JAH ökoliialdustele!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kuigi kindlasti selgub kohe, et tegemist on järjekordse haibiga ja kulutused selliste majade peale ei tasu ennast kunagi ära ja tegelikult nad reostavad rohkem ja elu nendes majades on halb jne., pean tunnistama, et minu teadusulmet armastav külg loodab, et peagi ehitatakse selliseid maju ka Eestis.
-
mul üks tuttav punnitab mingit tema arvates imelist küttesüsteemi oma majas aretada, vast nii poole aasta pärast oskan ehk kommenteerida, kuidas üritus õnnestus.
-
Gabonis ja Kongos on juba ammu igal elanikul maja, mis on sealsetes oludes "self-sufficient in energy terms".
-
Nii, palun siia jätkama angelp & madis43 & momentumi & kõik teised kes makro-teemas ecobay/säästliku elamise kohta tulist vaidlust näisid alustavat, teema on huvitav:
-------------------------------------------
momentum: Vana info ju. Ja by default ei pea kõik "öko" olema iivõl ja paha. Paari liigutusega (spetsialist ütleb millisega) saab elukeskkonda muuta inimväärsemaks, vähem energiat tarbivaks vms. Kuid sellele tuleb mõelda planeeringufaasis. Kiirelt artiklist silma jäävad asjaolud:
* Kvartali tihedus on suur. Puudub vajadus autoga liikumise järele, kõik vajalik on jalgsikõnni kaugusel.
* Kasutatakse maksimaalselt ära päikeseenergiat, muuhulgas arvestatakse varjudega.
* Muud alternatiivsed energiaallikad: maa soojusenergia, tuuleenergia, hüdroenergia.
Mingis teises ajakirjas oli veel nummi selgitus kuidas planeeringus arvestatakse tuulekoridoride tekkega ja kuidas seal projektis on neid koridore lõhutud. No aga mitme uusarenduse juures Eestis arvestatakse nende asjaoludega. Igaljuhul elaks selles arenduses kui mõnes praegu üksi valminud majas. Toimivaid lahendusi saab paremini teha massiivseid arendusi tehes. Piisavalt suure mahu juures (6000 elanikku) saab ala arendades kasutada sünergiaefekte mida ühte maja planeerides ei saa mõjutada.
-------------------------------
madis43: momentum, mul lihtsalt tuleb okserefleks kui kuulen kedagi rääkimas päiksest elektri tootmisest Eestis, tuuleenergiast kui skaalale aetavast stabiilsest odavast energiast, kohapeal tootmisest ja taaskasutamisest, energiaallikate enam kui dubleerimisest (sest seda siin vaja on), totaalsest vassimisest süsinikuühendite tootmisel (nende energiaallikate puhul ja eriti dubleerimisel on see kordades suurem kui tuumaenergia puhul) ja isegi siis jääb energia kättesaadavus kõikuma nii 50% ulatuses. Hinnast ma ei hakkagi rääkima. Minu jaoks on Paljassaare "öko"asum hipi astmel 6000. Juba puhas mõte sellisest monstrumist ajab südame pahaks.
-------------------------------
angelp: Madis, milleks suhtuda kohe negatiivse eelarvamusega? Ja pole vaja ka siin avalikult oksendama hakata :) Oled kuulnud mõistet "passiivmaja"? Saab Eestis ja isegi Soomes ehitada hooneid, mis on varem ehitatutega võrreldes mitmeid kordi energiasäästlikumad. Võtmesõnadeks on: arhitektuur, materjalid, soojustus, päikesekiirgus, soojusvahetus. Konkreetseid näitajaid (W/m2 jms) saab leida väikese googeldamisega.
Eestikeelselt on infot näiteks siin: TÜ Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabor
Ma pole Ecobay projektiga kursis - olen kuulnud vaid, et sinna mingi rajoon tuleb - kuid peale sinu postitatud artikli lugemist tekkis kohe suurem huvi asja vastu. Ei ole ju sellist suurt terviklikku lahendust siiani Eestis planeeritud. Kui see ükskord käiku läheb, saab olema põnev jälgida, kuidas idee tegelikkuses toimib. Ei pea ju saavutama 100% energiasõltumatust (ehk kõike ise toota) - see poleks ilmselt ka võimalik, aga näiteks 2x vähem tarbiv linnakvartal oleks juba tugev võit.
Toimivat eeskuju oleks hädasti tarvis. On ju Eesti majanduse üks suuremaid probleeme (kuigi sellest igapäevaselt ei räägita) kõrge energiakulukuse määr, praeguse põlevkivienergeetika ebatõhususe tõttu. Oleme Euroopas tagasörkijate hulgas ja ühel hetkel hakkab see meie kasvuväljavaateid tõsiselt piirama. Probleemi saab lahendada kahest otsast - nii energiatootmise kui -tarbimise poolelt. Kuid pole mõtet uusi kulukaid jaamu ehitada (iseküsimus, millest energiat toota) kui me toodetud energiast suure osa kohe tuulde lennutame. Võtmeküsimuseks saab energiasääst - kuigi ma saan aru, et paljude jaoks tähendab see sõna midagi negatiivset (peaaegu nagu fashism :)).
--------------------------------------
Velikij: Ärge võtke isiklikult, vaid lugege hoolikalt läbi madis43 postitused. Siis lugege hoolega läbi, mis ja miks on TÜTI arendatav passiivmaja. Mõtelge rahulikult. Hingake paar korda sisse ja välja. Mõtelge veel!
Motoorse rahutuse jätkumisel seejärel asuge Eestis tuule- ja päikeseenergiast elektrit tootma (ilma dotatsioonideta!). Järgmise loogilise sammuna pange ennast põlema (ei ole mõeldud isiklku solvanguna, vaid ülekantud abstraktses tähenduses), millest saate ainsana veidike sooja!
------------------------------------------
angelp: Velikij, hommikul vara kohe nii palju hüüatusi. Kas sinu arvates pole hoonete energiatõhususel tõesti mingit seost makromajandusega? Ja Ecobay planeeringu puhul pole küsimus energia tootmises vaid energiatõhususe tõstmises. Nii et milleks siin viide dotatsioonidele? Kas sinu arvates on Eesti energiatõhusus juba niigi hea, et igasugune püüd seda tõsta on mõttetu?
EEA: Total energy intensity (CSI 028) - Assessment published Apr 2008
Kas vestluse huvides võiksid ka meid valgustada "mis ja miks on TÜTI arendatav passiivmaja"? Kui sul on täiendavat infot teema kohta, ära hoia vaka all. Ise oskan toetuda vaid avalikult kättesaadavale infole pluss paari inimese kogemusele, kes on oma elamut passiivmaja põhimõttel ehitanud.
Targemaid inimesi tasub alati kuulata. Seetõttu tuligi palju küsimusi vastu :)
--------------------------------------------- -
Toimiva "Intelligent Design" lahenduste polt olen ma seitsme käega. Kui te võtate näiteks sellesama one laptop per child projekti siis on teil hea näide olemas.
Aga kui milllegile hakatakse tegema öko brändingut siis sorry pange ennast põlema, säästate maailma ja inimhinge. -
angelp, oli minu jutus kübetki eelarvamust? Eelarvamusega ei olnud seal midagi pistmist, mida ei saa aga öelda pro "öko" seltskonna kohta.
Ja siis soovitaks lugeda läbi sellised leheküljed:
http://en.wikipedia.org/wiki/Jevon%27s_paradox
http://en.wikipedia.org/wiki/Khazzoom-Brookes_postulate
http://research.cibcwm.com/economic_public/download/snov07.pdf
Point selles, et efektiivsuse tõus ei vii mitte energiatarbimise vähenemiseni vaid hoopis vastupidi. Säästame energiat ja elu ongi seen? -
Madis, kas see on mingi seene-retoorika :)
Kui sa neid enda viidatud wikipedia artikleid põhjalikumalt loed, siis seal on olemas kriitika väitele, et "efektiivsuse tõus viib tarbimise suurenemisele". Ei pruugi ju nii olla. See, et see mingites näidetes nii toimib, ei tähenda, et see peaks nii toimima energiatarbimise osas.
/ --- /
Jevons Paradox is sometimes used to argue that energy conservation is futile. For example, that more efficient use of oil will lead to increased demand, and will not slow the arrival or the effects of peak oil. This is usually presented as a reason not to increase fuel efficiency (if cars are more efficient, it will simply lead to more driving).
Several points can be raised against this argument. First, in the context of a mature market such as for oil, the rebound effect is usually small, and so increased efficiency usually reduces resource use.[3][5][6] (However, fuel use may still increase because of faster economic growth.) Second, even if increased fuel efficiency does not reduce the total amount of fuel used, this ignores other benefits associated with increased fuel efficiency. For instance, increased fuel efficiency may mitigate the price increases, shortages and disruptions in the global economy associated with peak oil. Third, fuel use will definitely decline if increased fuel efficiency is paired with appropriate government intervention. By mitigating the economic effects of the government intervention, efficiency improving technological progress may make the government intervention more palatable, and hence more likely to be implemented.
/ --- /
Kui nüüd see paradoks kõrvale jätta (mida saab tõlgendada nii- ja naapidi - s.t. taandub välja :)), siis kas sa tahad öelda, et energiat peaks raiskama? Tõenäoliselt on see küsimus asjatu, sest pikemas perspektiivis viivad kallinevad energiakandjad energiasäästu tõusuni niikuinii. Seda teeb puhas majanduslik surve. -
angelp - kahjuks on nii, et mida effektiivsemalt mingit ressurssi annab kasutada seda rohkem seda ka kasutatakse.
Ja kui kaua kasutatakse ?, niikaua kuni seda ressurssi jätkub.
Does human race uses all resources to depeltion ?
Yes.
Ma arvan, et ei peaks fokuseeruma sellele kuidas ksutada olemasolevaid ressursse paremini, vaid kuidas toota energiat millestki uuest. -
Austraalias Sydneys sadas täna lund, mida nähti viimati sealkandis 1836. aastal.
Lund sadas nii palju, et sellest sai isegi lumememme meisterdada. Kuna austraallased polnud talvespordiks valmistunud, kõlbasid kelgutamiseks ka lainelauad, vahendab MTV3.
Austraalia ilmatarkade sõnul polnud tegu siiski päris lumega, vaid pehmemat sorti rahega. Nii et ametlikult jäi ligi 200 aasta vanune lumesaju rekord siiski löömata.
www.DELFI.ee
ja kui ma nüüd õigesti mäletan, sadas möödunud talvel lund esimest korda ka Saudi Araabias ja üle 15 aasta ka Iraagis. Kes ütles et mailmas on kliima soojenemine. -
Kala23, Sinu viimane lause näitab seda, et sa pole kliima soojenemise olemusse viitsinud süveneda, sest kuna selle kliimanähtuse (ilmastikunähtuse) nimetus sisaldab sõna "soojenemine" siis on sellest sõnast kohe hea kinni hakata ja seda kontektstiväliselt hea kasutada.
-
Jah ma mäletan väga hästi al gore TED -i kõnet kus ta kurtis, et sellele kliima soojenemisele on vaja paremat Brändi.
-
Olgu , ma tean see üldine nimetus, aga minu arust on kõigil tore, meil lund vähem ja seal kus seda pole on nüüd ka natukene. Meid, eestlasi ei peaks see kliimasoojenemine ültse kottima. pole meil alpse(mis sulaksid), ega suuri torme(mis oleks veel suuremad). pealegi seda soojenemist ei suuda nikuinii miski peatada. lugesin ka kunagi mingit raamatut, kus räägiti, et see "ilmastikunähtus"
on paratamatu ja tuleneb hoopis mingist maa kaugusest päikesest (umbes nii et näiteks 1000 aastat tiirleb maa päikesele lähemal ja siis järjest kaugemal) ja et tulevikus on niikuinii jääaeg. õhesõnaga mingid kvoodid jne on mingite tuumatiikide (jaapan, prantsusmaa) väljamõeldis ja jumalast mõttetud. ja muide, kariloomad saastavad rohkem kui autod, tuleb vist taimetoitlaseks hakata. -
Tin, siin on skoobid nüüd sassi läinud. Eespool nimetatud Jevons'i paradoks võib olla täheldatav globaalses skaalas teatud turgude puhul (ja eeldusel, et puuduvad seadusandlikud ja maksupoliitilised moonutused), aga see ei kõlba mitte kasutada Eesti majanduse energiasäästu kontekstis.
Seleta palun lahti põhjus-tagajärg-seoste kaudu, kuidas viib väiksem fossiilsete kütuste (maagaas, põlevkivi, naftaproduktid jms) tarbimine Eestis kaasa nende suurema tarbimiseni Eestis? :) Kas pidasidki silmas midagi absurdilaadset?
Kala23, eks jah igasugu raamatuid kirjutatakse. Mis selle raamatu nimi oli, mida sa lugesid? Paistab, et sellest sai palju uusi asju teada. Aga tõsiselt rääkides - igaühel on õigus uskuda mida ta soovib. Tean inimest, kes usub, et kõik halb, mis maailmas juhtub, on vabamüürlaste kätetöö. Ah et tuumariigid? Hmm, ka variant! -
Jutt ei ole väiksemst tarbimisest jutt on effektiivsemast tarbimisest, mida effektiivsemalt mingit toorainet tarbida annab seda rohkem teda ka tarbitakse, mõtle natuke sellele, jutul lõpp viiteid otsi ise.
-
angelp oled sa ise äkki mördiööbik ?
Vabamüürlased on kyll võimas organisatsioon aga mitte nii võimas, et kõike nende tõttu juhtuks. Organisatsioon mis koondab endasse parimad mehed ning annab neile võimenduse on organisatsioon mida tasuks tõsielt võtta igas kontekstis, halbadeks neid pidada nüüd ka ei saa, kuna head on nad ilmselt siiski kordades rohkem teinud, eks alati lähevad mõned õunad keldris mädanema, aga jätaks selle teiseks teemaks kusagil teises foorumis.
Kontsentreeruks siin siiski öko teemale ja jätaks mördimehed, fooliumist tuutudega mehed, igasugu sisalikud ja ninnatõmmatava monokulla kõrvale, eks. -
angelp aga teeme nyyd nii, et hoopis sina otsid üles ühe referentsi selle kohta kuidas effektiivsem tooraine kasutus viib selle suurema trbimiseni. Ning mina otsin vstavalt sinu tellimusele mõne positiivse artikkli "Global Climate Change" (Gore parem bränd kui global warming) kohta.
-
Efektiivsem (1 f-iga) = koguseliselt väiksem mingi ühiku kohta. Sa esitad dogma ja ei nõustu põhjus-tagajärg seost lahti kirjutama. Öine aeg, arusaadav.
Esitan ühe võimaliku näite, võid korrigeerida:
Kui energiatarbimine on säästlikum, jääb majapidamistel energiakulutuste arvelt X krooni üle. Miks nad peaksid X krooni uuesti energia ostuks kulutama, kui neil on 100 muud võimalust? Nt säästa või maksta laenu tagasi või osta teisi kaupu. Siit edasi - jah, kaudselt suurendab muude kaupade ostmine nende kaupade tootmiseks, transpordiks jm tegevusteks kuluvat energiakogust, kuid see on summaarselt juba vähem kui algselt säästetud X krooni (energia pole ainus tootmissisend).
Saab arutelda ka nii, et energiakandjate väiksem tarbimine viib nende hinna alanemisele. Kuid Eesti kontekstis me siiski maailmaturu gaasi ja nafta hinda mõjutama ei kipu. Mõeldav oleks see näiteks põlevkivi puhul, kuid siin tuleb mängu maksupoliitika, mis moonutab "ideaalset turgu" ja vähendab hinna elastsust nõudluse suhtes.
Nagu ka üldteada Jevonsi paradoksi kriitika ütleb - "rebound effect" enamasti ei taasta tarbimist täiel määral (võrrelduna säästuga). Mõlema eelneva näite puhul on see näha. (Kindlasti leiab näiteid, kus "rebound effect" töötab tugevamini, kuid need on juba teised näited ja teised olukorrad), -
Jätame need müürlased, see oli lihtsalt minu poolt näiteks. Pealegi, tuumariikide vandenõu kõlab palju ägedamalt!
Madis43 juba postitas Jevonsi paradoksi kirjeldavad wikipedia artiklid. Need sobivad ju küll.
"Climate change" ei ole bränd, vaid üldtunnustatud mõiste kirjeldamaks Maa kliimaga toimuvaid muutusi. Pealegi üsna kuiv ja kiretu fraas brändi jaoks :) See on samapalju bränd nagu on "happevihmad", "eutrofeerumine", "urbaniseerumine" või "credit crunch" (umbes täpselt ajalises järjestuses). -
Krt head mõtted ikka öösel :) Sisalikega seondub kohe Icke, aga mis see "ninnatõmmatav monokuld" on?
-
Angelp:
Monoaatomik gold, see on paras joke :)
http://video.google.com/videoplay?docid=2129165010048711403&q=monatomic+gold&ei=6FCOSPPdHoSm2AK4w4HyDw
Aga naca tõsisemalt...
With the same humor and humanity he exuded in An Inconvenient Truth, Al Gore spells out 15 ways that individuals can address climate change immediately, from buying a hybrid to inventing a new, hotter "BRAND NAME" for global warming:
http://www.ted.com/index.php/talks/al_gore_on_averting_climate_crisis.html -
Tegelt peaks see olema Ei ökolialdustele teemas :( sorry :(
-
http://www.epl.ee/artikkel/437234
-
ökoõed ja ökovennad, võtke eeskuju :D
(ja paluks mitte seda juttu, et see artikkel siia teemasse ei lähe) -
Jep, igaühele oma:)
Kui leidub mõni piisavate liidriomaduste ökofashist (mõmmi patenteeritud trademark vist juba), siis jumala eest tehke, kui huvilisi on:) -
hei, madis, lähme veel sammukese edasi - on ju olemas ka amishid Pennsylvania, USA, kes oma majades üldse elektrit ei kasuta .. rääkides sotsiaalsetest ökoliialdusest meie Maarjamaa poliitilises kontekstis - millega meie lgp valitsus suudab konnatiigi jahtumise peatada, mis arvate, kas riigiaparaadi või omavalitsuste reformiga? Siseministerium juba oma panuse üleriigiliste struktuuride nagu Politsei+Piirivalve+Koda-Migra(kas ka +Päästeamet? ) liitmisega on andnud. Järgmiseks loogiliseks sammuks oleks omavalitsused, eesotsas suurima raiskaja Tallinna linnaga (mitu linnaosavalitsust seal on?).
-
Tagasi tulles ökomaja juurde .. meie raiskavehitusliku pärandi juures tundub jabur elada majas kus aknaid ei tohi avada, vesi tuleb taaskasutada ja kogu prügi kohapeal energiaks teha. Selle olukorrani peaks inimesed kasvatama või lasta tekkida olukorral, kus teisiti pole võimalik. Puhta vee ja elektri hinnad lakke, soojustusmaterjalid dotatsiooniga alla eelmiste hinnatõusu arvelt? Päikeseenergiat elektriks teha on Eestis kordades raskem kui Austraalias, Californias või kasvõi nt GM Opeli-tehase katusel Zaragozas (sinna pandi mingi ~10MW tootmine), aga passiivmaja puhul ei ole see kindlasti ainuke lahend. Ma natuke googeldasin, aga ei suutnud leida - mälu järgi mingi ~15 aastat tagasi Soomes Kerava külas käis paari aasta vältel projekt, kus päike soojendas majade katustel vett, see suuanati külaservas massiivsesse looduslikku kaljumahutisse. Idee poolest haakub hästi teemapüstituses toodud /soojus/ energeetiliselt sõltumatu asumiga, aga tollal vist seda kaljut keegi soojuslikult ei isoleerinud, igatahes - kui keegi leiaks detailse info ja siia postitaks, tänud!
-
kibic, maga välja. Mis vee taaskasutamine? Sulle viirastus öösel unes mingi ökövana ja pani pealuu siise, et Tallina Vesi toodab "uut" vett, et paneb ilge elektrikuluga ise vesinikust ja hapnikust kokku vä?
Ja mis puutub prügist energia tegemisse, siis siin pole kasvada midagi. Ma juba praegu kütan oma plastikpudelid ja riknenud lihatooted ära :-) -
jah, priit, mööda panin - teemapüstituse projektis tõesti vee taaskasutust kavas pole ..
Aga seda põhimõtet, mida sa mulle omistad, ma omaks ei võta - mina pidasin silmas tõesti inimkasutusest läbikäinud vee rakendamisest nii-öelda teisel ringil. Võtame nt toiduvalmistamise - vesi on kasutuses lahustava, puhastava, soojendava, jahutava jne substantsina. Küllap on realiseeritav (pigem ütleks: juba on kusagil realiseeritud) protsessil väljuva vee orgaanilistest ja üleliigsetest mineraalidest puhastamine joomiseks või uueks toiduvalmistamiseks kõlbulikule tasemele. -
priitp plastikpudelit ära ahjus kyta, kata ahju seest plastmassiga ja pärast korstnapyhkijad hädas, ja ahi sooja ei anna.
-
üldiselt vaadake "World Megacitys" seeriast Sao Paolo kohta.
-
kibic,
ja mis selle veesäästmise mõte on? Ka Tallinna Vesi teeb midagi ebaökolikult? Võtab vee jõest ja järvest ning puhastab ära. Hulgihinnaga pealegi. Selle pärast, et kusagil Aafrika kõrbes ei ole magevett vabalt võtta ei tasu siin Eestis peast lolliks minna. Kui tallinlased seda kõike vett ära ei "kuluta", siis mis juhtuks? -
Hei, priit, elu on võimalik ka väljaspool Tallinna linna ja ilma ettevõtetta nimega Tallinna Vesi, vähemalt mina oma rumaluse tasemel arvan nii. See, et suudan arutleda selle üle, et mingit ressurssi (nt vesi) on võimalik taaskasutada, ei tähenda sugugi seda, et ma propageeriks antud ideed siin ja kohe praegu rakendama.
Aga säästmine , sealhulgas ka veesäästmine, on minu arust mh keskkonnateadlikkuse küsimus. Ilma liialdustesse kaldumata, vähem ja efektiivsemalt ümbitsevat tarbimine võiks olla normaalne inimkonna arengu suund. Lihtsalt juba seda arvestades, et meid (tarbijaid) tekib siin järjest juurde ja juurde, ressurssid on aga visamad kasvama. Pigem vastupidi, mõelgem pealegi kasvõi oma põlevkivimätta otsast. -
kibic,
tee "seal metsas" siis Loodusele teene ja osta nõudepesumasin (mida on viimase statistika järgi vaid 6%'l).
Inimene toodab saasta sõltumata veekulust. Nüüd esita endale küsimus, et mis on mõistlikum:
a) päevane saast lahustub suures hulgas vees ja jõuab lõpuks merre.
b) päevane saast kontsentreeritakse energiamahuka tipptehnoloogia abil pooleliitrisse anumasse, mis valla pääsedes on selline mürk, et hoia ja keela. Hävitamine on ülikallis ja kulukas. -
priitp, kui juba küsid , siis ka vastan: (tundub, et soovid positiivset vastust esimesel küsimusele) oleks ma üksi siin ilmas, võtaks eismese variandi .. aga kui veidi järele mõelda, mõlemas on mõtet ja mõttetust
a) mu meelest VÄGA PAHA variant - kõik saast ei hävine päevaga, nt Sinu ahjuaetav plastpudel sajanditega. Reostajana oleks muidugi OK kui ma saaks kogu rooja enda kaelast ära, kahjuks elan ühsikonnas, mis minda selle eest karistaks. Suure hirmuga rajan puhastusseadmeid. Jõuame teise äärmuseni ehk
b) ükskõik, olen ma maalta obesega või " me maksame" Tallinnast, esmapilgul täielik mõistusevastane. AGA .. see ei tähenda, et kusagil ei võiks olla olemas või tekkimas olukorda, kus selline tegevus on möödapääsmatu. Ehk tasuks valmis olla? Tehnoloogia areng võib olla nii õnnistuseks kui viletsuseks, aga selleta poleks kasvõi seda keskkondagi, kus me skribame hetkel. Nii viiekümne (või kümne?) aasta pärast imestame, et oh mis plastikust kobakatega tippisime tähklahvidele, et neid paksust klaasist esieseinaga ekraanil elektronkiirega joonistatult näha.
Palun moderaatoritelt kergemat karistust, vabandan nende foorumikülaliste ees, kelle meelest siin võiksime isikulisest, vabariiklikust või EU tasemest laiemad olla, aga vahete-vahel on nii lahe personaalselt läbustada, sestap nüüd minu küsimus - tahtsin juba kirjutada "priitp-le" - vastaku/ignoreerigu kes iganes soovib: kas Tallinnas vesi müüb veepuhastuse jääke a) kasvusubstantsina või b) kahjuritõrje/enesetapuvahendina?
.. btw selline vee SUURtarbija ja muuhulgas ka -tootja nagu Saku Õlletehas igatahes oma läbikäinud vett taaskasutab. Muidugi väga vähe ja kõrvalistest protsessides, aga ikkagi, aga ikkagi .. -
a) keda see plastpudel tegelikult kotib? See pole mingi saast, ei mürgita ühtegi lillekest, linnukest, ega loomakest. Pole eriti esteetiline vaatepilt küll, aga muidu võrdle teda mõne kiviga. See ka ei hävine. Mis siis? Loodusel kama.
b) paljud tehased töötavad suletud ringiga juba ammu-ammu. Mõistlik. Minu ring (situn merre ja joon järvest) on sulle liiga suur või? Miks küll? -
LOL
priitp, kus sa muidi merre sittumas käid? Ma ise käin Russalka juures harilikult, mõnikord harva, kui häda suur, väänan väikse mõmmi Stroomis või Armuneemel aia taga, vastavalt kus kandis viibin. Olid see sina seal eelmine neljapäev kella 3 paiku, kes mulle mineerimise ajal lehvitas, pudel Peipsi Kanget käes? -
Ma tavaliselt lasen otse Türisalu pangalt, seal on väike semantiline moment kah juures. Armuneemel käimist takistab minu kuulumine seksuaalvähemuste hulka - ma nimelt hetero, eriti ei taha oma sulgurlihasega teiste ninade all vehkida.
-
Kogu Lasnamäe pask voolab Russalka läheduses asuvast torust merre. Kui soojema ilmaga ja meretuulega Pirita teed mööda sõita, on selline vänge läpatis üleval, et ajab öökima. Ja siis imestatakse, et Pirita rannas on kolibakterite ja soole-enterokokkide norm üle piiri...
-
Tallinna linnas, Tallinna Vee kliendina vee säästmine pole mitte mingi eriline kokkuhoid looduse seisukohast, ehk ainult raha kulub rohkem ja põlevkivi ka läheb rohkem Narvas ahju.
Pealik, eksid, see pole kogu lasnamäe pask. Pirita tee haisu taga on absoluutselt muud tegurid kui see toru seal meres. Kõige rohkem võiks haisus süüdistada suffiksit, kes russalka juures sital käib ja 100 aasta jooksul (või kauemgi) tallinna lahe põhjas maandunud tselluloosijääke. -
Ei tohiks eksida. Tselluloosijääkide kaela ei saa ajada, sest haiseb ainult üks väga konkreetne sajameetrine lõik enne Russalkat (Viimsi poolt tulles). Mujal kuskil pole mererannas sellist läpatist tundnud. Äratuntavalt laagerdanud sita hais. Ilmselt on omal ajal mingid kuliibinid reovee äravoolu drenaažitorustikku ühendanud vms.
-
Just nii ongi, sest sa ei tea mis seal TEGELIKULT haisu põhjustab. Selle kohta on ajakirjanduses juttu olnud, aga ikka korrutatakse et lasnamäe toru ja lasnamäe toru.
-
Muide ma olen täpselt sama haisu tundnud vääna-jõesuu rannas, ühes kindlas kohas seal lähedal, kus jõgi merre voolab, aastaid tagasi.
-
Jah, igal aastal tõuseb see teema soojemate ilmade saabudes päevakorrale. Igal aastal täpselt sama hais. Igal aastal täpselt samas kohas. Ma tean autoga tulles juba meetri pealt, millal aken kinni keerata. Ja igal aastal väidab miski linnaaplaneerimisamet lolli järjekindlusega, et "meie jooniste kohaselt seal sitatoru ei ole". Seega jäävadki sõelale variandid:
a) toru pole joonisel;
b) toru pole ka tegelikult.
Mina igastahes usaldan tervet mõistust ja oma nina rohkem, kui mingi ametkonna jooniseid. Oleks see mingi looduslik laguprodukt, peaks seda igal pool mererannas esinema. Ja no kurat võtaks - see on ikka täiesti sulaselge sitahais seal.
PS. Pole ju ka võimatu, et mõned ettevõtlikud V-Jõesuu jõeäärsed suvilaomanikud on settekaevu rajamise asemel oma reoveed jõkke juhtinud, või mis? -
Tegelikult on asi väga lihtne - pirita tee ehitamisel tehti vette kividest lainemurdja, mis ulatub veidi üle veepinna. Sinna lainemurdja taha kuhjavad lained adru, mis ei kuiva ära, vaid mis poolest saadik vees olles läheb mädanema, kuna lained ei kanna seda adru vette tagasi. Tavalises rannas tuleb väga harva ette selliseid kohti, kuhu adru kuhjub ja ei kuva ära. See seal haisebki. Kui 2-3 aastat tagasi linnaviletsus selle adru ära korjas, kadus ka hais. Tõenäoliselt laevade poolt tekitatud pikad lained (tsunamilained) kergitavad seda adrut põhjast lahti koos muu sodiga ja kuhjavad seda sinna. Võibolla tavalistel pinnalainetel pole selliseid omadusi, seepärast mujal seda ei kuhju. Minu arust hais tekkis neil aastatel, kui laevaliiklus tallinna lahel tihedaks muutus.
-
Adrulademeid olen iga suvi ka Klooga lahe lõunaranna liivadel näinud, peale seda kui seal enam ametikku randa ja koristajaid pole. Haiseb mis hirmus. Raudteeharust lääne ja maanteest põhja poole on palju uusasustust, nendel vist suht kama, kirdetuuli esineb suht harva.
See nn Lasnaka solgitoru sukeldub jah Russalka juures vette, aga tegelt läheb lahe alt läbi Paljassaare puhastitesse mu teada. Samas, iga toru võib lekkida. Äkki börsiettevõte Tallinna Vesi on eriliselt huvitet et seda haisu tema kaela ei ajataks, sestap toetab õigeid parteisid, kelle käepikendused (loe: linnaametnikud) siis sobivat juttu ajavad. -
ma kunagi lugesin ühe 14 aastase linnalapse kirjandit, kus ta kirjutas, et toimub tohutu looduse reostamine, näiteks loomade s...t visatakse otse põllu peale, õudne.
-
See lasnaka toru, mis puhastusjaama läheb, pole mitte see toru, mille jaoks valati keset merd eraldi betoonist püramiidikuline rajatis. See on lasnamäe sadevete toru.
