Kohtutäiturite oksjonid
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tean, et nii mõnedki LHV kasutajad hoiavad kohtutäiturite oksjonitel silma peal. Uurin aeg-ajalt ka mina, kas mõnd huvitavat Tallinna kinnisvaraobjekti pakutakse sellise hinnaga, mis motiveeriks oksjonilt ostma. Silma on jäänud aga see, et alghinnad ei ole märkimisväärselt või üldse soodsamad nendest hindadest, millega oleks võimalik City24 vahendusel (ja laenuga) kaupa teha. Milles siis asi? Ei usu, et täiturite oksjonitel likviidsusest pakatavad turuosalised tunglevad ja sellise hinnaga ongi võimalik tehinguteni jõuda. Või täituritel aega on? Kas oleme lihtsalt krediiditsükli langusfaasi liiga algses punktis? Mõtted nendelt teemadelt siin all oodatud. On ka kellelgi halbu kogemusi kohtutäiturite oksjonitelt ostetud vara vastuvõtmise / eelneva ülevaatusega?
-
Kuidas seadusandlus konkreetselt on? Ma arvan et siin käib nihverdamine, paar avalikku kohustuslikku pakkumist ja siis "suunatud pakkumine" tutvusringkonda.
-
Kohtutäituri klient on siiski pank. Kuna tundub, et enamikul juhtudel, mil asi kohtutäiturini jõuab, ei ole tagastisvara hind laenust eriti palju kõrgemal. Ehk on siiski panga huvi, et oksjonid toimuksid korrektselt ja mingit erilist nihverdamist toimuda ei saa. Ei tohiks olla alust arvata, et pangad olukorda kontrollida ei suuda. Ehk parem cash käes kui tagatiseta laen katusel
Kui aga seal vahel oleks veel mingisugune riiklik moodustis, mis a la ostaks probleemsed laenud pankadelt välja ja siis majandaks asjaga edasi, siis võiks jokitamist oodata küll... -
to: TaivoS
Ära ütle, et ei ole odavamalt - 1 maakri tänava korter oli City24-s müügil umbes 3,7MEEKiga, kordusenampakkumise alghind suurusjärgus 2,5 MEEKi. Asja iva on selles, et alguses üritatakse ikka kallimalt müüa ja ebaõnnestumisel lastakse alles hinda alla. Esiteks võtab see kõik üüratult aega, teiseks on siiani olnud sisuliselt alles selle protsessi algus. Nagu hiljuti lehest lugeda võis, on kohtutäiturite endi sõnul "äri käima" läinud. Esialgu ei ole muud võimalust mu meelest kui, et neil läheb äri veel paremaks. Ehk veel rohkem pakkuisi.
Muuseas, huvitav oleks teada, kuidas see Eestis piiratud on (või ei ole), et kui teatud tasemetelt müüdud ei saa, siis on juba panga enda soolo. Lätis ses mõttes lihtsam, kui ma ei eksi, siis 100% -> 75% -> 60% -> panga "sõbrahind" pakkumiste järjestikusel feilamisel. -
HansaPanda, kui esimeste korterite puhul võib olla nii, et need nihverdatakse tuttavatele, siis varsti peaks oksjonitele minevate korterite maht olema nii suur, et ükski tutvuringkond ei oma raha et seda mahtu kokku osta. Arvan, et varsti suure osa selliselt müüki nimeva kinnisvara ostab ära välismaine spekulandiraha, kuna kohalikel pole enam vabu ressursse.
-
Aga mis siis saab kui omanik on marginaalse osa laenu jäägist võlgu ja korter müüakse oksjonil maha? küsin sellepärast, et üks tuttav võttis aastaid tagasi 100 000 majaosa peale ja ei andnud enam näole pangale. Nägin hiljem ajalehes müügis toda majaosa mitmekordse hinnaga tollest laenujäägist. Kes kasumi tasku pistis, kuidas see asi üldse käib? Kas kohtutäitur on kasumiahne ärimees, või ühiskonna teener?
-
No põhimõtteliselt kui kohtutäitur leiab inimese konto üles, et sellele raha kõrvalejuhtimiseks renn paigaldada, siis vajadusel saaks selle ka vastupidiseks otstarbeks paigaldada...
-
Kui sul võlas ja saad pangaga kokkuleppele, lubatakse sul see korter/maja maha myya ja vahe jätad endale, aga kui kohtutäiturid juba peal, siis eks teab mis viivis seal juba on.
-
Kaua võtab aega panga laenukomisjoni tõedmusest, et "laen on hapu" kuni selle laenu eest soetatud elamispinna esimene oksjonini, mis on kohtutäituri poolt välja kuulutatud?
-
Olen ostnud kohtutäiturite oksjonitelt mitmeid maatükke.
Kohtutäituri oksjoni tulemuste kohta võib protesti esitada 10 tööpäeva jooksul nii võlgnik kui ka võlausaldaja.
Seega omadele müümist otseses mõttes vist teha ei saa.
Küll on kohtutäiturid info sees ja nende tuttavad teavad osaleda oksjonitel kus pole teisi pakkujaid või tulla oksjonitele kus on 1-2 huvilist,nõuda enne enampakkumist raha pakkumise tegemisest loobumise eest. -
Mis imeloom on Kohtutäitur?
Hr Mati Kaal, kus on Sinu silmad! -
Kas ei ole ebaeetiline teiste õnnetusest kasu lõigata?
Rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. -
Üldiselt eks see sõltub osapoolte huvist asja vastu. Kui võlglane on "alla andnud" ja teda ei huvita enam üleüldse asjade käik (sügavmust masendus või riigist lahkunud) ja pankadel on ka ükstaskõik (täituriga sõbermees, mingid muud tingimused) siis need tehingud tehakse küll naljahinnaga teoks. Alati saab midagi valetada ju, loll on see kes vabandust ei leia ja seal ringis reeglina rumalad eriti edukad pole.
-
Hansapanda,
just-just, jee-jee, sel samal pangal, kes mulle krediitkaardimakse tähtaja ületamisel pari päeva võrra 50 kroonise kirja saadab, on LOOMULIKULT ükskama kõik, kui minu kahemilline laen hapuks läheb. Otse LOOMULIKULT on KÕIK seal täituriga sõbramehed ja otse LOOMULIKULT müüakse minu korter täituri lellepojale 100 tuhhi eest maha. Sest kõik on sõbrad. Just-just, jee-jee. Otse LOOMULIKULT ei koti täiturit menetlustasu (mis arvestatakse % müügist). Loll on see, kes vandenõusid ei usu, eks.
Ja muideks, keegi ei keela mitte kellelgil teha täiturite oksjonitest ja menetlustest netisait, kus kõike kajastada... -
Olen kohtutäiturite kinnisvaraalase asjaajamisega pisut lähemalt kokku puutunud. Ja võin täie veendumusega öelda, et kuna kohtutäiturid ei tea isiklikult kinnisvara hindadest ja nende kujunemistest pehmelt öeldes mitte muffigi, kasutavad nad alati mõnd tuttavamat maaklerit alghinna määramiseks. Alghind niisiis tekib kolmepoolse nõupidamise käigus - täitur, maakler, ja üpris vähesel määral ka omanik ise. See hind läheb kirja vara arestimisel juba. Kuna peale vara arestimist on omanikul veel endal kokkuleppeliselt võimalus oma võlad täiturile mingi aja jooksul ikkagi ära tasuda, enne kui asi oksjonile läheb, siis sellest tekkib ka teatud viitemoment ning ka mulje, et täiturite alghinnad on maru kõrged. Tegelikult aga võib asi olla nii, et see alghind sai määratud juba oma pool aastat tagasi.
Ise usun, et kui see täiturite masinavärk jahvataks kiiremini ja peaks kaasajaga sammu, oleks ka täituritel tehinguid rohkem ja muresid vähem. Ja rahvas saaks oksjonitelt turuhinnast odavamalt kinnisvara kätte. -
alghind oleneb ka sellest, kui suur on võlgnevus ja kuidas võlglane käitub.
nt. roolijoodikule määratud trahv, mille asjaosaline pikalt saadab ja maksmata jätab, võib kaasa tuua omatava (hüpoteegita) kv või muu vara üpris odava müügi.
ise sain kunagi 2004 aastal 6 ha maad külakolkas hinnaga 7k. (alghind oli 5k) ja tegemist kordusenampakkumisega. varasemalt alginnad 15k ja 10k. -
Olen ühel enampakkumisel osalenud ja ei ütleks et seal oleks eriti positiivne energia, pigem on üks kortermaja korter pilgeni osavõtjaid täis, milledest domineerivad Tallinna kantpead ja nende sõbrad, kes allakulmu teiste osalejate suhtes lolle repliike omavahel loobivad.
Algab oksjon, esimesed kolm kodanikku tõstavad hinda 20 000 eeku sammuga, siis järsku teeb üks kandiline teistest 350 000 eeku kõrgema pakkumise, mille tagajärjel tekib vaikuse moment.
Teise ja kõrgema pakkumise vahel on 350 000 tühimik, millele paljud osavõtjad ei viitsi teha oma pakkumist näiteks 150 000 vähem! ( nii suuliselt kui ka kirjalikult).Millegi pärast arvatakse, et peab ikka üle pakkuma, mis ei ole seadusega kooskõlas.
Alati ei täida parema pakkumise teinud isik omi kohustusi, seega tekivadki seadusandlikud alused täituril, kas kuulutada oksjon ebaõnnestunuks, või tunnistada teisena parema pakkumise teinud isik võitjaks. -
Just see viimane mainitud on skeem mida on korduvalt kasutatud erinevate oksjonite puhul.
-
kohtutäitur ei tohi teisena parema pakkumise teinud isikut võitjaks tunnistada.
selline objekt peab uuesti enampakkumisele tulema.
küll olen kuulnud, et mõned asutused müüvad nii autosid- kui võitja ei osta, siis saab ostuõiguse eelviimane pakkuja. -
Kas keegi seletaks mulle rumalale.
Ma saan aru, et kõik need 20 kanti ja nende sõpra kandsid tagatisraha 10% alghinnast enne oksjoni algust täituri arvele? Ja siis see kõige kallima pakkumise tegija lihtsalt lasi oma tagatisrahal allavoolu ujuda? Mis sellise "skeemi" point nagu on? -
Loogika peitub selles, et Parim Pakkuja ja Paremuselt Teine on küll vormiliselt erinevad isikud, kuid tegutsevad koordineeritult. Skeemi mõte on, et objekt saadakse kätte Paremuselt Teise + tagatisraha eest kätte.
-
Liiga palju "kätte" - peopesad karvased :)
-
Selle ülalnimetatud skeemi kohaselt peab võlgnik kelle korterit sellisel enampakkumisel müüakse ka paras juhmakas olema või mängib seda mängu kaasa. Üldjuhul kaasatakse alghinna määramise protsessi juurde ka seesamune võlgnik. Kohtutäituri poolt määratud alghind peab olema adekvaatne.
-
Jah, see "skeem" võiks töötada ilma alghinnata oksjonitel (Rävala 8 :-) ), mida kohtutäiturite omad nagu poleks?
-
kn5 ütles õieti
kohtutäitur ei tohi teisena parema pakkumise teinud isikut võitjaks tunnistada.
selline objekt peab uuesti enampakkumisele tulema
lisaks veel niipalju, et hiljem peab selline tegeleane maksma kinni ka vahe, mis tema pakkus ja millega lõpuks müüdi, kui odavamalt tema pakkumisest müüakse -
yanek, mille alusel Sa seda viimast lõiku väidad?
kui isik jätab välja ostmata, jääb ta makstud tagatisrahast ilma ja objekt tuleb sama alghinnaga uuesti müüki. mingeid lisamakseid küll loobujalt ei nõuta. -
enampakkumised, kus tasus hind üles peksta ja loobuda, toimusid .... - 2003 ja korraldajaks oli elamuvalitsus või muu säärane organ.
seal nimelt oli sundüürnikel õigus osaleda I pakkumisvoorus. kui sundüürnikest huvilisi ei leidunud, said ka teised pakkuda.
olen 1 sellist pealt näinud: esimesel korral ei jõudnud pakkujad omavahel kokkuleppele. see, kes väga kõiki kortereid tahtis, pakkus kõik hinnad üle. loobus. ja järgmiseks korraks hankis peotäie sundüürnike volitusi ning sai üksinda esimeses voorus kõik korterid alghinnaga kätte. -
"lisaks veel niipalju, et hiljem peab selline tegeleane maksma kinni ka vahe, mis tema pakkus ja millega lõpuks müüdi, kui odavamalt tema pakkumisest müüakse".
See küll tõele ei vasta. Muidu võiks ju järgmisel korral täiesti suvalise hinnaga ära müüa ja eelmine quittija saaks kogu laksu enda kraesse. Quittija stop-loss ongi tagatis. -
tegelikult asi veidi lihtsam,
oksjonipidaja ettepanekul määratakse oksjoni samm mille võrra saab pakkuda n. 1000.- võib ka 10 000.- sõltub varast
ja selle sammuga pakutakse.
nn järsk ülepakkumine ei toimi juba aastaid. -
võib ka pakkuda sammu kordse.
samm määratakse selleks, et keegi 1 või 10 krooni kaupa peale pakkuma ei hakkaks. -
osavõtuks tuleb kanda 10% kohtutäituri deposiiti ja kui blufid hinnaga ja ära ei osta, jääd oma 10% ilma.
-
korter mida suvel 1.75ga pakuti tuli siis ilusasti enampakkumisel alghinnaga 1.1ga kätte(see tore linna- ja merevaade).
Kui kukuvad hinnad veel 50% on ju tore saab juurde osta, nagu aktsiaid. -
Tänases ÄP-s siis täitur Jannar Liitmaad iseloomustav jutt, kus oksjon võideti übrikutes esitatud nn. kirjalikul enampakkumisel, mille võitis täituri abikaasa, kes oli parimana teinud pakkumise äriühingu juhatuse liige!
Räigelt ikka panevad küll... -
Ja mida mina rääkisin.... Ei saa, ei saa, valvel ühiskond ja regulatsioonid ei luba sahkerdada. Omanikud ja pangad on tohutult valvel ja jälgivad iga liigutust.... Mõnuga tõmmatakse mütsi pähe. Ja hetkel on veel vähe juhtumeid, aasta pärast on selline sibelemine et vähe pole....
-
MIna usun, et aasta pärast valitseb selles osas(tehingud) küll vaikus. Ja kindlasti on selle aja peale asutatud uus ajaleht "Enampakkumisteated" ja Kuldse Börsi lisaleht "Täituribörs" või Pankrotihalduri Börs". Sama paksud/mahukad nagu "Kinnisvarabörs". Ainsana sellest kupatusest teenivad trükikojad, kuulutustelehed ja portaalid. Ka EEG aktsia peaks seetõttu kosuma :)
-
Ei tea midagi, vaatasin just et viimase ekspressi kinnisvaralisas on KV kuulutusi märgatavalt (kordades) vähem kui omal ajal kui seda lehte veel IPO järgselt tellisin
-
HansaPanda,
ei lubagi. Oldi valvel? Oldi. Jäi vahele? Jäi. Sai kriminaalasja kaela? Sai. Mida sa VEEL ühiskonnalt tahad? -
Tühine osa jõuab nii kaugele. Paljud tehakse ära vähe kavalamate skeemidega. See täitur oli lihtsalt loll ja sellise saatuse ära teeninud.
-
Pankade müügiosakonna inimesed saavad boonust müüdud laenude järgi, sissenõudmisosakonna töötajad, üllatus-üllatus, sisse nõutud laenude pealt. On iseenesest mõistetav, et sissenõudjad on viimased jobud, sitakäiad ja trukkerid (parafraseerides klassikuid), kes ei jaga miskist midagi ja kellel on täitsa suva, kas teenida 10K või 100K kuus. Ma ei haka üldse rääkima pankade sisekontrollist - sinna, HansaPanda, satub kaader otse hullumajadest ja vanglatest, võetakse kõik, kes vähemalt 2 tundi nädalas kained suudavad püsida :-)
-
Üldiselt olen ka ise selle eluga mõnevõrra kokku puutunud. Kas sa saad riigi (tööandja vms) poolt määratud % või enda poolt määratud oluliselt suurema % on ikka oluline vahe. Ka sisekontroll on tegelikult pädev kaader, ei kahtlegi (tean et nad on). Aga mingi 10 millise diiliga võid ju pangast lahkuda ja enda elu mujal elada. Eriti kui sa oled suutnud seda teha nii et kinni ei saa võtta. Ja ega ka sisekontroll korruptsioonivaba pole. Aeg on näidanud et maailm ei koosne üdini ausatest inimestest ja siiani pole ükski süsteem ka nii lollikindlaks teha et seda ei saaks enda kasudes rakendada.
-
Ses suhtes on sul õigus, et miski 10 millise diiliga per nägu võiks nagu eestlane rahule jääda, aga sa pole üksi ja ühe diili pealt palju ei saa. Seega tuleb teha palju-palju diile ja sebida paljude-paljude inimestega ja sellega jääb kohe kindlasti vahele...suht alguses.
-
Kohtutäitur Liitmaa sattus kriminaaluurimise alla -- PM
http://www.jah.ee/article.php?id=3871477&language=ee&page=1
ei lasta ikka neil kah vabalt susserdada. -
Selles ongi point. Mõned on vähemaga rahul ja mõned on lihtsalt rumalad, nagu siin näha on. Täiturid ja pankrotihaldurid on reeglina teravamad pliiatsid (skeeme lahti harutades näevad ju millise peab ise punuma et poleks kinni haarata), aga vahest satub mõni tölpa ka sekka. Pole neid inimesi nii palju midagi ja kaval peab olema. Ja mina väidan ikka suht kindlalt et susserdamine jätkub ja suureneb mida rohkem raha ringleb ja reeglina on nii osavad skeemid et neid lahti ei haruta (kahjuks jäi hammasrataste vahele ka tuttav haldur Aavo Ruuval, kes seda juba mitmeid aastaid tagasi arvas kunagi juhtuvat)
