Noor pensionär - Free topic - Forum - LHV financial portal

LHV financial portal

Forum Free topic

Noor pensionär

Log in or create an account to leave a comment

  • Kui mu pangakontol oleks näiteks 5 000 000.- ja ma sooviksin saada nooreks pensionäriks ehk hakata selle raha tootlusest elama.
    Siis milliseid võimalusi oleks olemas. Sooviksin siis teenida nagu kindlat kuupalka ( 10-12% tootlus aastas ehk siis umbes 50 000.- kuus kätte ) Rääkige nüüd oma tarkusi ja kogemusi :)
  • kui sa sellise riskivaba tootluse leiad, siis ütle mulle ka. Müüksin selle teadmise kvadziljonite eest edasi...
  • Kindla kuupalgana arvesta pigem 3-4% aastatootlust, seegi ei ole tegelikult kindel. Kindel on ainult surm ja maksud!
  • Heida pilk dividendi aktsiatele ( telekomid, tankerifirmad, ... ),
  • 100% rahast paigutaks kiirlaenuettevõtete võlakirjadesse.
  • tommy, kas välja ka laenaksid?

    Sinu raha, minu tegutsemine ja tulem Sulle ca 10 % aastas.

    5 miljonit esialgu küll ei taha. huvitavaid objekte on praegu vaid 600 tuhande eest.
  • Teed firma ja paned selle 5 000 000.- firma arve peale. Firma maksab sulle dividende, 12x aastas. Firma ostab näiteks telekome ja muid kindlavõitu dividendimaksjaid. Aga tootluse % pane mõistlikum, 3-5% on praegust majandusseisu arvestades hea näitaja. Ära unusta ka kaasnevaid kulutusi (tehingukulud, maksud, raamatupidaja jms).
  • Bows, after tax raha on suht totter uuesti "firmasse panna". Kui sul on juba after tax raha, siis pole seda mingit mõtet pre-tax raha teenima panna. Eriti totter oleks seda firma kaudu dividendiaktsiatesse paigutada, Eesti praeguses maksukeskkonnas.
  • Bowsi idee edasiarendus 10% riskivabaks tootluseks:

    Tee firma, kanna raha kontole ja maksa sealt endale iga aasta 500,000 välja. Järgmised 10a on 10% tootlus garanteeritud, pikemas perspektiivis võib aga osutuda, et 10% yield pole jätkusuutlik.
  • bows, tähtajaliselt hoiuselt saab praegu oluliselt rohkem tulu. ja see on tulumaksuvaba.

    nt. sampo üleöödeposiit 4,90% aastas EEKides hoiustatuna. ja 1 aastane hoius 6,20%.

    firmast dividendide võtmisel kaasneb tulumaks. seega telekomilt saadud dividendid, mis edasi eraisikule makstakse, maksustatakse topelt.

    dividendiaktsiatele pole mõtet firmat vahele teha.
  • kn5, oled kindel? Sooviks seda kuskil seaduses näha.

    Käisin maksuametis jutul, mulle väideti vastupidist. Topeltmaksustamist ei ole. See mille pealt on maks makstud tuleb deklareerida kuidagi teistmoodi. Täpsemalt hetkel ei tea, jätsin selle raamatupidaja mureks.
  • 100% ei ole kindel. vb. on vahepeal tõesti asi nats normaalsemaks muudetud.
  • Väikeaktsionidel ikka ilusti topeltmaksustamine. Ega normaalsemaks muutmine siis nii kiiresti ja vaikselt käi...

    Bonus, ära käi jutul, vähemalt ära usu niisama, mida räägitakse. Ning kui käid, siis küsi allkirjaga paberit, seda sa ilmselt muidugi ei saa. Aga vastasel korral (ning tegelikult isegi paberi olemasolu korral) võib igasuguste juttude kuulamine suhteliselt kalliks minna.. 21% aastas vähemalt
  • § 50. Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt

    (11) Dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui:
    1) dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 15% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;
  • 1. Berkshire Hathaway taoliste firmade aktsiaid oleks võinud 15...20 aastat tagasi osta.
    2. Ma kasutaks taktikat, kus "halbadel aegadel", nagu praegu, hoiaks varasid sularahadeposiidis või tähtajalisel hoiusel, kui "head ajad saabuvad", soetaks aktsiaid.
    3. Aktsiate valikus panustaks uraanikaevandustele näiteks.
  • aktsiaid tuleb just osta halbadel aegadel...
  • ttrust,ytle mulle ka millal on head ja millal halvad ajad.Või õigemini millal "hea aeg" pöördub "halvaks ajaks"
  • Nordeas on hetkel mingi reservhoius kus aastas on intress olenevalt summast ka üle 5%. Tuttav paigutas suures hirmus just 2 miljonit mingisugusele kas Sampo või Nordea säästuhoiusele ja sai intressiks 6,05% aastas. Jääb veel muidugi BIG, kus makstakse lausa 8%.

    Mitte küll täiesti riskivaba, kuid siiski väga väikese riskiga investeering.
  • Mul millegipärast selline tunne, et peagi hakkavad igasugused laenuga tegelevad asutused kiratsema, sest laenu enam ei võeta. Viskad oma klotsi neile, aga keegi ei laena seda kallima protsendiga edasi, järelikult see raha ei tooda neile ka kasumit. Seega pole BIG sugugi väikese riskiga, eriti kui on vaja miljoneid paigutada.
    Samuti tundub, et kiirlaenajaid hakatakse ka varsti pitsitama (no see võib jälle BIG-ile kasulik olla)

    Praegu oleks mõistlik panustada kohtutäiturite ja inkassofirmade peale ;)
  • Ai, valus.

    15% on muidugi selline pisidetail mida ei ole tarvis mainida. Joonistasime üheskoos veel asjad paberile ja tõin üheks näiteks TKM, et kui see maksab 1 EEK dividendi minu ettevõttele ja selle pealt on riik oma tulumaksu saanud siis kas ma pean uuesti maksma kui ma sellesama krooni firmast dividendina välja võtan. Tädi kinnitas korduvalt, et topeltmaksustamist ei toimu. Kahtlen, et mind eksikombel hr Käoks peeti .... USA ja Euroopa aktsiatest rääkisime ka. Joonistust mul alles pole, allkirja sellel loomulikult ka ei olnud.

    Ai-ai kui valus, omad vitsad, mis muud.
  • Nii nii huvitavad jutud ja pakkumised ... aga ... kas siiski oleks võimalus et ma kuskilt ka selle 5milj. eest saaksin reaalselt iga kuu oma pangakontole a´la 50 000.- kas on olemas selliseid fonde või asutusi või ..... ?
  • Kui paned raha Nordeas tähtajalisele kroonihoiusele, mis pikeneb iga kuu ja intress makstakse samas välja, siis saad 4,8% intressi. ehk täpselt 20 000 kuus.
  • ... et siis arvate et vähemalt 10% aastatootlust sellisele varjandile pole olemas ?
  • ei

    aga oon võimalus osta häid dividendiaktsiaid, mis yieldivad 10% kanti. aga siis saab raha korra aastas ja aktsiarisk on lahti.
  • 5mio EEK korral 50k EEK per month kontole saada tähendab 600k EEK ehk 12% aastatootlust. Kahtlustan et selline variant kus saad raha iga kuu kontole on suhteliselt keeruline leida. Milline see instrument peaks olema? Võlakirjade intress ja dividendid üldiselt on teatud intervalli järel ja üldiselt mitte igakuiselt. Seega need püsivtuluinstrumendid jäävad vaatluse alt välja või teed lihtsalt möönduse, et iga 3 kuu tagant 150k saada on ka OK. Üle jääb mingi kaupleva iseloomuga tegevus kus müüd (long) või ostad (short) oma positsioonid kinni ja eemaldad kontolt saadud kasumi. Selline tegevus aga pole stabiilne, kõikumine suures vahemikus on enamvähem kindel. Üldiselt mulle tundub ka, et see on keeruline. Pead leidma mingi traderi kes viitsib seda raha hallata (arvesta infoteenuste tasud ja traderi commision juurde).

    50k saamiseks peaksid nõustuma üpris olulise riskiga. Lühiajaline kauplemine on risk ja 12% yieldine võlakirjadeports on risk. Ehk pead konto suurendamiseks kasutama võimendust ja see on risk. Ma arvestaks stabiilseks tulemuseks pigem 8% aastas. Sellise portfelli intrumentide risk oleks vähemalt minu jaoks OK.

    Ehk kokkuvõtteks:
    * 5 mio eest 12% stabiilselt aastas saada ilma riskita on keeruline, suurenda oma investeeritavat kapitali.
    * Kui kapitali võimalik suurendada pole, ole valmis aktsepteerima suuremat riski.
    * igakuine stabiilne rahavoog on keeruline. Hõrenda raha laekumise intervalli.

    Ma teeks parem nii, et lükkaks püsivtuluperioodi paar aastat edasi ja üritaks 5mio 1mio või 2mio EEK võrra suuremaks pushida. 6mio EEK pealt 8% (40k per month) või 7mio EEK pealt 8% (46,6k per month) saada tundub reaalsem.
  • tommy555, igasugused variandid on olemas. Aga profiil: "Iga kuu stabiilselt pensioniraha 50k EEK kontole saada!" on vähese riskitaluvusega inimese oma. Ja vähese riskitaluvuse juures passiivse tegevusega 12% aastas saada ongi keeruline.

    * mingid dividendiaktsiad ehk annavad sellise yieldi, aga aktsiarisk on lahti ja stock võib kukkuda
    * mingid võlakirjad annavad, kuid need on arenenud turgude kontekstis kohe kindlasti junk´i reitinguga. Arenevatel turgudel ehk saad ka 10% yieldise portfelli kokku sebida, kuid jällegi see on mõnes mõttes risk. Sõltub muidugi asjaoludest. Mulle meeldivad Türgi ja Islandi bondid oma ca 20% ja 15% yieldiga. :D :D aga seda ei saa ma sulle soovitada, sest ma arvan et sa ei mõista nende tegelikku riski (ma ka).

    Ikkagi oleks parem kui oleks võimalik suurendada põhijääki nii suureks, et soovitava elustandardi tagaks 6...9% suurune tootlus. Seda muidugi kõik passiivsete püsivtuluinstrumentide (dividendiaktsiad, võlakirjad) kontekstis. Igasuguse aktiivse juhtimisega on muidugi võimalik suuremat tootlust saada aga kas sa oskad/viitsid/tahad ise tegutseda, leiad sellise inimese või oled nõus tootluse volatiilsusega?
  • Manutendi võlakirjad 25% aastas. Kuu kohta siis 100 tonni miinus tulumaks. Tundub kindel ja riskivaba värk.

    http://www.postimees.ee/030408/esileht/majandus/321439.php
  • Nonäed, üle 12% yieldi saamine mingilt suure riskiga võlakirjade koondportfellilt on täitsa võimalik. Nüüd tuleb mõelda kas seda riski on võimalik taluda.
  • hommikul jooksis reklaam,krediidipanga tähtajaline hoius 10% ja ei mingeid makse maha
  • kui aktsiahinna langus ei morjenda, siis tasub vaadata tõesti dividendiaktsiaid.

    nt. eesti telekom.

    saad korra aastas dividendid kätte, 1/12 jätad kohe kasutusse, ülejäänud 11/12 paned tähtajalistele hoiustele perioodiga 1-11 kuud.

    tähtajalise hoiuse lõppedes on järgmine 1/12 (+ intressid) arvelduskontol. ja ongi igakuine sissetulek garanteeritud.

  • Need pankade poolt pakutud tavapärasest kõrgemad intressid on tavaliselt mingi konksuga. Krediidipanga omal näiteks konks järgmine: "Kõik, kes ei ole veel Krediidipanga kliendid, saavad alates 15. aprillist sõlmida 6kuulise tähtajaga hoiuse, mille intress on juuni lõpuni 10% aasta baasil ja ülejäänud hoiuperioodiks 6% aasta baasil." BIG-i 8% saamiseks tuleb raha aastaks kinni panna (intress makstakse samuti aasta möödudes ehk perioodi lõpus).
  • Sellise summa olemasolul võtaks Hansapanga personaalne varahaldus su jutule. Paar aastat tagasi nad vähemalt sinule sobivat tootlust pakkusid. Arvan, et ka LHV oleks sellise raha individuaalsest teenimapanemisest huvitatud.

    Lisaks kord aastas dividende makstavatele ettevõtetele on olemas ka kord kvartalis ja ka kord kuus maksvad (viimased küll vist reeglina CEF-id). Paljudel CEF-idel ongi olemasolu eesmärgiks pakkuda aktsionäridele dividenditootlust suurusjärgus 10% aastas. On selliseid, kellelt laekub kord kuus dividendideks makstav raha sinu kontole 1-2 nädalaga.
    Googelda nt. "monthly dividends", "dividend aristocrat", "dividend achiever" - leiad palju huvitavat.

    Osa sinu hüpoteetilisel pangakontol olevast hüpoteetilisest rahast pane nt. oma hüpoteetilisele LHV Traderi väärtpaberikontole (tõsi küll, turul on ka odavamaid kohti) ja osta nt. 1.5-1.7-kordse võimendusega häid dividendiaktsiaid (halbu sa ei vali, sest rumalal inimesel sellist raha kontol pole). Kui oled valinud vähemalt 8% dividenditootlust pakkuvad aktsiad, siis tänu võimendusele saad oma portfelli kohta väh. (8x1.5) 12% dividenditootlust. Sellest peetakse kinni tulumaks 15% ja midagi läheb ka võimenduse intressi tasumiseks, aga oma taotlusliku miinimumi (10% tootlust) sa saad.
    Osa pane muudesse ülalpakutud instrumentidesse. Ja veel soovitaks veel siin foorumis lugeda erilise tähelepanuga teemasid, kus võtab sõna madis43.
  • oeh, tõesti hää bisness: laena 9% (USD) ja teeni sellega 8% tootlust. Isegi kui madis43 juurde lugeda, on nii keeruline rikkaks saada/jääda...

    priceless: "midagi läheb ka võimenduse intressi tasumiseks"
  • Aatom,
    vabandan kontrollimata faktidega spekuleerimise pärast. LHV-s ei veaks välja jah (kui see 9% millele vihjad, on LHV-s). IB-s ja ThinkOrSwim-is (millistes oman kontosid) intress tuntavalt madalam.
  • http://www.delfi.ee/news/majandus/aripaev/article.php?id=19026169&l=wlastnews
  • Targad muidugi materdavad mind maha aga mina soetasin 4 a tagasi naftatankerifirma frontline aktsiaid (2M oli üle sain ca 200nok,ga tk [täna 316nok])4 a. olen saanud keskmiselt 2,45 USD dividendi kvartalis+igasugu spinnid (ship finance jne.)päris 50k kuus pole tulnud aga 40 ringi tuleb ära
  • huvitatu
    aga kas sa siinkohal saad ka öelda, et see tehing oli riskivaba?
    vaevalt.

    Selliseid näiteid võib tagantjärgi tuua lõpututes kogustes, aga sellel hetkel olid nad enamikud seotud riskiga. Mõni väiksema riskiga ja mõni meeletult suure riskiga.
  • https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=200534#43

    Osa saaks siia teenima panna :)
    Tootlus kindlasti parem kui 10-12%, riski praktiliselt ei ole

Threads list

Cookies

LHV website uses cookies to provide you with the best user experience. By clicking "I accept", you consent to the use of all cookies. Read more about the principles of using cookies.

pirukas_icon