Eesti ettevõtete tootlikus madala võitu
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Erinevatest allikatest võib lugeda et eesti tootmisettevõtete tootlikus võrreldes muu maailmaga on väike. Sarnane firma näiteks Rootsis suudab ühe inimese kohta hoopis suuremat tootlikust.
Sellega seoses tekkis idee, et kas oleks tarvilik luua ettevõte, mis pakuks erinevaid lahendusi eesti tootmisettevõtete tootlikuse tõstmiseks. Ettevõtes võõra pilguga ringi vaadates võib sealt paljugi parandamist väärivat leida.
Kas sellisel ettevõtmisel oleks mõte ja kas eesti firmajuhid oleksid nõus taolise teenuse eest maksma?
Esialgu võib tunduda suht õhu müümine aga pikemas perspektiivis kasvaks sellest kindlasti tulu. -
Et Eesti ettevõtte omanik/juht laseb kellegi väljastpoolt ligi õpetama kuidas midagi teha? Ja veel maksab selle eest?
Different kinds of narcotics much? -
No aga vaatame asju läbi analüüsivõtte: "Sisendi-abil-saab-tuletada-väljundi,-väljundi-abil-saab-tuletada-sisendi"
1991 Eesti vabanes
1992 algelised arenguaastad
1993 eraettevõtluse sünd (võin täpse aastaga eksida)
1994 esimesed algelised katsetused midagi toota
...
...
1997 geniaalne aktsiabuum, ehk leiutatud on uus rahamasin
1998 WTF?????
1999 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele
2000 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele
2001 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele
...
....
....
2005 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele
2006 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele + kv-buum, uus geniaalne rahamasin
2007 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele + kv-buum, uus geniaalne rahamasin
2008 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele + kv-buum, uus geniaalne rahamasin
Nagu selgub, siis väljundit ehk effektiivset ja tootlikku, ekspordivõimelist ettevõtlus pole ca 15 aasta jooksul tekkinud. Eestis puudub olulist suurust ja mahtu omav ekspordisektor. On küll vähesed sähvatused omatoodete hulgas või muidu nummis väärtusloomes (ASI mehed ehk silmapaistvam näide), kuid üldises plaanis kusagil süsteemis on mingi tõsine probleem. Eestis oleks sellist teenist hädasti vaja ja sellest oleks tõepoolest suur kasu, kuid siin on üks aga. Nagu Suffiks välja tõi, siis sinu plaani peamiseks suurimaks riskiks on "management risk" ehk Sa lihtsalt ei suuda juhtkondadele selgeks teha, et disain, R&D või ükskõik mis muu moodus effektiivsuse ja hea konkurentsieelise saavutamiseks on olulised. Kui selle saavutad, siis minu lõputu respect ja feim kuuluvad Sulle. -
ohh, typod ronivad sisse. Sry
Jutu mõte selles, et kui kohalikud juhtkonnad oleks tootlikkuse või muu väärtusloome suurendamisele metoodiliselt orienteeritud, siis hiljemalt ca 2000 aasta paiku oleks pidanud hakanud kõver vaikselt üles keerama ja esimesed positiivsed ilmingud juba tekkima. Seda pole juhtunud :D (vähemalt mitte väga jõuliselt) -
jutu mõte on:
1999 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele
2000 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele
2001 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele
...
....
....
2005 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele
2006 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele + kv-buum, uus geniaalne rahamasin
2007 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele + kv-buum, uus geniaalne rahamasin
2008 omatootmine (üldine tootlikus tase madal) või enda algusjärgus firma müük välisettevõttele + kv-buum, uus geniaalne rahamasin -
kõik on kõvad mehed irisema, et tootke ja R&D ja marketing jne.
kallid mehed te proovige hakata midagi tootma!
isegi kui teil on omakapitali piisavalt ei saa teil olla kogemust ükskõik millise tänapäevasel tasemel tehnoloogia käitamiseks ja toodangu turustamiseks - kes teid siis ootab kuskil teie uue tootega. pole olemas sellist masinat, et ostad ära, topib toorme sisse, käivitad ja välja kukuvad julgad,mida kõik osta tahavad.
alustades pead toorme ostmiseks rohkem kulutama, kui konkurendid ja müüma odavamalt, kuna muidu turule üldse ei pääse.
pangad laenavad sulle raha küll juhtkonnale mersude liisimiseks 0 sissemaksuga, kuid tootmisvahendite puhul nõutakse kuni 75% sissemaksu, sest nad ei tunne seadmete järelturgu ja ei viitsi nende realiseerimisega tegeleda.
mis ma selle jutuga öelda tahan - kui kõike õieti teha, siis hakkab mingi maailmaklassi tootlikus tekkima parimal juhul 10-15 aasta jooksul.
seni reinvesteerid 100% kasumist ja loodad, et kreeditorid sind ei hülga.
ja kõige selle 10 aasta jooksul ei tee ühtegi suuremat viga ja üldse kõik läheb hästi
kujutage siis nüüd ette kümme aastat tagasi noort "kogemustega" eesti meest, kellel oli millegiga (kaubandusega?) teenitud omakapital lauale panna ja tehnoloogia soetada ja kõik need aastad näppu imeda ja kes nüüd siis on jõudnud maailmatasemel tootlikuseni, sest
1 oskab ja kasutab parimat tehnoloogiat
2 omakapitali osakaal on optimaalne ehk suurem enamus tegevuskasumist ei lähe võõrkapitali orjamiseks
3 on toorme turul ja toote turul tuntud tegija
natuke palju nõutud vist? -
Tarmo Sild on näiteks üks mees, kes on selle kõigega hakkama saanud. :)
-
pole just päris siia teemasse, aga...
Eesti ekspordi suurim komistuskivi on hoopiski müügi nõrkus.
Isegi, kui meil keegi toodab konkurentsivõimelist toodangut, siis on probleemiks selle müük. -
mavep, EKSPORT, mitte müük:)
-
Sellised teenuseid pakutakse jaba ammu. Nii tarkvaraliselt kui ka seadmete ja tootmisliinide osas.
Näitena võiks tuua kasvõi Columbus IT, kes korraldas ühepäevase semenari hiljuti antud teemal. -
leid... Sinu jutt oli liiga pikk
Kui ei ole masinaid, millesse on usku
mida saaks siit ja sealt
Kui ei ole usku uude ideese -
Müü see maha -
no ma siis ütlen lühemalt
kuna eestis on enamus sisendeid sisuliselt samas hinnaklassis (välja arvatud lihttööjõud), siis ei saa meie tootlikus kuidagi olla kõrgemal tasemel,sest meil pole olnud omakapitali, mis oleks võimadanud soetada vastavat tehnoloogiat, kogemusi
ja vatjofkade abil ei saavuta kunagi kõrget tootlikust
aga tasapisi kogutakse omakapitali ja kogemusi - lihtsalt see võtab veel ca 30-40 aastat aega :(
arvestades selle foorumi kasutajate keskmist eluiga võibolla mõned isegi näevad seda... -
Jama jutt jätta.
Põhi probleemiks ja takistuseks on ettevõte nõrk juhtkond. Enamasti on ettevõtetes juhid kes ei saa aru päris täpselt mida nad juhivad, seetõttu on kõik otsused nende jaoks tee tumedasse tulevikku. Seetõttu on nende jaoks palju mõistlikum minna sama iganenud kuid ebaeffektiivset ja lolli rada edasi.
Kui sa lähed kellegile ettevõttesse, ja ytled kuule mees sa oled jobu sa ei oska toota, anna ma vaatan sul siin yle asjad ja siis teen nipet näpet näpunäitejd ja kysin selle eest pappi. Siis iga mehe ego viskab sind uksetaha ja annab hea meelega peksa ka veel.
Selleks, et muuta tootmissüsteemi pead olema vastikult kõva myygimees, aga kui sa oled kõva myygimees siis tõenäoliselt ei tea sa teemast midagi mida sa myyd ja sellega ei tule ka tootlikuse tõusu. Enamus juhte kardab otsuseid vastu võtta sest nad elavad ise peost suhu ning ei saa vastu võtta koondamist/ebaedu.
Olen käinud raskel Effektiivsustamise kadalipul. Kõik kellega sa sel teel kokku puutud hakkavad sind vihkama kuna sa tuled ja targutad ja õpetad.
They do the best they can and then some smartass comes and says hey fools wtf are you doing are you mentally retarded or smth.
Mis sellest et argument muudatuse kasuks on korades, keegi ei usu sind enne kui on olemas ca 10 toimivat näidet asja kohta :D
Ütleme nii, et kulutatud vaev ja saadud tulu pole omavahel proportsioonis.
On olemas ka erandeid muidugi, aga need juba high level ja enam sellisel tasemel nõustamist väga ei vaja. -
St ettevõtetes sees on kyllalt potentsiaali arenguks a juhid on tavaliselt selle takistuseks.
-
leid, kui sa ei ole mu ukse taga homme 9:00
siis unista edasi. -
deepsky
mida kuradit ma sealt sinu ukse tagant leian?
unistuse?
tin- sinu jutt kostub nagu igavesti piinatud keskastme venna jutt, kelle arvates kõiges on süüdi juhid.keep mourning! -
leid.
minu ukse tagant?
1) Leiad mu ukse üles ja ei mölise niisama (Diskleimer - ta ei leia)
2) Kui leiad, kutsun Sind hommikohvile
3) Tõenäoliselt ei löö Sul hambaid kurku, kuna meil oli vahva perekondlikus seltsis hommikukohvil olla. -
Heh, tüüpiline konsultantide jutt:
1. ma tean paremini kui sina, kuidas asja x teha
2. a miks sa siis oma konkureerivat firmat ei tee ja mind turult välja ei söö?
3. xxxxyyyyyyzzzznuttjahala
Niikaua kuni kohaliku R&D säravaimad hetked jäävad tasemele "Paul Jõgevalt leiutas parema kartulikombaini" ja "Villem Tallinnast tegi valmis hästi ägeda Java junni", polegi midagi eksportida lihtsalt, halloo, miks peaks ameeriklane oma patendi sulle odavamalt müüma kui ta oma kodus selle pealt ise hästi teenib? -
Vahva kah
-
LHV -l ei maksaks väga korrektuuriga tegeleda - õigekirjas tekib vigu
-
kuni ei suuda midagi maha müüa pole mõtet R&D peale raha ja aega kulutada.
Ja üldsegi, miks peaks Eestis kohapeal midagi nii väga tootma tahta.
See on nagu ju tuuleveskitega võitlemine.
Läbikäidud rajad viivad selleni, et valge inimene tegeleb R&D-ga ja müügitööga (kaubamärgi arendus, marketing, müügiahel, tagasiside) ning toodab keegi kuskil odavalt. Loomulikult võib see odavalt tootja olla ka eestlane, aga see on juba teisejärguline, peaasi, et toodetaks odavalt/soodsalt.
Millest tuleb meie ettevõtete madal tootlkus?
1. sellest, et müüme ühiku toodetud toodet maha odavamalt, kui efektiivsemalt toimivad ettevõtted/ühiskonnad.
2. alles teisejärguline on tootmise efektiivsus. Kindlasti mängib ka see rolli, aga see pole primaarne.
3. mastaabiefekt. tekib kahe eelmise toimimise puhul. -
8 aastat sai muuhulgas tegeletud tootmise juhtimise süsteemidega. Igasugu nalja on nähtud.
Näiteks aastal 2003 käisin ühes võrdlemisi suures tootmisettevõttes, kus päevatöö üle pidasid arvestust 3 "tädiautomaati", ees A3 suurused ruudulised paberid - 30 rida, 40 veergu, igas ristumiskohas 2 arvu. Ridade ja veergude summad liideti ka ilusti kokku. Kõik käis muidugi käsitsi. Nädalaga pakkusin välja lahenduse, mis oleks tähendanud ca 100KEEK arendust IT süsteemi tarvis + ca 30KEEK riistvara peale. Lisaks väike töökorralduse muudatus ja need tädid oleks saanud pensionile saata (lisaks boonusena tootmise jälgimine sisuliselt reaalajas, mitte "palju-meil-eelmisel-nädalal-tehti"). Kas tehti see kulutus? Ei tehtud - ju olin mina kehva müügimees.
Samas oli ka häid näiteid, kus pideva arendustöö tulemusena suudeti "ah-teeme-kuidagi-ja-müüme-mingi-hinnaga" ettevõte kasvatada kordades, kusjuures lõppkokkuvõttes teati täpselt, palju mingi toode maksab ja kas selle tegemine ära tasub (ca 30 esialgsest tootest müüdi kahte alla omahinna, nagu siis selgus). Kontori poolelt jäi aga inimeste arv sisuliselt samaks. -
A mis siis veel takistab ettevõtte arengut ja tootlikuse tekkimist kui mitte juhid ? :)
Ja muuseas tavaliselt ei ole tippjuhid takistuseks vaid siiski kesktaseme juhid. -
Tippjuhi ülesanne on aga leida sobivad kesktaseme juhid, neid motiveerida, tagada õige tööjaotus (struktuuriüksuste vahel) ja delegeerida vastutust. Nii et ikkagi lõpuks taandub asi tippjuhile/juhtkonnale.
Väikeettevõtluses on probleemiks juhtide kvalifikatsioon. Kui mingi kohalik tüüp tulebki hea ideega lagedale ja lükkab oma firma käima ja suudab kasumisse jõuda, siis mingil hetkel tekib seisaks. Oleks vaja areneda, aga kohalik turg ei luba. Vaja oleks leida uusi tehnoloogiaid, murda eksporditurgudele... siin jääb sellel kohalikul tüübil juba mõistust väheks ja ta tõmbab pidurit ja lepib oma tagasihoidliku kasumiga, kuni uued ja osavamad konkurendid ta lõpuks välja söövad.
Ja kui siis kui tulebki tema juurde hakkaja tegelane (konsultant vms.) kes pakub - lööme käed, mul on sidemed, know-how, jagame veidi osalust ja teeme selle firma suureks, siis ei julge see omanik veidi kõrvale astuda, kuigi oleks aeg.
Firma juhtimine on nagu tippsportlase treenimine - mingil hetkel saabub moment, kui on kõik. Kuskil sisimas peaks juht tundma, et asi on arenenud nii kaugele, et jääb kas oskusi väheks või oled juba ennast lihtsalt ammendanud, nii et vaja oleks värsket kätt. Ja siis tuleb osata ohjad üle anda. -
Olen rääkinud ühe soome konsultandiga, kes taolist teenust pakub. Suhtumine on eestlastele omane - põhiline hirm, et keegi tahab tema äri üle lüüa ja maksta ka ei taheta inimesele, kellele firma tegelike probleemide nägemine on lihtne ja igapäevane töö ning hoiaks pikas perspektiivis kokku nii aega kui raha. Selle mehe jutust järeldasin, et eestlased on liiga suured skeptikud, et konsultante palgata.
-
Üks mees ütles kuradi hästi selle tema kohta, "Aaa vanad inimesed, kardavad jah?"
-
Ei usu, et eestlased väga skeptikud oleksid.
Tugevam on osanud osanud palgata müügikoerad.
Tugevam on ostnud kontaktid.
Iga algatus, mis maksab midagi - ostetakse üles
sentide eest
Milleks siia veel soome?
Konsultatsiooniteenus las jääda ikka herr Dogberti pärusmaaks;) -
Nii et ple suurt midagi teha vindume edasi :)
Sest hirm on nii suur, mis kurja ma siis tegema hakkan kui äkki hakkabki paremini minema. -
Idee ei maksa eesti ettvõttja jaoks midagi, eesti ettevõtja vajab teostajat ja teostust. Neid tyype kes käivad ja targutavad on karjade kaupa, a neid kes julgeksid vastutada ja ka midagi ära teha neid väga ei ole.
-
Päris palju jääb ka tegemata selleks, et firmasiseselt ei suudeta arendada meeskonnatööd .On selliseid juhuseid, kus firmades käib konsultant ja räägib asjast ning kõik noogutavad ja saavad muudatustest aru aga teostuseni ei jõuta, sest protsessi kaasatud inimeste ego ei lase neil muudatustega kaasa minna. Kõik nagu teevad tööd aga puudub sünergia, ja kõik takerdub tüüpilise müügimehed vs. tootmine vastastikuse süüdistamise taha ja alla ei anna kumbki pool ja väikse okkaga hinges ei olda enam koostööks valmis ja vastaspoolte nõudmistele/palvetele vastu tulema. Selle tulemusel ongi olukord kus tootlikus on sellisel tasemel, et ära elab aga arengut ei ole, sest muudatusi ei tehta ja paremat koostööd ei saavutata, et ühiselt suuremaid eesmärke saavutada.
