult panku see nii väga huvitab, kuid EMTA-le ja julgeolekuorganitele ei oleks ilmselt väga meeltmööda kui tuvastamata maksjaga kanded ning muud maksed väga laialt leviksid.

    Tõsi, rahapesu osas on ka pankadel tavapärasest suurem koostöösoov.
  • Dokumendi küsimine peaks olema tingitud just rahapesu ja terrorismi tõkestamise vajadusest.
  • ma ei tuleks selle pealegi, et panka ilma dokumendita minna. juhiluba on niikuinii enamusel inimestest kogu aeg kaasas
  • Vanasti oli sularahatehingute piiriks, kust seadus nõudis isiku tuvastamist 100 000 krooni.
    Aga pole parata, kogu (arenenud) maailm liigub kiiresti jälitusühiskonna suunas ja mõiste "privaatsus" kuulub tehnikarevolutsiooni eelsesse aega.
  • TO:rehatrader

    Miks sa e-panka ei kasutanud?
  • Veearve maksmine on tõesti suur terrorism, mida peaks iga hinnaga tõkestama :)
  • Mnjah, neid kes sularahaga arveid maksavad pole vist eriti palju jäänud, kõik teevad tavaliselt ülekande enda kontolt (ja siis tuleb tõesti kontrollida kas on omanik). Vbl. on olemas mingi petuskeem kus pangad on tünga saanud kui nime ei kontrollinud?
  • Krediidiasutuste seaduses selgelt kirjas - Lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel on krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima.
  • vaevalt et teller juristi juures käis. Käis lihtsalt tagatoas arutamas mõne vanima olija või ülemusega.
    Üldiselt on see elementaarne et pangas oma raha asju ajades ennast identifitseerida. Ja sellepärast klienditeenindajat piinata on küll nõme. Temale on reeglid ette antud ja tema peab neid täitma.
  • Krediidiasutuste seaduses on veel üks lause, mis asjasse puutub: "Kui isik, samuti tema esindaja, on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud, otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse."
  • summer
    Ma olen ka NLiidu ajal kommunaalmakseid maksnud ja siis ei tundnud keegi pangas huvi, kes maksmas käib. Ju ma olen siis vabast ühiskonnast tulnud ja selline jälitusmaania paneb imestama.
    Kui keegi sulle imelikke nõudmisi esitab, siis ei ole nõme uurida, kas selleks ka mingi seaduslik alus on. Nagu alguses mainisin, võeti pärast küsimuse esitamist siiski raha vastu, seetõttu kahtlustangi, et see seadus nii range ei ole. Vastasel juhul rikkus teller minu kasuks seadust, mis oleks ju ebaloogiline.
  • Raha võeti vastu, sest vastutav isik andis loa teha erand antud reeglile. Vastutava isiku loaga võib teha ka kukerpalle pangas.
    NLi ajal oli ka rohi rohelisem ja taevas sinisem.
    Aga üldiselt nõutakse kõigile rahalistele tehingutele pangas ikkagi nime taha, et edaspidi oleks vajadusel võimalik kontrollida, mis on toimunud jne. Tundub võib-olla müstiline, aga ka veearve maksmise tõendamisest võib hiljem väga palju kasu olla, nii maksjale kui ka kellele iganes.

    Lihtsalt väga palju on inimesi kes lihtsalt poes klienditeenindajalt nõuavad ma ei tea mida, kuigi nemad on lihtsalt üks tööriist seal, kes täidab mingit ülesannet, mille reegleid pole tema välja mõelnud. ( rehatrader ei mõelnud sind siin selle all)
  • summer,
    ehk täpsustaksid – "Aga üldiselt nõutakse kõigile rahalistele tehingutele pangas ikkagi nime taha, et edaspidi oleks vajadusel võimalik kontrollida, mis on toimunud jne. Tundub võib-olla müstiline, aga ka veearve maksmise tõendamisest võib hiljem väga palju kasu olla, nii maksjale kui ka kellele iganes." – kuidas võib olla kasu, kui arve on makstud ja seal on minu nimi peal, tõestada, et see ikka 111% olin mina.

    Teisalt, muidugi on see lollus, analoogne lennukiga. Mõtelgu nüüd igaüks kodus järele, miks on hädavajalik lennukis oma isikut tõestada, aga kiirrongis mitte. Laevas ma saan veidi aru, aga mitte lõpuni, et miks Saaremaa praamile ilma peale saab.
  • Kasvõi hiljem maksuametil tõendada, et kodanik X omanduses olevas korteris elab kodanik Y.

    Kui raha läheb valele arvele või on midagi muud valesti, siis on võimalik hiljem asja korrigeerida.
  • summer
    Kasvõi hiljem maksuametil tõendada, et kodanik X omanduses olevas korteris elab kodanik Y.
    Et siis ikkagi räägime jälitustegevusest?

    Raha võeti vastu, sest vastutav isik andis loa teha erand antud reeglile.
    Siin on sees kahtlus, et seadusena sellist nõuet ei ole. Mingi vastutav isik ei tohi seaduserikkumist lubada. Vastupidi, ta peaks oma alluvaid kontrollima, et need seadust järgiksid.
  • Ja mis siis sellest, et "kodanik X omanduses olevas korteris elab kodanik Y"?
  • priitp kasuta oma fantaasiat.

    Sularaha makseid pankades teevad üldjuhul inimesed, kes teevad seda lihtsalt ühekordselt kuna on kiirelt vaja ja muud võimalust ple või siis inimesed, kes ei taha näidata kuhu nende raha liigub.
  • Minumeelest on kasulik kui pangad natuke rohkem pangas käivaid isikuid kontrolliks. Siin üks lugu: http://www.ekspress.ee/viewdoc/28C3BF6F7F12F963C2257322005C0342
    Edasi võiks mõelda kuidas seda kontot rahumeeli rahapesuks saaks kasutada kui ka mingit dokumenti ei peaks olema kontole raha sisse maksmiseks.
  • fjot,

    Vastupidi. Mina järeldan sellest loost, et pangad peaksid sisulist ja põhjendatud identifitseerimist tegema, mitte tüütuid formaalseid nõudeid järgima ja lauskontrolli tegema. Nagu näha, siis praeguste reeglite kohaselt on probleem paarisajakroonise veearve maksmisel dokumendita, kuid samal ajal õnnestub võltsitud või varastatud dokumendiga kellegi teise nimel kergesti 10 000 kroonise limiidiga krediitkaardileping sõlmida.
  • Ma kasutangi oma fantaasiat. Ma teen alati pangas sularaha makse ja poes ka maksan sularahas. Miks ma PEAKS näitama kuhu minu raha liigub? Sularaha on seaduslik maksevahend ja riik on teinud pingutusi, et teatud juhtudel (Eesti telefon) SUNDIDA ettevõtteid sularaha vastu võtma.
  • IMHO on risk kelmidelt tünga saada ikkagi täiesti teisejärguline võrreldes sellega, et kõikvõimalikud instantsid minu iga sammu järel nuhivad. Ja sügavalt irooniline on se, et vaevalt 15 aastat peale totalitaarsest N Liidust vabanemist oleme jõudnud olukorda, kus anaaalsondi paigaldamine lennureisijatele ning sõrmejälgede küsimine pangas ei paneks enamikku isegi õlgu kehitama.
  • järelilkult sul on midagi varjata. Tavalisel inimesel pole probleemi olla seaduskuulekas ja maksta oma veearvet enda nime alt. Aga priitp aitab sellest teemast. Sinul oma veendumus, et mitte keegi ei tohi öelda sulle mida ja kuidas tegema peab ja, et vajadusel ei saaks riik seda kontrollida. Ausatn su veendumust!
  • Mul on paljut varjata. Mulle ei meeldi riik, kus oma tüdruksõbra krediitkaardiarve incognito kinnimaksmine on kuritegu.

    Ja mul pole vähematki probleemi tõendada oma isikut seal, kus ma saan aru sellest tulu tõusvat, näiteks pangas arve avamisel. Aga kui minu käest hakatakse poes või restoranis passi küsima (ehk oskab keegi seletada, mis FUNDAMENTAALNE vahe on restoranis välja tegemisel ja veearve välja tegemisel), siis ma sellega küll ei lepi.


  • rehatrader,
    veel lisaks seaduslikule alusele: kommunaalmakseid tehes OK, vahet pole kes maksab sinu arveid ja kuidas, pank saab igal juhul oma teenustasu kätte. Aga kui tuleb klient ja väidab olevat end keegi teine isik ja soovib raha "oma" kontole panna (tasuta teenus), siis aga sisuliselt teeb ta teisele isikule ülekande. Sellisel juhul jääb pangal teenustasu saamata! Teenuse eest tuleb maksta!!!
  • Kõige haledam kogu selle kontrolli- ja jälitamismaania puhul ongi see, et 1 päti kättesaamiseks kotitakse tuhandeid tavainimesi. Asjalik ning ohtlik pätt on enamasti ka piisavalt andekas, et mitte vahele jääda. Nagu lennujaamades, kus pooleliitrise veepudeli või mõnesentimeetrise metallist küüneviili lennukisse viimine on nii tohutu kuritegu, et terrorismiakti sooritamise vahend tuleb koheselt konfiskeerida. Samal ajal kui igaüks võib osta transiitalalt kotitäie klaaspudeleid ja neil põhjad ära lüüa lennukis.

    On kellelgi narko- või relvaäri seetõttu ajamata jäänud, et pangas 100 kroonise arve maksmisel isikut peab identifitseerima? Proportsionaalsus on võtmesõnaks. Mõnes valdkonnas sellel sõnal õnneks (veel) kaalu on, näiteks jälitustoimingute puhul, kus ei lubata igaüht suvaliselt pealt kuulata.
  • Äh te mõtlete asjad ikka jube keeruliseks. Ma pakuks et pangatelleri, kui mitte eriti kõrgelt kvalifitseeritud töötaja "programm" koosneb lihtsalt instruktsioonidest stiilis:
    1. kuula ära mida klient tahab
    2. küsi dokumenti
    3. sisesta infosüsteemi kliendi nimi/isikukood
    4. tee mida klient tahab

    Tõenäoliselt ei ole keegi panga alumise otsa juhtidest lihtsalt nii ette- ja tahanägelik, et oskaks mõttes modelleerida priitp juhtumit tüdruksõbra ja tolle potentsiaalselt vihase abikaasaga ning instruktsioonidesse vastava erandi tegemise võimaluse looks. Ja isegi kui oleks siis lihtsalt kedagi ei koti :) Need inimesed, kes on piisavalt intelligentsed ja loovad et probleemile üldse pihta saada, tegelevad üldjuhul vast juba mingi suuremat väljakutset pakkuvama tegevusega kui tellerite karjatamine.
  • Minult küsiti Hansapangas dokumenti isegi valuuta ostul. Kuna dokumenti kaasas polnud, siis müüdi niisama ka. See dokumendi küsimine on ju veel jaburam kui dokumendi nõudmine veearve maksmisel. Mis see peaks panga asi olema kes konkreetselt need mõnisada eurot või dollarit ostab (tegu oli tõesti väikese summaga)?

    Kes soovib oma sissetulekuid varjata, see avagu arve mõnes välispangas (näit. Shveitsis) ja lasku raha sinna kanda. 100% garantiid, et maksuametile seal mingit infot ei anta.
  • šveits vist andis EL survele järgi ja mingeid andmeid annab arve omaniku kohta kui on EL-i kodanik
  • adalbert,aga äkki on sul hästivõlsitud eurod,mida kiiresti äravahetada tahad?
    Ma ei saa aru,miks inimesed põevad jälituskampaaniat,nagu tema oleks mingi maailma naba.Ja KÕIK on tema tegemistest huvitatud jne.On siis raske oma id-d näidata?Ja teller vms klienditeenindajaga oma "üleolekut ja tarkust " näidates,et näidake seadustes punkti vms on lihtsalt vastik.
  • Shveitsist on andmete kättesaamine ääretult keeruline, sest selleks peab enne konkreetsesse panka päringu jõudmist andmete andmise heaks kiitma vist kahe taseme finantsjärelevalveorganid. Kogu protsess pidi aega võtma ca 1/2 aastat ja see on nii töömahukas, et kõne all peab olema väga oluline asi.
  • privador, kui mul on hästivõltsitud eurod, siis nende vahetamiseks/käibesse laskmiseks on palju targemaid võimalusi kui suurde panka minna neid kroonideks vahetama.
  • Mina tahtsin pangast eurosid osta, mitte müüa. Nii et kui laskuda valeraha põnevasse maailma, siis oleks pidanud olema võltsitud minu kroonid. Mul ei ole tõesti raske näidata oma dokumente, kuid minu meelest võiks olla nende küsimisel siiski ka mingi point. Mitte nii, et küsitakse lihtsalt niisama huvi pärast või ma ei tea milleks veel. Sama case mis liikluspolitsei poolt juhilubade kontrollimine - nagunii tehakse registrisse päring mis näitab ära su juhiloa kehtivuse, karistused jne. Sama hästi võiks isiku identifitseerida passi või ID-kaardi alusel. Aga ei - kui oled juhiloa maha unustanud, siis väänatakse sulle täiega.

    Mis puutub Shveitsi arvesse, siis tavaliste tsiviilnõuete puhul ei anta Shveitsist mingit infot välja. Erandid on loomulikult rahapesu, rahvusvahelise terrorismi toetamine, narkokaubandus jne. Kui lasta lihtsalt maksed saata Shveitsi arvele, siis ainus mida kohtus väita saab on see, et summad liikusid arvele X, mille omanik on keegi Y. Minu meelest mõnus alternatiiv vandenõuteoreetikutele või lihtsalt inimestele kes ühel või teisel põhjusel ei soovi oma raha läbi Eesti või EL-i pankade liigutada. Endal selline arve olemas. Mitte et ma oleks mingi eriline mahhinaator, vaid sai lihtsalt kunagi vajaduse tõttu avatud.
  • privador
    Ma ei saa aru,miks inimesed põevad jälituskampaaniat,nagu tema oleks mingi maailma naba.

    Ma ju ei põe, vaid tuleb välja, et mind jälitataksegi. Natuke veel ja meilt küsitakse ka toidukaupluses sularahaostu puhul dokumenti.
  • rehatrader

    küsin huvi pärast: kuidas käituksid kui avastaksid, et keegi on Sinu kontolt oma veearve maksnud?
  • Henno
    Mul oli arve ja sularaha käes. Täpselt, nagu suvalises poes, leib ühes käes ja 15 krooni teises käes.
  • Henno,
    küsimus oli ju teistpidi. Kuidas käituksid, kui keegi tundmatu on sinu veearve maksnud.

    Mul oli sarnane seis. Naisel oli pappi vaja. Ta oli kusagil ära ja raha oli vaja kohe. Läksin panka ja tahtsin tema arve peale raha panna mõned tuhanded. Keelduti. Öeldi, et pane raha oma arvele ja tee ülekanne. Ei aidanud miski. Ülekanne võib samas aega võtta.
  • Kui keegi tundmatu oleks minu veearve maksnud, punastaksin. Salajane austaja ikkagi.
  • CharlieF,

    sellisel puhul tulebki teha ülekanne, aga mitte oma arvele, vaid ikka sellele teisele. Võtad maksekorralduse blanketi, täidad ära nagu tavaliselt, aga maksja arve numbri lahrisse kirjutad "sularahas". Kontrollitud, töötab. :-) 25.-
  • muide, valuutavahetuspunktis ei küsita dokumenti.
  • CharlieF,
    Ülekanne sama panga sees toimub reaalajas. Korralikes pankades vähemasti.
  • oo sõbrad, vaadake kalendrit, elame juba 2007 aastas.
    mis veearved- otsekorraldus
    mis pank- internetipank
    mis pruut- püsikorraldus
  • ok. punastan. aga see polnud ka väga hiljuti. aasta või isegi paar tagasi.
    ahtik, küsitakse küll, kui 120KEEK vaja vahetada. Ja pead veel deklareerima ka. kontrollitud. lihtsam oli 2x60KEEK vahetada. Ja lisan siia, et seegi oli paar aastat tagasi Tavidis.
  • Poolte lähteandmetega ülesannet võib kauaks lahendama jääda.
    Oma kontolt makse tegemiskes pead end loomulikult identifitseerima. Kuna antud juhul oli ilma võimalik, siis rehatrader ei teinud makset oma kontolt.
    Teise isiku kontole sularahas sissemakse tegemisel on kaks põhjust, miks identifitseeritakse:
    a) rahapesu tõkestamine suurtel summade puhul;
    b) veendumaks , et Sa ei maksa omale kontole ja Sult tuleb teenustasu nõuda.
    Kui Sa ei väidagi, et maksad omale kontole ning teenustasu maksmisega nõus ja summa ei käi a) variandi alla, siis identifitseerimiseks põhjust pole ning arvatavasti sellise juhtumiga oligi tegu.
  • Kui keegi tundmatu (mulle) on minu vee arve maksnud, siis teeks see mind väga ettevaatlikuks. Võibolla on ta ka minu korteri kuidagi omale kirjutanud ja nyyd vajab natuke lisatõestust, et ta ju tegelikult elabki seal, maksab lausa arveid...
    Pealegi, paljudes riikides arvestatakse just kommunaalmaksete arveid kui tõendusmaterjali, et sina oled sina ja oled esitanud õiged andmed. Mis iganes sellest hiljem välja tulla võib.
  • http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=241967

    Neli aastat tagasi ostsid nad koos Laaneoruga selle korteri kahe peale: Sillen võttis laenu ja Rein toetas ostu hüpoteegiga. Nädalapäevad tagasi tasus mees ise 2019 aastani võetud laenu jäägi. Laaneorg kinnitas Kroonikale, et ta on lähetanud Sillenile ametliku teate, et naisel tuleb elamine kuu jooksul vabastada.

    ...miski pole välistatud.
  • kommunaalmaksetest ja tõestamisest vahele selline eluline huumor, et mingi hetk hakkasid korterisse suvalise (3 omanikku "tagasi") jorsi XX vanad võlad tulema, kuigi mul sissekolimise hetkest tõend, et mul tolle seisuga võlgu polnud. palusin siis 4 korda (kuud) mitte saata ja siis läksin kohale, et ei saadaks enam seda sama kirja. paraku teatas tädi, et kui ma võlglase uut aadressi ei tea, siis infosüsteem ei luba muuta ja kogu lugu. teatati kahe kuu pärast, et see nüüd õnnestus (pärast kahte vahepealset võlateadet) ning... pärast 3 kuu vaikust hakkas tulema inkassost kiri, et maksa ära + mingi tegelane pressis ukse vahele inkasso visiitkaardi :-) vahepeal lõin lahti kola.just.ee ja tuli välja, et haldaja YY on juba seda võlgu kohtus taodelnud, saanud võidu ja antud edasi täiturile. rääkisin visiitkaardijõmmiga, kes vabandas ja lubas asja ära lõpetada. läks ainult neli kuud mööda, kui inkassost tuli uus ähvarduskiri-helistasin nüüd inkasso tegevjuhile ja küsisin, et mis toimub (sedaenam et haldaja YY raiskab nende aega juba kohtust läbikäinud nõuetega) - tuli välja, et inkasso töötaja oli firmaga tülli läinud ja kogu paberimajandusega välja jooksnud ning lubas isiklikult lahendada. kõik lahenes, kuni 10 kuu pärast pidi veearvesteid taatlema ning arve selle eest esitati kunagisele jorsile XX, kus toodi ära ka hetkel ülevalolev saldo ning juba ununenud hard-coded protsesside muinasjutt sai värske alguse...
  • innar, Sul on eneseväljendusoskus puudulik.
  • Natuke raske lugeda, aga poindiga jutt selle eest.
  • innar,
    selles asi ongi, et sa tegelesid ja seletasid. Selliste nõuetega on minu kogemusel (tulnud neid erinevatesse kohtadesse hulgim, üks kord käis isegi politsei ukse taga) kõige parem neid lihtsalt prügikastistada ja mitte välja teha.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon