Rahandus on keeruline?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mitte just aktsiatega seotud, aga ma ei mõista, miks tundub, et inimesed panevad rahandusalaste teadmistega niivõrd palju ämbrisse?
Äripäeva kommentaarium on absoluutselt iga kord täis ilkujaid, kui artiklis mainitakse, et firma müügikäive on 100%, ja sellest puhaskasum nt 90%. Okei, olen nõus, et iga Marek ehk ei taipa, milles asi, aga kurb on see, et seda ei taipa ka majandusharidusega inimesed. Hiljuti sain postkasti maili, kus tuttav majandusharidust omandav panga teller saatis mulle kirja, et palun kirjuta mulle, mis on Euribor, me ei oska seletada (terve kontoritäis majandusharidust omandavaid või omavaid isikuid).
Kas probleem on selles, et Eestis õpetatav finantsharidus on ajast-arust ning tasemeta või pigem selles, et iga mats, kes ei tea, mida õppima minna, läheb majandust õppima? Olen suhelnud paljude SSE Riia tudengitega ning nende tase rahanduses on oluliselt parem keskmisest TTÜ tudengist, samas tajun, et ka nemad ei kipu reaalsest elust väga hästi aru saama.
Täna kuulsin raadiost uudist, et sajad laenuvõtjad vinguvad, virisevad ja ägisevad Euribori tõusu pärast, laenu kuumakse on suurenenud võtmisest saadik ligi 10% jne. Kas inimesed tõesti ei mõtle laenu võttes? Laenud ongi ju nagu see boonus, mida ihnuskoist ülemus ei maksa, jaksan rohkem tarbida ja mingeid riske ei ole. Varsti on lehtedes järgmine uudis: pank pähh-pähh, et mina fabritseerisin töötasu ja võtsin üle mõistuse palju laenu ja pank võttis minu eluaseme ära, kuna mul jäi palgatõus saamata ja ei suuda enam laenumakset tasuda, Mersu võeti juba eelmine kuu.
Kas asi on minus või enamus ei saagi päris hästi aru, mida nad teevad? -
Viimase küsimusega vastasid ju iseendale.
-
Juku õpetajale: mulle pole matemaatikat vaja, hakkan ärimeheks, ostan 100 eest ja müün 150 eest, mulle sellest 5% kasumist täitsa piisab
-
Inflatsioon. Kui mina seda kuulsin olid käibevahendiks 1 rubla ja 3 rubla ning rahuldav vaheltkasu 3%. Inflatsioon.
-
impendium,
kas suudad panna 2 lausesse tavainimesele arusaadava Euribori definitsiooni?
Ilma internetti kasutamata? -
Jah, ma usun küll, vähemalt ma üritasin seda teha ja vist isegi äkki õnnestus.
Mis siis?
Tegelikult jutu mõte ei olnud mitte see, et Joe Blow ei oska EV/EBITDA-t arvutada, tõenäoliselt ei ole ka vaja, vaid küsimus, miks ei oska vastava hariduse või alaga tegelevad inimesed seda teha: kas õpetamine, huvi või inimeste enda intelligentsus on puudlik? -
Ma arvan peeglisse vaadates, et kõik on puudulik. Nii õpetamine, huvi kui ka inimeste endi intelligentsus.
-
Impendium, ma ei taandaks seda probleemi ainult rahanduse baasile (a la inimene on ülikoolis majandust õppinud ja nüüd ei oska isegi Euribori mõistet defineerida). Eks see analoogia kehtib ikka igal elualal: oma kogemusest võin väita et ka hambaarstil ja hambaarstil on vahe (kuigi mõlemad peaksid olema õppinud ühte ja seda sama eriala), samuti automehaanikul ja automehaanikul on vahe, jne.
-
Tõsi, mingil määral kehtib ta kindlasti, inimesed ei ole võrdsed. Aga kui automehaanik tuleks sinu käest küsima, et vabanda, tule näita, milline mootoriplokk välja näeb, siis oleks kergelt naljakas/kurb ju. Samas ei ole midagi eriti üllatavat, et firmas(reaalne näide), mis tegeleb laenude väljastamisega, ei oska ükski inimene koostada krediidianalüüsi ega teha NPV arvutust, intress on sisuliselt puusalt tulistatud.
-
yks asi on teada definitisooni, teine on aru saada sisust.
a mis se euribor siis on, mehed targad? :p
nagu mina aru saan on se keskmine intress millega pangad saavad laenata raha edasilaenamiseks ilma piiranguteta? -
Tahaks kõigepealt kuulda, mida impendium Euribori kohta ütles.
-
"Eurotsooni baasintress, mille aluseks on suurte pankade omavaheliste laenuintresside keskmine. Praktikas laenuvõtjale siis panga baaslaenukulu, millest odavamalt pank ei finantseeri ning millele lisatakse riskimarginaal, et saada tarbijale pakutav intress." Puusalt tulistatud.
Mis hinde ma saan, US ja Aatom? -
Seal peaks olema ka minu mäletamist mööda määratletud ka riskitase. Ehk siis AA-reitinguga Euroopa kommertspankade omavahelise laenamise hinnatase.
-
Ja muidugi on alati oluline märkida, kui pika perioodiga on tegemist.
-
Tunnistan häbiga, et ka minu jaoks on rahandus veidi keeruline. Enda puhul loen seda vabandatavaks, kuna õpingud hetkel veel pooleli.
Samas oleks patt jätta võimalus kasutamata ja õppida ka väljaspool klassiruumi. Seega, impendium, ole palun hea ja selgita mulle ka see lause lahti: "kui artiklis mainitakse, et firma müügikäive on 100%, ja sellest puhaskasum nt 90%. Okei, olen nõus, et iga Marek ehk ei taipa, milles asi..."
Kuigi mu nimi pole Marek, ma ka sellegipoolest ei taipa, milles asi. Ehk seletad? Tänud juba ette! -
Velikij, see tähendab seda, et sa kulutad toote valmistamiseks 1 krooni ja toote müümisel saad 10 krooni.
-
impendium, puusalt tulistatu kohta väga hea
muidugi on juures ka tähtaeg, a la 1,6,12 kuulise tähtajaga laenude intressimäärade keskmine.
ning valuutaks siis euro, loomulikult
kui norida, siiis lause "millest odavamalt pank ei finantseeri" ei pruugi olla alati korrektne, sest tähtaja-GAPi tõttu (pikema tähtajaga laenud on kallimad) võib ka kliendile välja antud 1-kuuline laen olla soodsam kui 12 kuu euribor.
siit tuleneb ka see, et kui pangad kasutavad kodulaenude ülerullimisel veel väiksemat perioodi kui 6 kuud, siis võib nende tegelik sissetuleva raha intressimäär olla madalam kui 6 kuu euribor (lisarisk ja lisakasum). Ning lisaks, kuna euribor on keskmine, siis saavad osa keskmisest kallimalt ja osa odavamalt -
Tõsi, ent tavaliselt ei vaadata ka 1-kuulise laenu võtmise puhul 12 kuu euribori :)
Ent, kas pangad reaalselt tõesti veel finantseerivad pikaajalisi kohustusi lühiajalistest allikatest? Jah, lisarisk ja lisakasum, aga selline ettevõtmine tundub olevat tore ja lihtne viis kergesti hapuks minna.
Velikij: Pidasin silmas artikleid, kus kajastatakse holding-firmade (või kinnisvaraarendajatest) aasta puhaskasumit, kus see on sama suur või suuremgi kui müügikäive, sest finantstulud löövad marginaalid lakke (õigemini muudavad mitteinformatiivseks). -
impendium, seal on asi selles hinnatakse ümber varasid. Ehk siis kui on olmas maatükk, mis näiteks eelmine aasta maksis 30 MEEK, hinnati uuesti ära 60 MEEK. Samas võis müügitulu olla ainult 20 MEEK, bilanssi läheb aga sisse ka see 100% maa hinnatõus. Seega 20 MEEK + 30 MEEK paberil teebki kokku 50MEEK. Creative accounting
