Olümpiaad
Log in or create an account to leave a comment
-
Avastasin juhuslikult üsna põneva ja asjaliku võistluse. Vt www.tuulberg.ee/olympiaad/. Tundub, et selle võidab keegi, kes liitub lähiajal, sest enamik võistlejaid on oma võimalused kiirustades maha mänginud.
-
Mida seesiia puutub ? Tore alagatus et noortele majandust õpetada aga tuulberg.ee leht paistab välja nigu mingi megascam.
-
Tegelikult PwC ja TTÜ tegid vähemalt paar aastat tagasi veel korralikul tasemel Corporate Finance olümpiaadi. Auhinnad ja kõik olemas. Esimene koht vist oli 10K EEKi, teised vähem. Soovitan tudengitele. See Tuulbergi leht on tõesti totaalne saast.
-
Tundub, et ka põhimõtted on erinevad. Mulle imponeeris ülalnimetatud olümpiaadi mitmekülgus ja see, et ei pea mingit daytraderlust harrastama.
-
Meeste suusatajate teatesõitude võitjad:
MM 1991 Norra
OM 1992 Norra
MM 1993 Norra
OM 1994 Itaalia
MM 1995 Norra
MM 1997 Norra
OM 1998 Norra
MM 1999 Austria
MM 2001 Norra
OM 2002 Norra
MM 2003 Norra
MM 2005 Norra
OM 2006 Itaalia
MM 2007 Norra
MM 2009 Norra
OM 2010 Rootsi
www.expressen.se -
Eesti siis viimane. Ega Andrus poleks ka eriti kõrgemale viinud....nagu Alvaer väitis...
-
Probleem Eesti suusatamises seisneb vist selles, et väga pikka aega on ratsutatud üksikute säravate tippude turjal ja laiema ringi arendamine on jäänud paratamatult tagaplaanile. Tulemuseks ongi see, et kui Veerpalu ja Mae lõpetavad ja Smigun näit. Ameerikasse kolib :) , siis jääb Eesti suusatamisest järele vaid üks tühi auk. Minu arvates on Alaveri liigne enesekindlus mänginud arengule paraja käki. Probleem pole mitte ainult Eesti väiksuses, vaid ka vääras lähenemisnurgas.
-
Sellistel tasemetel tipud on lihtsalt Eesti õnn ja Alaveri süüdistamisel pole küll mingisugust alust. Anne ja töötamise tahe on kokku saanud lihtsalt. Muidu võiks kõik eestlased jooksjateks treenida, paned aga sündides kohe rajale ja küll meister tuleb.
-
Selle olümpia võib vist kokku tõmmata, enam miskit tulemas ei ole.
Smiguni hõbe - super
Kõivu 20s koht - väga tubli
kõik ülejäänud - te actually saate palka selle viimaste kohtade pärast võitlemise eest??? -
Eesti pole ka mingi põhjamaa, et me siin nui neljaks seda suusatamist peaksime harrastama, lätlased näiteks ei põe sada, et nemad pole, sõidavad vaid bobi ja teevad seda hästi.
-
Alaveri pole jah erilist mõtet süüdistada, kui viga ongi temas, siis ei ole ta igatahes esimene, kes seda viga teeb.
Lõppude lõpuks, kus on praegu Eesti maadlejad, laskesportlased, maletajad, korvpallurid, kahevõistlejad, purjetajad? Aga kõigil neil aladel ja küllap veel mõnelgi, mis mulle parasjagu meelde ei tule, on eestlased omal ajal maailma tipus või sellele küllalt lähedal olnud. Küll tuleb ka pärast Šmiguni ja Veerpalut medaleid, aga milliselt alalt, seda veel ei tea. -
Alaverile tuleb ainult tänulik olla.
Aga sportlasi oleks ka vaja. Oleme olnud rahul, et meil on nii tugevad suusatajad, aga neid on ju olnud nii 3-4 tk kahekümne aasta kohta.
Võrdle Norraga - pole ju ka elanike arvult teab kui suur maa. Nii et küsimus on pigem teistes treenerites. -
Kui vaadataa telepilte Tartu Maratonist, siis tundub küll et suusatamine on Eestis kultuur ja rahvasport, mis lubab ka tulevikus edu.
-
Küsimus on treeninguvõimaluste järjepidevuses, kättesaadavuses ja populaarsuses. Kõik 3 on pärast NLiidu aegu (kui spordilaagrid ja võistlused jms olid praktiliselt ainuke noortele suunatud organiseeritud meelelahutus :P) vähenenud ja see annab tunda.
Teades päris lähedalt mitmete (maa)koolide muresid, võin kinnitada, et probleemiks on a) karjuv kompetentsete kehalise kasvatuse õpetajate ja noortetreenerite puudus, b) karjuv vajadus amortiseeruvate ruumide ja varustuse uuendamiseks ja c) karjuv vajadus edasijõudnutele sobivate treeninglaagrite järgi. Asi toimib mõnel populaarsemal spordialal, kuid enamikel aladel tõepoolest tunduvad alaliidud ja riiklikud struktuurid koonduvat hetketippude ümber ja lihtsalt lootvat, et kuskilt Alutaguse metsadest juhtub ülisuure loomuliku talendiga tegelane vajalikul hetkel välja ilmuma.
Head lahendust ei ole muide kellelgi pakkuda, ei ole ka "lääneriikides". Lihtsustades, väikeriikidel (kaasa-arvatud Norra :)) on valida ühe distsipliini eelisarendamise ja heade tulemuste või laia ampluaa ja kesiste tulemuste vahel. Seda eeldades, et leidub veel peresid, kes kõigi teiste võimalike meelelahutuste kõrval valivad spordi. -
Audentese spordikoolis (endine tsik, esg) on tingimused suurepärased.
-
Kanatlikkussportides on siiski suhteliselt lihtsam talente leida. Ütleme lihtsustatult, et 14-aastane poiss kes ei jookse 1000 meetrit alla 3,00 vaevalt ei saa eliitsportlaseks. Kes seda teeb kuulub 1% parimate hulka, ja tal on võimalus.
-
Soome lehtede peauudis täna pole mitte, et Soome võitis Tšehhit, vaid?
-
Kas keegi jälgib ka Alaveeri kommentaare. Või olen mina kiiksuga? See kuidas ta monotoonselt "spordiprofessorina" asju kirjeldab on suht klass omaette.
-
LOL
LOL
LOL
Ma saan aru, et Stefanil kui mitte eestlasel, tekitavad segadust sõnad olümpia ja olümpiaad, aga et ülejäänud rahvas räägib ka olümpiaadi foorumis suusatamisest ..siis on lihtsalt fun -
Ma ei tea kuidas eesti keeleteadlased on otsustanud, aga vanas Kreekas oli vist "olümpiaad" naljaaastane periood, ja selle järgi nimetati ka mängud.
(Iseasi et on ka terves maailmas keemia-, füüsika- jne olümpiaadid) -
olympia on koht kreekas
-
uurides Wikipediat lähemalt pean tunnistama, et seosed on pigem Olympia->Olympia mängud->Olympiad
(LHV Foorumi pealkirja valides oli põhjus aga selles, et ma ei leidnud paremat. Vabandan kui tekitas segadust.) -
all good Stefan
wiki ei anna keeletaustale head vastust
olümpiaadi all mõistetakse enamuses (95%+) matemaatika, loodusteaduste jne. olümpiaadi koolilastele või tudengitele
olümpia all Vancouverit
olümpiaadi ..spordivõistluste tähenduses, kasutatakse väga harva ..pigem ilukirjanduses ja seda juhul kui tahetakse rõhutada mingit kindlat mõttelaadi (ülistada mingit kindlat kehalist tegevust, rõhutada selle puritaansust teatava keskkonna suhtes).
kui sa paned Googlisse sõna "olümpiaad" saad suurema osa vasteid koolilaste matemaatika jne. võistlustega seoses -
http://www.keelevara.ee/login/?d=qs2006&id=27291&q=ol%C3%BCmpiaad
-
"Outside the IOC the term is still often used to indicate the games themselves, a usage that is strictly erroneous (as an Olympiad is the time period between games) but widely accepted nevertheless. It is also used to indicate international competitions in fields other than physical sports. This includes international science olympiads, such as the International Mathematical Olympiad "
wikipedia -
Eks seos selline:
"Olympia" (=koht Kreekas) => "Olympia mängud" => nende vahel oli neli aastat (="Olympiad") => hakati nimetama ka mängusid Olympiad (vigaselt) => hakati looma ka "matemaatika olympiad" (vigase referentsiga?) -
Meie olümpialaste intervjuudest jääb mulje, et "just seekord läks kõik aia taha, suusad üldse ei libisenud, kõht oli lahti, lihased krampis jms.". Võiks siis seda veidi korrigeerida ja lihtsalt öelda, et see ongi antud suusataja tavapärane tase ja tavaliselt rohkemaks ei olegi suuteline. Praegune kommunikatsioon jätab aga mulje, nagu oleks tegu äbarikega (kuigi tegelikult see nii ei ole). Hull on ka see, et meie n.ö. ajakirjandus on ootused alati ebarealistlikult kõrgeks kütnud.
Püüame siis harjuda sellega, et see ongi meie parim tase, mida praegu näeme. -
Ma olen alati mõelnud seda, et sportlased peaksid ju enda hetketaset teadma-treeningud,enesetunne
Küsisin isegi kunagi ühe jooksja käest seda. Vastati, et teatakse hetketaset küll, aga ajakirjanikele ajatakse lihtsalt neutraalset umbluud.
vb suustamises on see "juhuse" osakaal suurem tänu suuskadele ja ilmastikuoludele, kuid ikka üldiselt peaks sportlane oma seisust suht teadlik olema, kas ta pn pasas või tippvormis. -
50km meeste suusatamine
Rootsi riigi-betting (www.oddset.se) pakub praegu:
Northug 2,50
Bauer 3,00
Veerpalu 7,50
Olsson 15,00
Cologna 15,00
Huvitav, et Veerpalu ei tahtnud isegi teatesõidus sõita. Oleks älli olnud hea võimalus tutvuda olukorraga. Samas võib küsida kas mitte Northug ja Bauer on natuke ära põletatud pärast palju võistlemist rasketel radadel. -
Enne olümpiat hindasin asja nii, et kui medalita jääme, siis on kehvasti, kui vähemalt üks medal tuleb, siis OK ja üle selle juba väga hea - arvestades teadaolevat hetkeseisu. Seega oleks nagu hästi.
Teine asi on see, et tahaks näha ka kedagi, kes tulevikus võiks medaleid tuua ja neid ei paista. Seega võib Šotšile mõeldes loota vaid sellele, et Kristiina viitsib veel neli aastat pingutada (kuskilt jooksis läbi tema väide, et praegu on tema viimane olümpia, Toliku arvates võiks aga jätkata küll).
Üllatuslik on muuseas see, et täna kirjutati siis LHV foorumis vist esimest korda sellest olümpiast - vähemalt olümpiale viitava pealkirjaga foorumis. Ja otsa tegi lahti Stefan - rõõmustades Rootsi teatekulla üle. -
Kui igaüks on oma tippvormis, saab ikkagi parim kulla ja kehvim jääb viimaseks.
-
Tundub, et abesiki asjakohane märkus oli kui hane selga vesi :-)
-
ma arvan - Eestis ei tule vastupidavusaladel nagu suusatamine uusi tegijaid peale põhjusel, et tippu tõusmiseks on vaja meeletult tööd teha ... naljaga pooleks öeldult - esimesed 10 aastat treenid selleks, et jaksaksid tippu tõusmiseks trenni teha
see esimene 10 aastat peaks kusagil 23-24 eluaasta kandis läbi saama - juunioride vanuses tõusevad täiskasvanute arvestuses tippu vaid supertalendid a la Gunde Svan (siiani noorim suusatamise olümpiavõitja)
siit edasi läheb medaliteni jõudmiseks tõenäoliselt aega veel 4-5 aastat - see on periood, kus treeningumahud ei lase töökohta omada ja igasugu spordiga seotud toetused - stipendiumid, sponsorite toetused jms. on veel kasinavõitu -
Lisaks veel hariduse omandamise probleem. Kui pühendud tipptrennile, ei ole lisaks töölkäimisele aega ka õpingutega tegeleda. Kõrgharidusest võib vaid unistada.
-
http://www.epl.ee/artikkel/492746
Rõõm on tõdeda, et suures suusariigis kardetakse taaskord eestlase ülemvõimu. -
ja otse Norra ajalehest:
http://www.vg.no/sport/artikkel.php?artid=593571 -
Eelmisel distantsil kurtis Kristiina, et suusad olid nii halvalt määritud, et isegi Tšainikud (vene keeles Teekannud) sõitsid mööda. Ülim ülbus! Nüüd on siis Kristiinast endast saanud Tšainik.
Aga muidu oli tubli etteaste. Kindlasti Eesti parim! -
suusad olid jälle saastad ju
-
Vanameistrilt supersõit, arvestades raskeid tingimusi, suusavahetuse loteriid, talle mittesobivat formaati ja 100% "astmaatikutest" koosnevat Norra koondist, kelle õige koht oleks paraolümpial.
-
to: mykoloog
Sa väidad, et kõik Norra koondislased kasutavad seda astmaravimit? Äkki on ikka mingi variant, et Norralastel on lihtsalt maailma parim suusaspordi süsteem, mis ressursside suhtelise piiramatuse tõttu kõik talendid ka viimseni välja arendab? -
Ei ma ei väida midagi, mulle tundub et on head shansid, et see et yhes koondises on kordades rohkem astmahaigeid kui ühiskonnas tervikuna, olukorras kus astmahaigetel on lubatud kasutada sooritusvõimet parandavaid drooge, ei ole päris juhuslik. Võimalik muidugi ka, et sellele fenomenile on mingi muu seletus, mürki selle peale ei võta. 100% on ilukirjanduslik liialdus muidugimõista.
-
jah, sellele fenomenile on ka muu seletus, copy-paste ühest õhtusest lehest räägib nii:
Aastaid on piike pillutud Norra suusatajate pihta – kuradi astmaatikud. Doktor Mihkel Mardna palub olla mõistev, sest: "Koormusastma on talisportlaste kutsehaigus." ... Haigus kimbutab kõigi maade sportlasi, enamasti suusatajaid ja laskesuusatajaid, ka eestlasi, sest on tingitud suure koormustega treenimisest külmas õhus. Küll aga esineb Norra, ent Rootsi talisportlastel astmat teistest enam, sest kliima on sealmail külmem ja Rootsis lisaks ka kuivem. -
Vanameister Veerpalu tõesti VÕITIS 6.koha kõige karmimal suusa-kestvusalal olümpial. Meeletu pingutus oli, kuid mees jäi maailma tippude gruppi kuni lõpuni. Konkurente Tsainikuteks ei sõimanud, suhtus neisse lugupidavalt, suuski ja hooldemeistreid ei süüdistanud, vaid kiitis - see kõik näitas sisemist enesekindlust ja professionaalselt kõrget taset.
Kokkuvõttes oli huvitav võistlus ja Veerpalu tekitas toetajates hea emotsiooni. Loodan, et nelja aasta pärast näeme väärilist järelkasvu. -
suffiks,
pigem on mul tunne, et norrakatel on miski seniavastamata dopingusüsteem, kuidagi seoses selle "astmaga", aga mitte ilmtingimata. -
Mis astmaatikuid puudutab, siis ytleme nii, et ei hakka vaidlema, aga kerge kahtluseuss jaab hinge.
Aga veel tahelepanekuid olympialt:
1) Murdmaasuusatamine: oigupoolest kelle huvides on:
a) yhisstardist soidud? Televaataja? Don't think so, minu meelest on kordades huvitavam eraldistardi vaheajapunktides aegu fikseerida ja selle pohjal jareldada, kes kiirendas, kes andis jargi jne, kui jalgida kuidas mehed 49,9 km yhes grupis sotkuvad ja siis keegi kiirenduskunn finishisirgel jala koige kaugemele valja sirutab.
b)
2) Suusahypped: millal kaotatakse stiilipunktide andmine? Keegi kujutab ette naiteks kaugushypet, kus tulemus soltub sellest, kui ilusasti sa jalgu hargitad ohulennu ajal vms? Ma ei saa aru, miks ei voiks hyppajatel jala kyljes mingi andur olla, nagu murdmaasuusatajatel, mis fikseerib tapselt hyppe pikkuse - koha kus jalg maad puudutab.
3) Kelgutamine/bobisoit: -
Jai pooleli:
1)
b) suusavahetusega soit. Sama mis yhisstart, aga vahepeal vahetatakse stiili. Kas see peaks asja huvitavamaks tegema? Ikka jagatakse medalid ju lopusirgel.
c) boksipeatused pikimatel distantsidel. Eeeee, nagu mis mottes. Jalle televaataja huvides? Et kui keegi saab sita suusa voi koperdab vahetusalas, siis on nagu
d) Suusasprint. Mismottes sprint, Vancouveris oli distantsi pikkus vist 1,6 km. Ma ei kujuta ette et, yhelgi muul alal nimetataks sooritus, mis votab yle kolme minuti aega, sprindiks. Pohimotteliselt jarjekordne yhisstardist soit, selle vahega, et finishisirgel on rabelemist (s.t. potentsiaalseid ebaonnestujaid) rohkem. Kui sprint, siis peaks olema 100 - 200 m distantsi pikkus.
Arvan vana kooli mehena, et murdmaasuusatamises voiks minna tagasi klassikaliste alade juurde: meestel 15, 30 ja 50km, naistel 5, 10 ja 20 km. Koik eraldistardist ja kogu moos.
3) Kelgutamine/bobisoit: Milleks on vaja kahe ja neljabobi? Akki kaheksabobi ka juba, siis on nagu soudmises, ei saa ju kehvem olla. Piisaks yhest. Meeste kahekelk on visuaalselt ysna rolge ala, akki siis ka kaheskeleton juba, kus samuti kaks meest yksteise peal lamasklevad, selle vahega, et kaheskeletonis on nad kohuli, mitte selili. Pervo.
4) Keda oigupoolest huvitab lyhirajauisutamine peale korealaste ja jaapanlaste. Kui Louna-Korea ja Jaapan soovivad ala harrastada, voivad nad seda teha kuskil Aasia mangudel vms.
5). Nn Freestyle (mogul, rennisoit, vanasti oli ka miski ilge suusatants vist, kus voistlejad pohiliselt keppide peale ennast upitasid. Tanaseks paevaks on vist kavast onneks kaotatud). Pohimotteliselt voiks minu meelest kaotatada enamus alasid kus tulemus selgub punktide andmise teel (iluuisutamine voibolla valja arvatud, kuna see on klassikaline ala, kuigi pole ka mu isiklik lemmik).
6) Alpi alad. Liiga palju alasid. Slaalom, suurslaalom, ylisuurslaalom, kiirlaskumine, Alpi kahevoistlus). Akki pikiks ylisuurslaalomi ja kiirlaskumise vahele veel hyper-gigasuurslaalomi? Piisaks slaalomist, kiirlaskumisest ja kahevoistlusest.
7) Kahevoistlus. Miks kaks individuaalvoistlust on: suure mae voistlus ja vaikse mae voistlus. Piisaks yhest nagu vanasti.
8) Laskesuusatamine. Jalitussoit on ebaaus nende suhtes, kellel esimene voistlus ebaonnestus ja kelle shansid teisel distantsil head kohta saada sisuliselt nullitakse. Voiks akki kiirusutamises ka nii teha siis, et 10 000 m distantsile starditakse koik koos 5 000 m tulemuste pohjal, voitja koige ees. Oleks akki jalle televaatajale meeleparasem. -
Lisaks omalt poolt: Meeskondlik kiiruisutamine. Mehed liibukates ajavad tagumiku urvi, "teevad rongi" kolmekesi kogu ilmarahva ees ja katsuvad seejuures teineteist tagumikust. No ma ei tea.
Mõni ime siis, et "kanadalased olid läbi aegade edukaimad võõrustajad" - alasid on juurde genereeritud. Enam-vähem nii, et igas võistluspaigas täidaks programm kogu olümpia perioodi. -
100-200m suusasprindi võitev strateegia on suusad käes jooksmine :) Ärge nüüd üle ka pingutage. Liiga-palju-etappe-kriitika on muidugi asjakohane.
Lisaks veel curlingu -- suveolümpial keeglit siiamaani ei ole, miks peaks see talvel olema? -
mykoloog - kõigega nõus peale alpi alade - mäesuusatamises on kiirusaladel (superg ja kiirlaskumine) ning tehnilistel aladel (slaalom ja suurslaalom) päis olulised erinevused ja võitjad-favoriididki erinevad. Mõnele ei sobi kiirusalad, teisele jälle slaalom. Kiirlaskumise ja superg võiks ehk kokku liita. Alpi kahevõistlus jällegi on omal kohal, kuna selgitab parima universaali mees-mehe võistluses.
Aga pikendaks siis nimekirja omalt poolt:
9) Maailmarekordid iluuisutamises? Seriously?
10) wtf on paarissprint? milleks seda veel vaja? sprindivõistlus on, teatesuusatamine on, aga ikka jäi väheks ja vaja veel mingit tandemsuusatamist. -
Ja bobisõidu kohta veel - kelgutamise ja bobi MK etappe kannab üle Viasat Sport Baltic. Mingi hetk sattusin üht sellist jälgima ja kommentaatorite jutust raalisin pikapeale välja, et tegijad on pmst sõitjad/roolijad/bobijuhid, kellest siis räägitakse ja kes ka sisuliselt võistlevad ehk bobi juhtimisega tegelevad. Ülejäänud tiim annab ainult stardis hoogu ja on ka ballastiks kaasas. Kui ühtede meestega koostöö ei klapi, siis sõitja ehk tiimiboss vahetab mingid mehed uueks hooajaks välja või midagi sarnast.
Well, tundub üsna mõttetu ala, kus neljast mehest kolm tegelikult lihtsalt võistlejaga mööda renni kaasa loksuvad. Võiks siis parem juba kohe ühebobid võistlema panna ja las ässad omavahel selgitavad, kes parem on.
