Hardo saavutab eesmärgi ehk KH "core dump"
Log in or create an account to leave a comment
-
Siia on nüüd koondatud minu „core dump” e. pahurushetked, kui on tahtmist midagi koledat öelda. Selja taga suskimine mulle ei meeldi, nii et parem kohe otse ära öelda.
Kes pole varem trehvanud terminiga "Minsky moment", siis NSV Liidu riikliku preemia ning Jakub Kolase nim. Valgevene NSV riikliku preemia laureaadi, Valgevene NSV rahvakirjaniku Ivan Šamjakini (sünd. 1921) romaan Nõukogudemaa ajaloo huvitavamast perioodist, ajast, mil enneolematult rasketes tingimustes sõlmiti V. I. Lenini juhtimisel Bresti rahu, on vastav samanimeline peatükk, mille pealkiri on viimasel ajal järjest enam ka finatsmaailmas tähelepanu pälvinud. Lühidalt on autor (osalt autobiograafilises võtmes) kirjeldanud seda, kuidas ta oma naabrilt (tema äraolekut kasutades) hane oli varastanud, et see täiesti ausalt ja erapooletult Minski keskturul maha müüa ja naaber talle ootamatult turul ligi astus ja hane tagasi tahtis. No ühesõnaga kasutatakse praegu enam-vähem selliste olukordade kirjeldamiseks, kus midagi nagu oleks pidanud vist juba varem teisiti ette võtma, aga mida, autor täpselt ei teagi.
Algus:
nii, ka aknale seda lusti vaatama: Majast väljalohistatav Lipstok karjub paaniliselt midagi kollasest vestist, kuid rahustav süst vaigistab tema suu... Politseinikud kõnnivad mööda tänavat ja võrdlevad vastutulijate nägusid millegipärast Atoneni pildiga. Samal ajal SEB-i n'ndal korrusel küsib Sven mõtlikult kabelaua kohale kummardudes: "Vahur, kas köögikapis on veel mett või saadame Sulevi poodi, kui ta just joomane ei juhtu olema?".
...jätkub
Samal ajal SEB'is. Siseneb hetkeks tualetis käinud Sven ja vaatab kabelauda. Laua kõrval olevasse vihikusse on hetkeskooriks kirjutatud 252:4, kusjuures Sveni kogenud pilk märkab kohe, et number "4" on õigupoolest varem olnud "1". "Vahur, Vahur" mõtleb Sven, "poleks olnud ju keeruline see parandus rohelise pastaka asemel sinisega teha...". Vahur vaatab samal ajal mõtlikult aknast välja. Siseneb Sulev, näost punane ja ilmselgelt ärritunud.
Sulev: "Teate, mis juhtus!?"
Vahur, kes oli hiljuti Rootsis vastava koolituse läbinud, oleks peaaegu automaatselt püsti hüpanud ja võidukalt "hoidsime-võrdlusindeksiga-võrreldes-5%-rahas!" hüüdnud, kuid Sveni käeviibe peatas ta. Kolleegide ees pole vaja oma teadmistega eputada ja Sveni küberneetiku-aju asus koheselt välistama/analüüsima erinevaid võimalusi, mis võiks kogenud kolleegi sundima sellist küsimust esitama. Vaevalt 0,5 sekundiga jõudis ta õige vastuseni ja kuigi see vastus talle ei meeldinud, ütles ta isaliku leebusega hääles "kas poes polnud enam mett?"----jätkub
seoses televaatajate vähese huviga seriaali vastu on sarja "päev SEB'is" edasiste osade edastamine BÖRSIKRAHH 2008 kanalil lõpetud.
Järgnevate osade tööpealkirjad olid:
"Sveni peadpööritav tõus - liftiga 17-ndale korrusele"
"538:4 (1): Sven otsustab Vahurile lähemalt rääkida kabemängu eesmärgist ja reeglitest"
"Pildistamine Rootsi kliendiga Russalka monumendi juures"----jätkub:
Raab, Karumõmm: Olen „Kodu keset linna. Pangaeri” kirjutamisel järgmiste raskuste ees: vastavalt kellaajale on spetsialistide sõnul suur osa vaatajatest sellel ajal koolist just koju jõudnud algkoolilapsed ja nende ekraanide ees hoidmine ei ole lihtne. Minu ettepanek panna kolmik kabelaua taga aeg-ajalt lastelaule („Kati karu” jms) laulma, naerdi lihtsalt välja. Selgus, et sellises vanuses (peamiselt 7-12 a.) inimestele oleks vaja sisse kirjutada rohkem seksi, kuid antud tegelaskujude baasil midagi väga keerukat konstrueerida oleks pisut liig. Teise nõutava lisandina taheti näha selgelt „paha” tegelast, kelle toimetamised teiste idülli aeg-ajalt terava lõikena läbistaks. Selles suhtes oli mul välja pakkuda tegelaskuju nimega Hardo. Tema sissetoomiseks on praegune töövariant järgmine:
Hardo
Hardo on inimene, kes pole (enam) kolm aastat tilkagi joonud. Ei, mitte alkoholi. Üldse mitte midagi. Kaks aastat üritas ta olla ka söömata, kuid sportliku koormuse kasvades on hakanud vaikselt taas midagi krõbistama. Enda poolt arvestatud ideaalkaalust on puudu veel 12 grammi, kuid järgneva kahe aastaga on plaanis vääramatult ka sinnamaani jõuda. Tema on ametilt makroanalüütik. Julm ja südametu persoon, kelle eesmärgiks on oma majandusprognoosidega inimesi surnuks ehmatata. Paar korda on see tal ka õnnestunud.Tegevuskoht: Pirita rannapromenaad, õhtune aeg, Hardo tuleb joostes
Hardo võtab täna kahe treeningutsükli vahepele jääval puhkeperioodil veidi kergemalt. Tänane eesmärk on joosta 200 km mõõdukas tempos (4’12”/km), enne ja pärast jooksu kerged venitused. Tema teele jäävad mõttetult õnnelike nägudega teised inimesed, kelle hulgast Hardo joostes kogenult järjekordset ohvrit välja vaatab. Särgi alla on Hardol pistetud SEB-i värske makroanalüüs, mis peaks õige kasutamise korral ka kõige õnnelikumast inimesest mitmeks aastaks tegema ahervareme. Kahjuks on Hardo soovile risti vastu talitanud SEB’i marketingiosakond, mis on tema analüüsi teisele poolele paigutanud mingi fondifondi reklaami (Hardo põlgab oma tööandjat selle eest rohkem, kui kunagi varem. Tema ise pakkus illusteerivate piltidena välja
a) võlla
b) erakordselt õnnestunud foto just toimuvast mahalaskmisest või
c) hiljutise foto kunagisel matmiskohal toimunud väljakaevamistest, kus ta ilmsete pea maharaiumise tunnustega skeleti kõrval pikutab).Talle tuleb vastu õnnelik paarike ratastel (Cannondale, viimane ots), just sellised inimesed on selgelt põhjustanud paisuva jooksevkonto defitsiidi ja Hardo sooviks on nad koheselt tappa. Tema käsi libiseb kiirelt seljataha, kust analüüs juba kutsuvalt välja turritab...
...jätame pisut vahele...
Kell on 02:00. Hardo jookseb endiselt, kuid mõtleb juba toekale einele, mis teda kodus ootamas on (rosin ja kaks pähklit). Teele on jäänud sõitma vaid üks auto, peale tema jooksevad seal veel ainult Raasuke (kes ei mõtle parajasti midagi, kuna rootslased on selle ära keelanud) ja Viisemann (kes muidu mõtleks tavapäraselt sellele, kui tark on ikka tema jaapanlasest sõber aga kahjuks ei saa – Rain saatis talle tutvumiseks mingi väidetavalt ülikõva kirjutise* ja Andres mõtleb sellele, kuidas Rain maa peale tuua) – ühesõnaga kõik on pealtnäha nii, nagu paari aasta pärast see tema prognoosi kohaselt tipptunnil peaks välja nägema. Hardo on õnnelik - 47,22 kg’st ei lahuta teda enam palju.
*siiralt soovisin, et keegi kaugelt profim kirjutaja selle üle võtaks, aga K. Kender ütles, et saab nii või naa Rainilt nädala pärast pool milli (oli ühe oma vana koolikirjandi teksti wingdings formaati keeranud ja Rainile uue vabamüürlaste piibli pähe saatnud & globaalseks tirazeerimiseks nutsu küsinud).
01.26.2008
Uus tegelane: Toimekas teadur Robert. Juba teisest eluaastast peale märgati, et talle meeldib arvutada. Ei möödunud praktiliselt päevagi, kus ta poleks oma vanemaid mõne uue huvitava seosega (vanemate auto tagaistmel sõites aknaveerest üle piiludes distantsil Tallinn-Aravete loendatud lammaste arv vers. nähtud lehmade arv jms) üllatanud. Koolinoorena oli ta olnud usin mudelist, kes oli märganud, et just Ida-Euroopast ostetud detailid on odavamad ja vastupidavamad, kui lääne analoogid. Nüüd oli sellest kaks aastat möödunud ja seekord oli asi tõsisem. Esimest korda oli väikese Eesti teadlane lunastanud endale õiguse katsetada oma ideid CERN’is, maailma suurimas osakeste kiirendis. Within the LHC, the world’s largest particle collider, the protons will not race around the 27 km ring at near the speed of light of their own accord. Instead they are guided by huge superconducting magnets running through eight separate sectors. Each of these must be sealed in a vacuum and cooled to a freezing –271.3°C, just 1.9 degrees above absolute zero.
Tegevuskoht: Genfi Rahvusvaheline Lennujaam. Lend oli möödunud viperusteta, aegsasti (Robert helistas juba nädal aega ette, ta on erakordselt ettenägelik ja ei soovi midagi jätta juhuse hooleks) kutsutud valge takso (kuidagi tuttav?) ootab teda otse lennujaama ukse eest.
„To C.E.R.N.“ ütleb ta. Millegipärast pahur taksojuht vaatab talle uniselt otsa, pomiseb „**** ***** ******* CERN“ millegipärast kasutades segiläbi vene ja ühte teist keelt, mis kõlab tuttavalt, kuid mille päritolu Robertit hetkel põrmugi ei huvita. Tema mapisl on Wilmott Magazine vahel väikesele paekivitükile hoolikalt graveeritud Hansapanga pensionifond K3 väärtpaberiportfell + tuhandete muude väärtpaberite ISIN koodid. Sõit CERN-i ei kesta kaua.
SEB. Sulevi asukoht on teadmata (juba paar nädalat), teised on köögis. Ei saa öelda, et Vahur poleks tänaseks põhjalikult valmistunud. Laual seisva raamatuvirna otsas seisab praegugi lahti venekeelne „NSVL meistrivõistlustel aastatel 1930-1967 mängitud huvitavamad partiid“. Hoolimata sellest on Sven täna võitnud juba 124 partiid järjest ja õnn pole Vahurile veel naeratanud. Jälle on tema kord alustada ja Sven teab juba ette, mis on tulemas. Sitsiilia avangut (isegi Alehhini moodi) pole tal kabes kuigi raske enda kasuks pöörata. Senikaua, kui Vahur järgmist käiku nuputab, lehitseb Sven virna järgmist raamatut („Meie Keres“)
Hardo loeb marketingiosakonna vastust. „Kallis Hardo (juba selle alguse tõttu tõmbub Hardo nägu kurjalt krimpsu. Ta on veendunud, et kahe aasta pärast ei tohi Eestis enam keegi sõna „kallis“ kasutada) hoolimata Sinu siirast soovist ei leia me, et Sinu poolt pakutud pilt kahest skeletist (Hardo võpatab, sest pildil olid tal selguse huvides ujumispüksid jalas, oinad sellised) vastaks SEB’ile sobilike reklaamide stiiliraamatu sätestatud nõuetele. Ka ei ole parempoolse figuuri (raiutud peaga) puhul ka DNA testiga (Hardo teab, et viimastel aastatel SEB’i süsteemis klientidelt nõutav kolm korda sülgamist oma allkirjale arvelduskonto lepingul pole päris niisama tehtud, küll aga vabandab Tornimäe kontor nende klientide ees, kellelt on väärtpaberikonto avamisel küsitud uriiniproovi – tegu oli kahe naistelleri omavoliga pärast hommikul peetud kontorijuhataja sünnipäeva, SEB vabandab kõigi kahjukannatajate ees ja tagastab kliendi vara esimesel nõudmisel) üheselt tuvastatav, et tegu oleks meie panga kliendiga. Pea maharaiumise lõikejälje suund ja kolba kuju lubavad oletada, et tõenäoliselt on tegu Parex panga kliendiga“. Hardole aitab. Edaspidi tuleb neil temata hakkama saada. Juba otsib ta telefoniraamatust trükikoja numbrit.
CERN. Tõkkepuu tõuseb ja turvamees suunab takso ühe CERN’i kõrvalhoone ette. Robert käseb taksol samas oodata (jälle mingi unesegane mõmin vastuseks, taksojuht uinub momentaalselt) ja siseneb. Kaks seal ootavat valgetes kitlites kogu ei raiska aega, vaid ulatavad talle gaasimaski (selle londi külge on kinnitatud vile, mille viuksatused saadavad kõiki Roberti edasisi hingetõmbeid). Üllatust hästi varjates (ta on paar korda käinud Rootsis Roburis ja sealsete protseduuriga võrreldes on see kõik lapsemäng) tõmbab Robert selle pähe. Kaks kogu väldivad omavahel silmsidet, kuid Robert tunneb, et nad on heas tujus. Ka tema on heas tujus. Ometi kord on tal võimalik eksperimentaalselt tõestada, et ainult CEE väärtpaberitest moodustatud väärtpaberiportfell peab kõige paremini vastu ka kiirendatud osakeste rünnakule (muuhulgas ka tuumarünnakule), muude ISIN koodide kohapealt peaks plaat aga teoreetiliselt põrmustuma.
Robert viiakse hämarasse ruumi, mille kaugemas osas on häguselt aimata kaugusesse keerduvat tunnelit (tegelikult seinale joonistatud). Tema uurimisobjekt asetatakse temast pisut eemal asuvale lauale (märkamatule luugikesele) ja kästakse seda tähelepanelikult silmitseda. Kitlites kujud lahkuvad ruumist ja sulgevad enda järel helikindla ukse. Selle tagas hirnuvad kaks kogu omavahel lõbusalt ja istuvad ohtrate nuppudega varustatud laua taha. Esimese mehe nupuvajutus käivitab Roberti ruumis ereda vilkuva valguse ja teine vajutus vallandab kõuekõmina sarnase hääle. Teine tegelane valib laual vedelevate klotside hulgast sobivat, kõkutab veidi ja viskab selle hetkelise pimenduse hetkel sisse luugist, mille kaudu see jõuab täpselt õigel hetkel lauale Roberti ette (samas kukub meeste jalgade ees olevasse prügikasti Roberti pisike tahvel. Robert tõuseb ja haarab laual oleva kindlalt oma pihku. Klotsile on kirjutatud üksainus sõna: „merde!“. Hetkeks vaikib Roberti hingamisega kaasnev vile ja arusaamatuses mees tormab kitlites meestele otsagi vaatamata ruumist välja. Siiski jõuavad need talle taskusse surgata prantsuskeelse arve („klassiekskursioon + katse läbimängimine: 65 EUR“). Välja – tagasi taksosse. Koju! Aadressi kuulmisel taksojuht silmnähtavalt elavneb. Kogu ülejäänud aja (sõit Genfist Tallinnasse kestab ca 26 ha) võtab taksojuht iga viieteist sekundi tagant oma raadiosaatja ja mõmiseb sinna: „kiisu-kiisu, pane mind Mustamäele“ Krõps. Ja siis jälle. Alles siis, kui kiisu lõpuks kusagil Läti-Eesti piiri kandis vastab, märkab Robert gaasimaski peast tõmmata (taksojuht on tegelikult juba sellega harjunud, ükskord kolm aastat tagasi pidi ta sõidutama kahte purjus soomlast, kes (outsourced text: INNO)).
Koju jõudes on Robert täielikult rahunenud. Just see sõna ütleb talle, et tal on ikkagi õigus!
Nii. Nüüd sauna, aga selgelt on asja lõpetamiseks kunagi vaja kirjutada veel üks osa: „Hardo saavutab oma eesmärgi.“ NB! Viimane osa on 7-12 aastastele keelatud. Lisanduvad tegelased Maris L., Marje J., Lev K. -
Hardo, kes pole ammu-ammu joonud, pöördub kaosekonverentsil pärast kolme aastat andestatavasse kuute veinipokaali kahtlase mehe poole. Et lõpuks on Hardo osustanud juua ja tegmist teha kellega iganes, küsib ta suvalise kuti käest , kuids teised TIPi mehed elavd. Geniaalse lähenememise tulemusena saavutab Hardo Poola mehe tähelepanu ning selgub, et neil on rohkem ühist, kui keegi arata oskab.
Samal ajal on maarjamaa kuulsaim blogipidaja oma kallikesse uuesti armunud ning asub nüpeldama veel loomata, kuid juba selgeid piire võtvaid erakonda. Huvitav on seejuures asjaolu, et rahvast ei huvita, nemad vaatavad telekat. -
Cycle Dating Committee
Hotelli Radisson 21. korrusel asuv presidendisviit on reserveeritud ennast mõned aastad muigega “Cycle Mating Committe’ks” nimetavale isikute ringile, peamiselt Eestis tegutsevatele makroanalüütikutele. Tavaks on saanud, et kord aastas, umbes-täpselt Lev Kuum’i sünnipäeval, kogunevad inimesed muuhulgas arutama, millises faasis Eesti majandus siis õigupolest on. Lev, kes pole seni kunagi arvanud, et majandus ei võiks olla veel sutsuke « kuumem » on sedapuhku olnud tavatult vaikne. Kõigil aastatel 1918-2006 üritustel päris kõva mürtsu (sestap see « mating », mitte USA « dating » ürituse nimes, Inno kirjutab varasematest üritustest lähemalt) korraldanud mees tundub olevat tavatult tagasihoidlik, ennustades selleks aastaks tema puhul tavatult kõigest majanduse kasvutempo kahe- kuni kolmekordistumist alanud aastal 2007. aastaga võrreldes. Kõik naeravad, kuid mitte nii valjusti, kui eelmistel aastatel sarnast ennustust kuuldes. Siiski on joodud alkohol teinud oma töö ning üsna lustakas tujus Maris L. ning Marje J. suunduvad ruumist välja lifti juurde, et katusel pisut värsket õhku hingata. Lift läheneb neile altpoolt, kuid see ei ole tühi.
Hardo on trükikojast saanud kätte oma värske analüüsi (trükikoda põles vahetult pärast selle tööga ühele poole saamist maani maha). Lisatud pilt (mis räägib teadupärast rohkem, kui tuhat sõna) on just see, mis Hardo soovis, olgu siis selle Parex’i kliendiga, kuidas on. Istudes kolmel trükiseid täis topitud pappkastil sõidab ta liftiga järjest kõrgemale, eesmärgiga oma sõnum võimalikult kõrgelt alla visates võimalikult paljudeni toimetada. Tema pulss on rahulolekuga võrreldes pisut tõusnud (magades kord tunnis), ärkvel 2-3 korda minutis.
Kui lifti astuvad kaks talle tuntud naisterahvast, haarab Hardot õud. Sellisel raskel ajal sedavõrd kohatult õnneliku näoga (ise veel eeldatavasti asjadega kursis)! Äng sunnib teda sellest kohutavast kambrist kiiresti väljuma – ära siit, kiiresti! Sulguval uksel seisab õnnetuseks parajasti ees Maris, kes ilmselgelt ei mõista, miks Hardo segase moega tema poole hüppas. Kõigi Hansapanga töötajate poolt kohustuslikus korras läbitud “enesekaitse väikeinvestori rünnaku korral” ei jäta võimalust eksimiseks. Kiire küünarnukilöök lähidistantsilt (pluss mõningane kaaluvahe) peatab efektiivselt Hardo hoo ja jätab mehe ilma mõnestki esihambast.
Hardo on kodus ja kaalub ennast. Kaheaastane plaanitud eesmärk on tänu puuduvatele hammastele käes! Külmutuskapis aastaid oodanud õlu rändab kiiresti tema palavikuliselt värisevate käte vahele, pulss kiireneb 44 löögini minutis (rahulolekus sellele tasemele jääb see ka järgnevatel aastateks). Kaminas põleb esimene sületäis tema voldikuid…
Kõik. Lõpp. Enam ei soovi selliseid asju küll kirjutada. Aga kui keegi ei saanud aru, mis selle jutu mõte oli, siis igaks juhuks kordan mõned punktid üle.
1) Lõpetage vingumine. Keegi pole kunagi iialgi fondiinvestoritele lubanud (sest seda lubadust ei saa ealeski anda ükski arukas fondijuht ja minu tekstis oli tegelikult juttu täitsa arukatest fondijuhtidest, ma hoian kõigile teile pöialt), et nende investeerimisfondid iga päev, kuu, aasta jne. näitavad positiivset tootlust. Aktsiate hinnad võivad lisaks tõusmisele ka langeda.
2) Kõik enam-vähem arukad inimesed teavad juba pikka aega, et siinne majandus läheb mõnda aega allavett. Kui aga oled ARUKAS ja avalikkusel on sind põhjust selleks pidada, siis kunagi võiks iga selline inimene endale aru andma, et pessimismi doseerimine ja vajadusel ebaoluline/oluline skaalalt hoopis ebaolulisi positiivseid asju esile tuua on kokkuvõttes way to go. Nagu Ameerikas, meeldigu see meile või mitte. -
http://www.nytimes.com/2008/01/26/technology/26online.html?ref=technology
-
Kristjani fraas: "Kõik. Lõpp. Enam ei soovi selliseid asju küll kirjutada" näitab kujukalt kui tülgastav ja vaevarikas tegelikult selle seriaali kirjutamine oli. Seda enam tuleb meil olla tänulik tema tehtud töö eest. Need tunnid seriaalikangelastele kaasa elades ja valades nii rõõmu kui kurbusepisaraid, tundes nii jälestust kui armastust, nii õõva kui õudu, eufooriat ja paanikahoogusid, on unustamatud. Unustamatud tunnid ei unune.
-
LHV moderaatorid võiksid elmise teema alt loo alguse siia üle tõsta, et lugu oleks terviklik ning lugejal ei tekiks tunnet faabula katkemisest.
-
Raab: sul on täiesti õigus. Sellepärast me sinuga üksteist ei salligi. Ühelegi eestlasele ei meeldi, kui teisel õigus on. :-)
Terased lugejad on juhtinud tähelepanu veel mõnele sõlmimata otsale selles loos, teeme ka selle nüüd selgeks:
a) Aastal 2007 jäi CD("M")C istung ära, kuna Lev mängis samal ajal Austraalian Openi'l jõudes seal teise ringi (esimene vastane haigestus).
b) CERN ei esitanud täiendavat arvet gaasimaski osas, kuna see oli kahe kitlis tegelase selge istegevus.
c) gaasimaski kasutab edasipid Hansapanga analüütik Sander D. ettevõtteid külastades (viimati käis sellega Tallinkis).
d) Robert andis lõpuks vile Tarmole, kes seda oli juba kaua endale luninud. Edaspidi lastakse Hansapanga inv. kom. istungitel tema Kuuba ideede kuulamise asemel tal viis minutit sellega vilistada.
e) Sõiduotsa Tallinn-Genf-Tallinn eest rakendas (kohtuväline kokkulepe) Hansapangale Tulika Takso eritariifi. Igasugused edasised pretensioonid osapoolte vahel puuduvad ja Opelite liisingulepingud Hansa Liisinguga jäid (osaliselt muidugi) lõpetamata.
f) Robert valmistub praegu Genfist saadud klotsiga ekspeditsiooni ühele tegevvulkaanile, et ka seal oma ideede vettpidavust kontrollida.
g) varasema kindlana tundunud esimese sõna "deflatsioon" asemel on Hardo oma kaheksakuusele asunud õpetama sõna "päike".
h) lähipäevil peaks Sulev (sattus Poola asemel kohemata Bangkok'i ja avastas ennast seal peatselt mõningases majandulikus kitsikuses olevat - lihtsalt kõik pakutav oli seal sedavõrd odav, et patt oleks olnud "ei" öelda) taas naasma kodumaale.
i) kokkuleppel TarkInvestoriga on minu koduarvuti jälle minu kontrolli alla tagasi antud ja siit väljuvaid/sissetulevaid andmeid loeb taas vaid Valdur L. Elionist. -
Hardo, mu iidol, hakkab pehmeks muutuma. Loodetavasti on see mingi ajutine tagasilöök.
-
Raab: loomulikult oli seal algselt üks palju loogilisemalt mõjuv ropp sõna, aga kuna tegelane maksis vastavalt hinnakirjale "täielik ümbersünd" eest määratud hinna pluss lisaks veel viia Minnile ühe oma kogemata hävitamata jäänud voldiku pluss selgitused talle, milistest teenustest inimesed majanduse jahtumise korral suhtkoht suure tõenäosusega võivad loobuda (tahab, sunnik, koledal kombel hinda tõsta!!)
Aga nüüd puuduva pahalase kohale sobilik kandidaat on kahtlemata näiteks kuri Soome parun Joakim, keda ma just äsja nägin Horteses oma kohalikku orja rooskamas, kuna see tahtis tööajal käia tualetis. -
Orjapidaja Joakim on superleid :-D
-
Ma nagu tunnen, et peaks vaidlema.
2) Kõik enam-vähem arukad inimesed teavad juba pikka aega, et siinne majandus läheb mõnda aega allavett. Kui aga oled ARUKAS ja avalikkusel on sind põhjust selleks pidada, siis kunagi võiks iga selline inimene endale aru andma, et pessimismi doseerimine ja vajadusel ebaoluline/oluline skaalalt hoopis ebaolulisi positiivseid asju esile tuua on kokkuvõttes way to go. Nagu Ameerikas, meeldigu see meile või mitte.
Et, hakkame spinnima ebaolulist, sest nii on "way to go"? Et näiteks - kui varsti on tänu palgataseme tõusule ainsad valuutat genereerivad üksused Eestis Fit, Bet & Berman, siis keskendume sellele, et Eestis on head treiderid ja laevaehitajad, mitte aga sellele, et pmst on eksporditööstus konkurentsivõimetu kõiges muus peale mõne üksiku nishivaldkonna? FDI pöörab negatiivseks, hmm, kuidas spinnida? I know - surve ehitushindade ja palgataseme tõusule taandub. Elcoteq pakib kodinad kokku - tööjõupuudus leeveneb.
Ehk siis - mil moel selle ebaolulise positiivse väljatoomine kellelegi kasulik on? Meelsuse muutus? Et asume makrot üles rääkima? Need, kes andmeid sünteesida suudavad, ei mõjuta sa üldse või minimaalselt, need keda sa mõjutada suudad spinniga on see seltskond, kes vahepeal tekitas olukorra, kus Tallinnast vaadates oli Lääne-Euroopa odav koht elamiseks. Ehk siis seltskond, kellele on ohtlik üldse midagi rääkida, eriti aga midagi positiivset, sest negatiivsel suunal on nad enam-vähem "lukustatud", positiivsel suunal aga asub see seltskond kohe toimetama. Ajaloo parimate traditsioonide kohaselt aktiivsus pöördvõrdelises seoses taustsüsteemi tajumise ja analüüsivõimega. Pmst see sama seltskond, tänu kellele eelmise sajandi jooksul 2-s erinevas suurvõimus türannid võimule pääsesid ja miljonid inimesed surid. Loll aga aktiivne, ehk kõige ohtlikum seltskond maamunal. See, et tänapäeval on nende energia peamiselt fokuseeritud majandussfääri poliitika asemel on meie õnn, kuid see ei tähenda, et nad ohtlikud ei oleks.
Ah jaa - arukad inimesed saavad üldse päris paljudest asjadest aru. Kaasa arvatud näiteks sellest, et jumalat pole olemas, et Venemaa ei ole muutunud, et üks nimetuks jääv endine Tartu Rajoonikomitee endine funktsionär on üle keskmise selgrootu tuulelipp, isegi Eesti poliitika taustal, et liberaalne demokraatia oma sisult on ajaloolises plaanis same shit, different day aga suudab stabiilsuse mõttes üllatada tänu oma vormilistele erinevustele kombineerituna inimese usuga paremasse tulevikku ja sellesse, et "seekord on teisiti". Noh, ka sellest saavad arukad inimesed ka aru, et keskmine fondihaldur (ehk fondihaldur, kelle otsa keskmine fondiinvestor varem või hiljem satub ehk sisuliselt fondihaldur kui kõik maailma fondihaldurid kokku) sisuliselt näksib vaikselt investori raha kallal, mis aastate kokkuvõttes võib anda kokku märkimisväärse rubla.
Allakirjutanu leegiheitjaga desinfitseerimist alga! -
Miks mulle küll tundub, et isehakanud kaalujälgija kristjan on viimasel ajal koledalt kibestunud ning avalikku tähelepanu nooliv eksimatu jumala asemik maal. Loodetavasti ma eksin, sest arukatel inimestel tavaliselt verbaalset kõhulahtisust ei esine.
-
Tiny, ka mina põlgan isehakanud kaalujälgijaid. Tõsiselt saab võtta ainult proffe ehk elukutselisi kaalujälgijaid. Ära loe kristjani juttu.
-
Ei mingit leegiheitjat. Sinu desinfitseerimine nõuaks säherduses koguses vaba iroonia varusid, et see segaks mul algaval nädalal keskendumist. Täitsa tõsiselt.
Ma lihtsalt sattusin kogemata esinema mingile üritusele, kus üks eelnenud esinejatest olla selle pessimismi kaardi sedavõrd kenasti välja mänginud, et rahvas oli otse isuga tema juttu neelanud - kalduvus sellist "kõik ongi nagunii p****es" hoiakut võtta tundub juba õhus olevat. Ja selles polegi muuseas iseenest minu arvates midagi halba - business as usual sellise orgia lõpus.
Peaasi, et ühel hetkel (mitte väga kauges tulevikus) inimesed saaksid sellest seisust väljatulemiseks indu teha midagi muud, mis iganes see siis juhtub olema. Raabiga selles suhtes täitsa nõus, et parem nad otsustavad ise, mis suunas see liikumine võiks täpselt olla.
Ansip (ja Neiku) - olen kunagi nooruses juhtumisi ühes nende firmas töötanud, nii et mingil määral ma kujutan ette, mida neist oodata ja mida mitte.
Kui sa oled juhtumisi lugenud midagi, mis ma siin viimastel aastatel olen kirjutanud, siis vaevalt sulle on jäänud mulje, et mul millegi/kellegi suhtes just ülearuseid illusioone on. -
tiny: "arukatel inimestel tavaliselt verbaalset kõhulahtisust ei esine". Seega siis kõik raamatud maailmas on seega kirjutatud arutute inimeste poolt? Lihtne, kõik selge.
-
Peaasi, et ühel hetkel (mitte väga kauges tulevikus) inimesed saaksid sellest seisust väljatulemiseks indu teha midagi muud, mis iganes see siis juhtub olema.
Tsiteerides ühte peategelast filmist, mille Spielberg tegi ainult raha pärast (Jurassic Park):
"Life will find a way"
Ehk kokkuvõttes pole erilist vahet, kas me siin kõik kooris kollapsit kuulutame või mannamägesid maname. Läheb ikka nii nagu läheb. Ja vaevalt on kedagi (isegi momentum vist mitte), kes arvab, et me naturaalmajandusse tagasi siirdume või üleüldse Gobi kõrbe rahvastikutihedusse tagasi kukume. Ja lõpuks leitakse indu midagi teha ikka, ükskõik mis ka ei juhtu.
Kui sa oled juhtumisi lugenud midagi, mis ma siin viimastel aastatel olen kirjutanud, siis vaevalt sulle on jäänud mulje, et mul millegi/kellegi suhtes just ülearuseid illusioone on.
Olen tõepoolest aeg-ajalt sattunud peale seisukohtadele, mis oma neutraalsuselt ja tasakaalukuselt Shveitsi välidspoliitikasse puutuvat meenutavad, seepärast imestangi, et keegi häkkis sinu nime all sisse või wth? Eriti huvitav on see, et sinu lähenemisse peaks fundamentaalselt põhjendamatult alla müüdud varad hästi sobima. Miks sellise olukorra manifesteerumine sulle nii ebaharilikku meelehärmi tekitab? Sa peaksid talitama, nagu üks teine klassik on kunagi öelnud: "Come on, baby, do the locomotion" :) -
You can take the asset manager out of Switzerland , but u cant take Switzerland out of the asset manager? :D
Btw, see Ei mingit leegiheitjat. Sinu desinfitseerimine nõuaks säherduses koguses vaba iroonia varusid, et see segaks mul algaval nädalal keskendumist. Täitsa tõsiselt. on kohutavalt halvasti öeldud! -
see on õige küsimus ja üldiselt ma ei teegi midagi õigupoolest päris niisama. Aga ju mul siis mingi auvõlg üleval oli, kui ma kunagi 2007 a.a alguses väikeinvestoritel soovitasin tõusval turul müüa ja oodata ostmisega 2007H2 või 2008H1. OK, eks ma hoian siis nüüd edaspidi suu kinni. Aitab neist vanadest asjadest.
-
Inimeste sotsiaalne hoiak tuleviku suhtes ei ole alati ainult positiivne. Minu arust oleme hetkel tunnistamas sotsiaalse hoiaku muutumist. Kuna inimene ei ole võimeline mõtteraamistiku üleöö muutma, siis kõigepealt muututakse negatiivse jutu suhtes vastuvõtlikuks. Kui kõik on uue (negatiivse) tulevikunägemuse omaks võtnud, siis suhtutakse positiivse jutu ajajatesse samasuguse põlgusega nagu negatiivsusse mõni aeg tagasi.
Kristjan, kui tahad, et massid armastaks sind, siis ettenägelik oleks tulla turule mingite karutoodetega. Sest juhul, kui langus globaalsetel turgudel kestab kauem võib juhtuda, et rahvas enam ei osta bullish tulevikunägemust.
Michael Shedlock samal teemal, sotsiaalsete hoiakute muutumisest Ameerikas
Üks sotsiaalne hoiak, mille liikumine ühest äärmusest teise on tõenäoline ja võtab väga kaua aeg on suhtumine võlgu elamisse. Miski muu ei muudaks majandust rohkem, kui muutus eraisikute ja ettevõtete krediidikäitumises. Varem või hiljem näeme ka teist äärmust. -
-
Kõik enam-vähem arukad inimesed teavad juba pikka aega, et siinne majandus läheb mõnda aega allavett. Kui aga oled ARUKAS ja avalikkusel on sind põhjust selleks pidada, siis kunagi võiks iga selline inimene endale aru andma, et pessimismi doseerimine ja vajadusel ebaoluline/oluline skaalalt hoopis ebaolulisi positiivseid asju esile tuua on kokkuvõttes way to go. Nagu Ameerikas, meeldigu see meile või mitte.
Eks ole siin ja sealpool saadud veidi sõna võetud ning seetõttu olen selle "spinnimise" teemal päris hoolega mõtteid mõlgutanud. Näiteks olen arvamusel, et kinnisvaraturu suhtes pole kommenteerimisel enam erilist efekti. See rong on juba sõitu läinud ning mingid kommentaarid väga palju siin seda koledat trajektoori ei muuda. Aeg trummi taguda oli aastal 2007 ning eks seda sai tehtud ka (SLÕ online-intervjuu, no less, brrr...). Seetõttu olen viimasel ajal ka paar KV teemalist avalikku kommentaari ära öelnud, eriti see enam midagi ei muuda, pigem lihtsalt süvendab kellegi ahastust.
Kuid Eesti majanduse suhtes tervikuna on roosat mõtlemist ka ettevõtjate hulgas veel kõvasti. Mitte küll sellist "buum rokib kohe edasi", vaid pigem "eks veidi jahtub, kuid minu ettevõtet vaid napilt riivab". Mu meelest on rasket maandumist tänaseks juba pea võimatu vältida, seega selline mõtlemine päris ohtlik, jahtumise vitsad valusamad. Seega sel suunal tuleb trummi veel taguda. Muidugi kui III kv. 2008 majandus taas nina ülespoole pöörab ja vaikselt kosuma hakkab, siis on mu nägemus vale, kuid mu silmis on selleks tõenäosus väga väike.
Ja kui Tallinna Börsi poole vaadata, siis ma arvan küll, et mulli tipus LHV ja Tarkinvestori veebides olnud tubli annus skepsist säästis nii mõnelegi investorile raha ja keskmiselt pääseti oluliselt kergemini kui 1997-1998. Kahjuks küll koolituse "KIE aktsiaturgude risk on siiski mõnevõrra erinev deposiidi riskist" osalemistasu kujuneb Eesti investorile küll kokkuvõttes päris kalliks, sel teemal ma suht üksi kella löönud ning väga paljud selle jutu peale kasumit ei raatsinud ilmselt võtta.
PR-mehed võivad kindlasti kinnitada, et üldiselt on negatiivsete kommentaaride andmine lose-lose - algselt tekitad inimestes negatiivse emotsiooni ja isegi kui pihta paned, siis keegi tänama ei tule. Ammugi siis kui mööda paned. Aga ma kavatsen küll skepsist edasi pritsida, kui endal veendumus piisavalt tugev on. Ning loodetavasti mõne aja pärast juba ülevoolavat positiivne olla, kui selleks veendumus tugev. Kuid sinna paistab veel aega minevat. -
P.S. Ma olen viimase poole aasta jooksul päris mitmel korral sattunud kokku eestlastega, kelle tegevust võiks mingist otsast geniaalseks nimetada. Kohati küll veidi otsesest ärist eemal (näit. teater, toiduvalmistamine või ka tehnoloogiasektor), kuid siiski oma kolkamätta otsast julgeks öelda, et maailma tasemel geniaalne. Ühe üsna noore riigi kohta on see päris kõva sõna, sest sellise sära sündimiseks on taustsüsteemi vaja. Mis meil üsna, khm ... kesine. Need inimesed (ja muidugi mõned asjad veel juurde) teevad mind pikas perspektiivis üsna tugevaks Eesti optimistiks. Aga järgmine samm ei tule niisama, selleks peab stuktuuri muutma ja kvaliteetsemat tööd hakkama tegema (vt. Arengufondi viimane üritus). Loodetavasti see majanduslitter vastu vahtimist paneb selles suunas tegutsema. Seega on majandussurutis pikas perspektiivis ilmselt väga vajalik.
-
Kristjan Lepik, et taod trummi ja hüüad "hakake kvaliteetsemat tööd tegema ja muutke struktuuri, sest kohe läheb elu halvaks" ja see toimib? Miks mitte teha teles samasisulist sotsiaalreklaami umbes et sõnumi "ärge suitsetage" asemel üleskutse kvaliteetsemat tööd teha.
Äkki toimibki. Mina arvan et need mehhanismid käivad ikka raha kaudu. Nagu sa ise kuskil kirjutasid, et raha peab põlema. Või siis teine pool et raha peab näha olema, et keegi tegutseks. Arengufondi uuring polnud trummitagumise üritus. Pigem stardipositsiooni kindlaks tegemine, et need kellel on hoovad majandusmehhanismide kaudu midagi muuta (nt. Arengufond ise oma investeeringutega), teaks mida muuta.
Muide, oled ju ise ka ettevõtja. Kuidas sa ise viimasel ajal struktuuri muutnud oled ja kuidas kvaliteetsemalt tööle hakanud? Või mõtled, et "eks veidi jahtub, kuid minu ettevõtet vaid napilt riivab" ? -
ahjah loomulikult ei ole mul midagi sellise trummitagumise vastu. Lihtsalt arvan et reaalmajanduse muutmise eesmärgi mõttes on see tühikargamine. Võib ka isegi negatiivne olla kui tekitab sl-õhtulehe ja ekspressi lugejates segadust ja paanikahoogusid.
Aga PR tegevuse mõttes su oma äri eduks ja lehtede sisu jaoks on täitsa ok see trummitagumine. -
OK, Sven ja Vahur jäid veel lõppsõnas ripakile:
j) SEB. Kabetajad. Sven: "ma tean mida sa nüüd kirjutad, tõbras selline! Now STFU!! Lase meil KÕIGIL rahus tööd teha! Ja Vahur ei võida, proovi sa ainult seda nüüd sinna kirjutada!". Juba 8349 käiku järjest on lauale ainsatena jäänud kaks tammi omavahel kohti vahetanud. Vahuri hingamine on rahulik ja mõte selge. Tegelikult on ka Sven rahul ja mõtleb juba sellele, et USA'st endale varsti uus graafikakaart (10KUSD) tellida. Veel mõned kuud saagimist, see on kukepea. -
tiny. keegi vanem kolleeg tegi sinu kulul ilmselt nalja, kui soovitas minu poole "õu, lahe jutt, mis seeni sa sööd" stiilis pöörduda. Sestap see vile suhutoppimine. Sinu solvumine teeb mulle rõõmu - mina oleksin ka solvunud, mingid ühised inimlikud jooned meil algatuseks seega on :-). Täitsa võimalik, et ma ei saa sinust piisavalt hästi aru, need paar mitte otseselt investeerimisteemalist juttu "fookuses" pluss "keskerakondlik kurgikoorimine" pluss jutt siin foorumites + mõne ühise kliendi jutud on selleks liiga napp materjal. Kui tahad, saame kokku ja sõimame üksteisel näod täis - ma ei taha seda siin foorumis teha. Pakkusin seda võimalust juba kunagi. Kehtib endiselt.
Ja nüüd: nothing to see here, move along... Unustage see foorum ja tehkem kõik oma tööd. -
hmmm... majandushuviliste core dump... kole
-
iseenesest üsna õige tähelepanek, aga mitte ehk päris totaalne. Nii et mingis kontekstis võib siiski sellele tekstile kunagi järg tekkida. Kahtlemata käsitlemata tänuväärt teemad on ju veel näiteks "Orjade põgenemine Trigonist ja uue krati teke. Imbi ja Ärni viivad külainimeste raha D-päeva eest Rumeeniasse jms." Aga praegu on mul sellisest tekstist tõesti kõrini. Alguses arvasin, et sellise pläma kirja panemine peaks ju olema lihtsalt lõbus, aga võta näpust
-
Nii vaatame edasi, kes veel käsitlemata jäänud?
Kaks selgelt välja joonistuvat pisut pahelist, aga muidu täitsa toredat tegelast: Kass Basilio ja Rebane Alice. Link stseenile, kus nad Buratino jalgupidi puu külge riputavad on >siin< (tegelikult peaks see viima Gild A. poolt pakutavatele Baltikumi optsioonihindadele LHV's, aga nõuab sisselogimist) -
Loen ja loen. Ju ma ikka vist matsu ei jaga. Aga saan ma siis õieti aru, et neist maailmalõpu meeleoludest ja viimsepäeva ennustajatest on enamusel siiber saanud? Mul on juba ammu sellest hädaldamisest siiber. Ja ohkimisest ja igatmasti idiootidest, kes arusaamata majandusest treivad ajakirjanduses uudiseid kuidas kõik on läbi ja hullemaks läheb. F..OFF
-
TNT: täpselt nii.
-
martk: ma ei taha, et massid mind armastaksid. Mul ei ole mingeid poliitilisi ambitsioone. Ja selline produkt on juba olemas - sellest aastast hakkasin mina meie investeerimisfondi juhtima. Ja siinkohal oleks mul viisakas anda siin teistele sinna-tänna jagatud (suhtkoht) sõbralike nätakate vahele sarnane lihtsas vormis ja enesekriitiline lühikokkuvõte ka sellest, mida mina nende jaoks üritan teha:
"Kodanik Kristjan istub sammaldunud kivil (sellele on selges emakeeles kirjutatud sama sõna, mida Robert oma Genfist saadud klotsil nägi*) . Ei hakka tavaliselt üldse kiva loopima. Kiva loobib kaugemale see kolmas vend, see kõige lollim. Tema nad valivad endale kuningaks. Nii sai Eesti rahvas endale eepose, nagu ütles Nüganen. Lihtsalt istub ja närib vaikselt kivi küljest sammalt. (1. dividendiaktsiad, kui korralikult tõuseks, müüks neile calle). Kui kärbeste sumin tema ümber liiga valjuks läheb, vehib natuke aega kätega, et need ära läheks (2. Euroopa pangaaktsiate praegune volatiilsus on kõrge (saab optsioone müües 35-40% p.a.). Aeg-ajalt saadab ta Ameerikasse tigedaid kirju, et need seal kõik kiiremini maha kärvaksid või veelgi parem: lihtsalt mõistlikumalt elama hakaksi (3. shordin aeg-ajalt USA aktsiaid, kui kardan sealt tulenevat negatiivset liikumist, mis vähemalt seni on ka Euroopas turud alla toonud. Eile pisut ka muuseas, igaks juhuks)
Ja nagu ma selle teemaga siin algusest peale olen selgitanud, ei pea ma enam mõistlikuks (ma olen täiega pro-Eesti) avalikult väikeinvestoritele öelda seda, mida ma kohati siinsetest asjadest arvan. Seega: I don't give a sh**, mida keegi siin oma rahaga teeb. Aga alates sellest, kui tema raha sellesse paganama fondi jõuab, teen ma oma parima. Alati sellest ei piisa ja ma ei luba kunagi kellelegi midagi.
* Küsimus suurele ringile: millise seni ainsa tema poolt pakutud originaalse (sort of) mõttega läheb Eesti finantsmaailma ajalukku Ain H. -
mäletan ühte mõtet ühispanga juhtkonnalt kunagi 90-ndate teisest poolest. Nad ütlesid et Ühispank ei maksa dividende, sest käitub vastutustundlikult ja ei taha tarbimisbuumi õhutada. Võib olla see mõttehiiglane polnud Ain.
-
pärast korralikku spinnimist ei tohigi olla võimalik musta enam mitte valgeks pidada. Mis sulle selles lauses ei meeldi, kuradima urgitseja? :-)
-
aga ma ei pidanud seda silmas.
-
Ikka meeldib.Üks tore ja siiras kuid originaalne mõte, mis on kantud südamevalust meie armsa isamaa käekäigu pärast. Lihtne kuid geniaalne :-)
kas oligi õige vastus? -
Raab: õige vastus
-
Õiglase ja võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tuleb paratamatult kirjutada veel üks osa:
Falklandi konflikt
HMS Sheffield lähenes Argentiina rannikule. SAS'lased istusid rahulikult oma korraliku varustuse ja elektrilise soojendusega vormis ja ootasid õiget aega. Oli üldiselt teada, et argentiinlaste valmisolek nende vastu lahingusse astuda on temperatuuridel alla +15 kraadi praktiliselt olematu. Kapten andis käsu mootorite hääl summutada ja nagu võluväel kadus senine pladin. Kohe läheb madinaks (sort of, vaja need argentiinlased lihtsalt ühe nööriga kimpu siduda).
Pisikeses kummipaadis, millele oli selge sõnaga kirjutatud "Seff 42", liikus Sten vaikselt roostiku poole. Riidenartsud ümber aerude vaigistasid pea täielikult igasuguse hääle, kostis ainult vaikne aerudel istuva Hendriku nohin. Nii, koht tundus sobiv. Paadipõhjas lösutas traktoriaku ja ahing. See siin peaks olema päris hea koht, mõtles Sten rahulolevalt. Või siis tsipa veel roostiku poole?
Juba mõned kuud roostikus vee all istunud aborigeen, ainsa relvana kaasas LINNUsulgedega stabiliseeritud nael (kodus veel neli, igaks juhuks), mõtles samuti, et see peaks olema päris hea koht. Või siis tsipa veel roostiku poole?
Edasine vt: Sinking of HMS Sheffield, Exocet. :-) -
Samuel Brittan: High time for all of us to ‘buck up’. Üks päris hea point: "...more subtle complication is that recessions serve a purpose in weeding out unviable investments or obsolete enterprises that have blossomed in the boom phase. This is Joseph Schumpeter’s belatedly famous “creative destruction”. But while we may have to pause while the weeding process proceeds, there is no need to tolerate a downward spiral in which workers and corporations slash their spending on perfectly viable activities. Such a “secondary depression” can indeed be checked by injecting enough spending power by monetary or fiscal stimulation or a mixture of both".
lgp. Vabariigi Valitsus, pane tähele (või kärvake maha, mul ükstapuha). -
Hmm, loen praegu Maris L. värsket makroülevaadet:
"2. Erinevatel põhjustel avaldati mitmeid vastuolulisi majandusülevaated ja kommentaare, mis sisaldasid spekulatsioone krooni devalveerimisest. Sellele järgnesid mõningad ebakompetentsed ülevaated ja artiklid Balti majandustest9.
9 Põhiliseks probleemiks on vananenud andmete kasutamine, pealiskaudne andmete analüüs, kohalike olude mittetundmine
ning valuutakomitee süsteemist mitte aru saamine."
Ega siit see va küünarnukiga äsamine palju kaugel enam vist polegi? :-) -
Selle va HBM Makroülevaate kaanepildile tuleks küll mingi auhind anda. Kolm luike lendamas üle mustavate lainete - ja pealikiri - ÜLE MUREVETE. ;-D
Samas tõesti, see devalveerimismikser, mis vahepeal keerles, isegi vääriks küünarnukiga äsamist. Minul jäi seekordse D-paanika tipphetkeks telefonikõne Itaaliast, kus kirgliku häälega taheti võtta pehmelt-öeldes massiivselt nägemust EEK-i vastu ning pärast 15 min selgitust valuutakomiteest jms oldi pehmelt öeldes pettunud :-D -
Nordea January 2008 Outlook'ist Eesti kohta: Controlled correction - for the time being. Ei taha veel päris devalveerimise jonni jätta (vähemalt selles kolmes lõigus, mis analüütik oli sunnitud haigutust varjates Eesti kohta kirja panema). 2008E GDP kasv 4.0%, tööpuudus 08E 5,2%
-
Ft's View from the Markets, Ian Harnett, Part 3. Pisut juttu ka Baltikumist.
-
kristjan, kui see ongi see mees kellele Maris L küünarnukiga äsab, on hea võimalus teda veel siledanäolisena näha.
-
Hardo on kurjalt salakaval. Mida teeb Hardo samal ajal kui Eesti rahvas ägab majanduskriisi koleduste all? Kas ta hoolib Eestimaast ja kutsub rahvast üles valmistuma veelgi hullemaks, ostma tagavaraks seepi ja suhkrut ja vannid sooja vett täis laskma? Vastus on ei. Ta hoopis uinutab lihtsameelse rahva valvsust, et tagajärgede saabudes oma kurja naeru naerda. Ta räägib nagu polekski midagi juhtunud:
Pajula sõnul jääb selle aasta keskmine majanduskasv 4,5 protsendist allapoole. Mida soovitada ettevõtjale? „Mis soovitusi mina ikka oskan jagada? Kui, siis ainult seda, et oma ootuste vormimisel tasuks meeles pidada, et läänemaailma pikaaegse majanduskasvu taustal on ka 4-protsendiline majanduskasv (seda siis muutumatu või isegi väheneva rahvaarvu taustal) väga muljetavaldav. Seitsmeprotsendilist majanduskasvu ei tohiks käsitleda põhiseadusliku õigusena ja kahekohaline majanduskasv kuulub üldjuhul ikkagi erandlike loodusnähtuste valdkonda,“ märkis Pajula.
„Ettevaatlik on alati põhjust olla. Sõna "ülim" on selles kontekstis siiski vahest liiga dramaatiline,“ vastas Pajula küsimusele, kas ettevõtjatel on aeg olla nüüd ülimalt ettevaatlik.
Uskumatu kui kuri ja õel võib üks inimene olla. -
Hardo pole ilmselt EV Põhiseaduse uusima redaktsiooniga veel tuttav.
vana: § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
uus: § 5. Laenud on osa rahvuslikust rikkusest ja enesemääramisõigusest, mida tuleb kõhkelmatult kasutada eesmärgiga saavutada pikaajaline jätkusuutlik 6%-line majanduskasv, liiidripositsioon Tallinn-Helsinki liinil ja mille garandiks on Eesti Pank ja gerondiks Arnold R. -
Rahva tungival nõudmisel ja ajaloo säilitamise huvides tõstsin Kristjani varasemad tekstid koos tema kommentaaridega esimese postituse alla, lisaks palus autor muuta ka pealkirja.
-
Tänud Alole! ja ühtlasi teatan, et see "Tallink on hea riski/tulu suhtega aktsia" sõjakirves on sellega pidulikult maha maetud... :-)
Ja nagu nüüd on selgunud, oli Rainilt saadetud tekst, mida Andres tollel jooksuõhtul pidi uurima, hoopis Pärsia-Lahe Fondi prospekti araabiakeelne versioon, mitte aga K. Kenderi kirjand! -
Tegelikult on see eluke EW suht peesse läinud.
Nädal Egiptuses 3000 ja nädalalõpp Saaremaal 14 000. Sundprügiarved, viinamüügikeelud, 60% hinnatõusud kuust kuusse. Jajebuu ausõna sitaks kalliks on kogu see jamps läinud. Iga asja peale lendab sul kari bürokraate vastu kes kõik keelavad ja nõuavad mingeid roppe lõive ja lõppkokkuvõttes ei tohi sa ikka midagi teha. 2500 palgatakse 2008 juurde!
Mingid munitsipaalametnikud mõtlevad mingeid makse välja selle asemel, et tänavaauke lappida. Linnapea arvab, et on president ja teeb oma telekanali , kus mingit jama suust ajada. Papi selleks pekasb sult lihtsalt välja maksutõusude abil. Ja loob oma mingi jõustruktuuri mis kannab nime MUNPOL, kus vanurid saavad 25 000 palka ja käivad su kuradi prügikasti pildistamas ja jebivad niisama ajusid selleasemel et midagi tarka teha.
Valitsus hujaaritab suvaliselt makse turja ja imestab, et hinnad tõusevad. Unbeliveble!
Laseks tõesti jalga siit riigist, ilge siiber on sellest jamast! -
Põhimõtteliselt seisad töllakil näoga , kaevad muudkui pappi taskust ja aru ei saa mille kuradi pärast.