Raha "tekitamisest"
Log in or create an account to leave a comment
-
Ma ei tea, kas see videolink on kuskilt foorumist juba läbi käinud, aga igaks juhuks uuesti:
_______________________________________
1. Corrupt Banking System - Cartels Robbing the Public
http://www.youtube.com/watch?v=cy-fD78zyvI
_______________________________________2. Corrupt Banking System - How "Money" is Created
http://www.youtube.com/watch?v=hfXavRTM4Fg
_______________________________________3. Corrupt Banking System - Money is Debt
http://www.youtube.com/watch?v=_yvRZoM-2r8
_______________________________________4. Corrupt Banking System - Monetary Reform
http://www.youtube.com/watch?v=f0p8LepIuVM
_______________________________________5. Corrupt Banking System - Warning About the NWO
http://www.youtube.com/watch?v=PzXZ_Hs1g6U
_______________________________________
-
Soome aktsendiga: Milles on probleemi!?
Tämä kaikki on ould njuuz! Valitsev seltskond kehtestab mängureeglid!? Kokkuvõttes on kõik kokkuleppeline ja tinglik, mitte absoluutne!!!!? Mis selles on uudisväärtusega? See on nii olnud juba ajast, kui Grunk koksas ära Gonki ja uued mängureeglid kehtestas. Grunk kehtestab mängureeglid ja teistel on valida - shit or get off the pot. Samamoodi nüüd - ca 20-30 000 aastat hiljem - kuna dollar on tõepoolest mänguraha, mitte "päris" raha, siis keegi ei käsi seda kasutada ega sellega üleüldse kokku puutuda. Samuti on fraktsionaalpangandus totaalselt iivõl süsteem aga keda huvitab? Teoreetiliselt vaatamata süsteemi vigadele tahaks maksta mängupoes mängurahaga mängupakendatud mängutoidu eest, saada mängudividende ning pühkida mänguperset mängupaberiga, ükskõik, et see on suuresti korrumpeerunud süsteemi toodang. Parem, mu meelest, kui pärispõõsas pärishundil pärispaljaste päriskätega tagajalg ära rebida ja päriselt nahka panna. Vaatamata sellele, et teine on selgelt rohkem päris, kui esimene.
Moreover, vaatmata sellele, kuidas keegi sellesse oma olemuselt iidsesse teadmisse suhtub, on olulisem see, et ühtegi süsteemi kunagi ainult väljastpoolt ei lõhuta. Neid juutuubi videosid võib vaadata 100 miljonit Jaaku, aga see ei muuda midagi. Umbes 100 miljonit korda suurema tõenäosusega on sul aga võimalik seda süsteemi kukutada, kui sa 100 miljoni Jaagu asemel näiteks Rubini ja Paulsoni oma paati saad. Good luck with that.
Kui ei sobi, tuleb koheselt lõpetada selle süsteemiga interfeissimine ja tõmbuda looduse ja naturaalmajanduse rüppe. -
Huvitav ääremärkus - vaatamata sellele, et usa taal juba aastast 1913 (või isegi varemgi) paljast lepalehte kujutab, on usa majandus kogu see aeg väga jõudsalt arenenud, tunduvalt kiiremini ja tulemuslikumalt kui mujal riikides. Ja see pole saladus, et usa taala "tugevus" on selle majanduse tulemuslikkuse üks alussambaid.
-
Minuarust päris hea ja mõistlik süsteem, ainult, et inimestel kes elavad staatilises maailmas on raske kohaneda dünaamilise maailmaga.
Ainuke häiriv asi selle videokese juures on see kuidas pangajuhtidele üritatakse peeaäe suruda väikekodanlikku ja proletaarset mõtlemist stiilis a la mul peab olema rohkem raha ja varandust kui sinul.
Reaalsetel tegelastel pole just erilist vahet palju nad kellegi käest midagi koorivad, pigem on nende jaoks oluline, et toimuks pidev inflatsioon ja progress. selle koha pealt et progress on EVIL olen ma kõigi konspiratsiooniteoreetikutega nõus :) tõepoolest pole vaja kompuutreid ja autosid ja supermarketeid ja seda pudi padi mida virukeskuses müüakse.
Samas NWO ja plaanid globaalse valitsusmudeli kohta on ka päris nunnud, ehk siis world goverment toodaks kohutavas koguses potentsiaali juurde, aga noh jah ega tegelikult me ju ei taha lennata tähtede vahel ning avastada uusi planeete ja maailmu.
Umbes samasugune probleem oli kunagi ka Grunkil ja Gronkil kelle juurde tuli Uguk ja ütles, et nüüd teeme riigi! ja kes nõus ei ole saab malka.
Kuna ma olen palju inimeste käest viimasel ajal uurinud, et mida nad siis tegelikult ka teha tahavad. Siis tüüpiline vastus on, "Tahan töökohta kus makstakse palju palka ja midagi eriti tegema ei pea." Ehk siis põhimõtteliselt riigiameti töö.
Aga situatsioon kus kõik tarbivad ja keegi tööd ei tee on juba ette hävimisele kuuluv, küsimus on ainult millal. Seetõttu tulebki pankuritele aitähh ütelda, et nad pidevalt tavakodanikele seda ora kanni ajavad mis sunnib neid tööd tegema, ning väärtust juurde looma ja progressi tootma.
Muidugi looduse saastamine selle käigus on omaette teema, aga pigem on küsimus mentaliteedis, ehk siis huvitav kas siis kui intressi ei kysitaks kas siis suurärimehed ja töösturid lõpetaksid nurkka sittumise. Vaevalt küll. -
Sellel teemal on ka väga hea ja põhjalik film tehtud, mis mingil hetkel ka Google Video keskkonnas ringles: "The Moneyy Masters"
Seal väga sügavalt antud süsteemi ajaloolise kujunemise lugu avatud (st kas Föderaalne reserv oli eesmärk või abinõu?) Film on küll pikk, kuid iga tema vaatamisse investeeritud minutit väärt.
Link Videole: http://video.google.com/videoplay?docid=-515319560256183936&q=The+Money+Masters&total=77&start=0&num=10&so=0&type=search&plindex=0
Kui antud teema vastu veidi akadeemilisemat huvi üles näidata võiks lugeda Austria majandusteadlast Ludwig Von Miesest, kes oma 50a tagasi prohvetlikult kehtiva süsteemi aluseks oleva "rahaprintimise" tagamaade eest hoiatas. Näiteks tsükliline areng (puumist krahhini, kusjuures iga sellise tsükli järel kipub rikkam kiht veel rikkamaks saama vice versa), süsteemi sisse kirjutatud likviidsustsüklid jne.
Ma ei mäleta küll selle ajaloolase nime kuid, paarkümmend aastat tagasi lõi ta suht palju laineid kui suutis taanada kogu Vana-Rooma impeeriumi languse tekkinud varanduslikule ebavõrdsusele (protsendid olid L-Roomas vist 95 5le) samas kunagist olukorda tänapäeval USAs toimuvaga võrreldes. Tema sõnul suutis Ida-Rooma riik paljuski just püsima jääda tänu väiksemale kihistumisele. Siit äkki ka tänapäevane võrdlus Euroopa (Ida-Rooma) vs USA (Lääne-Rooma) samade Aasia hordide vastu....
Vabandan kui veidi lakooniline ja segane tekst siia kokku sai. -
Bowsi linkides opereeritud numbrid on üle pingutatud. Tavajuhtudel ikka 10% reservimäära juures 1111.12 taalast 100000 taala ei tee. Üks null üleliigne, aga efektsem, muidugi
-
huvitav..
-
2 aastaga tegin ise isiklikult 10 eegust 15 000 eek
selleks kulutasin ainult aega 1-2h ja sendid tiksusid ja tiksusid -
1500x tõus. Kas sa oled nõus minu 10000 ka 2 aastaga 15000000 krooni tegema? Olen nõus lõppsummast 5 milli vaevatasuks maksma.
-
to: ojakula. Räägi üksikasjalikult, mismoodi sa 10 eegust 15000 eeku tegid?
-
pakuks, et märksõna oli lotopilet
aga õnneks olen kohanud ka päris mitut inimest, kes vahetavad töökohta, kuna seal ei ole midagi väga teha vaja.
tegemist paari IT või telekomi sektori valvetehnikuga, kes hea palga eest peavad lihtsalt kohal olema ja probleeme lahendama siis, kui need tekivad.
Aga see vahepealne passimine neile ei istu. Aga tõenäoliselt viga minu tutvusringonnas :) -
mavep. See on konkreetne aja vahetamine raha vastu, nüri ja downgradev töö IT mehe jaoks.
-
Mina olen valmis kellegi 75.000 krooni kasvatama nelja kuuga 150.000ks. 150.000 krooni on summa, mille annaksin nelja kuu möödudes omanikule üle.
Huvilisi? :) -
Nelja kuuga 100 % tootlust seega aasta tootlus on siis 300 % :) hmm kindlasti on huvilisi sellisel perspektiivikal %il.
-
Väljamaksmiseks pakun välja kolm varianti, kas:
- 4 x 37.500 krooni
- 2 x 75.000 krooni
- 1 x 150.000 krooni
Konkreetse soovi korral on huvilistel aega minuni pöörduda 27nda juunini. -
Vabsee pakkumine. Räägi lähemalt.
-
Võin öelda, et tegemist on investeerimisega IT alasse, millel superhea tootlus garanteeritud. Vastasel juhul ma ei teeks taolist pakkumist. 75.000st saab 150.000 nelja kuuga (+ - 2 nädalat). Nende nelja kuu kasumi loovutan algse summa omanikule koos algse summaga, edasi aga korjan saaki ise...
Idee ivast ma kahjuks rohkem rääkida ei suvatse, sest ütlen ausalt, detailid on lihtsalt geniaalsed. :)
Anything else? -
Kui 4-kuuga kasvab summa kahekordseks, siis on Sul endal kasulik see raha (näiteks) pangast laenata. 75 000 krooni laenamine ei tohiks probleem olla, kui käid tööl või omad häid sõpru (käendajaid) / tagatisvara. Milleks maksta 4-kuu eest 100%, kui saab ka ca 6%-ga?
-
Aga oletame, et kui üks neist eeldustest on puudu, siis ei ole pangaga just kõige lihtsam asju ajada. On mul õigus?
Lisamärkusena ütlen, et ma mitte ei otsi meelehetilikult võimalust vaid pakun seda. -
Tea miks aga iga natukese aja tagant sattuvad siia mingid veidrikud kellel on salajane geniaalne miljoneid tootev äriidee ja kõigest paarkümmend tuhat raha puudu. Sellejaoks on pank, võta kasvõi tarbimislaenu vms. Ja kui pank ei anna, siis ei anna mina samamoodi ja samadel põhjustel va siis kui ma sind prsonaalselt tean tunen ja usaldan.
Kuna teema on raha tekitamisest, siis seletan sulle Calitri lahti ka tänapäeva raha definitsiooni.
Raha = Usaldus. Usalduse puudusel pead seda kompenseerima mõne väärtusliku asjaga mida sa ei soovi realiseerida kuid oleksid oma idee toimivuse kinnituseks nõus vajadusel realiseerima.
Calitri aga mis saab siis kui sul see idee läheb katki ja ei toimi ? Ma olen näinud päris palju IT alaseid projekte mis on tegelikult üks paras nonsens, teostamise poolest, kuid idee väljanuputajatele tundub asi jube geniaalne ja ainulaadne olevat enamasti sellepärast, et ta ei ole teostamise kõikide nüanssidega veel tuttav. -
Probleem pigem selles - EI Paku huvi. Käi oma geniaalne idee välja ja tee enampakkumine. Tee oma kõige lõbusamale sõbrale (noh, see kelle sülle tavaliselt naised jooksevad) kastike välja, et kirjutaks midagi atraktiivsemat. Hindan võimalusi, samuti ilukirjanduslikke liialdusi.
-
"... Superhea tootlus garanteeritud ..." Kuidas seda lauset mõista? Et kui äriprojekt "käima läheb", toob see suure tootluse, kui äriprojekt "käima ei lähe", toob see kogu rahast ilma jäämise? Enamasti ikka "käima ei lähe"....
-
Tegelikult tuleb viimased kommentaarid tõsta ühte teise teemasse ümber.
-
Vandenõu uurijaid toidetakse sellise infoga mis teise maailmasõja ajal sakslastele pakutud informatsioon inglismaa hävitamiseks(point, info tuligi inglise topeltagentide poolt). See 95% võib õige olla, aga kui nood 5% tähtsad on, siis kukub terve uuring kokku.
Sellepärast ongi tore uurida igast allikast ning võtta informatsiooni kui kogumikku, mis tuleb panna omakorda võrrandisse. Vahepeal korrigeerides võrrandit.
Ja tegelikult on see reguleerimine ning arengu hoidmine allpool ikkagi mõnes mõttes mõistetav. Kujutage ette, kui igaühel oleks raha. Mis saab tarbimisest? Mis saab tootlusest? Riigi poolt regulatsiooni näide kukkus läbi(NSVL), nüüd siis raha poolt regulatsioon jää peal. Ja veel arvestada seda, et inimene pole geneetiliselt piisavalt arenenud ka....
Kuigi võiks, oleks tore. -
Räägiks veel natuke rahast:
Kunagi arvati, et raha saab identifitseerida vaid väärismetallidega ja et ainult väärismetallid kujutasid endast reaalset rikkust. Adam Smith lükkas selle väärettekujutuse ümber ja ütles, et rikkus ei peitu väärismetallides. Aga kui ta pidi vastama raha küsimusele, siis ta kahjuks eksis. Tal oli kaks valikut-kas raha ei olnud hõbe ja kuld, või raha ei olnud rikkus. Ta valis viimase.
Kui raha ei ole rikkus väljendamaks ostujõudu, siis kogu äritegevus põhineb valel. Smith defineeris selle umbes nii, et raha ei ole rikkus, aga see on ratas mis liigutab rikkust, aga see ei seleta ju seda, mida me enda ümber näeme, soov raha akumuleerida. Kui raha oleks vaid ratas, mis rikkused liikuma paneb, siis miks me püüame akumuleerida selliseid rattaid? Selline järeldus on vale Smithi poolt.
Väga palju on kirjutatud rahast peale Smithi, aga ikka arvavad veel paljud, et kuld ja hõbe on ainukesed tõelised rahad ja kõik teised rahad on vaid aseained. Tänu sellisele fundamentaalsele väärarusaamale näeme majanduspoliitikas tehtavaid suuri vigu.
Kui täiuslikult on majandusõpetus kaugenenud igapäevasest kogemusest meie ümber, võime näha, kui loeme Alfred Marshalli petükki kapitalist selle komplitseeritud osadega, sotsiaalne kapital, personaalne kapital jne.
Iga pankur ja iga ärimees teab, et on vaid üht liiki kapital ja see on raha. Iga bilanss ja iga pangaülekanne baseerub sellel tõel. see on imelihtne, aga iga majandusinimene baseerub oma õpetustega hüpoteesil, et kapital ei ole raha. Ainult siis, kui me mõistame krediiditeooriat, saame aru, kui hästi see harmoniseerub igapäevaeluga meie ümber.
Lühidalt rõhutab krediiditeooria, et müük ja ost on mingi ressursi vahetamine krediidi vastu. Sellest peateooriast tuleneb alamteooria, mis ütleb, et krediidi väärtus(ehk raha väärtus) ei sõltu mingi metalli väärtusest. See sõltub õigusest mille krediitor omandab selle lunastamiseks(maksmiseks). See sõltub õigusest selle krdiidi "rahuldamiseks" ja võlgniku kohustusest see maksta.
Samuti sõltub see võlgniku õigusest sellest kohustusest vabaneda väljastades samaväärse võlapaberi, mis krediitor võlgneb ja krediitori kohustusest sellist võlapaberit aktsepteerida.
Selline on teooria. Praktilises elus ei ole vajalik, et võlgnik koguks krediite samadelt isikutelt, kellele ta võlgu on. Me oleme kõik müüjad ja ostjad. Me oleme niisis samaaegselt nii võlgnikud kui krediitorid teineteise suhtes.
Tegelikus elus käsitlevad neid krediite ja võlgnevusi väga efektiivselt pangad, milledele me müüme enda krediidid. Ehk need krediidid ja võlad balanseeritakse pankades. Praktikas on nii, et iga hea krediit maksab iga võla.
Teoorias loome me võla iga kord midagi ostes. Praktikas on see teooria pisut modifitseeritud. Kui me oleme edukad äris, siis me akumuleerime panga krediite ja sooritame ostu ilma uut võlga loomata.Lihtsalt kanname müüjale üle osa enda akumuleeritud krediidist.
Kui me ei ole akumuleerinud krediiti ostu momendil, siis selle asemel, et müüjale võlgu jääda, me küsime pangast krediiti "laenuks" ja kanname laenatud krediidi müüjale üle. Niimoodi tehes me anname pangale üle samas koguses krediiti(ja midagi peale) mida me loodame saada siis kui me jälle midagi müüme.
Kõige suuremad hüviste ostjad kõikides riikides on keskvalitsused. Valitsused annavad välja rahatähti ja münte, mis on lunastatavad läbi maksustamise. Me kasutame neid rahatähti(mis on meie poolt valitsusele antud krediit) väiksemate ostude sooritamiseks.
Neid rahatähti on ringluses niivõrd palju ja nende kasutamine on niivõrd universaalne, et me assotseerime sõna "raha" ainult nendega. Tegelikkuses ei pretendeeri need valitsuse võlad rohkem raha tiitlile, kui nükskõik millised teised tunnustatud võlad.
Kõikidest valearusaamadest, mis seoses rahaga ringlevad, on kõige kahjulikum arusaamine, et valitsustel on monopoolne õigus raha välja anda(tekitada). Kui pangad ei saaks raha tekitada/välja anda, siis nad ei saaks enda äri teha üldse.
Ajaloos on need asjad selgemast selgemad, ei dollar, ega nael, ega kroon, ei ole olnud, ega saa ka kunagi olema fikseeritud väärtusega(ka kulla alusel ei olnud nad fikseeritud väärtusega)
Samuti ei ole valitsuse raha olnud ajaloos alati domineerival positsioonil nagu täna enamikes riikides.
Väide, et valitsuse raha on ainus raha ja kõik ülejäänud rahad on vaid lubadus maksta seda valitsuse raha, ei hoia vett. Valitsuse raha on lubadus maksta, nii nagu teisedki rahad.
Kõik rahad on oma olemuselt identsed: krediit hoidjale ja võlg väljaandjale.
Näide: Pank andis sulle majaostuks laenu, ta tekitas mingi arvu sinu kontole. Sa kandsid selle müüja kontole sellessamas pangas. Raha on tekkinud, seda raha polnud enne olemas ja seda raha ei pruugi keegi kunagi paberiks vahetada. Võib ju öelda, et raha tekkis tänu sellele ostu-müügi tehingule. Jah, aga selle asemel, et müüja oleks sind krediteerinud, tegi seda pank. Kui müüja oleks sind krediteerinud ja see krediit oleks olnud võõrandatav ilma võlgniku nõusolekuta(maja müüja oleks laenulepingusse kirjutanud punkti, et võib sinu võla edasi müüa ilma sinu nõusolekuta), siis on juba tegu finantsvaraga, mida saab kasutada täpselt nagu raha. Ka sellise raha väärtus on ajas muutuv, aga tegu on de facto rahaga. Tal on kõik raha tunnused. Ta on väljastatud intressi kandes, teda saab vabalt võõrandada, ehk kasutada maksevahendina, tema usaldusväärsus sõltub võlniku võimest maksta(valitsuse raha puhul sõltub see sellest, kas valitsus suudab maksudele tuginedes selle võla lunastada).
Tänan tähelepanu eest. -
Ma ei oleks nüüd kindel et Adam Smith väärettekujutuse ümber lükkas ja et ta üldse selle ümber lükkas, pigem oli tegu rohkem ühe teooriaga ja tema arvamusega.
Samas on teiselt poolt rida tunnustatud majandus teadlasi väitnud just vastupidist ja seda et kuld ja hõbe on samahästi kui raha toetab ka tuhandete aastate pikkune ajalugu.
Tänapäevase niiöelda fiat money probleem seisneb selles et see on kellegi lubadus maksta midagi ehk see põhineb usaldusel ja kui usaldus kaob siis kaob ka rahapaberi väärtus ja koos sellega ka rikkus mis kogutud sellesse ühikusse.
Teisalt kui riigi usaldusväärsus kaob siis kulla ja hõbeda usaldusväärsus ei kao kuhugi ja seega vähemalt osa rikkusest jääb igal juhul alles.
Tõsiküll sellel lähenemisel et paber või bitid juhtmes on tagatud kullaga on ka omad miinused aga see on siiski parem kui misiganes fiat money süsteem.
Parim lahendus ilmselt oleks midagi sellist nagu seda nägid ette omal ajal USA asutajad ja see on et raha pole mitte tagatud kulla ja hõbedaga vaid raha ongi kuld ja hõbe ja kõik muu on lubadus maksta rahas ehk siis selles kullas ja või hõbedas. -
klick , sõna "majandusteadlasi" kirjutatakse kokku.
-
Tänud märkuse eest !
-
"Ma ei oleks nüüd kindel et Adam Smith väärettekujutuse ümber lükkas ja et ta üldse selle ümber lükkas, pigem oli tegu rohkem ühe teooriaga ja tema arvamusega"
"Tähendab, et ainult väärismetallid kujutavad endast reaalset rikkust" see on siis sinu arvates tõde ja sa ei ole üldse kindel, et see oleks ümber lükatud, kas nii? -
http://stockssite.info/
-
Vaatasin googlist, et mida annab otsing "raha definitsioon".
Ja sattusin jälle siia.
Lugesin buratino juttu, ja pean tunnistama, et saan sellest täitsa aru.
Asi millest ma aga aru ei saa, et kuidas buratino pärast sellist seletust saab jõuda järeldusele, et Adam Smith eksis, kui valis seisukoha, et raha ei ole rikkus.
Buratino selgitusest tuleb ju igalt poolt selgelt esile, et raha on laenatud varadega opereerimise instrument ehk laenude üle arvestuse ja omandilisuse arvepidamisvahend.
On rikkus ja on raha, neid asju segamine ajada pole mõtet.
Tegelikult tahaks buratinoga tuttavaks saada.
Mulle saaks kirjutada kristjan.laes@gmail.com. -
Pakkusin Jaikile lugemiseks siin kirja pandud buratino seisukohta ja sain sellise vastuse:
Seda Buratino kirjutust tasus üle lugeda küll. Mina arvan niimoodi, et tegelikult sellist krediiditeooriat ei ole olemas, vaid see on vähemalt osaliselt Buratino enese väljamõeldis, kus ta heietab kohati ka ketserlikke mõtteid. Näiteks tõstatab ta üles küsimuse, et kas raha või krediit on rikkus või vara või ei ole, millist küsimust akadeemiline majandusteadus ei tõstata üles, kuivõrd on dogmana raudselt teada, et raha on rikkus või vara. Samuti leiab ta, et juhul kui raha ei ole rikkus, siis baseerub kogu äritegevus valel. Need on Buratino katserlikud seisukohad, kas on tema oma looming, või siis minu õpetuse mõju temale. Igatahes läheneb ta siinkohal kõvasti minu õpetusele. Edasi pöörab ta aga nendelt õigetelt rööbastelt jälle ära, ja hakkab tegema pseudo-vaimus järeldusi. Näiteks selliseid, et kapital on raha, ning vara vahetamine raha vastu müümine. Seega on Buratino seisukohad ebajärjekindlad ja üksteisele vasturääkivad.
Pealeselle on seal muidki ebakõlasid, nagu näiteks mõiste "võlg" osas. Näiteks ei saa mina tema kirjutusest aru, et mis asja ta peab "võlaks", kas peab ta võlga laenu tagasimaksmise kohustuseks, või siis hoopis varadeks, mida tuleb tagasi maksta. Näiteks eesti vanasõnast "Võlg on võõra oma!" justnagu järeldub, et võlaks nimeteti laenatud varasid, mitte aga mingit maksmise kohustust, mis on hoopis muu asi kui vara. Viimasel juhul tähendaks siis "võlg" sedasama mis laengi, oleks aga laen teiselt poolt ehk laenu saaja poolt vaadatuna. Näiteks väljend "võtsin adra võlgu" kinnitab seda. Samas aga mõiste "võlad kaelas" viitab hoopis võlale kui maksmise kohustusele, mitte aga makstavale varale. -
Jaik kirjutab veel:
Oma selles kirjutises annab Buratino ka mingisuguse raha definitsiooni, mida aga mina ei pea õigeks. Tema definitsioon on selline: "Raha on krediit hoidjale ja võlg väljaandjale". Siin on kõik jälle nii viltu kui olla saab. Peale selle on veel suur segadus mõistete süsteemis.
Esiteks, kas raha on võlg? Raha väljaandja ehk emiteerija ju emiteerib raha, ja ei jää kellegile võlgu. Ta riisub varad võltsitud võlakirjade abil, ega jää võlgu. Õige Buratino arutluses siinkohal aga on see, et raha on seotud laenamisega, ja on mingid võlakirjad. Segaseks aga jääb, et mis on võlg, kas on see laenatud vara või laenu sünonüüm, või on see laenu tagastamise või maksmise kohustus. Viimane on seesama mis võlakiri. Seega jääb segaseks see, kas võlg on laen või võlakiri.
Teiseks on see, et üldse mis on krediit. Buratino järgi seesama mis raha. Viimasel juhul oleks tema definitsioon selline: raha on krediit, ehk siis raha on raha. Seega mõttetu tautoloogia. Krediit aga tuleb sõnast "credo", mis tähendab uskumist või usaldust. Krediidi õige tähendus oleks minu arvates kellegile laenuks usaldatud vara ehk siis laenatud vara ehk laen. Seda kinnitavad ka mõisted "krediiti andma" ja "krediiti võtma", mis tähendab tegelikult laenamist. Raha andmine ega võtmine ju laenamine ei ole, sest puudub laenamise objekt.
Minu arvates rajanevad kõik need segadused laenu ja võlakirja omavahel segiajamisele, nii nagu kogu raha laenamise kontseptsioon tervikuna. Minu arvates oleks siin lahendus nii lihtne, et hakata täpsemalt analüüsima mingit laenamist ning nimelt nii, et anda enesele kogu aeg aru, et mis on selle protseduuri juures laen ise, ja mis võlakiri ühes viimase juurde kuuluvate atribuutidega. Näiteks omal ajal vaidlesime Buratinoga, et mis on laen, kui pank majaehitajale laenu annab, kas raha või betoon, ning vist Buratino ei saanudki täit selgust, et tegelik laen on betoon, ainult et laenatakse seda vahelaenude kaudu ehk raha vahendusel. -
KriLa, hu da fak keers mida jaik kirjutab ?
-
Pakkusin Jaikile lugemiseks siin kirja pandud buratino seisukohta...
Paku Vändra Avelile ja Hillar Kohvile ka seda lugemiseks. Ei tea, mis nemad asjast arvavad? -
PeaLik oli vist see tegelane, kes tahtis Jaiki teema algatamise eest buratinole pasunasse anda ...
Nii palju siis vändrast ja kohvist. -
?
-
PeaLiK, stupidity is not curable by irony.
-
Jaa, PeaLik, ole rahulik, sinu peamine ressurss, lollid, ei vähene seetõttu, et nendega irooniliselt suhtled.
-
"Esiteks, kas raha on võlg? Raha väljaandja ehk emiteerija ju emiteerib raha, ja ei jää kellegile võlgu"
Jääb ja ei jää. Tegelikult jääb, aga raha on süsteemis tarvis, sellepärast ei nõuta seda temalt kunagi sisse. Tal on eriline staatus võla emiteerijana, tema võlga on kõigil vaja/tema võlga kasutatakse rahana. See on valitsuse raha. Pankade poolt lodud arveldusraha on lubadus maksta seda valitsuse raha, kuid toimib täiesti iseseisva rahana. See raha on kõik loodud võlast majanduses. Kusjuures on võlgnik ja on võlausaldaja. See võlg makstakse kõik kunagi ära erinevalt valitsuse poolt emiteeritud rahast. See võlg küll makstakse ära ja siis raha hävineb, ent majanduses on pidevalt uusi võlguvõtjaid, seega rahamass võib samaks jääda ja isegi suureneda.
Raha on siis ühelt poolt nõue ja teiselt poolt kohustus-finantsvara.
"Minu arvates rajanevad kõik need segadused laenu ja võlakirja omavahel segiajamisele", ei ole siin mingit segadust võlakiri vaid representeerib võlasuhet. Võlakiri representeerib lubadust maksta ega ole ise see lubadus. See lubadus maksta on finantsvara. See finantsvara on justkui ajamasin, mida üldse hoitakse kasu saamise eesmärgil.
"Minu arvates oleks siin lahendus nii lihtne, et hakata täpsemalt analüüsima mingit laenamist ning nimelt nii, et anda enesele kogu aeg aru, et mis on selle protseduuri juures laen ise, ja mis võlakiri ühes viimase juurde kuuluvate atribuutidega. Näiteks omal ajal vaidlesime Buratinoga, et mis on laen, kui pank majaehitajale laenu annab, kas raha või betoon, ning vist Buratino ei saanudki täit selgust, et tegelik laen on betoon, ainult et laenatakse seda vahelaenude kaudu ehk raha vahendusel."
Ma saan väga hästi aru, kuhu Jaik sihib. Me võime tõepoolest nimetada seda nii, et vahelaenude kaudu laenamine, aga see ajab asja nii kohutavalt keeruliseks, et siis ei saa keegi aru kes on mille omanik. Jaik demonstreeris seda meile kõigile. seetõttu pole meil otstarbekas nii toimida. Seda teame me kõik, et süsteemi kokku kukkudes ei saa raha eest midagi. Kui süsteem pole kokku kukkunud, siis saab ja siis saab palka arvestada rahas, siis saab investeeringuid arvestada rahas mitte tellistes, siis saab laene arvestada rahas, siis saab raha laenata-meil pole mõtet hakata rääkima vahelaenudest ja betooni laenamisest eelpool kirjeldatud põhjustel. kui on liiga kõrge inflatsioon, deflatsioon, keegi pole rahul süsteemiga, siis tuleb konkreetsed muudatusettepanekud teha, mitte aga rääkida mingist õudusest, mida ei ole võimalik reaalselt hallata üldse.
